3-24-1507/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta X.X.-i apellatsioonkaebuse lk-l 1 esitatud taotlused nr 2 ja 3 ning 17.03.2025 menetlusdokumendi lk-l 6 esitatud taotlused läbi vaatamata. Samuti jätta 17.03.2025,
Legislator headnote
AI generated3-24-1507/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Samuti jätta 17.03.2025,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Einar Vene ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.10.2025, Tartu
Haldusasja number
3-24-1507
Haldusasi
X.X.-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2024
otsusele nr 17828-1
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X.
Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle
Magnus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta X.X.-i apellatsioonkaebuse lk-l 1 esitatud taotlused nr 2 ja 3 ning 17.03.2025
menetlusdokumendi lk-l 6 esitatud taotlused läbi vaatamata. Samuti jätta 17.03.2025,
09.04.2025 ja 08.06.2025 menetlusdokumentide lisad toimiku materjalide juurde
võtmata.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus
haldusasjas nr 3-24-1507 muutmata.
3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4. Asendada avaldatavas otsuses X.X.-i nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2025.
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
213 lg 1 p 5).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-24-1507
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. esitas 18.12.2023 pensioniavalduse, et talle määrataks pension alates 18.12.2023.
Samuti esitas ta 21.12.2023 SKA-le avalduse määrata talle soodustingimustel vanaduspension
tagasiulatuvalt alates 01.04.2019.
2. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 23.01.2024 otsuse X.X.-ile pensioni määramise kohta.
Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-ga 32 ja § 10 lg 1 p-ga 6 määrati
talle soodustingimustel vanaduspension alates 03.08.2023 eluaegselt.
3. SKA otsustas 05.02.2024 otsusega nr 17828-1 mitte määrata X.X.-ile soodustingimustel
vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2019 (resolutsiooni p 1) ja määras talle
soodustingimustel vanaduspensioni alates 03.08.2023 (resolutsiooni p 2).
RPKS § 10 lg 1 p 6 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile hüpofüsaarse
kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt, kui isikul on olemas vanaduspensioni määramiseks
nõutav pensionistaaž.
RPKS § 32 lg 2 alusel määratakse riiklik pension pensioni taotlemise päevast, sama lõike
punkt 11
alusel soodustingimustel vanaduspension määratakse soodustingimustel
vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme
kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates.
X.X. sai 45-aastaseks xxxx. a-l. Tal on 19.01.2024 seisuga pensionistaaži 36 aastat 4 kuud ja
13 päeva.
X.X.-ile ei saa soodustingimustel vanaduspensioni määrata alates 01.04.2019, vaid alates
03.08.2023, kui ta pöördus SKA klienditeenindusse sooviga saada nõustamist
soodustingimustel vanaduspensioni saamise tingimuste üle. Menetlustähtaja ennistamine ei
ole põhjendatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-d 1 ja 3).
4. X.X. esitas SKA tegevuse peale vaide, mille SKA jättis 23.04.2024 vaideotsusega nr 5.2-
3/6586-2 rahuldamata.
5. X.X. esitas 20.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis 24.05.2024
määrusega menetlusse nõuetes tühistada SKA 05.02.2024 otsus osas, millega otsustati mitte
määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 01.04.2019, ning
kohustada SKA-d tegema uut otsust.
6. SKA palus jätta kaebus rahuldamata.
7. Tartu Halduskohus jättis 10.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ning keeldus kaebuse
muutmisest osas, milles kaebaja soovis kaebust täiendada SKA kohustamise nõudega
pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates 29.03.2009.
Vaidlust ei ole, et kaebaja on hüpofüsaarse kääbuskasvuga isik. Samuti pole vaidlust selles, et
kaebajal olid 29.03.2009 seisuga täidetud soodustingimustel pensioniea ja nõutava staaži
nõue, kuid kaebaja nimetatud tähtpäevaks pensioniavaldust ei esitanud.
Vastavalt RPKS § 31 lg-le 3 loetakse pensioni taotlemise päevaks päev, millal SKA võtab
pensioniavalduse vastu. Kaebaja pöördus esmakordselt SKA poole alles 26.02.2020, kuid ei
esitanud ka siis pensioniavaldust. Kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni avalduse
18.12.2023.
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 13 lg 1 mõttes on pension rahaline hüvitis ning
juhul, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata, tuleb hüvitise saamiseks
esitada hüvitise andjale taotlus (SÜS § 24 lg 1). Ka RPKS § 31 lg-st 1 nähtuvalt tuleb
pensioni taotlemiseks esitada SKA-le pensioniavaldus. Seega toimub riikliku pensioni
2(5)
3-24-1507
määramise menetlus kui haldusmenetlus pensioni saamise õigusega isiku algatusel, mitte riigi
algatusel.
RPKS § 32 lg 2 p 11 kohaselt määratakse riiklik pension selle taotlemise päevast. Varasemast
tähtajast määratakse soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni
õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul
soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. Nimetatud säte jõustus
01.06.2022. Seega varem eriregulatsioon puudus ning riiklik pension määrati pensioni
taotlemise päeval.
Ka 29.03.2009 kehtinud RPKS redaktsioon nägi ette, et hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul on
õigus minna 45-aastaselt soodustingimustel vanaduspensionile (§ 10 lg 1 p 6), et riikliku
pensioni taotleja esitab pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile (§ 31 lg 1), et riiklik
pension määratakse pensioni taotlemise päevast (§ 32 lg 2) ning et varasemast tähtajast, kui
pensioni taotlemise päevast, saab pensioni määrata vaid § 32 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud
juhtudel. Pensioni saamise eeldused oli õigustatud isikutel võimalik endal välja selgitada,
kasutades selleks nt Riigi Teatajat või SKA veebilehte. Vajadusel sai pöörduda selgituste
saamiseks SKA poole. Selle tegemata jätmist ei saa kaebaja ette heita vastustajale.
Vastustaja on RPKS § 32 lg-t 2 õigesti kohaldanud. Olukorras, kus isik esitas
pensioniavalduse 18.12.2023 (s.o 14 aastat hiljem), ei ole SKA-l kehtiva õiguse kohaselt
võimalik tagasiulatuvalt soodustingimustel vanaduspensioni määrata.
Vastustaja on õigesti rõhutanud, et isikul on õigus valida, millist pensioni liiki ta soovib.
Isikud, kes üheaegselt kvalifitseeruvad mitme riikliku pensioni saamiseks õigustatud
isikutena, peavad valima ühe pensioniliigi. Kaebaja ei esitanud varasemalt taotlust
soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, vaid ta esitas taotlusi töövõimetuspensioni
ning hiljem töövõimetoetuse saamiseks.
Pensioni maksmise taotluse esitamise nõue ja selle tagasiulatuvalt pikema perioodi eest
maksmise piirang on sätestatud seaduses ja piirangul on legitiimne huvi. Selleks on huvi, et
nõuded riigile esitataks mõistliku aja jooksul riigi rahaliste vahendite planeerimise
võimaldamiseks.
Kaebaja sai kliinilise diagnoosi „Hüpofüsaare vaegkasv“ (RHK-10 kood ja nimetus „E23.0 -
Hüpofüsaarne vaegkasv“) alles xxx. RPKS § 10 lg 1 p 6 kohaldamine eeldab arsti diagnoosi
ja ainuüksi pikkusele (144 cm) viidates soodustingimustel vanaduspensioniõigust ei teki.
Kasvupeetus võib tekkida ka muudel põhjustel. Seetõttu ei oma tähtsust ka kaebaja väited, et
digiloos on olemas kõik andmed selle kohta, et kaebajal oli juba aastal 2009 diagnoositud
tema pikkus, mis on kõigile nähtav ja ilmselge ning et kääbuskasvu sümptomid on
seadusandlikult piisav põhjus sooduspensioniks.
Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud tervise
infosüsteemi (TIS) õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt
tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus
tsiviilkohtumenetluse korras.
SKA-l ei ole kohustust teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni saamise
võimalustest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8. X.X. palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus tühistada ning teha
asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade
juurde.
3(5)
3-24-1507
Ekspertarstide töös esinesid süsteemsed puudused. Halduskohus asus ebaõigele seisukohale,
et ekspertarstid ei vastutanud kaebajal soodustingimustel pensioni õiguse tekkimise
tuvastamise eest. SKA ekspertarstid jätsid hindamata kaebaja silmatorkavad terviseseisundist
tulenevad piirangud, kuigi need olid dokumenteeritud juba varasemates töövõime hindamise
dokumentides (2004–2017). Kaebaja pikkus (144 cm) ja sellest tulenevad olulised piirangud
olid selgelt fikseeritud, kuid ekspertarstid ei seostanud neid nimetatud seaduses sätestatud
tingimustega. Töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 7 ütleb, et töövõime hindamisel arvestatakse
kõiki terviseseisundit ja piiranguid kajastavaid andmeid. Ekspertarstidel oli kohustus hinnata
kääbuskasvu mõju kaebaja töövõimele ja igapäevaelule terviklikult, kuid see jäi tegemata.
HMS § 6 kohustab haldusorganit järgima uurimispõhimõtet ja koguma otsuse tegemiseks kõik
vajalikud andmed. Kaebaja juhtumis jäeti olulised terviseandmed, nagu lühike kasv ja sellest
tulenevad piirangud, piisavalt uurimata.
Tähtaja ennistamise puhul tuleb silmas pidada, et kaebaja sai oma terviseseisundist ja selle
mõjust pensioniõigusele teada alles 2023. a-l. Enne seda ei saanud kaebaja oma õigusi
objektiivse takistuse tõttu realiseerida. Terviseseisundi õiguslik mõju ilmnes alles peale
diagnoosi kinnitamist. Tähtaja ennistamata jätmine rikub proportsionaalsuse põhimõtet
Kaebajat on ebavõrdselt koheldud, sest sarnaste terviseseisundiga isikutele on SKA määranud
soodustingimustel vanaduspensioni.
Halduskohus eksis õigusnormide tõlgendamisel. Kohus ei analüüsinud piisavalt, kas
ekspertarstide tegevusetus rikkus RPKS § 10 lg 1 p-i 6, mis annab hüpofüsaarse
kääbuskasvuga isikutele õiguse soodustingimustel vanaduspensionile 45-aastaselt. Kohus ei
nõudnud SKA-lt ega ekspertarstidelt selgitusi, kuidas nad analüüsisid kaebaja töövõime
hindamise ja pensioni määramise tingimusi. Lisaks jäi kasutamata võimalus uurida SKA
ekspertarstide tegevuse vastavust seadusandlikule nõudele. Kuigi TVTS keskendub töövõime
hindamisele, näeb see ette, et kõiki terviseandmeid tuleb metoodiliselt hinnata. Kohus ei
käsitlenud piisavalt, kas ekspertarstid eirasid kaebaja terviseseisundit ja selle mõju
töövõimele.
9. SKA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse
põhjendustega ning jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud järgmised taotlused: 1) ennistada
aegumistähtaeg; 2) kohustada SKA-d määrama soodustingimustel vanaduspensioni
tagasiulatuvalt alates 29.03.2009. Lisaks on kaebaja 17.03.2025 esitanud taotlused: 1)
tuvastada, et SKA ekspertarstide tegevusetus ja terviseseisundi ebapiisav hindamine
põhjustasid viivituse kaebaja pensioniõiguse realiseerimisel; 2) leida, et SKA menetlustähtaja
ennistamise keeldumine on õigusvastane; 3) kohustada SKA-d menetlustähtaega ennistama
ning jätkama kaebaja pensioniõiguse menetlemist tagasiulatuvalt.
Ringkonnakohus leiab, et taotlused tuleb jätta läbi vaatamata. Praeguses asjas on kaebuse
esemeks SKA 05.02.2024 otsus nr 17828-1, millega otsustati mitte määrata kaebajale
soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 01.04.2019, vaid alles alates
03.08.2023. Nagu halduskohus kaebajale õigesti selgitas, ei lahendanud SKA taotlust määrata
pension tagasiulatuvalt alates 29.03.2009, sest kaebaja ei esitanud haldusmenetluses sellist
taotlust. Ka ei kuulu halduskohtu pädevusse haldusmenetluse tähtaegade ennistamine, vaid
kohus üksnes kontrollib, kas haldusorgan on neile esitatud tähtaja ennistamise taotluse õigesti
lahendanud. Kaebaja esitas tähtaja ennistamise taotluse SKA-le 24.02.2025 ehk peale
praeguses asjas halduskohtu otsuse tegemist. Tähtaja ennistamise küsimus ei ole vahetult
seotud SKA 05.02.2024 otsuse õiguspärasuse hindamisega, sest eelnimetatud otsuse tegemise
4(5)
3-24-1507
ajaks ei olnud kaebaja ennistamise taotlust veel esitanud. Ringkonnakohus ei pea kaebuse
apellatsioonimenetluses muutmist põhjendatuks (HKMS § 49 lg 2).
Eeltoodud põhjendusel jätab ringkonnakohus haldusasja materjalide juurde võtmata ka
järgmised dokumendid. Kaebaja lisas 17.03.2025 menetlusdokumendile: 1) kaebaja
24.02.2025 taotlus SKA-le menetlustähtaja ennistamiseks; 2) SKA 11.03.2025 otsus, millega
otsustati mitte ennistada pensioniavalduse menetlustähtaega. Kaebaja esitas 09.04.2025
ringkonnakohtule täiendavalt 07.04.2025 vaide SKA 11.04.2025 otsuse peale. 08.06.2025
esitas kaebaja SKA 06.06.2025 vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie SKA 11.04.2025
otsusele rahuldamata.
11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse
põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele
märgib ringkonnakohus järgmist.
12. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et erinevate ametnike ja arstide süül jäi tal soodustingimustel
vanaduspensioni määramise taotlus õigeaegselt esitamata. Ringkonnakohus märgib esmalt, et
SKA 05.02.2024 otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma see määravat tähtsust. Vaidlus
puudub selles, et kaebaja esitas avalduse pensioni määramiseks alles 18.12.2023. RPKS § 32
lg 2 p 11 kohaselt sai SKA soodustingimustel vanaduspensioni määrata soodustingimustel
vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (kaebaja puhul 29.03.2009) vaid siis, kui
pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse
tekkimise päevast arvates. Kaebaja oleks pidanud avalduse esitama seega hiljemalt
29.06.2009. Vastustaja ei saanud asuda menetlema avaldust, mida pole esitatud. Kui kaebajat
mingil viisil eksitati avalduse esitamise tähtaja osas, on tegemist pigem võimaliku kahjunõude
alusega. SKA ei saanud 05.02.2024 otsuse tegemisel avalduse esitamise tegelikust ajast
mööda vaadata ega RPKS § 32 lg 2 p-i 11 rikkuda. Kuna seadus ei näe ette pensioniavalduse
esitamise kohustuslikku tähtaega, ei ole SKA-l võimalik seda tähtaega ka ennistada.
13. Kaebajal tekkis RPKS § 10 lg 1 p 6 alusel õigus soodustingimustel vanaduspensionile
29.03.2009, kuid eeltoodu ei tekitanud riigile kohustust asuda kaebajale pensioni maksma.
Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et vastav kohustus tekkis alles nõuetekohase
avalduse esitamisest. Asjaolu, et kaebaja ei teadnud enne 2023. a-t, et tal on õigus
soodustingimustel vanaduspensionile, ei saa panna vastustaja süüks. Nagu vastustaja on
õigesti märkinud, puudub neil õigus teostada üleüldist kontrolli kõigi potentsiaalsete
pensionõiguslike isikute terviseandmete üle, et leida sealt üles isikud, kellele tuleks selgitada
õigust esitada pensioniavaldus. Lisaks sai kaebaja hüpofüsaarse kääbuskasvu diagnoosi alles
01.12.2023. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi hüpofüsaarne kääbuskasv on
kaasasündinud seisund, ei saa vastustaja RPKS § 10 lg 1 p 6 alusel isikule soodustingimustel
vanaduspensioni määrata ilma vastava diagnoosita.
14. Küsimus sellest, kas kaebajale töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse määramise
menetlustes oleksid ekspertarstid pidanud kaebajal diagnoosima hüpofüsaarse kääbuskasvu, ei
seondu SKA 05.02.2024 otsuse õiguspärasusega. Kaebajale on määratud riikliku toetused
tema enda avalduste alusel. Ekspertarstid ei tegele diagnoosimisega, vaid analüüsivad tervise
infosüsteemis ning töövõime hindamise dokumentides sisalduvaid andmeid.
15. Asjaoludest ei nähtu, et kaebajat oleks ebavõrdselt koheldud või tema suhtes läbi viidud
menetlus oleks olnud ebaproportsionaalne.
16. Ringkonnakohus peab kaebaja isikuandmete kaitseks vajalikuks asendada kohtuotsuse
avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)