Legislator Case Law & Legislation
3-24-1507/30 AI generated

3-24-1507/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-1507/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta X.X.-i apellatsioonkaebuse lk-l 1 esitatud taotlused nr 2 ja 3 ning 17.03.2025 menetlusdokumendi lk-l 6 esitatud taotlused läbi vaatamata. Samuti jätta 17.03.2025,

Legislator headnote

AI generated

3-24-1507/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Samuti jätta 17.03.2025,

Keywords

AI generated
pension rights revision of disability pension hardship pension suspension of pension statutory retirement age maintenance of pension coverage
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1507

Haldusasi

X.X.-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2024

otsusele nr 17828-1

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle

Magnus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i apellatsioonkaebuse lk-l 1 esitatud taotlused nr 2 ja 3 ning 17.03.2025

menetlusdokumendi lk-l 6 esitatud taotlused läbi vaatamata. Samuti jätta 17.03.2025,

09.04.2025 ja 08.06.2025 menetlusdokumentide lisad toimiku materjalide juurde

võtmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus

haldusasjas nr 3-24-1507 muutmata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses X.X.-i nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2025.

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-1507

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 18.12.2023 pensioniavalduse, et talle määrataks pension alates 18.12.2023.

Samuti esitas ta 21.12.2023 SKA-le avalduse määrata talle soodustingimustel vanaduspension

tagasiulatuvalt alates 01.04.2019.

2. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 23.01.2024 otsuse X.X.-ile pensioni määramise kohta.

Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-ga 32 ja § 10 lg 1 p-ga 6 määrati

talle soodustingimustel vanaduspension alates 03.08.2023 eluaegselt.

3. SKA otsustas 05.02.2024 otsusega nr 17828-1 mitte määrata X.X.-ile soodustingimustel

vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2019 (resolutsiooni p 1) ja määras talle

soodustingimustel vanaduspensioni alates 03.08.2023 (resolutsiooni p 2).

RPKS § 10 lg 1 p 6 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile hüpofüsaarse

kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt, kui isikul on olemas vanaduspensioni määramiseks

nõutav pensionistaaž.

RPKS § 32 lg 2 alusel määratakse riiklik pension pensioni taotlemise päevast, sama lõike

punkt 11

alusel soodustingimustel vanaduspension määratakse soodustingimustel

vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme

kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates.

X.X. sai 45-aastaseks xxxx. a-l. Tal on 19.01.2024 seisuga pensionistaaži 36 aastat 4 kuud ja

13 päeva.

X.X.-ile ei saa soodustingimustel vanaduspensioni määrata alates 01.04.2019, vaid alates

03.08.2023, kui ta pöördus SKA klienditeenindusse sooviga saada nõustamist

soodustingimustel vanaduspensioni saamise tingimuste üle. Menetlustähtaja ennistamine ei

ole põhjendatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-d 1 ja 3).

4. X.X. esitas SKA tegevuse peale vaide, mille SKA jättis 23.04.2024 vaideotsusega nr 5.2-

3/6586-2 rahuldamata.

5. X.X. esitas 20.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis 24.05.2024

määrusega menetlusse nõuetes tühistada SKA 05.02.2024 otsus osas, millega otsustati mitte

määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 01.04.2019, ning

kohustada SKA-d tegema uut otsust.

6. SKA palus jätta kaebus rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus jättis 10.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ning keeldus kaebuse

muutmisest osas, milles kaebaja soovis kaebust täiendada SKA kohustamise nõudega

pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates 29.03.2009.

Vaidlust ei ole, et kaebaja on hüpofüsaarse kääbuskasvuga isik. Samuti pole vaidlust selles, et

kaebajal olid 29.03.2009 seisuga täidetud soodustingimustel pensioniea ja nõutava staaži

nõue, kuid kaebaja nimetatud tähtpäevaks pensioniavaldust ei esitanud.

Vastavalt RPKS § 31 lg-le 3 loetakse pensioni taotlemise päevaks päev, millal SKA võtab

pensioniavalduse vastu. Kaebaja pöördus esmakordselt SKA poole alles 26.02.2020, kuid ei

esitanud ka siis pensioniavaldust. Kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni avalduse

18.12.2023.

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 13 lg 1 mõttes on pension rahaline hüvitis ning

juhul, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata, tuleb hüvitise saamiseks

esitada hüvitise andjale taotlus (SÜS § 24 lg 1). Ka RPKS § 31 lg-st 1 nähtuvalt tuleb

pensioni taotlemiseks esitada SKA-le pensioniavaldus. Seega toimub riikliku pensioni

2(5)

3-24-1507

määramise menetlus kui haldusmenetlus pensioni saamise õigusega isiku algatusel, mitte riigi

algatusel.

RPKS § 32 lg 2 p 11 kohaselt määratakse riiklik pension selle taotlemise päevast. Varasemast

tähtajast määratakse soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni

õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul

soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. Nimetatud säte jõustus

01.06.2022. Seega varem eriregulatsioon puudus ning riiklik pension määrati pensioni

taotlemise päeval.

Ka 29.03.2009 kehtinud RPKS redaktsioon nägi ette, et hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul on

õigus minna 45-aastaselt soodustingimustel vanaduspensionile (§ 10 lg 1 p 6), et riikliku

pensioni taotleja esitab pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile (§ 31 lg 1), et riiklik

pension määratakse pensioni taotlemise päevast (§ 32 lg 2) ning et varasemast tähtajast, kui

pensioni taotlemise päevast, saab pensioni määrata vaid § 32 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud

juhtudel. Pensioni saamise eeldused oli õigustatud isikutel võimalik endal välja selgitada,

kasutades selleks nt Riigi Teatajat või SKA veebilehte. Vajadusel sai pöörduda selgituste

saamiseks SKA poole. Selle tegemata jätmist ei saa kaebaja ette heita vastustajale.

Vastustaja on RPKS § 32 lg-t 2 õigesti kohaldanud. Olukorras, kus isik esitas

pensioniavalduse 18.12.2023 (s.o 14 aastat hiljem), ei ole SKA-l kehtiva õiguse kohaselt

võimalik tagasiulatuvalt soodustingimustel vanaduspensioni määrata.

Vastustaja on õigesti rõhutanud, et isikul on õigus valida, millist pensioni liiki ta soovib.

Isikud, kes üheaegselt kvalifitseeruvad mitme riikliku pensioni saamiseks õigustatud

isikutena, peavad valima ühe pensioniliigi. Kaebaja ei esitanud varasemalt taotlust

soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, vaid ta esitas taotlusi töövõimetuspensioni

ning hiljem töövõimetoetuse saamiseks.

Pensioni maksmise taotluse esitamise nõue ja selle tagasiulatuvalt pikema perioodi eest

maksmise piirang on sätestatud seaduses ja piirangul on legitiimne huvi. Selleks on huvi, et

nõuded riigile esitataks mõistliku aja jooksul riigi rahaliste vahendite planeerimise

võimaldamiseks.

Kaebaja sai kliinilise diagnoosi „Hüpofüsaare vaegkasv“ (RHK-10 kood ja nimetus „E23.0 -

Hüpofüsaarne vaegkasv“) alles xxx. RPKS § 10 lg 1 p 6 kohaldamine eeldab arsti diagnoosi

ja ainuüksi pikkusele (144 cm) viidates soodustingimustel vanaduspensioniõigust ei teki.

Kasvupeetus võib tekkida ka muudel põhjustel. Seetõttu ei oma tähtsust ka kaebaja väited, et

digiloos on olemas kõik andmed selle kohta, et kaebajal oli juba aastal 2009 diagnoositud

tema pikkus, mis on kõigile nähtav ja ilmselge ning et kääbuskasvu sümptomid on

seadusandlikult piisav põhjus sooduspensioniks.

Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud tervise

infosüsteemi (TIS) õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt

tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus

tsiviilkohtumenetluse korras.

SKA-l ei ole kohustust teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni saamise

võimalustest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. X.X. palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade

juurde.

3(5)

3-24-1507

Ekspertarstide töös esinesid süsteemsed puudused. Halduskohus asus ebaõigele seisukohale,

et ekspertarstid ei vastutanud kaebajal soodustingimustel pensioni õiguse tekkimise

tuvastamise eest. SKA ekspertarstid jätsid hindamata kaebaja silmatorkavad terviseseisundist

tulenevad piirangud, kuigi need olid dokumenteeritud juba varasemates töövõime hindamise

dokumentides (2004–2017). Kaebaja pikkus (144 cm) ja sellest tulenevad olulised piirangud

olid selgelt fikseeritud, kuid ekspertarstid ei seostanud neid nimetatud seaduses sätestatud

tingimustega. Töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 7 ütleb, et töövõime hindamisel arvestatakse

kõiki terviseseisundit ja piiranguid kajastavaid andmeid. Ekspertarstidel oli kohustus hinnata

kääbuskasvu mõju kaebaja töövõimele ja igapäevaelule terviklikult, kuid see jäi tegemata.

HMS § 6 kohustab haldusorganit järgima uurimispõhimõtet ja koguma otsuse tegemiseks kõik

vajalikud andmed. Kaebaja juhtumis jäeti olulised terviseandmed, nagu lühike kasv ja sellest

tulenevad piirangud, piisavalt uurimata.

Tähtaja ennistamise puhul tuleb silmas pidada, et kaebaja sai oma terviseseisundist ja selle

mõjust pensioniõigusele teada alles 2023. a-l. Enne seda ei saanud kaebaja oma õigusi

objektiivse takistuse tõttu realiseerida. Terviseseisundi õiguslik mõju ilmnes alles peale

diagnoosi kinnitamist. Tähtaja ennistamata jätmine rikub proportsionaalsuse põhimõtet

Kaebajat on ebavõrdselt koheldud, sest sarnaste terviseseisundiga isikutele on SKA määranud

soodustingimustel vanaduspensioni.

Halduskohus eksis õigusnormide tõlgendamisel. Kohus ei analüüsinud piisavalt, kas

ekspertarstide tegevusetus rikkus RPKS § 10 lg 1 p-i 6, mis annab hüpofüsaarse

kääbuskasvuga isikutele õiguse soodustingimustel vanaduspensionile 45-aastaselt. Kohus ei

nõudnud SKA-lt ega ekspertarstidelt selgitusi, kuidas nad analüüsisid kaebaja töövõime

hindamise ja pensioni määramise tingimusi. Lisaks jäi kasutamata võimalus uurida SKA

ekspertarstide tegevuse vastavust seadusandlikule nõudele. Kuigi TVTS keskendub töövõime

hindamisele, näeb see ette, et kõiki terviseandmeid tuleb metoodiliselt hinnata. Kohus ei

käsitlenud piisavalt, kas ekspertarstid eirasid kaebaja terviseseisundit ja selle mõju

töövõimele.

9. SKA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud järgmised taotlused: 1) ennistada

aegumistähtaeg; 2) kohustada SKA-d määrama soodustingimustel vanaduspensioni

tagasiulatuvalt alates 29.03.2009. Lisaks on kaebaja 17.03.2025 esitanud taotlused: 1)

tuvastada, et SKA ekspertarstide tegevusetus ja terviseseisundi ebapiisav hindamine

põhjustasid viivituse kaebaja pensioniõiguse realiseerimisel; 2) leida, et SKA menetlustähtaja

ennistamise keeldumine on õigusvastane; 3) kohustada SKA-d menetlustähtaega ennistama

ning jätkama kaebaja pensioniõiguse menetlemist tagasiulatuvalt.

Ringkonnakohus leiab, et taotlused tuleb jätta läbi vaatamata. Praeguses asjas on kaebuse

esemeks SKA 05.02.2024 otsus nr 17828-1, millega otsustati mitte määrata kaebajale

soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 01.04.2019, vaid alles alates

03.08.2023. Nagu halduskohus kaebajale õigesti selgitas, ei lahendanud SKA taotlust määrata

pension tagasiulatuvalt alates 29.03.2009, sest kaebaja ei esitanud haldusmenetluses sellist

taotlust. Ka ei kuulu halduskohtu pädevusse haldusmenetluse tähtaegade ennistamine, vaid

kohus üksnes kontrollib, kas haldusorgan on neile esitatud tähtaja ennistamise taotluse õigesti

lahendanud. Kaebaja esitas tähtaja ennistamise taotluse SKA-le 24.02.2025 ehk peale

praeguses asjas halduskohtu otsuse tegemist. Tähtaja ennistamise küsimus ei ole vahetult

seotud SKA 05.02.2024 otsuse õiguspärasuse hindamisega, sest eelnimetatud otsuse tegemise

4(5)

3-24-1507

ajaks ei olnud kaebaja ennistamise taotlust veel esitanud. Ringkonnakohus ei pea kaebuse

apellatsioonimenetluses muutmist põhjendatuks (HKMS § 49 lg 2).

Eeltoodud põhjendusel jätab ringkonnakohus haldusasja materjalide juurde võtmata ka

järgmised dokumendid. Kaebaja lisas 17.03.2025 menetlusdokumendile: 1) kaebaja

24.02.2025 taotlus SKA-le menetlustähtaja ennistamiseks; 2) SKA 11.03.2025 otsus, millega

otsustati mitte ennistada pensioniavalduse menetlustähtaega. Kaebaja esitas 09.04.2025

ringkonnakohtule täiendavalt 07.04.2025 vaide SKA 11.04.2025 otsuse peale. 08.06.2025

esitas kaebaja SKA 06.06.2025 vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie SKA 11.04.2025

otsusele rahuldamata.

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et erinevate ametnike ja arstide süül jäi tal soodustingimustel

vanaduspensioni määramise taotlus õigeaegselt esitamata. Ringkonnakohus märgib esmalt, et

SKA 05.02.2024 otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma see määravat tähtsust. Vaidlus

puudub selles, et kaebaja esitas avalduse pensioni määramiseks alles 18.12.2023. RPKS § 32

lg 2 p 11 kohaselt sai SKA soodustingimustel vanaduspensioni määrata soodustingimustel

vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (kaebaja puhul 29.03.2009) vaid siis, kui

pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse

tekkimise päevast arvates. Kaebaja oleks pidanud avalduse esitama seega hiljemalt

29.06.2009. Vastustaja ei saanud asuda menetlema avaldust, mida pole esitatud. Kui kaebajat

mingil viisil eksitati avalduse esitamise tähtaja osas, on tegemist pigem võimaliku kahjunõude

alusega. SKA ei saanud 05.02.2024 otsuse tegemisel avalduse esitamise tegelikust ajast

mööda vaadata ega RPKS § 32 lg 2 p-i 11 rikkuda. Kuna seadus ei näe ette pensioniavalduse

esitamise kohustuslikku tähtaega, ei ole SKA-l võimalik seda tähtaega ka ennistada.

13. Kaebajal tekkis RPKS § 10 lg 1 p 6 alusel õigus soodustingimustel vanaduspensionile

29.03.2009, kuid eeltoodu ei tekitanud riigile kohustust asuda kaebajale pensioni maksma.

Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et vastav kohustus tekkis alles nõuetekohase

avalduse esitamisest. Asjaolu, et kaebaja ei teadnud enne 2023. a-t, et tal on õigus

soodustingimustel vanaduspensionile, ei saa panna vastustaja süüks. Nagu vastustaja on

õigesti märkinud, puudub neil õigus teostada üleüldist kontrolli kõigi potentsiaalsete

pensionõiguslike isikute terviseandmete üle, et leida sealt üles isikud, kellele tuleks selgitada

õigust esitada pensioniavaldus. Lisaks sai kaebaja hüpofüsaarse kääbuskasvu diagnoosi alles

01.12.2023. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi hüpofüsaarne kääbuskasv on

kaasasündinud seisund, ei saa vastustaja RPKS § 10 lg 1 p 6 alusel isikule soodustingimustel

vanaduspensioni määrata ilma vastava diagnoosita.

14. Küsimus sellest, kas kaebajale töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse määramise

menetlustes oleksid ekspertarstid pidanud kaebajal diagnoosima hüpofüsaarse kääbuskasvu, ei

seondu SKA 05.02.2024 otsuse õiguspärasusega. Kaebajale on määratud riikliku toetused

tema enda avalduste alusel. Ekspertarstid ei tegele diagnoosimisega, vaid analüüsivad tervise

infosüsteemis ning töövõime hindamise dokumentides sisalduvaid andmeid.

15. Asjaoludest ei nähtu, et kaebajat oleks ebavõrdselt koheldud või tema suhtes läbi viidud

menetlus oleks olnud ebaproportsionaalne.

16. Ringkonnakohus peab kaebaja isikuandmete kaitseks vajalikuks asendada kohtuotsuse

avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)