2-24-11611/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11611

Tsiviilasi

P.C , C.N , W.V ja K.D hagi R.L vastu elatise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I P.C (isikukood XXX)

Hageja II C.N (isikukood XXX)

Hageja III W.V (isikukood XXX)

Hageja IV K.D (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja G.Q (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Maia Ploom

Kostja R.L (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Kirsimaa

(Advokaadibüroo LMP OÜ)

Asja läbivaatamine

Eelistungil 2. detsembril 2024 ja istungil 26. mail 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hagejate nõue tagasiulatuva elatise saamiseks alates 1. juulist

2023 kuni 31. juulini 2024.

3. Välja mõista ühekordse summana alates 1. augustist 2024 (hagiavalduse esitamisest

järgnevast päevast) kuni 30. septembrini 2025 sissenõutavaks muutunud elatis

järgmiselt:

3.1 R.L tasub P.C ülalpidamiseks 2864 eurot 88 senti;

3.2 R.L tasub C.N ülalpidamiseks 3112 eurot 43 senti;

3.3 R.L tasub W.V ülalpidamiseks 3458 eurot 44 senti;

3.4 R.L tasub K.D ülalpidamiseks 3458 eurot 44 senti.

4. Mõista Margus P.C C.N kasuks välja alates 1. oktoobrist 2025 igakuine elatis 273

eurot 62 senti P.C

ülalpidamiseks kuni P.C

täisealiseks saamiseni

(xxxxxxxxxxxxxxxx). Elatis suuruse kujunemine on järgnev: (282 eurot 31 senti

(baassumma) + 59 eurot 43 senti (3% keskmisest brutokuupalgast) – pool

lapsetoetusest, pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud kahega ja seejärel jagatud

2-24-11611

laste arvuga, kes toetust saavad. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse (PKS)

§ 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste

seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

5. Mõista Margus C.N C.N kasuks välja alates 1. oktoobrist 2025 igakuine elatis 232

eurot 58 senti C.N ülalpidamiseks kuni C.N täisealiseks saamiseni

(xxxxxxxxxxxxxxxxxx). Elatis suuruse kujunemine on järgnev: (282 eurot 31 senti

(baassumma) + 59 eurot 43 senti (3% keskmisest brutokuupalgast)– pool

lapsetoetusest, pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud kahega ja seejärel jagatud

laste arvuga, kes toetust saavad x 0,85. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Mõista R.L-ilt W.V kasuks välja alates 1. oktoobrist 2025 igakuine elatis 263 eurot

62 senti W.V ülalpidamiseks kuni W.V täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxx).

Elatis suuruse kujunemine on järgnev: (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot

43 senti (3% keskmisest brutokuupalgast)– pool lapsetoetusest, pool lasterikka pere

toetust, mis on jagatud kahega ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad.

Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

7. Mõista Margus P.C C.N kasuks välja alates 1. oktoobrist 2025 igakuine elatis 263

eurot 62 senti K.D ülalpidamiseks kuni K.D täisealiseks saamiseni

(xxxxxxxxxxxxxxxx). Elatis suuruse kujunemine on järgnev: (282 eurot 31 senti

(baassumma) + 59 eurot 43 senti (3% keskmisest brutokuupalgast)– pool

lapsetoetusest, pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud kahega ja seejärel jagatud

laste arvuga, kes toetust saavad. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse (PKS)

§ 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste

seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

8. Elatise suurust tuleb pooltel korrigeerida kui hageja I on saanud täisealiseks ja

seejärel kui hageja II on saanud täisealiseks.

9. Elatis tuleb tasuda igakuiste maksetena iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise

kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval G.Q arvelduskontole

xxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „Laste elatisraha“.

10. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

2-24-11611

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue

1. P.C (hageja I), C.N (hageja II), W.V (hageja III) ja K.D (hageja IV) esitasid 30. juulil

2024 hagi R.L (kostja) vastu elatise saamiseks tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2023. Hagejad

toovad esile, et kostja ei ole neid rahaliselt toetanud alates 2023. aasta jaanuarist.

1.1 Hagejad vähendasid 22. novembril 2024 nõuet ja nõuavad elatisekalkulaatori abil

arvutatud elatist (dtl 103-107). Elatise suuruse nõue alates 1. juulist 2023 kuni 31. märtsini

2024 on järgmine: hageja I 219 eurot 71 senti; hageja II 186 eurot 75 senti, hageja III 209

eurot 71 senti, hageja IV 209 eurot 71 senti, so kokku 825 eurot 88 senti ja alates 1. aprill

2024 on elatis kokkusumma 979 eurot 42 senti. Alates 1. augustist 2024 soovivad hagejad

elatist kuus lähtuvalt elatisekalkulaatori arvestusest.

1.2 Alates 1. augustist 2023 kuni 31. juulini 2024 on 10 524 eurot 72 senti. Tagasiulatuvalt

elatise nõuet põhjendavad hagejad sellega, et hagejate ema on korduvalt kostjalt elatist

nõudnud, sh kirjalikult 22. mail 2023. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine ei kahjusta kostjat.

Väljamõistetud elatisesummat saab kostja tasuda laste ema ja isa ühisomandis olevate

kinnistute müügist saadud rahast. Hagejate ema tegi kostjale soodsa ettepaneku tasuda kõigile

lastele kokku 800 eurot kuus, kusjuures 300 eurot maksaks kostja hagejate ema eest

laenumakset pangale kinnistu ostmise eest. Kostja sellega ei nõustunud. Pooled pidasid ka

läbirääkimisi. Hagejate ema soovis sõlmida kostjaga kokkulepet selliselt, et kuni lapsed

käivad lasteaias ja koolis, võivad nad kostja ja hagejate ema ühisomandis olevas elamus sees

elada ning sellisel juhul hagejad kostjalt elatist ei nõua. Kahjuks sellist kokkulepet ei saadud.

1.3 Kostja väidab, et on maksnud hagejate ema eest kinnistu ostu laenumakset ning seega

maksnud justkui elatist. See väide oleks tõsi kui kostja ei oleks esitanud hagejate ema vastu

nõuet ühisvara jagamiseks, so kinnistu müüki ning nõuet mõista hagejate emalt välja

Mindreks Metall OÜ ees oleva laenukohustuse katteks 8000 eurot, kinnistu kasutamise eest

koos lastega kasutuseelist 900 eurot kuus alates 21. juunist 2023 (seega kokku käesoleva aja

seisuga 16 kuu eest 14 400 eurot), kinnistu laenukohustuse tasumise eest hüvis 350 eurot kuus

( 15x 350 = 5250 eurot) ja kasutusloa vormistamise maksumus 3000 eurot, kinnistule jäänud

vallasvara katteks hüvis 5050 eurot. Nende summade nõudmisega kinnitab kostja ise, et ei ole

maksnud elatist teisel moel, teiste maksetena.

1.4 Kostja väide, et lapsed veedavad olulise ajal tema juures, ei vasta tegelikkusele. Kõik

lastele vajaliku ostab nende ema, tasub nende eluaseme, riiete, toidu, suuremate laste

2-24-11611

koolitarvete, kaksikute lasteaiamaksu jms eest. Isa laste ülalpidamisel ei osale, v.a. vanema

poja treeninguraha maksmine. Isegi kui laste isa on midagi lastele ostnud, siis ei ole need laste

igapäevaelus kasutatavad esemed. Võimalik, et laste isa on teinud lastele ka kingitusi, mida ei

arvestada maksta elatise hulka.

1.5 Elatise väljamõistmisel tuleks arvestada ka laste vanemate sissetulekutega. Laste ema

töötab xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema kuu netosissetulek on 850 eurot kuus. Hagejate ema

hinnangul on kostja sissetulek vähemalt 3000 eurot kuus. Arvestades kostja töötamise kohta,

ei pruugi kogu tema sissetulek kajastuda pangakontol.

1.6 Hagejad on 31. märtsil 2025 selgitanud, et ainsad nende ülalpidamise kulud, mida kostja

on kandnud, on P.C treening 20 eurot kuus, laager ja võistlused 585 eurot 84 senti kogu

nõudeperioodi aja, C.N riided 26 eurot 12 senti, W.V 118 eurot 80 senti ja K.D 118 eurot 80

senti. Laste emale tehtud ülekanne 182 oli kokkuleppe kohaselt sünnipäevakingitus C.N-ile.

Kostja esitatud kviitungid on osaliselt dubleeritud, kviitungitelt ei nähtu kelle jaoks on asjad

ostetud. Enamus neid (ujula tasu, kingitused - mänguasjad jms.) ei ole laste ülalpidamiseks

vajalikud kulud. Kostja poolt ostetud riided ei vasta lastele vajalikule kvaliteedile ja

suurusele. Lapsed ei saa neid kasutada.

1.7 Eelistungil 26. mail 2025 selgitasid hagejad, et pangalaenust ja maja kindlustusest pool on

laste ema kohustuseks ning selle osaga tuleb elatise tasumisel arvestada.

1.8 Hagejad esitasid 16. juunil 2025 nõude täpsustuse koos arvutuskäiguga. Ükski lastest ei

ole viibinud isa juures aasta keskmiselt 7 päeva. Ka kohtumääruse kohaselt viibivad nad isa

juures vähem kui 7 päeva kuus.

1.9 Lõplikes seisukohtades toovad hagejad esile, et 3. septembril 2025 kostja esitatud lastele

tehtud kulutuste tõendamise dokumendis on kostja kirja pannud oma kulud lastele sel ajal, kui

lapsed on isa juures. See kuidas isa lastega aega veedab ja milliseid kulusid seetõttu kannab,

on tema otsus ja ei ole laste elatisraha. Samuti ei ole elatisena arvestatavad väljaminekud

lastele tehtud kingitused, lastele antav taskuraha jms. Ainult P.C treeningute eest makstud

raha saaks arvestada elatise maksmisena. Hagejad on nõus aktsepteerima järgmisi kulutusi

elatisena: riided W.V-l 120 eurot ja K.D-l 120 eurot; 2024. aastal C.N riiete eest 26 eurot,

2024 C.N ja P.C koolitarvete eest 44 eurot 50 senti; P.C telefoni remont 2025. aastal 79 eurot

90 senti.

Kostja püüab näidata lastele nn teistmoodi tasutud elatisena kinnistu ostu eest tema poolt

tasutavaid laenu – ja kindlustusmakseid. Neid makseid nõuab kostja hagejate emalt

tasaarvestusena ka tema poolt hagejate ema vastu esitatud hagis kaasomandi lõpetamiseks

kinnistule. Kostja nõuab, et pärast kinnistu müüki saadud rahast tasuks laste ema talle laenu-

ja kindlustuse maksed ning lisaks veel poole maja kasutuseelist.

Kostja vastus hagiavaldusele

2. Kostja hinnangul on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.

Lahendamist ei vaja mitte ainult lastele tasutava elatise suuruse küsimus vaid ka isa ning laste

suhtlemiskord ning samuti ühisvarasse puutuvad küsimused. Kuna kostja tasub laste

elukohaks oleva elamu laenumakseid, on need vaieldamatult tihedalt elatise tasumisega

seotud. Kostja hinnangul on võimalik kõiki küsimusi lahendada tervikuna ja perelepituse

kaasabil.

2-24-11611

2.1 Tõele ei vasta hagejate väide, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Perekonnaseaduse

(PKS) § 100 lg 3 lubab vanematel lapse ülalpidamiskohustuse täitmist omavahelisel

kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa

tuleb ülalpidamist anda. Seda ongi hagejate vanemad konkludentselt teinud ning seda

kokkulepet ei ole kostja rikkunud. Pärast kooselu lõppemist, lahkus kostja senisest ühisest

eluasemest ning hagejate seadusliku esindaja ning kostja ühisvarasse kuuluv eramu jäi ema

ning laste kasutusse. See on nii olnud alates 2023. aasta jaanuarist. Samal ajal on kostja

jätkanud majal lasuva laenukohustuse tasumist üksinda ca 350 eurot kuus. Sellise kokkuleppe

olemasolu on hagejate seaduslik esindaja ka kinnitanud tsiviilasjas nr 2-24-4832 esitatud

vastuses ning märkinud: „poolte vahel oli suuline kokkulepe, et kostja saab koos ühise viie

lapsega elada poolte ühises majas, juhul, kui kostja kohtusse elatise nõuet ei anna“.

2.2 Lisaks sellele, et kostja kannab osaliselt laste elamiskulusid, veedavad lapsed olulise osa

ajast kostja juures. Lapsed veedavad isa juures kõik nädalavahetused reedest kuni

pühapäevani. Sellest saab järeldada, et keskmiselt kaheksal päeval kuus katab isa vahetult

kõik lastega seonduvad kulutused. Riiklikud perehüvitised hagejate osas laekuvad hagejate

ema kontole. Seega on osa hagejate vajadustest kaetud peretoetustega (PKS § 101 lg 5).

Hagiavalduses esitatud andmete kohaselt on peretoetuse suuruseks 810 eurot kuus.

2.3 Kostja on alati osalenud lastele ka vajalike asjade ning riiete ostmises. Kuna kostja soovib

olla igapäevaselt laste eludesse kaasatud, siis ta soovib, et see sellisel kujul ka jätkuks.

Täiendavalt annab kostja kõikidele lastele igakuiselt taskuraha.

2.4 Hagejad on nõudnud elatise tasumist alates 2023. aasta juulist ehk aasta aega

tagasiulatuvalt. Kostja sellega ei nõustu, kuivõrd on lapsi üleval pidanud. Lisaks laste elukoha

laenu tasumisele, on kostja veetnud lastega koos aega ning lapsi vahetult üleval pidanud ning

pakkunud neile erinevaid üritusi silmaringi avardamise eesmärgil.

2.5 Kokkuvõttes vaidleb kostja hagiavaldusele vastu ning palub jätta hagiavalduse

rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja rahuldada hagi osaliselt võttes arvesse tema tasutavat

laste eluaseme laenumakset (ehk iga lapse eest 50 eurot) ning mõista hagejale I välja elatis 71

eurot 15 senti kuus, hagejale II 52 eurot 98 senti kuus, hagejale III 66 eurot 48 senti kuus ning

hagejale IV 66 eurot 48 senti kuus.

2.6 Kostja selgitas 25. novembril 2024 täiendavalt, et ta on alates laste vanemate lahku elama

asumisest püüdnud lastega koos olla võimalikult palju aega, et tema ning laste side ei kaoks

ega väheneks. Kostja on lastele piisavas määras ülalpidamist andnud. Kostja on kandnud

ning soovib ka edaspidi kanda oma laste elus suuremat rolli.

2.7 Kostja selgitas eelistungil 2. detsembril 2024, et on alates 2023. aasta juulist kulutanud

lastele kokku 7268 eurot 86 senti. Kostja esitas 13. märtsil 2025 tõendid kantud kulutuste

kohta ning ülevaate laste viibimisest tema juures alates 2024. aasta novembrist.

2.8 Kostja tõi 10. aprilli 2025. a menetlusdokumendis esile, et suhtlemiskorda reguleeriva

kohtumääruse alusel veedab C.N isaga koos aega keskmiselt 7,625 päeva kuus, mistõttu tuleb

C.N osas elatuist vähendada. Kostja loodab, et tulevikus kasvab tema roll lastega

koosviibimisel veelgi. Kuivõrd praeguseks on olemas suhtlemiskorda reguleeriv kohtumäärus,

millest tuleb elatise määramisel lähtuda.

2.9 Alates lahku elama asumisest on kostja ainuisikuliselt kandnud laste elukoha kulusid

(kodulaenu maksed ning kindlustus) ning seda tuleb elatise välja mõistmisel arvesse võtta.

2-24-11611

Lisaks on kostja tasunud jooksvalt ka muid laste kulusid, mille arvelt ei ole laste ema

pidanud neid väljaminekuid tegema. Kostja on lastele ostnud riideid, mänguasju, viinud neid

ujuma (kuhu kaksikud paraku ilma täiskasvanuta minna ei saa).

2.10 Kostja esitas 3. septembril 2025 arvutuskäigu kulude kandmise kohta alates 1. juulist

2023 kuni 30. juulini 2024. Sellest nähtub, et kostja on kandnud kulutusi lastele kokku 7450

eurot 86 senti. Ning alates 1. augustist 2024 on kostja kulusid kokku tõendanud 2817 euro 99

sendi eest (dtl 332).

2.11 Laste isa on menetlusse esitanud ka enda keskmise palga tõendi, millelt nähtub, et ta ei

ole võimeline hagejate poolt nõutavas summas ülalpidamist andma. Tema sissetulek on 1408

eurot 97 senti kuus. Sellisel juhul jääks ta ise ilma enda ülalpidamisvahenditest ning langeks

vaesusriski.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatise nõude enne hagiavalduse esitamist,

so alates 1. juulist 2023 kuni 31. juulini 2024. Kohus rahuldab hagejate elatise nõude alates 1.

augustist 2024 kuni 30. septembrini 2025 osaliselt. Alates 1. oktoobrist 2025 rahuldab kohus

hagejate elatise nõude täies ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus perekonnaasjas

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud. TsMS § 230 lg 3 näeb ette, et lapse huve

puudutavas vaidluses võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene

teisiti. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

4. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg-te 1

ja 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist

makstes. Rahvastikuregistri andmete järgi on xxxxxxxxxxxxxxx sündinud P.C ,

xxxxxxxxxxxxxxxxx sündinud C.N ja xxxxxxxxxxxxxx sündinud K.D ja W.V vanemad

R.L ja G.Q (dtl 17-20). Praegusel juhul ei ela kostja R.L lastega koos ning on seetõttu

kohustatud lapsi ülal pidama elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei

maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Kui on alust eeldada, et

vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-

2-1-160-12, p 16).

5. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks

on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine.

Riigikohtu varasemas praktikas on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb

arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada(vt RKTKo

16.01.2013, nr 3-2-1-160-12, p 17). Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate

käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh

sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning

sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt,

tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem

vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema

sellise kohustuse ulatust. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

2-24-11611

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-118-

12, p 13).

6. Pooled on erimeelel selles, kas kostja on kohustatud elatist tasuma raha maksmise teel laste

emale või on kostja täitnud ülalpidamiskohustust vahetult, so tasunud laste elukohaga seotud

majalaenu ja kindlustuse vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele. Kostja on esile toonud,

et laste vanemate vahel oli lahku minnes kokkulepe, et ühisest eluasemest lahkub kostja ning

jätab maja laste ema ja laste kasutada, tasudes ise edasi nii majal lasuvat laenukohustust kui

ka kindlustuskohustust (dtl 8, 51). Hagejate meelest on kostja nimetatud kokkuleppest

taganenud kui esitas hagejate ema vastu ühisvara jagamise hagi 3. juunil 2024.

7. Kohus võtab esmalt seisukoha tagasiulatuva elatise nõudes (I), seejärel elatise nõudes alates

hagiavalduse esitamisest (III) ja menetluskulud jagab kohus peatükis III.

I

8. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Seega on tagasiulatuva elatise nõudmine võimalik.

Kohtupraktikas juurdunud arusaama järgi on see õigus siiski piiratud. Hagejad nõuavad

tagasiulatuvat elatist alates 1. juulist 2023. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tagasiulatuva

elatise nõudmine põhjendatud, sest kostja on ülalpidamiskohustust täitnud vanemate

kokkuleppe alusel. Kohus nõustub kostjaga ning selgitab enda seisukohta alljärgnevalt.

9. PKS § 100 lg 3 lubab vanematel lapse ülalpidamiskohustuse täitmist omavahelisel

kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa

tuleb ülalpidamist anda. Kohus nõustub kostjaga selles, et seda ongi hagejate vanemad

konkludentselt teinud ja kostja ei ole seda kokkulepet rikkunud. Praegusel juhul on pooltel

kokkulepe, et laste isa maksab laste elukohaks oleva maja laenu ja kindlustust ning eraldi

ülalpidamist seetõttu tasuma ei pea. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole vaidluse all. Kohtule

esitatu järgi on kokkulepe nähtav laste ema e-kirjast kostjale: „Ma kulutan ka palju raha

kütusele, et lapsed igale poole viia ja kommunaalmaksed majja, aga seda ma sinult ei küsi,

sest maksad maja laenu, see on osa sinu lapsetoetusest“ (dtl 8). Tsiviilasjas nr 2-24-4832 on

hagejate ema konstateerinud: „poolte vahel oli suuline kokkulepe, et kostja (laste ema) saab

koos ühise viie lapsega elada poolte ühises majas, juhul, kui kostja kohtusse elatise nõuet ei

anna“ (dtl 51).

10. Vaidluse all on see, mis ajast kokkulepe enam ei kehti: kas ajast, mil kostja esitas ühisvara

jagamise hagi laste ema vastu või ajast, mil laste ema on pöördunud kohtusse kostja vastu

elatise saamiseks. Kohtu hinnangul saab vanemate vahelise kokkuleppe ülesütlemise ajaks

siiski lugeda elatise nõudega kohtusse pöördumist, sest sellest hetkest nõuavad hagejad elatist

raha maksmise teel ja ei ole nõus enam senise kokkuleppega.

11. Kohus selgitab, et kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate

kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei

ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista

(RKTKo 26.06.2013, nr 3-2-1-78-13, p 13). Kuni hagiavalduse esitamiseni ei ole kostja

kokkuleppelist kohustust rikkunud. Samuti on kostja jätkanud kokkulepitud kulude tasumist

ka siis, kui ta oli ühisvara jagamist kohtu kaudu palunud. Tagasiulatuva elatise nõudmine

PKS § 108 alusel on kohtu hinnangul vastuolus vanemate kokkuleppega ning kostja

2-24-11611

teadmisega, et ta täidab ülalpidamiskohustust kokkuleppe järgi, mistõttu ei saa tal tekkida ka

elatise tasumise võlgnevust.

Eeltoodust tulenevalt puudub elatise võlgnevus, mida oleks hagejatel võimalik PKS § 108

alusel tagasiulatuvalt nõuda alates 1. juulist 2023 ning kohus selles osas hagi ei rahulda.

II

12. Kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Nimetatud sätte

reguleerib baassummat ning seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Samuti on elatise

suurus muutumises iga aasta 1. aprillist.

13. Elatise väljamõistmisel ja selle suuruse kindlaksmääramisel on vaidluse koht selles, kas

kostja peab elatist tasuma raha maksmise teel laste emale või ta on ülalpidamiskohustuse

täitnud laste vahetu ülalpidamisena (tasunud maja eest laenu ja kindlustusmakset, tasunud

trenni eest, ostnud asju, veetnud koos vaba aega jms). Samuti on kostja esile toonud, et

arvestada tuleb sellega, et tema sissetulek ei võimalda elatist PKS § 101 ulatuses tasuda (PKS

§102 lg 1).

14. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud täies ulatuses

otsekuludena, mille tõestamiseks on ta kohtule esitanud tšekid ja selgituse kulutustee kohta.

Kohus võtab osaliselt arvesse kostja kantud kulud, aga sellest allpool.

14.1 Pärast hagiavalduse esitamist pidi kostjale olema selge, et alates sellest hetkest nõuavad

hagejad ülalpidamise andmist rahas (PKS § 100 lg 1), mistõttu ei ole võimalik kuidagi

järeldada, et kostja märgitud viisil ülalpidamise vahetu andmisega on hagejad nõustunud.

Kohus kordab kostjale eelmenetluses selgitatut, et isegi kui kostja on teinud mõningaid

kulutusi otse lastele, ei pruugi see olla ülalpidamiskohustuse kohane täitmine. Kui lastest

lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste

eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline

kokkulepe teise vanemaga.

14.2 Hagejad esiasid kohtule nende ema 26. detsembril 2023 esitatud e-kirja kostjale, milles

nähtub: „Nagu peabki, jagame kõik laste ülalpidamise kulud pooleks, see on toit, riided,

ravimid, kogu meelelahutus ei kuulu siia, sinu reisid lastega lõbustusparkidesse ja hotelli

üürimine, see on ainult sinu soov kulutada aega lastega, kuid see pole lastele eluliselt

vajalik!“ (dtl 9). Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes

puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega.

Kohus leiab, et olukorras, kus lapsed elavad ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka

laste elu korraldamise põhiline koormus ning tema on laste vajadustega kõige paremini kursis,

sh milliseid riideid või muid tarbeid on vaja osta. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib

kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sellist mõjuvat

põhjust ei ole kostja esile toonud. Ka on Riigikohus märkinud, et kui lapse eest hoolitseb

igapäevaselt lapsega koos elav vanem, kes tema igapäevavajadusi vahetult katab, on

ootuspärane, et lapsest lahus elav vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmisega

(RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.1).

2-24-11611

15. Kostja on seisukohal, et võimalik on rakendada ka PKS § 102 lõiget 1, mis sätestab, et

kohustatud isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja esitatud tõendist nähtuvalt on tema palk 1408

eurot 97 senti kuus (dtl 303-304).

15.1 Kohus selgitab, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima

endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise.

Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas

on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

Seega on kostja tõendada, et esinevad alused seaduses sätestatud miinimummääras elatise

vähendamiseks. Kohtu hinnangul kostja seda tõendanud ei ole.

15.2 PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on olukorras, mil kohtul on põhjust

kaaluda elatise vähendamist, peab kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks

piiratud töövõime. Seega on kostja töövõimeline ning juhul, kui kostja ei teeni piisavat

sissetulekut enda ja enda nelja lapse ülalpidamiseks, tuleb kostjal leida laste ülalpidamiseks

muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks. Kuivõrd elatise suuruse kindlaksmääramisel

võetakse arvesse ka kostja varaline seis, on kohus seisukohal, et kostjal on võimalik juba

sissenõutavaks muutunud elatis tasuda vanemate ühisvarasse kuuluva maja arvelt ning

edaspidi leida võimalus, et lapsed saaksid ülalpidamise seaduses nimetatud suuruses.

16. Praegusel juhul ei ole võimalik kõrvale kalduda ka vanemate võrdsest

ülalpidamiskohustusest kostja kasuks, sest laste ema esitatud töötasu tõendite järgi on tema

kuue kuu keskmine sissetulek 805 eurot, mis on väiksem kui kostja töötasu (dtl 11-16).

17. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist päeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Tartu Maakohus määras 25. aprillil 2025

jõustunud määrusega kindlaks isa ja laste suhtlemiskorra (dtl 282-294).

17.1 Pooled ei ole üksmeeles ka selles, kas nimetatud kohtumääruse kohaselt veedab C.N

(hageja II) isaga koos keskmiselt rohkem kui 7 päeva kuus. Kostja hinnangul veedab C.N

isaga koos keskmiselt 7,625 päeva kuus (dtl 295). Hagejate arvutuskäigu järgi on suhtluskorra

määruses märgitu vaid 6,5 ööpäeva kuus. Samuti on hagejad selgitanud, et tegelikkuses on

C.N isa juures viibinud oluliselt vähem aega. Hagejad palusid võtta asja materjalide juurde

hagejate arvestuse C.N teoreetiliselt, lähtuvalt kohtumäärusest, isa juures viibimise aja kohta

(dtl 299).

17.2 Kohtu hinnangul on nimetatud suhtluskorra määrusest selge, et C.N viibib isa juures

keskmiselt alla 7 päeva kuus ning tema osas ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda

PKS § 101 lg-st 6. Kohus nõustub hagejate esitatud arvutuskäiguga. Hagejate ema koos

lastekaitsetöötajatega on koostanud alljärgneva kohtumäärusest tuleneva teoreetilise C.N isa

juures viibimise aja arvestuse 2025. aasta kohta:



Jaanuaris on see 4,5 päeva (3.-5. jaanuar 2 ööpäeva; 17.-19. jaanuar 2 ööpäeva; 31.

jaanuar 0,5 ööpäeva);



Veebruaris 8 päeva (1.- 2. veebruar 1,5 ööpäeva; 14.-16. veebruar 2 ööpäeva; 23.

veebruar 0,5 ööpäev – isa sünnipäev (laps ööbib kodus); vaheaeg üks nädal (26.

veebruar - 2. märts) 50%, s.o 4 ööpäeva;

2-24-11611



Märtsis 4 päeva (14.-16. märts 2 ööpäeva; 28.-30. märts 2 ööpäeva);



Aprillis 6 päeva (11.-16. aprill ; vaheaeg üks nädal (14.04-20.04) 50%, s.o 4 ööpäeva;

25.-27. aprill 2 ööpäeva;



Mais 4 päeva (9.-11. mai 2 ööpäeva; 23.-25. mai 2 ööpäeva);



Juunis 9 päeva (6.- 8. juuni 2 ööpäeva; 20.-27.06 7 ööpäeva (vaheaeg));



Juulis 9 päeva (4.-6. juuli 2 ööpäeva; 18.-25. juuli 7 ööpäeva (vaheaeg));



Augustis 11 päeva (1.- 3. august 2 ööpäeva; 15.-22. august 7 ööpäeva (vaheaeg); 29.-

31. august 2 ööpäeva;



Septembris 4 päeva (12.-14. september 2 ööpäeva; 26.-28. september 2 ööpäeva);



Oktoobris 6 päeva (10.-12. oktoober 2 ööpäeva; vaheaeg üks nädal 22.-26. oktoober

50%, s.o 4 ööpäeva;



Novembris 4 päeva (7.- 9. november 2 ööpäeva; 21.-23. november 2 ööpäeva;



Detsembris 9 päeva (5.-7. detsember 2 ööpäeva; 19.-26. detsember jõuluvaheaeg (22.

detsember –4. jaanuar 50%, s.o 7 päeva).

Eeltoodud arvestus annab aastas kokku 78,5 ööpäeva, mis teeb 6,5 ööpäeva kuus, mistõttu ei

ole juba ainuüksi kohtumäärusest lähtuvalt C.N isa juures keskmiselt 7 ööpäeva kuus.

18. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hagejate ülalpidamiseks elatise, mis

vastab PKS § 101 lg-s 1 nimetatud suurusele. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse

arvutamise alused. Kohus on elatise suuruse kindlaksmääramisel võtnud aluseks

elatiskalkulaatori, mis on leitav: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/. Igakuise elatise

arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Seega muutub

elatis iga aastal 1. aprillil. Edaspidi tuleb kostjal endal elatiskalkulaatori abil välja selgitada

elatise suurus alates 1. aprillist.

18.1 . Selguse mõttes mõistab kohus välja elatise 30. septembri 2025. a seisuga kogusummas

ja alates 1. oktoobrist 2025 igakuises määras. Alates 1. augustist 2024 kuni 31. märtsini 2025

on:



hageja I elatise suuruseks 259 eurot 59 senti ühes kuus;



hageja II elatise suuruseks 220 eurot 65 senti ühes kuus;



hageja III elatise suuruseks 249 eurot 59 senti ühes kuus ja



hageja IV elatise suuruseks 249 eurot 59 senti ühes kuus.

Ja alates 1. aprillist 2025 on:



hageja I elatise suuruseks 273 eurot 62 senti ühes kuus;



hageja II elatise suuruseks 232 eurot 58 senti ühes kuus;



hageja III elatise suuruseks 263 eurot 62 senti ühes kuus ja



hageja IV elatise suuruseks 263 eurot 62 senti ühes kuus.

18.2 Seega on alates 1. augustist 2024 (hagi esitamisele järgnevast päevast) kuni 30.

septembrini 2025 kostjal tasumata elatis järgmiselt:



hageja I ülalpidamiseks kokku 3718 eurot 44 senti (259,59 x 8; 273,62 x 6);



hageja II ülalpidamiseks kokku 3160 eurot 68 senti (220,65 x 8; 232,58 x 6);



hageja III ülalpidamiseks kokku 3578 eurot 44 senti (249,59 x 8; 263,62 x 6);



hageja IV ülalpidamiseks kokku 3578 eurot 44 senti (249,59 x 8; 263,62 x 6).

2-24-11611

19. Kohus võtab osaliselt siiski arvesse kostja kantud kulusid ja seda ulatuses, milles hagejad

on nõustunud. Hagejad on nõustunud hageja I trenni ja võistluse kuludega kokku 585 eurot 84

senti. Edasi on hagejad nõus aktsepteerima järgmisi kulutusi elatisena: riided hagejal III 120

eurot ja hagejal IV 120 eurot; 2024. aastal hageja II riiete eest 26 eurot, 2024. aastal hageja II

ja hageja I koolitarvete eest 44 eurot 50 senti; hageja I telefoni remont 2025. aastal 79 eurot

90 senti. Kohtu hinnangul on hageja I osas põhjendatud ka kostja kulutus 165 eurot 57 senti

telefoni ostmisele.

19.1 Seega on kokku sissenõutav elatise suurus hageja I osas 2864 eurot 88 senti (3718,44 –

585,84 – 22,25 – 79,90 – 165,57). Hageja II sissenõutavaks muutunud elatise suuruseks on

3112 eurot 43 senti (3160,68 – 26 – 22,25). Hageja III sissenõutavaks muutunud elatise

suuruseks on 3458 eurot 44 senti (3578,44 – 120). Hageja IV sissenõutavaks muutunud elatise

suuruseks on 3458 eurot 44 senti (3578,44 – 120).

20. Nagu kohus eespool leidis, on vanemate vaheline kokkulepe selle kohta, et kostja täidab

ülalpidamiskohustust maja pangalaenu ja kindlustusmaksete tasumisega alates hagiavalduse

esitamisest üles öeldud ning pärast seda kostja tasutu ei ole elatise maksmine. Hagejad on

esile toonud, et neid makseid nõuab kostja hagejate emalt tasaarvestusena ka tema poolt

hagejate ema vastu esitatud kaasomandi lõpetamise hagis. Hagejad selgitavad, et kostja

nõuab, et pärast kinnistu müüki saadud rahast tasuks laste ema talle laenu- ja kindlustuse

maksed ning lisaks veel poole maja kasutuseelist. Seega soovib kostja laenumaksete

arvestamist nii laste elatisena kui ka kinnistu müügist saadud raha arvelt. Kohtule ei nähtu, et

kostja soovib ka kindlustusmaksete hüvitamist ühisvara jagamise vaidluses.

Kindlustusmaksetega kohus ei arvesta, kuivõrd neid tasub kostja endale kuuluva vara

kaitsmiseks.

21. Tulenevalt PKS § 100 lg-st 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab

TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis

tuleb tasuda G.Q pangaarvele.

22. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse

muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

III

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise

lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna

menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

24. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

2-24-11611

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik