2-25-14985/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-14985

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Tervisekassa hagi I. M. vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

1283,59 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja :

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Tervisekassa (rk 74000091, asukoht

Liivalaia tn 36, Tallinn )

P. P. (e-post XXX)

I. M. (ik XXX, asukoht Ülesõidu tn

1, Jõhvi, Viru Vangla)

RESOLUTSIOON

1. Tervisekassa hagi rahuldada.

2. Välja mõista I. M.lt Tervisekassa kasuks 1 283 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend

kolm) eurot 59 senti.

3. Menetluskulud jätta kostja I. M. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse

võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt tekitas 24.12.2023. a I. M. tervisekahjustusi S.V., 24.12.2024. a ja

01.01.2025. a N. M., mida tõendab Viru Maakohtu 19.03.2025. a lahend kriminaalasjas nr 1-25-

1316.

Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid. Kannatanule

osutati tervishoiuteenuseid, aset leidis kindlustusjuhtum ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud

tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt

Tervisekassale esitatud raviteenuste arve/arved. Hageja tasus tervishoiuteenuse osutajate esitatud

arved summas 1128,94 eurot. Samast juhtumist tingituna võimaldas hageja kannatanule

ravimihüvitist väljastatud retsepti nr 1096222781 alusel müüdud ravimite eest summas 1,60 eurot

ja ajutise töövõimetuse hüvitist väljastatud töövõimetuslehe nr 16338 alusel summas 153,05 eurot.

Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 1283,59 eurot. Hagi esitamise

seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 1283,59 eurot.

Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lõike 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja

õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule

võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel Tervisekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud

isikud (mitterahaline hüvitis) ning rahasumma, mida Tervisekassa on kohustatud RaKS-is

sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja

ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis).

Tervisekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab

kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.

Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal

ravikindlustatud RaKS-i alusel.

Viru Maakohtu 19.03.2025. a lahend nr 1-25-1316 tõendab, et kannatanutele tekitas

tervisekahjustused ning kindlustusjuhtumite eest on vastutav tekitamise kostja. Kostja tegevusest,

kannatanu löömine, sh noaga, tulenevalt tekkisid kannatanutel tervisekahjustused (õlavarre lahtine

haav ning tömptrauma paremal rindkere piirkonnas; pindmised vigastused pea peal ja hematoomid

näol), mille tõttu vajasid ja said kannatanud hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervishoiuteenuse,

ajutise töövõimetuse ja ravimihüvitis) ja hagejal tekkisid kulud.

Hageja palub välja mõista I. M.lt Tervisekassa kasuks 1283,59 eurot ja menetluskulud jätta kostja

kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja I. M. märgib, et ta ei ole nõus hagis esitatud nõudega, kostja on vanglas ja ei oma

kindlat sissetulekut. Kostja on vaene ja töötu, tema suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot ja

sellega seoses on algatatud võlgadest vabastamise menetlus. Kostjal ei ole võimalust maksta

nõutud summat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Viru Maakohtu 19.03.2025.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1316 (jõustus 4.06.2025)

tunnistati I. M. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2,3 ja Karš § 323 lg 1 alusel. Kuriteo

tagajärjel said kannatanud tervisekahjustusi (tl 3, 12-17).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele.

Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelkõige siis, kui kahju

tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Süü vormid on VÕS § 104 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei

ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kostja tegu on õigusvastane tegu, kuna ta tekitas kannatanutele tervisekahjustusi.

Tervisekahjustuste tekitamine kostja poolt on tõendatud.

Kui kostja ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks kannatanu(te)le

tervisekahjustusi tekkinud ja hageja lepingupartner ei oleks olnud vajadust nende ravimiseks

tervishoiuteenustele

Kostja tegevuse, kannatanutele tekitatud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanutele

võimaldatud ravikindlustushüvitise ja kantud kulutuste vahel on olemas põhjuslik seos.

5. Tervisekassa tasus raviteenuste arve/arved summas 1128,94 eurot: Põhja-Eesti

Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH10042245 alusel 704,35 eurot; Ida-Viru

Keskhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr R24158804 alusel 120,85 eurot; Ida-Viru Keskhaigla

SA raviteenuste arve seeria/nr R25002712 alusel 303,74 eurot; samuti Tervisekassa võimaldas

kannatanule ravimihüvitist väljastatud retseptide nr-d 1096222781 alusel müüdud ravimite eest

summas 1,60 eurot ning ajutise töövõimetuse hüvitist väljastatud töövõimetuslehe nr 16338 alusel

summas 153,05 eurot.

Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 1283,59 eurot (tl 3, 12-17).

Ravikindlustushüvitis on RaKS § 25 lõike 1 kohaselt kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus,

vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud

tingimustel Tervisekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning

rahasumma, mida Tervisekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma

kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline

hüvitis).

Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid hüvitise suuruse ega arvestuste osas.

6. Tervisekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab

kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.

Hageja on kostjale saatnud kahju hüvitamise nõuded (dtl 11), kuid kostja ei ole nõudeid

rahuldanud ega kokkuleppeid hagejaga tasumiseks sõlminud.

Hageja nõudeõigus tuleneb RaKS § 26 lõike 1.

I. M. vaidleb nõudele vastu ja leiab, et kuivõrd ta on vanglas, töötu ja ei oma kindlat sissetulekut,

puudub tal võimalus nõutud summa tasumiseks, tema suhtes välja kuulutatud eraisiku pankrot ja

on algatatud võlgadest vabastamise menetlus.

7. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu.

I. M. pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 10.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13125.

Pankrotimenetlus lõpetati 28.06.2023.a. määrusega

raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist

võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata,

samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada

võlgniku vastu üldises korras.

Kohus märgib ka seda, et Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 50 lg 2 kohaselt

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Seega ei oma kohustustest

vabastamise mõttes tähtsust, kas hageja esitas nõude pankrotimenetluses või mitte, õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamise nõudest võlgnik ei vabane.

Isegi kui kohustustest vabastamise menetluses tasub kostja võimaluste piires teisi õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, ei tähenda see, et kohustustest vabastamise menetluse

lõppedes ta tasumata ulatuses kohustusest vabaneb.

Selline kostja seisukoht on ekslik.

Samamoodi on võimalik käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude tasumine osamaksetena hilisemas

täitemenetluses või kokkuleppel hagejaga.

Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid nõude / hüvitise suurusele.

8. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses

ning rahuldab hagi.

Arvestades hagihinda lahendas kohus nõude lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.

Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja I. M. kanda.

Hagejal menetluskulud puuduvad (TsMS § 145 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik