Legislator Case Law & Legislation
3-25-1057/31 AI generated

3-25-1057/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-1057/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Venemaa Föderatsiooni kodanik X.G (sünd. xx.xx.xxxx) on sündinud Eestis ja elanud siin elamisloa alusel. Teda on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati mõistis Viru

Legislator headnote

AI generated

3-25-1057/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: xx.xx.xxxx) on sündinud Eestis ja elanud siin elamisloa alusel. Teda on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati mõistis Viru

Keywords

AI generated
visas, asylum, immigration, etc asylum application of Ethiopian deportation despite health issues post-flight political activities removal under immigration law asylum of Sri Lankan nationals
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1057

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X.G

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kristiina Lõbus

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X.G

Asja läbivaatamine

03.10.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X.G

kinni-

pidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse ära-

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.02.2026 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X.G (sünd. xx.xx.xxxx) on sündinud Eestis ja elanud

siin elamisloa alusel. Teda on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati mõistis Viru

Maakohus 25.05.2022 otsusega asjas nr y-yy-yyyy isiku karistusseadustiku § 120 lg 1

(ähvardamine) järgi süüdi ja karistas teda koos liidetud karistusega kokku 2 aasta 10 kuu 6

päeva pikkuse vangistusega. Isik vabanes vanglast 16.05.2025.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 20.02.2023 otsusega nr 15.3-3.2/82-1 isikule

tähtajalise elamisloa andmisest ja tegi talle lahkumisettekirjutuse Eestist sunniviisiliselt välja

saatmiseks Venemaa Föderatsiooni pärast tema vanglast vabanemist koos sissesõidukeeluga 5

aastaks. PPA jättis isiku korduvad elamisloa taotlused läbi vaatamata.

3. PPA esitas 15.04.2025 Tartu Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamise ja kinnipidamis-

keskusesse paigutamise loa saamiseks. Tartu Halduskohus rahuldas 16.04.2025 määrusega

PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

3-25-1057

kuni 16.06.2025. Tallinna Halduskohus pikendas 10.06.2025 määrusega kinnipidamise täht-

aega kuni 10.10.2025.

4. PPA esitas 02.10.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel taotluse X.G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:

4.1. Isikul puudub kehtiv reisidokument, seetõttu on tema jätkuv kinnipidamine vajalik tema

dokumenteerimiseks ja väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks. Isiku suhtes esineb põgene-

misoht, sest ta on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid ja toime pannud kuriteo, mille

eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Tema impulsiivne käitumine väljendub

mitmetes varavastastes kuritegudes. Ta kordab sageli oma vigu ega õpi varasemast

kogemusest. Probleemilahendamise oskus on kehv, sest ta lahendab probleeme seadust

rikkudes. Ta ei mõista teiste inimeste seisukohti, kuna kasutab probleemide lahendamiseks

vägivalda. Ta tarvitab sõltuvusaineid. Teda on karistatud kriminaalkorras 17 korda (4 kehtivat

ja 13 arhiveeritud kuritegu) ja vangis on ta viibinud 8 korda. Kuriteod on varieeruvad. PPA ei

tugine isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel üksnes tema karistatuse faktile, vaid

arvestab kõiki isikuga seotud asjaolusid tervikuna. Isiku eelnev käitumine näitab tema

suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ja annab alust arvata, et vabaduses viibides ei täida ta

vabatahtlikult talle pandud kohustust Eestist lahkuda.

4.2. Isik ei täida lahkumiskohustust ja keeldub taotlemast reisidokumenti / tagasipöördumis-

tunnistust. Ta ei tee PPA-ga koostööd. See näitab tema soovimatust lahkuda kodakondsus-

järgsesse riiki. PPA viis 30.09.2025 isikuga läbi tagasipöördumise nõustamise. Isik kinnitas

vestluse käigus, et ta ei ole nõus Venemaale lahkuma. Ta ei soovi Venemaa Föderatsiooni

passi ega muid dokumente taotleda, sest see võib viia tema sunniviisilise saatmiseni

Venemaale, mida ta soovib vältida. Isikul ei ole etteheiteid kinnipidamiskeskuse tingimuste

suhtes. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta isikut ettekirjutuse

täitmisest. Isiku käitumine annab alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta hakata endale

väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ja võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale

hoidma.

4.3. Venemaa Föderatsioon vastas 25.07.2025 PPA taotlusele isik tagasi võtta, et

suursaatkonna personali vähendamise tõttu ei ole võimalik isikuga intervjuud läbi viia. Kuna

isiku isikusamasust ei ole kindlaks tehtud, lükatakse tagasivõtutaotlus tagasi. PPA esitas

Venemaa Föderatsioonile korduva taotluse isiku dokumenteerimiseks ja tagasivõtmiseks.

4.4. Isik on kinnipidamiskeskuses viibitud aja jooksul näidanud, et ta ei austa jätkuvalt Eesti

õiguskorda. Ta kogus endale arsti poolt väljastatud psühhotroopseid tablette ja üritas need üle

kinnipidamiskeskuse aia teisele isikule visata.

4.5. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (oht avalikule korrale, isikule kohaldatud

5-aastane sissesõidukeeld, kaasaaitamiskohustuse jätkuv mittetäitmine), on isikust tulenev

põgenemisoht jätkuvalt aktuaalne ja seetõttu ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid

kohaldada. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Isik ei ole oma

varasema käitumisega PPA-s sellisel määral usaldust tekitanud.

4.6. Kuigi isik on viibinud kinnipidamiskeskuses alates 16.04.2025, on tema kinnipidamine

proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik

võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida.

2(4)

3-25-1057

5. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isiku dokumenteerimismenetlus ei ole lihtne

ega kiire. Aga nad jätkavad sellega. Saatkonna seisukoht võib muutuda. Menetlus toimuks

kiiremini, kui isik ise dokumente taotleks.

6. X.G kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta ei hakka dokumente

taotlema. Ta on siin sündinud ja elanud. Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi kasuks

otsustasid tema vanemad, mitte tema. Ta on 46 aastat Eestis elanud, ta ei ole Venemaal

kunagi käinud ja tal ei ole Venemaal kedagi. Ta on küll seadusi rikkunud, kuid on vanglas

muutunud. Ta ei toeta enam subkultuuri ja õpib eesti keelt. Tal on pere, sõbrad ning ta tahab

töötada ja elada Eestis. Ta peab end Eesti kodanikuks. Seetõttu ei ole ta nõus väljasaatmiseks

koostööd tegema ja dokumente hankima. Ta on elanud Eestis elamisloa alusel. Kodakondsust

ei ole taotlenud, sest keeleluba aegus.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis

ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab

välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku

aluseta.

8. Vaidluse all ei ole asjaolu, et isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tal ei ole

Eesti kodakondsust ega elamisluba Eestis elamiseks. Talle keelduti elamisloa väljastamisest ja

otsus on jõustunud. Samuti on tehtud talle sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahku-

miseks koos sissesõidukeeluga. Seega on isikul kohustus Eestist lahkuda (VSS § 3 lg 1). Isiku

soovimatus lahkumiskohustust täita ei ole määrav. Samuti ei ole oluline, et ta ei ole kunagi

Venemaal käinud ja et tal ei ole seal kedagi. Asjakohatud on isiku selgitused selle kohta, et ta

peab end Eesti kodanikus, ei toeta enam subkultuuri ja õpib eesti keelt. Isik on 46-aastane.

Seega on tal olnud piisavalt aega, et soovi korral Eesti kodakondsust taotleda. Venemaa Föde-

ratsiooni kodakondsuse säilitamine oli tema valik. Eesti riik ei pea taluma enda territooriumil

võõrriigi kodanikke, kui nad ei suhtu Eesti õiguskorda lugupidavalt ja on oma järjepideva

kriminaalse käitumise tõttu ohuks avalikule korrale.

9. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või

tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib,

pikendab halduskohus pärast sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA

taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kuid

kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates.

10. Praegusel juhul möödub VSS § 25 lg-s 1 sätestatud 6-kuuline kinnipidamise tähtaeg

16.10.2025. Halduskohus pikendas viimati isiku kinnipidamise tähtaega kuni 10.10.2025.

Selleks ajaks ei ole ilmselt võimalik isikut Eestist välja saata, sest tal ei ole kehtivat reisidoku-

menti. Venemaa Föderatsioon ega isik ise ei ole PPA-ga isiku väljasaatmiseks koostööd

teinud. Seega võtab isikule dokumentide hankimine ja tema väljasaatmine tavapärasest enam

aega. Samas puudub kohtul põhjus arvata, et isiku väljasaatmine oleks perspektiivitu. Puudub

alus arvata, et Venemaa Föderatsioon keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. Ilmselt on

venitamistaktika taga soovimatus teha Eesti ametivõimudega koostööd. Kohus nõustub PPA

seisukohaga, et menetlus toimuks kiiremini, kui isik taotleks ise oma kodakondsusjärgselt

riigilt dokumente ja esitaks tagasivõtutaotluse. Seega on menetluse venimine põhjustatud ka

isikust endast. Isiku soovimatus dokumente hankida ja PPA-ga koostööd teha ei anna alust

teda kinnipidamiskeskusest vabastada. Isiku õigusvastane käitumine ei või tuua tema jaoks

kaasa soodsamat tagajärge.

3(4)

3-25-1057

11. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esinevad jätkuvalt VSS § 23 lg-s 1 sätestatud

alused isiku kinnipidamiseks. Isikul puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid ja

nende hankimine viibib nii isikust endast kui ka Venemaa Föderatsioonist tulenevatel

põhjusel (VSS § 23 lg 1 p 3). Menetluse venimine ei ole põhjustatud PPA-st ja temal

puuduvad võimalused menetlust kiirendada. Isik ei täida tahtlikult temal lasuvat

kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2) ja kinnitas sellist tahtlust ka kohtuistungil. Isiku

soov jääda Eestisse ei ole antud juhul oluline ega õigusta kaasaaitamiskohustuse rikkumist.

Kohus peab usutavaks PPA väidet, et kui isik ei tee juba kinnipidamiskeskuses PPA-ga

koostööd dokumentide hankimiseks ja väljasaatmiseks, siis seda vähem on tal põhjust

koostööd teha vabaduses viibides. Ei ole eluliselt usutav, et vabaduses viibides taotleks ta

endale dokumente ja oleks dokumentide saabumisel PPA-le kättesaadav tema väljasaatmiseks

Venemaale. Isiku senine käitumine ei ole selleks alust andnud. Seega on jätkuvalt põhjust

isikut kinni hoida, et vältida tema menetlusest kõrvale hoidmist ja tagada tema kättesaadavus

menetluse läbiviimiseks ja riigist väljasaatmiseks.

12. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1). Esiteks

näitab tema põgenemisohtu tema kriminaalne taust. Isik on pannud korduvalt toime tahtlikke

kuritegusid, sh kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (VSS § 68 p 4). Sellest järeldub,

et isik ei ole õiguskuulekas. Ta ei järgi tema suhtes kehtestatud kohustusi, mistõttu puudub

alus arvata, et ta järgiks tema suhtes kohaldatavaid leebemaid järelevalvemeetmeid. Kui isik

ei ole seni kehtivaid norme järginud, siis võib arvata, et ta ei tee seda ka edaspidi. Kohtu jaoks

ei ole usutavad isiku selgitused, et ta on vanglas muutunud. PPA selgitusest nähtuvalt on isik

käitunud õigusvastaselt ka kinnipidamiskeskuses viibides.

13. Põgenemisohtu näitab ka see, et isik on PPA-le ja kohtule teada andnud, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Ta on korduvalt kinnitanud, et tema eesmärk on

Eestisse jääda ja ta ei soovi Venemaale minna. Seega puudub tal motivatsioon

haldusmenetluses osaleda ja enda väljasaatmisele kaasa aidata või selle tarvis PPA-le

kättesaadav olla. Võib arvata, et kui isik vabaneb kinnipidamiskeskusest, siis ta asuks end

varjama, et enda väljasaatmist takistada.

14. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus

ega võimalda menetluse eesmärke saavutada. Kuigi isik on viibinud kinnipidamiskeskuses

pea 6 kuud, ei saa veel tema kinnipidamist kõiki temaga seotud asjaolusid arvestades pidada

ebaproportsionaalseks. Isik on ise kinnitanud, et tal puuduvad etteheited

kinnipidamistingimustele. Talle on tagatud majutus, ülalpidamine ja vajadusel arstiabi. Kuna

isik on viibinud aastaid vanglas, siis puudub tal vabaduses töö ja ilmselt kaasnevad ka

raskused enda ülalpidamisel. Isikul on endal võimalik kinnipidamise aega lühendada PPA-ga

koostööd tegema asudes.

15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pikendada isiku kinni-

pidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 4 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada,

kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema

väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks

viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)