3-25-1057/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVenemaa Föderatsiooni kodanik X.G (sünd. xx.xx.xxxx) on sündinud Eestis ja elanud siin elamisloa alusel. Teda on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati mõistis Viru
Legislator headnote
AI generated3-25-1057/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: xx.xx.xxxx) on sündinud Eestis ja elanud siin elamisloa alusel. Teda on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati mõistis Viru
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
9. oktoober 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1057
Haldusasi
Politsei-
ja
Piirivalveameti
taotlus
X.G
kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja
Kristiina Lõbus
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X.G
Asja läbivaatamine
03.10.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X.G
kinni-
pidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse ära-
langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.02.2026 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X.G (sünd. xx.xx.xxxx) on sündinud Eestis ja elanud
siin elamisloa alusel. Teda on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati mõistis Viru
Maakohus 25.05.2022 otsusega asjas nr y-yy-yyyy isiku karistusseadustiku § 120 lg 1
(ähvardamine) järgi süüdi ja karistas teda koos liidetud karistusega kokku 2 aasta 10 kuu 6
päeva pikkuse vangistusega. Isik vabanes vanglast 16.05.2025.
2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 20.02.2023 otsusega nr 15.3-3.2/82-1 isikule
tähtajalise elamisloa andmisest ja tegi talle lahkumisettekirjutuse Eestist sunniviisiliselt välja
saatmiseks Venemaa Föderatsiooni pärast tema vanglast vabanemist koos sissesõidukeeluga 5
aastaks. PPA jättis isiku korduvad elamisloa taotlused läbi vaatamata.
3. PPA esitas 15.04.2025 Tartu Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamise ja kinnipidamis-
keskusesse paigutamise loa saamiseks. Tartu Halduskohus rahuldas 16.04.2025 määrusega
PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
3-25-1057
kuni 16.06.2025. Tallinna Halduskohus pikendas 10.06.2025 määrusega kinnipidamise täht-
aega kuni 10.10.2025.
4. PPA esitas 02.10.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel taotluse X.G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja
pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:
4.1. Isikul puudub kehtiv reisidokument, seetõttu on tema jätkuv kinnipidamine vajalik tema
dokumenteerimiseks ja väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks. Isiku suhtes esineb põgene-
misoht, sest ta on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid ja toime pannud kuriteo, mille
eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Tema impulsiivne käitumine väljendub
mitmetes varavastastes kuritegudes. Ta kordab sageli oma vigu ega õpi varasemast
kogemusest. Probleemilahendamise oskus on kehv, sest ta lahendab probleeme seadust
rikkudes. Ta ei mõista teiste inimeste seisukohti, kuna kasutab probleemide lahendamiseks
vägivalda. Ta tarvitab sõltuvusaineid. Teda on karistatud kriminaalkorras 17 korda (4 kehtivat
ja 13 arhiveeritud kuritegu) ja vangis on ta viibinud 8 korda. Kuriteod on varieeruvad. PPA ei
tugine isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel üksnes tema karistatuse faktile, vaid
arvestab kõiki isikuga seotud asjaolusid tervikuna. Isiku eelnev käitumine näitab tema
suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ja annab alust arvata, et vabaduses viibides ei täida ta
vabatahtlikult talle pandud kohustust Eestist lahkuda.
4.2. Isik ei täida lahkumiskohustust ja keeldub taotlemast reisidokumenti / tagasipöördumis-
tunnistust. Ta ei tee PPA-ga koostööd. See näitab tema soovimatust lahkuda kodakondsus-
järgsesse riiki. PPA viis 30.09.2025 isikuga läbi tagasipöördumise nõustamise. Isik kinnitas
vestluse käigus, et ta ei ole nõus Venemaale lahkuma. Ta ei soovi Venemaa Föderatsiooni
passi ega muid dokumente taotleda, sest see võib viia tema sunniviisilise saatmiseni
Venemaale, mida ta soovib vältida. Isikul ei ole etteheiteid kinnipidamiskeskuse tingimuste
suhtes. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta isikut ettekirjutuse
täitmisest. Isiku käitumine annab alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta hakata endale
väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ja võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale
hoidma.
4.3. Venemaa Föderatsioon vastas 25.07.2025 PPA taotlusele isik tagasi võtta, et
suursaatkonna personali vähendamise tõttu ei ole võimalik isikuga intervjuud läbi viia. Kuna
isiku isikusamasust ei ole kindlaks tehtud, lükatakse tagasivõtutaotlus tagasi. PPA esitas
Venemaa Föderatsioonile korduva taotluse isiku dokumenteerimiseks ja tagasivõtmiseks.
4.4. Isik on kinnipidamiskeskuses viibitud aja jooksul näidanud, et ta ei austa jätkuvalt Eesti
õiguskorda. Ta kogus endale arsti poolt väljastatud psühhotroopseid tablette ja üritas need üle
kinnipidamiskeskuse aia teisele isikule visata.
4.5. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (oht avalikule korrale, isikule kohaldatud
5-aastane sissesõidukeeld, kaasaaitamiskohustuse jätkuv mittetäitmine), on isikust tulenev
põgenemisoht jätkuvalt aktuaalne ja seetõttu ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid
kohaldada. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Isik ei ole oma
varasema käitumisega PPA-s sellisel määral usaldust tekitanud.
4.6. Kuigi isik on viibinud kinnipidamiskeskuses alates 16.04.2025, on tema kinnipidamine
proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik
võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida.
2(4)
3-25-1057
5. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isiku dokumenteerimismenetlus ei ole lihtne
ega kiire. Aga nad jätkavad sellega. Saatkonna seisukoht võib muutuda. Menetlus toimuks
kiiremini, kui isik ise dokumente taotleks.
6. X.G kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta ei hakka dokumente
taotlema. Ta on siin sündinud ja elanud. Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi kasuks
otsustasid tema vanemad, mitte tema. Ta on 46 aastat Eestis elanud, ta ei ole Venemaal
kunagi käinud ja tal ei ole Venemaal kedagi. Ta on küll seadusi rikkunud, kuid on vanglas
muutunud. Ta ei toeta enam subkultuuri ja õpib eesti keelt. Tal on pere, sõbrad ning ta tahab
töötada ja elada Eestis. Ta peab end Eesti kodanikuks. Seetõttu ei ole ta nõus väljasaatmiseks
koostööd tegema ja dokumente hankima. Ta on elanud Eestis elamisloa alusel. Kodakondsust
ei ole taotlenud, sest keeleluba aegus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis
ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab
välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku
aluseta.
8. Vaidluse all ei ole asjaolu, et isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tal ei ole
Eesti kodakondsust ega elamisluba Eestis elamiseks. Talle keelduti elamisloa väljastamisest ja
otsus on jõustunud. Samuti on tehtud talle sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahku-
miseks koos sissesõidukeeluga. Seega on isikul kohustus Eestist lahkuda (VSS § 3 lg 1). Isiku
soovimatus lahkumiskohustust täita ei ole määrav. Samuti ei ole oluline, et ta ei ole kunagi
Venemaal käinud ja et tal ei ole seal kedagi. Asjakohatud on isiku selgitused selle kohta, et ta
peab end Eesti kodanikus, ei toeta enam subkultuuri ja õpib eesti keelt. Isik on 46-aastane.
Seega on tal olnud piisavalt aega, et soovi korral Eesti kodakondsust taotleda. Venemaa Föde-
ratsiooni kodakondsuse säilitamine oli tema valik. Eesti riik ei pea taluma enda territooriumil
võõrriigi kodanikke, kui nad ei suhtu Eesti õiguskorda lugupidavalt ja on oma järjepideva
kriminaalse käitumise tõttu ohuks avalikule korrale.
9. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või
tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib,
pikendab halduskohus pärast sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA
taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kuid
kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates.
10. Praegusel juhul möödub VSS § 25 lg-s 1 sätestatud 6-kuuline kinnipidamise tähtaeg
16.10.2025. Halduskohus pikendas viimati isiku kinnipidamise tähtaega kuni 10.10.2025.
Selleks ajaks ei ole ilmselt võimalik isikut Eestist välja saata, sest tal ei ole kehtivat reisidoku-
menti. Venemaa Föderatsioon ega isik ise ei ole PPA-ga isiku väljasaatmiseks koostööd
teinud. Seega võtab isikule dokumentide hankimine ja tema väljasaatmine tavapärasest enam
aega. Samas puudub kohtul põhjus arvata, et isiku väljasaatmine oleks perspektiivitu. Puudub
alus arvata, et Venemaa Föderatsioon keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. Ilmselt on
venitamistaktika taga soovimatus teha Eesti ametivõimudega koostööd. Kohus nõustub PPA
seisukohaga, et menetlus toimuks kiiremini, kui isik taotleks ise oma kodakondsusjärgselt
riigilt dokumente ja esitaks tagasivõtutaotluse. Seega on menetluse venimine põhjustatud ka
isikust endast. Isiku soovimatus dokumente hankida ja PPA-ga koostööd teha ei anna alust
teda kinnipidamiskeskusest vabastada. Isiku õigusvastane käitumine ei või tuua tema jaoks
kaasa soodsamat tagajärge.
3(4)
3-25-1057
11. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esinevad jätkuvalt VSS § 23 lg-s 1 sätestatud
alused isiku kinnipidamiseks. Isikul puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid ja
nende hankimine viibib nii isikust endast kui ka Venemaa Föderatsioonist tulenevatel
põhjusel (VSS § 23 lg 1 p 3). Menetluse venimine ei ole põhjustatud PPA-st ja temal
puuduvad võimalused menetlust kiirendada. Isik ei täida tahtlikult temal lasuvat
kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2) ja kinnitas sellist tahtlust ka kohtuistungil. Isiku
soov jääda Eestisse ei ole antud juhul oluline ega õigusta kaasaaitamiskohustuse rikkumist.
Kohus peab usutavaks PPA väidet, et kui isik ei tee juba kinnipidamiskeskuses PPA-ga
koostööd dokumentide hankimiseks ja väljasaatmiseks, siis seda vähem on tal põhjust
koostööd teha vabaduses viibides. Ei ole eluliselt usutav, et vabaduses viibides taotleks ta
endale dokumente ja oleks dokumentide saabumisel PPA-le kättesaadav tema väljasaatmiseks
Venemaale. Isiku senine käitumine ei ole selleks alust andnud. Seega on jätkuvalt põhjust
isikut kinni hoida, et vältida tema menetlusest kõrvale hoidmist ja tagada tema kättesaadavus
menetluse läbiviimiseks ja riigist väljasaatmiseks.
12. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1). Esiteks
näitab tema põgenemisohtu tema kriminaalne taust. Isik on pannud korduvalt toime tahtlikke
kuritegusid, sh kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (VSS § 68 p 4). Sellest järeldub,
et isik ei ole õiguskuulekas. Ta ei järgi tema suhtes kehtestatud kohustusi, mistõttu puudub
alus arvata, et ta järgiks tema suhtes kohaldatavaid leebemaid järelevalvemeetmeid. Kui isik
ei ole seni kehtivaid norme järginud, siis võib arvata, et ta ei tee seda ka edaspidi. Kohtu jaoks
ei ole usutavad isiku selgitused, et ta on vanglas muutunud. PPA selgitusest nähtuvalt on isik
käitunud õigusvastaselt ka kinnipidamiskeskuses viibides.
13. Põgenemisohtu näitab ka see, et isik on PPA-le ja kohtule teada andnud, et ta ei soovi
lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Ta on korduvalt kinnitanud, et tema eesmärk on
Eestisse jääda ja ta ei soovi Venemaale minna. Seega puudub tal motivatsioon
haldusmenetluses osaleda ja enda väljasaatmisele kaasa aidata või selle tarvis PPA-le
kättesaadav olla. Võib arvata, et kui isik vabaneb kinnipidamiskeskusest, siis ta asuks end
varjama, et enda väljasaatmist takistada.
14. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus
ega võimalda menetluse eesmärke saavutada. Kuigi isik on viibinud kinnipidamiskeskuses
pea 6 kuud, ei saa veel tema kinnipidamist kõiki temaga seotud asjaolusid arvestades pidada
ebaproportsionaalseks. Isik on ise kinnitanud, et tal puuduvad etteheited
kinnipidamistingimustele. Talle on tagatud majutus, ülalpidamine ja vajadusel arstiabi. Kuna
isik on viibinud aastaid vanglas, siis puudub tal vabaduses töö ja ilmselt kaasnevad ka
raskused enda ülalpidamisel. Isikul on endal võimalik kinnipidamise aega lühendada PPA-ga
koostööd tegema asudes.
15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pikendada isiku kinni-
pidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid
mitte kauemaks kui 4 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada,
kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema
väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks
viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)