2-21-5074/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Neve Uudelt, Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5074

Kohtuasi

Asfaldigrupp OÜ hagiavaldus Tuurmaa OÜ vastu

võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.02.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tuurmaa OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

14 819,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Asfaldigrupp OÜ (registrikood 12001039)

Esindaja advokaat Toomas Laanemaa

Kostja: Tuurmaa OÜ (registrikood 11253046,)

Esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 25.05.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kostja 13.06.2025 esitatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16.02.2024 otsus osas millega, maakohus hagi

rahuldas ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Rahuldada Tuurmaa OÜ apellatsioonkaebus.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Asfaldigrupp OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-5074

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Asfaldigrupp OÜ (hageja) esitas 31.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Tuurmaa OÜ

(kostja) vastu võla nõudes.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja esindaja MK ja kostja esindaja VT 2020. a

augustis suulise lepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale tasu eest Narvas asfaldi

freesimistöödel kasutamiseks asfaldifreesi koos juhiga. Lepingu järgi oli freesi kasutustasuks

on 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid kokku, et hageja transpordib

asfaldifreesi treileriga Narva ja peale tööde lõppu toob freesi treileriga Narvast tagasi.

Lepingu järgi oli transporditeenuse hinnaks on 936 eurot, millele lisandub käibemaks.

1.2. Kostja kasutas ajavahemikus 25.08.2020 kuni 27.08.2020 asfaldifreesi koos juhiga 28,5

tundi. Hageja väljastas kostjale freesi kasutamise eest 07.09.2020 arve nr 20185 5814 eurot

(sh käibemaks), mille maksetähtpäev oli 25.09.2020. Arvel oli täiendavalt märgitud tasu

treileriteenuse eest 936 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku oli arve summa 6937,20

eurot. Kostja sai arve kätte ja aktsepteeris seda 05.11.2020 e-kirjaga hagejale. Arve on

tasumata.

1.3. Pooled sõlmisid 2020. a septembris suulise lepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale

tasu eest Narvas asfaldi freesimistöödel kasutamiseks asfaldifreesi koos juhiga. Pooled

leppisid kokku, et freesi kasutustasuks on 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

Pooled leppisid kokku, et hageja transpordib asfaldifreesi treileriga Narva ja peale tööde

lõppu toob freesi treileriga Narvast tagasi. Pooled leppisid kokku, et transporditeenuse

hinnaks on 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kasutas ajavahemikus 14.09.2020

kuni 19.09.2020 asfaldifreesi koos juhiga 33,5 tundi. Hageja väljastas kostjale freesi

kasutamise eest 05.10.2020 arve nr 20204 6018 eurot (sh käibemaks), mille maksetähtpäev oli

12.10.2020. Arvel oli täiendavalt märgitud tasu treileriteenuse eest 240 eurot, millele lisandub

käibemaks 48 eurot. Kokku oli arve summa 6306 eurot. Kostja sai arve kätte ja aktsepteeris

seda 05.11.2020 e-kirjas hagejale, välja arvatud 936 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja

nõudis alusetult arve vähendamist 2430 euro ja sellele lisanduva käibemaksu võrra. Kostja on

arve tasumisest alusetult keeldunud. Kokku on kostja põhivõlg hageja ees 13 243,20 eurot.

Kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, mistõttu on kostja kohustatud hagejale tasuma

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled sõlmisid 2020.

a augustis suulise töövõtulepingu kostja objektide Kohtla-Järve spordihoone ja Püssi alajaama

asfalteerimistöödeks ja objektide Narva ristmikud (Kreenholmi-Joala-Kulgu ja Vaivara-

Puškini), Enefit Kaevandused AS ja AS Atko Grupp (Narva osakond) asfalteerimis- ja

freesimistöödeks. Tegemist ei olnud freesi üürilepinguga. Hageja pidi kõik freesimistööd

2-21-5074

tegema järjest augusti viimasel nädalal. Kostja pidi maksma freesimistööde eest 170 eurot

tunnis, millele lisandub käibemaks.

2.1. Hageja pidi hakkama asfalditöid tegema 38. nädalal (14.09.2020), alustades Kohtla-Järve

spordihoone objektist, mille tasuks lepiti kokku 87 500 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hageja esitas Narva ristmike asfalteerimiseks kostjale hinnapakkumise 95 727,50 eurot, mille

kostja aktsepteeris. Pooled leppisid kokku Enefit Kaevandused AS, AS Atko Grupp objekti ja

Püssi alajaama asfalteerimistöödes, kuid nende tööde lõplik hind oli täpsustamisel. Hageja

tegi 25.08.2020 kuni 27.08.2020 freesimistöid Narva objekti esimesel ristmikul (Kreenholmi-

Joala-Kulgu), kuid tööd võtsid plaanitust rohkem aega. Hageja jätkas töid 14.09.2020, kuid

tööd jäid pooleli. Narva objekti teisel ristmikul (Vaivara-Puškini) ja Enefit Kaevandused AS

objektil alustas hageja töid 18.09.2020, kuid tööd jäid pooleli. Enefit Kaevandused AS

objektil olid tööd nii halva kvaliteediga, et need ei täitnud oma otstarvet.

2.2. Kostja avaldas hagejale 05.11.2020, et ei nõustu hageja nõuetega. Kohtla-Järve

spordihoone objektil ei alustanud hageja töid tähtaegselt, s.o 14.09.2020. Hageja nõudis

21.09.2020 kostjalt ettemaksu. Kostja ettemaksu ei tasunud ja hageja jättis tööd tegemata.

Kostja tellis tööd kolmandalt isikult kallima hinnaga ja kandis sellega kahju 20 654,70 eurot.

Narva ristmike asfalteerimiseks esitas hageja hinnapakkumise 95 727,50 eurot, millele

lisandus käibemaks. Kostja ettemaksu ei tasunud ja hageja jättis tööd tegemata. Kostja tellis

tööd kolmandalt isikult kallima hinnaga ja kandis sellega kahju 2077,40 eurot Kostja

tasaarvestab oma kahjuhüvitise 22 732,10 eurot tasumise nõude hageja 12 139,20 euro

tasumise nõudega. Lisaks kandis kostja kahju seoses ebakvaliteetse freesimisega 270 eurot,

millele lisandub käibemaks. Narva ristmikute objektil hageja poolt lõhutud kaevu vahetus,

mille kuluks oli 340 eurot, millele lisandus käibemaks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 16.02.2024 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

välja võlgnevuse 12 914,30 eurot ja viivise. Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

2-21-5074

3.1. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingud freesimistööde

tegemiseks kolmel objektil: Narvas, AS Atko Grupp ja Enefit Kaevandused AS. Pooled ei

vaidle selle üle, et nende vahel olid eraldi sõlmitud kokkulepped veoteenuse osutamiseks, et

toimetada frees objektidele.

3.2. Hageja nõuab kostjalt 07.09.2020 arvel nr 20185 märgitud freesimistööde ja veoteenuse

eest 6937,20 euro tasumist. Kostja on avaldanud, et tal puuduvad 07.09.2020 arve nr 20185

kohta vastuväited. Hageja on avaldanud, et arve tasumise tähtpäev on 25.09.2020. Pooled ei

ole tõendanud tasumise tähtaja kokkuleppe sisu, mistõttu kohaldub seadus. VÕS § 637 lg 3

sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Narva objekti tööd

valmisid 19.09.2020. Seega muutus tasunõue sissenõutavaks 19.09.2020.

3.3. Hageja on väljastanud 05.10.2020 arve nr 20204 freesimistööde ja veoteenuse eest 7458

euro tasumiseks. Hageja nõuab kostjalt arvel märgitud tasude maksmist 6306 euro ulatuses.

Hageja ei nõua treileriteenuse Tartu-Narva-Tartu eest arve järgi maksmisele kuuluva 1152

euro (sh käibemaks) tasumist. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on 19.09.2020

Narva freesimise ajakulu 5 tundi põhjendatud üksnes 3 tunni ulatuses. Hageja on tõendanud,

et ta tegi tööd 3 tunni ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu 612 eurot (sh

käibemaks), mitte 1020 eurot (sh käibemaks) ulatuses. Pooled ei ole kokku leppinud töö

vastuvõtmises ja freesimistööde puhul ei ole tööde vastuvõtmine tavaline. Seetõttu ei muutu

tasunõue sissenõutavaks mitte tööde vastuvõetuks lugemisest (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5), vaid

töö valmimisest ja ülevaatamise võimaluse andmisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5). Hageja

tasunõue ülejäänud tööde kohta muutus sissenõutavaks 19.09.2020. Seega on hagejal õigus

nõuda 05.10.2020 arvel nr 20204 märgitud freesimistööde ja veoteenuse eest kostjalt 5490

euro tasumist.

3.4. Kostja tasaarvestuse vastuväide ei ole põhjendatud. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja

ei teinud asfalteerimistöid Narva ristmikel (Kreenholmi-Joala-Kulgu ja Vaivara-Puškini), AS

Atko Grupp objektil (Narva osakond) ja Enefit Kaevandused AS objektil, Püssi alajaamas ja

Kohtla-Järve spordihoone juures. Kostja ei saa nõuda asendustehingust tekkinud kahju, sest ta

ei ole pooltevahelisest lepingust taganenud.

3.5. Maakohus mõistis kostjalt välja võlgnevuse 12 427,20 eurot. Rahuldamata jäi põhinõue

816 eurot. VÕS § 113 lg 1 ls 2 järgi mõistis maakohus kostjalt välja viivise alates hagi

esitamisest kuni nõude rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 järgi

poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 93,86% kostja kanda ja 6,14% hageja

kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab otsuse punktid 2 ja 3, millega kohus

rahuldas hagi ja mõistis välja põhinõude ning viivised.

4.1. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei teinud asfalteerimistöid Narva ristmikel, AS Atko

Grupp objektil, Enefit Kaevandused AS objektil, Püssi alajaamas ja Kohtla-Järve spordihoone

juures. Kohus leidis, et tegemist oli olulise lepingu rikkumisega, kuid eksis, kui järeldas, et

kostja ei olnud lepingust taganenud ja seetõttu puudus tal õigus kahju hüvitamist nõuda.

Kostja tugines kahjunõudes VÕS § 115 lg 1 ja § 646 lg 5 sätetele, mis ei eelda lepingust

taganemist. Maakohus kohaldas ekslikult VÕS § 135, mis eeldab taganemist, ja jättis kostja

viidatud sätete analüüsi tegemata.

2-21-5074

4.2. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja keeldumise järel telliti tööd teistelt ettevõtetelt, mis

sisuliselt tähendas lepingust taganemist. Kohtupraktika järgi (RKTKo 13.03.2024, 2-19-

18463) võib taganemine väljenduda ka teos, näiteks kolmanda isikuga lepingu sõlmimises.

4.3. Kostja tasaarvestas hageja nõude 12 139,20 eurot oma kahjunõudega 22 732,10 eurot.

Kostja leiab, et viivisenõue on alusetu, kuna hageja põhinõue oli tasaarvestatud ja seega

lõppenud. Kui põhinõue puudub, ei saa ka viivist nõuda.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Menetluse edasine käik

6. Ringkonnakohus arutas asja kohtuistungil 25.05.2025 ja poolte nõusolekul jätkas

menetlemist kirjalikult.

7. Kostja esitas täiendavad tõendid ja selgitused seoses istungil antud suunistega. Harju

Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust, eelkõige seoses Kohtla-Järve spordihoone

asfalteerimistööde mahu ja kvaliteedi täpsustamisega. Kostja esitas täiendavad dokumendid,

mis kinnitavad, et tööde maht oli 3584 m² (TÜÜP 1) ja 3346 m² (TÜÜP 2), ning tööde hind

oli kokku 95 223 eurot pluss käibemaks. Tööde teostamise kuupäevad lepiti kokku 29.–

30.09.2020.

7.1. Kohtla-Järve spordihoone objektil tegid tööd kolmandad isikud: Roadler OÜ, Tee ja Tee

OÜ ning Kohtla Ehitusteenus OÜ. Esimese etapi eest esitati arve 56 792,50 eurot millele

lisandub käibemaks, teise etapi eest 18 312,20 eurot pluss käibemaks ning kolmanda etapi

eest 33 140 eurot pluss käibemaks. Kokku maksis kostja tööde eest 108 244,70 eurot pluss

käibemaks. Hageja hinnapakkumise alusel oleks töö maksnud 96 205,91 eurot pluss

käibemaks, mistõttu tekkinud hinnavahe ehk kahju oli vähemalt 12 038,79 eurot pluss

käibemaks.

7.2. Narva ristmike objektiga seoses esitas Hageja hinnapakkumise 95 727,50 eurot pluss

käibemaks. Kostja tellis tööd Tee ja Tee OÜ-lt, kelle arve oli 97 804,90 eurot pluss

käibemaks. Seega tekkinud hinnavahe ehk kahju oli 2311,90 eurot pluss käibemaks.

7.3. Tasaarvestuse aluseks esitas kostja arve nr 71301220 14 395,20 eurot (koos

käibemaksuga), mis kajastab kahju Kohtla-Järve ja Narva objektidel. Kostja aktsepteerib

hageja arveid 12 139,20 euro ulatuses. Tasaarvestuse tulemusel on hageja nõue lõppenud ning

kostjal on hageja vastu nõue vähemalt 2211,49 eurot. Kostja palub kohtul lugeda hageja

nõuded tasaarvestatuks.

2-21-5074

7.4. Lisaks toob kostja esile täiendavad kulud, sealhulgas kahju seoses freesimistöödega (nt

kaevu lõhkumine, Enefit Kaevandused AS objekti tööde ümbertegemine), kallurite ooteajad ja

tööde nihkumine hooaja lõppu.

8. Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja vaidleb vastu Kostja 13.06.2025

esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmisele. Kostja on varem väitnud, et töövõtuleping

sõlmiti 2020. aasta augustis, kuid 13.06.2025 seisukohas viidatakse Kohtla-Järve spordihoone

tööde kokkuleppele 24.–25.09.2020. Samal ajal on kostja väidetav asendustehing Roadler

OÜ-ga sõlmitud juba 24.09.2020, mis tähendab, et kokkulepet hagejaga ei saanud veel olla

sõlmitud. Sellest järeldub, et pooled ei jõudnud asfalteerimistööde osas lepinguni, vaid

pidasid läbirääkimisi.

Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et väidetavad asendustööd olid mahult ja kvaliteedilt

samad, mis hagejaga väidetavalt kokku lepitud. Kostja tugineb hinnavahele, kuid ei ole

tõendanud algse kokkuleppe sisu ega asendustehingu täpset ulatust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja teha asjas uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda.

10. Kolleegium lahendab esmalt menetluslikud taotlused. Kostja esitas 13.06.2025 vastavalt

ringkonnakohtu istungil antud selgitustele täiendavad tõendid. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi

võtab kolleegium esitatud tõendid vastu.

11. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Hageja nõude lahendamise osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega

korda neid (TsMS § 654 lg 6). Hageja kordas selles osas apellatsioonkaebuses maakohtu

menetluses esitatud väiteid ning maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud.

Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige küsimuse üle, kas kostja tasaarvestuse avaldus

on põhjendatud ja tõendatud.

12. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille järgi ei olnud kostjal õigus

tasaarvestust teha, sest ta ei olnud lepingust taganenud. Kostja tõi esile, et hageja avaldas

kostjale enne tööde ette nähtud algust, et ta ei kavatse lepingus ette nähtud töid teha, mistõttu

tellis kostja tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuab hagejalt kahjuna hinnavahe hüvitamist.

13. Kostja kahjunõue on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 ja § 635 lg 1 (töövõtuleping) järgi

kui kahju nõudmine täitmise asemel ehk nn suure kahju nõue. Õiguskirjanduses on selgitatud,

et see nõue ei eelda lepingust taganemist (VÕS komm I, § 115 kommentaar 10.1). Kui

töövõtja teatab, et ta tööd teha ei kavatse, kohaldatakse VÕS § 114 lg 4. Selle sätte järgi kui

võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida võib võlausaldaja pärast teate saamist nõuda kohustuse

täitmise asemel kahju hüvitamist. Olukorras, kus töövõtja on avaldanud, et ta ei kavatse tööd

teha, ei ole täiendavat tähtaega vaja anda. Sellisel juhul on ilmne, et täiendaval tähtajal ei

oleks tulemust.

14. Eksimuse tõttu VÕS § 115 lg 1 kohaldamisel jättis maakohus kostja tasaarvestuse

vastuväite sisuliselt hindamata. Järgnevalt hindab kolleegium kostja tasaarvestusnõude

põhjendatust.

2-21-5074

14.1. Hageja pidi poolte lepingu kohaselt tegema Kohtla-Järve spordihoone asfalteerimistööd

hinnaga 87 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja19.08.2020 algne pakkumus oli 95

223 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 306). Pakkumuses on näha tööde mahud TÜÜP 1

3584 m2 ja TÜÜP 2 3346 m2 (kokku 6930 m2). Mahud ja kvaliteet (retseptid) nähtuvad ka

kirjavahetusest ajavahemikult 08.09.2020–25.09.2020 (dtl 308 jj). Lõplik kooskõlastatud hind

nähtub hageja 23.09.2020 saadetud lepingu projektist (dtl 65jj) ja hageja e-kirjast, millega

leping saadeti ja millest nähtub poolte kokkulepe selle hinnaga toode tegemiseks (dtl 87).

14.2. Kostja tõi esile, et Kohtla-Järve spordihoone esimese etapi asfalteerimistööd tegi

Roadler OÜ, esitades selle eest arve 56 792,50 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 68

151 eurot. Kostja 24.09.2020 hinnapakkumine Roadler OÜ-le kajastab, millise hinna ja

mahuga oli kostja valmis teenust ostma (dtl 453). Roadler OÜ hinnapakkumisest nähtuvad

mahud ja ühiku hinnad (Roadler OÜ 28.09.2020 hinnapakkumine 73 610 eurot pluss

käibemaks, dtl 453). Kostja esitas ka Roadler OÜ-ga sõlmitud lepingu, mis kinnitab kostja

esile toodut (Roadler OÜ-ga sõlmitud leping nr. 29092020, dtl 455). Samuti esitas kostja

töövõtja esitatud arved (dtl 69).

14.3. Kohtla-Järve spordihoone teise etapi asfalteerimistööd tegi Tee ja Tee OÜ hinnaga 18

312,20 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja esitas tehtud töö tõendamiseks arve ja töö

vastuvõtmise akti (dtl 70, 71).

14.4. Kohtla-Järve spordihoone asfalteerimise kolmanda etapi tegi Kohtla Ehitusteenus OÜ

hinnaga 33 050 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ja Tee ja Tee OÜ kokkulepe tööde

tegemiseks nähtub VT 30.04.2021 e-kirjast (dtl 73). Tellitud tööde maht oli 3305 m2 ja

ühikuhind 10 eurot m2. Tööde tegemine nähtub Kohtla Ehitusteenus OÜ 08.06.2021 aktist (dtl

461) ning selle alusel väljastatud arvest (dtl 462).

14.5. Võrreldes algsete tööde ja asendustööde mahtusid, saab järeldada, et Hageja pakutud

hindade juures oleks lõplikus mahus töö maksnud 96 205,91 eurot, kuid kostja pidi

kolmandatele isikule maksma sama töö eest 108 244,70 eurot. Kohtla-Järve Spordihoone

asfalteerimistööd läksid hageja rikkumiste tõttu kostja jaoks kallimaks (108 244,70 – 96

205,91) = 12 038,79 eurot (ilma käibemaksuta).

14.6. Kostja tõi esile, et sõlmis hagejaga kokkuleppe Narva Ristmike objekti asfalteerimiseks

hinnaga 95 727,50 pluss käibemaks. Kokkuleppe sõlmimist tõendab hageja hinnapakkumine

(dtl 45, dtl 464). Kostja tõi esile, et 17.09.2020 saatis hageja kostjale objekti seguretseptid (dtl

466 jj). See asjaolu kinnitab kokkuleppe sõlmimist.

14.7. Asendustöö kohta tõi kostja esile, et ta tellis sama töö Tee ja Tee OÜ-lt. Viimane esitas

kostjale töö eest arve 97 804,90 eurot (dtl 303). Arvel on viide teostatud tööde aktile nr

164/20, millelt nähtuvad erinevate asfaldikatete mahud ja summad, samuti viide Narva

ristmike objektile Seega on kostja tellinud sama töö, mille hageja jättis tegemata, Tee ja Tee

OÜ-lt. Hageja pakutud hindade juures oleks lõplikus mahus töö maksnud 95 493 eurot, kuid

kostja pidi kolmandale isikule maksma 97 804,90 eurot, ehk 2311,90 eurot rohkem (ilma

käibemaksuta).

14.8. Pooled vaidlevad ka küsimuses, kas hageja rikkus kostjaga sõlmitud

asfalteerimislepinguid, s.o kas ta jättis süüliselt tööd tegemata. Selleks tuleb hinnata hageja

väidet, et asfalteerimislepingute järgi oli hagejal õigus nõuda ettemaksu, kuid kostja keeldus

ettemaksu tasumisest. Tõendatuse korral oleks hagejal õigus oma kohustuse täitmisest

keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi.

2-21-5074

14.9. Kolleegium märgib, et lepingu sõlmimise kohta esitatud dokumentaalsetes tõendites

(hinnapakkumised, kirjavahetus) ei ole ühtegi märget, et töövõtjal oleks õigus nõuda

ettemaksu. Seda ei tulene ka tunnistajate ütlustest. Hageja esindaja 10.02.2021 e-kirjast (dtl

60) nähtub, et pärast vaidluse teket, st pärast seda kui hageja töid tegema ei tulnud, pidasid

pooled läbirääkimisi ja nende käigus viitas hageja esindaja, et mingil hetkel arutasid pooled

erinevaid võimalusi töövõtja tasunõude tagamiseks. Kuigi kiri ise on juba vähese

tõendusjõuga, sest see on loodud pärast vaidluse teket, ei nähtu ka kirjast, kas tasunõude

tagamist arutati kirja autori arvates enne või pärast lepingu sõlmimist.

14.10. Tunnistaja VT selgitas, et ettemaksu nõue tuli esmakordselt seitse ja pool

kalendripäeva hiljem, kui hageja pidi asfalteerimistöödega alustama, s.o see juhtus tunduvalt

hiljem lepingu sõlmimisest. Eelneva alusel tuvastab kolleegium, et asfalteerimislepingute

järgi ei olnud hagejal õigus nõuda ettemaksu. Seega jättis hageja süüliselt lepingu täitmata.

15. Põhjendatud ei ole hageja vastuväide, et kostja sõlmis asendustehingu Roadler OÜ-ga

juba 24.09.2020. Kuigi sel päeval küsis kostja Roadler OÜ-lt töö hindu, ei sõlmitud sel päeval

kokkulepet asendustehinguks. Roadler OÜ esitas vastusena hinnapakkumise 28.09.2020 ja

leping sõlmiti 29.09.2020.

16. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et asendustööd läksid kostjale kokku 14 350,69 (12 038,79

+ 2311,90) eurot kallimaks. Hinnavahe on kostja kahjunõue VÕS § 115 lg 1 ja § 635 lg 1

järgi.

17. Kostja tasaarvestuse tulemusel lõppesid hageja nõuded koos viivisenõudega. VÕS § 197

lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses

ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks täitmiseks

mõistliku aja jooksul alates kahju tekkimisest (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 18).

18. Hageja esitas kostja vastu koos põhinõudega 12 914 eurot viivisenõude VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates viivise saamiseks alates 01.04.2021. Kostja esitas

hagejale kahjunõude 05.11.2020 ja 30.12.2021 e-kirjadega kokku 11 966 eurot. Vastuses

hagile 10.05.2021 suurendas kostja kahjunõuet summas 22 732,10 euroni ja esitas

tasaarvestuse vastuväite (p 62). Esitatud kahjunõuded muutusid sissenõutavaks igal juhul enne

tähtaega, millest alates hageja viivist nõudis, seega lõppes tasaarvestusega VÕS § 197 lg 2

järgi ka viivisenõue.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS §

174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)