2-25-116630/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.10.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-116630

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi ICS

Europe OÜ vastu leppetrahvi võlgnevuse ja

sissenõudekulude nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

hagihind 95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490)

Hageja lepinguline esindaja: E A (EFTA Legal

OÜ; e-post: xxx)

Kostja: ICS Europe OÜ (registrikood 12226583;

e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristel

Viru; e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1)

Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi ICS Europe OÜ vastu.

2)

Mõista ICS Europe OÜ-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja 95

eurot.

3)

Jätta menetluskulud ICS Europe OÜ kanda.

4)

Välja mõista ICS Europe OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuluna 540 eurot.

5)

ICS Europe OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30

päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Osaühing ERUROPARK ESTONIA (edaspidi EuroPark või hageja) on

parkimisteenust osutav ettevõte. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EuroPark omapoolse

pakkumuse, mida EuroPark on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati

nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi. Parkimisala märgistus oli selge. Märgid 575e „Elektrisõiduki parkimiskoht“ ja

lisamärk 577a „Parkimiskestus“ tähendavad, et märgistatud kohal saab parkida vaid

täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukit ning parkimiskellaga parkimisaja algust tähistades

on võimalik parkida tasuta kaks tundi. Lisaks laadimisele kasutatakse parkimisteenust, mille

puhul tuleb järgida parkimistingimusi. Elektriauto laadimine ei ole samastatav sõiduki

peatumisega.

Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) pargitud

parkimistingimusi rikkudes 25.10.2023 Poordi tn T3 parkimisalal. Rikkumine seisnes selles,

et parkimise algusaeg oli tähistamata ning parkimise eest ei oldud ka tasutud. Laadimise

algusaja tõendamisega Eleporti süsteemi kuvatõmmise näol ei ole täidetud lisamärgi 577a ja

parkimistingimuste punktis 3 sätestatud parkimiskella kasutamise kohustus. Lisaks puudub

hagejal parkimisõiguse kontrollimisel juurdepääs Eleporti andmebaasile, mistõttu ei ole

hagejal võimalik parkimiskellaga parkimisaja alguse fikseerimata jätmise korral tuvastada

parkimisõiguse olemasolu. Juhul, kui parkimiskellaga on parkimise algusaeg fikseerimata või

kui keegi soovib mingil põhjusel parkida kauem kui kaks tundi, tuleb parkimise eest tasuda.

Parkimise eest tasumist hageja kontrollimise käigus ei tuvastanud. Hageja selgitas lisaks, et

Poordi T3 parkimisala näol on tegemist parkimisalaga, kus on võimalik lisaks parkimisele

elektrisõidukit laadida, mitte laadimiskohaga, kus on parkimine hinna sees.

Seetõttu esitas EuroPark pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist 25.10.2023 Poordi

tn T3 parkimisalal leppetrahvinõude nr 1782 5102 3091 5484 summas 55 eurot

maksetähtajaga 01.11.2023. Leppetrahviga seonduv on parkimistingimuste punktis 7, millega

on lepingupool sõiduki parkimisega nõustunud, st pooled on kokku leppinud leppetrahvi

maksmises parkimislepingu tingimuste rikkumisel. Vastavalt kohtupraktikale ei ole

leppetrahv summas 55 eurot tühine selle ebamõistliku suuruse tõttu. Leppetrahvinõue olid

paigutatud rikkumise tuvastamise järgselt sõiduki kojamehe vahele, mistõttu on täidetud

leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul teatamise nõue.

Transpordiametist saadud andmete kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja

vähemalt alates 03.07.2023. Hagejal on õigus eeldada, et kostja on parkimislepingu pooleks

kuni kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit kasutas

25.10.2023 keegi teine, mistõttu on hagi esitatud õige kostja vastu.

Hageja saatis kohtueelselt kostjale äriregistrijärgsele elektronpostiaadressile xxx

meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Kostja ei asunud oma kohustust täitma.

EuroPark taotleb kostjalt 95 euro, millest 55 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot

sissenõudmiskulude, väljamõistmist. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 720 eurot:



Riigilõiv 100 eurot;



Menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot;



Lepingulise esindaja kulud:

o

Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega

seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine.–

2h;

o

09.09.2025 kostja hagivastuse ja selle lisadega tutvumine, analüüs – 30 min;

o

17.09.2025 hageja seisukoha koostamine ja maakohtule esitamine – 2h 30 min.

Lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot. Hageja palub märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2

menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja esitas hagiavalduses ja 17.09.2025 menetlusdokumendis kompromissettepaneku, mille

kohaselt kostja tasub leppetrahvi katteks 50 eurot + ½ sissenõudmiskuludest + 82,50 eurot

riigilõivust + 2/3 esindajakuludest. Hageja pidas võimalikuks ka tasumist maksegraafiku

alusel.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu, paludes jätta hagi

rahuldamata. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, sest parkimislepingu pooleks

saab olla üksnes sõiduki juht, mitte sõiduki registrijärgne omanik. Omanikku võib pidada

juhiks vaid siis, kui sõidukit juhtinud isik ei ole teada. Antud juhul oli juht tuvastatud – juht

oli H R. Juhul, kui hagejale jäi juht ebaselgeks, pidanuks hageja selle asjaolu välja selgitama.

Kostja leiab samuti, et Poordi tn T3 märgistus ja tingimused olid ebaselged – koos

üldtingimustega esinesid viited elektrisõiduki parkimiskohale, parkimiskella kasutamise

nõudele, limiteeritud parkimisajale ja hinnakirjale, kuid puudus viide parkimistasu

kohustusele laadimise korral. Samuti olid märgid situatsiooni ning sõiduki juhi eesmärki

arvestades mitmeti mõistetavad. Kostja hinnangul ei ole laadimine samatähenduslik

parkimisega, mistõttu ei sõlmitud parkimislepingut ega tasu maksmise kohustust. Isegi, kui

laadimist saab pidada parkimiseks, siis oli kostjal võimalik parkida tasuta kaks tundi. Seetõttu

on leppetrahvil märgitud rikkumise põhjus „parkimistasu maksmata jätmine“ ebaõige, sest kui

rikkumise aluseks olnuks parkimiskella puudumine, pidanuks see olema leppetrahvinõudel

selgelt märgitud. Hageja on ka ise tunnistanud märgistuse ebaselgust, sest tühistas varasemalt

analoogses olukorras xxx esitatud leppetrahvinõude. Kostja leiab, et leppetrahvi määramine

olukorras, kus sisuliselt rikkumine puudus (vormiline rikkumine), on see vastuolus VÕS § 42

põhimõttega, sest tüüptingimused peavad olema õiglaselt tasakaalus.

Kostja menetluskulud on kokku 1178 eurot, mis sisaldab õigusabiteenust tunnihinnaga 200

eurot (km/ta) 4 tunni ja 45 minuti eest



05.09.2025 hagi materjalidega tutvumine, nõupidamine kliendiga. Kliendilt saadud

dokumentide esmane analüüs - 1h 30 min;



08.09.2025 hagi vastuse koostamine ja lisade komplekteerimine – 2h 30 min;



17.09.2025 hageja seisukohaga tutvumine – 15 min;



27.05.2025 menetluskulude nimekiri kohtule – 30 min.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 märgib kohus otsuse

põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

•

kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt vaidlusaluste

leppetrahvinõuete esitamise ajal (dtl 38);

•

hageja korraldas leppetrahvide esitamise ajal parkimist Poordi tn T3 parkimisalal;

•

sõiduk oli 25.10.2023 Poordi tn T3 parkimisalal (dtl 31-33);

•

sõiduki parkimiste algusaeg ei olnud 25.10.2023 parkimiskellaga fikseeritud ja

parkimise eest ei ole tasutud (dtl 59);

•

hageja esitas 25.10.2023 leppetrahvinõude nr 1782 5102 3091 5484 summas 55 eurot,

maksetähtajaga 01.11.2023 (dtl 30);

•

kostja esitas leppetrahvinõudele nr 1782 5102 3091 5484 pretensiooni 25.10.2023,

millele hageja vastas, jättes leppetrahvi tühistamata (58-59);

•

hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirja (dtl 39-40);

•

leppetrahvi eest ei ole tasutud.

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli vaidlusalustel aegadel

sõlmitud parkimisleping, millest tulenevalt tekkis hagejal õigus leppetrahvinõude esitamiseks,

sh hagi on esitatud õige kostja vastu, kas Poordi tn T3 parkimisalal olev märgistus oli selge,

kas parkimiskella puudumisel leppetrahvinõude esitamise õigus on vastuolus VÕS § 42

põhimõttega.

6. Käesolevalt taotleb hageja kostjalt 95 euro väljanõudmist, millest 55 eurot on

leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot sissenõudekulud. Nõude aluseks on parkimistingimuste

rikkumise tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõue. Kuna parkimine on asja kasutamine

ja selleks peab olema õiguslik alus, mis võib tuleneda lepingust, seaduse alusel vms, on vaja

vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas ja millisel alusel kostja parkimiskohta Poordi tn

T3 parkimisalal kasutas.

7. Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene

tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud

juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse

leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi)

tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 4

järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui

käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2

kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108

lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

8. Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 on tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hagejal tuleb

tõendada lepingu sõlmimist, väidetud tüüptingimused said lepingu osaks, kostja rikkus

lepingut ja hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kostja tõendamiskoormis

lasub selles, et peab tõendama, et tal oli parkimisõigus.

9. Sissesõitudest tehtud fotodelt on näha, et kahe posti vahel korraldab parkimist hageja.

Välja on toodud parkimise hinnad (30 minutit 1,5 eurot/ 24h 12 eurot), tsooni tähis (EP166) ja

parkimistingimused. Samuti on paigaldatud osutusmärk 575e „Elektrisõiduki parkimiskoht“ ja

577a „Parkimiskestus“ (dtl 33-37).

25.10.2023 pretensioonis on kostja jaatanud parkimistingimustega tutvumist (dtl 59). Poolte

vahel ei ole vaidlust, et tegemist on tüüptingimustega. Tõendatud on, et Poordi tn T3

parkimisalal kehtisid tingimused, mis on hageja menetluses esitanud (dtl 34).

Parkimistingimuste p 1 kohaselt „OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „EP“) ning sõiduki

kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel sõlmitakse leping alljärgnevatel tingimustel. EP

väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu

sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb EP Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu

sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks.“.

Kostja on kinnitanud, et sõiduk oli 25.10.2023 Poordi tn T3 (dtl 59). Seega puudub vaidlus, et

sõiduk oli vaidlusalusel ajal aadressil Poordi tn T3. Kostja leiab, et ta ei ole sõidukit parkinud,

vaid sõiduk oli alal laadimiseks ning sõiduki laadimist ei saa võrdsustada parkimisega.

Osutusmärk 575e osutab majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus) § 15 p

40¹ järgi parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga

elektrisõidukiga. Märki 577a osutab määruse § 15 p 42 kohaselt sõidukite parkimiseks

ettenähtud ala parkimise kestusele vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul,

sealjuures on märgi 577 korral parkimiskella kasutamine kohustuslik ning parkimise algusaeg

peab olema kontrollijale selgesti nähtav.

Tuginedes määruse § 15 p-le 40¹ viitas osutusmärk 575e otseselt sellele, et antud koht on

parkimiskoht, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga ning

tulenevalt märgist 575a on veoajamiga elektrisõidukil võimalik parkimiskohal parkida tasuta

kaks tundi ja kahe tunnise tasuta parkimise kasutamiseks on parkimiskella kasutamine

kohustuslik. Kuigi antud alal on võimalik ka elektrisõidukit laadida ei saa kohtu hinnangul

laadimiseks sõiduki alal hoidmist lugeda muuks kui sõiduki parkimiseks, sest antud juhul ei

oldud sõidukit vaidlusalusel ajal ja kohas ka peatatud. Liiklusseaduse (LS) 2 p 52 kohaselt on

peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose

peale- või mahalaadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või

liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Parkimine on LS § 2 p 49 järgi on sõiduki

ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks

või veose laadimiseks. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et juba 2023.aasta septembris on

hageja selgitanud kostjale, et kuigi nad tühistavad leppetrahvinõude nr 0371 0092 3153 1515,

tuleks edaspidi tasuda nii laadimise kui ka parkimise eest (dtl 67-70). See tähendab, et isegi,

kui lugeda Poordi tn T3 tingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid kogumis ebaselgeks (mida

kohus enne ei tuvastanud) pidi kostja 25.10.2023 teadma, et tasuma peab nii laadimise kui ka

parkimise eest.

10. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et sõiduk oli seega 25.10.2023 pargitud

Poordi tn T3 parkimisalale ning sellega tuleb lugeda hageja ja kostja vahel parkimisleping

sõlmituks. Arvestades, et sõiduki kasutajatele olid parkimistingimused tehtud teatavaks ja

kostja on kinnitanud parkimistingimustega tutvumist, muutusid parkimislepingu tingimused

parkimislepingu osaks.

11. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS

§ 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava

auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTsKO 3-2-1-80-16, p 19).

Parkimislepingu tingimuste p-st 3 tuleneb, et „Sõiduki kasutaja on kohustatud EP-le

parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenematanädalapäevast ja/või kellaajast.

Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid

ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki

kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava

dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljapoolt sõidukit oleks võimalik

tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest

tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas

on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise

algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.“.

Parkimistingimuste all oleva teabe kohaselt maksis 30 minutit parkimist 1,5 eurot ja 24 tundi

12 eurot. Kuna sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimise algusaeg fikseeritud ja sõiduki

suhtes parkimistasu maksmise kohustuse kontrollimisel tuvastas hageja, et parkimise eest on

tasumata (seda on kostja ka 25.10.2023 pretensioonis kinnitanud, dtl 59), esitas hageja

25.10.2023 kell 09.15 leppetrahvinõude nr 1782 5102 3091 5484 (dtl 30). Seega on leidnud

tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi.

12. Parkimistingimuste p 7 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu

rikkumise korral hagejale leppetrahvi 60 eurot. Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada

kostjale leppetrahvinõue summas 55 eurot, kusjuures leppetrahvinõudelt on näha ning hageja

on sellele ka pretensioonile vastates tähelepanu juhtinud, et kui leppetrahvi eest tasutakse

enne 01.11.2023 (vastuses pretensioonile 08.11.2023), kuulub tasumisele 30 eurot (dtl 30,

58).

Kostja leiab, et leppetrahvi määramine olukorras, kus sisulist rikkumist ei esinenud ja kostjat

karistati üksnes vormilise rikkumise eest (parkimiskella puudumine), on see vastuolus VÕS

42 põhimõttega, sest tüüptingimused peavad olema õiglaselt tasakaalus. Kohus ei nõustu, et

antud juhul oleks olnud tegemist üksnes vormilise rikkumisega parkimiskella algusaja

fikseerimata jätmise näol. Parkimiskellal algusaja fikseerimine oli üksnes aluseks kaks tundi

tasuta parkimiseks. Tegemist oli siiski tasulise parkimisalaga, kus mingi aeg on võimalik

tasuta parkida, kuid selleks tuleb parkimise algusaeg fikseerida. Kostja ei ole ka parkimise

eest tasunud. Kostja käsitluse järgi ei oleks analoogsetel aladel või siis aladel, kus ongi

võimalik parkida ainult teatud aja parkimiskella kasutades (nt kaubanduskeskuste parklad) või

üksnes parkimisloa alusel (nt KÜ alad), võimalik üldse leppetrahvinõudeid esitada isikutele,

kes parkimise algusaega ei fikseeri (või ei paigalda armatuurlauale parkimisluba) ega tasu ka

parkimise eest. Kuigi sõiduki kasutajal on võimalik valida, kas tasub parkimise eest esimesest

minutist alates või fikseerib parkimisaja alguse ja saab parkida kaks tundi tasuta. Kohus asub

seisukohale, et parkimistingimuste punkt 7 ei ole tühine tüüptingimus VÕS § 42 alusel, sest

parkimislepingu rikkumisel sh parkimiskellal parkimise algusaja fikseerimata jätmisel ja

samal ajal on ka parkimise eest tasumata, ei ole lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu sõiduki kasutaja kahjuks oluliselt rikutud.

13. Nimetatud leppetrahvinõue on rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki

kojamehe vahele (dtl 32), mistõttu on hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku

tähtaja jooksul (vt RKTsKO nr 2-17-117146, p 12).

14. Kokkuvõtvalt, eelnevalt tuvastas kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

parkimisleping Poordi tn T3 parkimisalal parkimiseks 25.10.2023, kostja rikkus

parkimistingimusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi.

15. Kostja on leidnud, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, sest parkimislepingu

pooleks saab olla vaid sõiduki juht ja sõiduki juhiks oli H R.

Hageja on esitanud tõendi, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli 25.10.2023 kostja (dtl 38).

Riigikohus on selgitanud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldust, mille

kohaselt juhul, kui vaadeldaval kuupäeval ei juhtis sõidukit mõni teine isik, siis tuleb sõiduki

omanikul või vastutaval kasutajal tõendada, et sõidukit kasutas parkimislepingu rikkumise

ajal keegi teine.

Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega neid tõendanud, et sõidukit kasutaks keegi

teine. Äriregistri andmetel on H R kostja seaduslik esindaja ja ilmselgelt on ta ka kostja kui

juriidilise isiku esindaja, sh isik, kes sõlmib parkimislepinguid. Kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, et kostja oleks sõiduki andnud vaidlusalusel ajal kasutada H Rale kui füüsilisele

isikule, kes füüsilise isikuna kasutas sõidukit ja sõlmis sõiduki parkimiseks parkimislepingu

ning võttis seeläbi füüsilise isikuna vastutuse. Ka kohtueelselt ega ka maksekäsu

kiirmenetluses ei ole kostja kordagi nimetatud argumendile tuginenud (dtl 15, 57-64).

Seega on hageja esitanud nõude õige isiku vastu.

16. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1

ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna

on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus,

mida kostja on rikkunud, jättes hagejale 55 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust

välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi

võlgnevus 55 eurot.

17. Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 40

eurot. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole

sissenõudmiskulusid vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt

tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS

§ 484² järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi viis tundi, hinnaga 120 eurot tund.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid

ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on

hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku kolme tunni ja 30 minuti

ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on

hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund, mis

vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud esindaja

õigusabikulud 420 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 540 eurot

(100+20+420).

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Vaker

kohtunik