2-24-138725/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-24-138725

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi Xi vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

3874,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood

11542046),

lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagiavaldus Xi vastu osaliselt. Jätta rahuldamata

lepingujärgse intressi ja lepingujärgse viivise tasumise ning sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

2. Mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks välja Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel

21.03.2024 sõlmitud laenulimiidi laenulepingu alusel põhivõlg 2500 eurot,

seadusjärgne intress 33,37 eurot, 07.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

290,36 eurot ja viivis põhivõlalt (2500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 08.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks välja IPF Digital AS-i ja kostja vahel 21.08.2023

sõlmitud krediidikontolepingu nr 5743251 alusel põhivõlg 78,41 eurot, seadusjärgne

intress 1,48 eurot, 07.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7,77 eurot ja

viivis põhivõlalt (78,41 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta maakohtu menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19% hageja kanda.

5. Mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 384,75 eurot. Kostjal tuleb

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

2-24-138725

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I leping

1. Multitude Bank p.l.c ja kostja sõlmisid 21.03.2024 laenulimiidi laenulepingu, mille

alusel sai kostja kasutada kuni 2500 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt

krediidiandja poolt väljastatud arvel märgitud miinimumosamakse. Miinimumosamakse

moodustas kas 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (st laenust ja

teenustasust) või 20 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

2. Krediidiandja viis lepingu sõlmimisel läbi automaatse laenuanalüüsi, lähtus kostja

esitatud teabest ning kontrollis kostja kontoväljavõtet ja veendus, et laen vastab tema

majanduslikule olukorrale. Kostjal puudusid kehtivad ja lõpetatud maksehäired. Kostja

esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et

kostja on krediidivõimeline ja võimeline oma kohustusi täitma.

3. Kostja kasutas krediidiandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2500 eurot,

võttes 21.03.2024 kasutusele 167 eurot, 22.03.2024 500 eurot, 23.03.2024 1500 eurot ja

25.03.2024 333 eurot.

4. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis osamaksed tegemata.

Krediidiandja ütles lepingu 23.06.2024 avaldusega üles. Leping loeti üles öelduks 08.07.2024.

Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat 02.08.2024 kirjalikult

teavitatud.

5. Kostja ei ole teinud selle lepingu täitmiseks ühtegi tagasimakset. Hageja nõuab

esmajärjekorras põhivõla (2500 eurot), intressi (317,62 eurot), sissenõudmisega seotud kulude

2/9

2-24-138725

(35 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivise tasumist (597,59 eurot), samuti viivist alates

30.01.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

6. Maakohus selgitas 18.06.2025 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi

rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada

alternatiivne nõudearvestus.

7. Hageja esitas 07.07.2025 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus asub

seisukohale, et kostjale krediidi väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja sai 2500 eurot krediiti ja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral nõuab hageja põhivõla tasumist summas 2500 eurot, seadusjärgset

intressi 33,37 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024

(lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). Nõude ümberarvestuse esitamise ajaks oli

sissenõutavaks muutunud viivise summa 290,36 eurot.

II leping

8. IPF Digital AS ja kostja sõlmisid 21.08.2023 krediidikontolepingu nr 5743251, mille

alusel võimaldati kostjal korraga kasutada kuni 100 eurot krediiti. Kostja võttis kokku

kasutusele krediidi summas 158,79 eurot. Lepingu üldtingimuste p 11.1 kohaselt tuli

tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele minimaalse kuumakse ulatuses.

Minimaalse kuumakse arvutamiseks jagatakse krediidi ja intressi summa minimaalse

kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et

minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaalse kuumakse arvutamise perioodi

vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu.

9. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis osamaksed tegemata.

Krediidiandja ütles lepingu 07.08.2024 avaldusega üles. Leping loeti üles öelduks

28.08.2024. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat

02.09.2024 kirjalikult teavitatud.

10. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 80,38 eurot. Sellest

58,79 eurot on arvestatud põhivõla, 21,34 eurot intressi ja 0,25 eurot viivise katteks.

Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (100 eurot), intressi (17,35 eurot) ja hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (17,02 eurot) tasumist.

11. Maakohus selgitas 18.06.2025 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi rikkuda

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada

alternatiivne nõudearvestus.

12. Hageja esitas 07.07.2025 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale,

et kostjale krediidi väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on

kasutusele võtnud 158,79 eurot krediiti ja on teinud tagasimakseid summas 80,38 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral nõuab hageja põhivõla tasumist

summas 78,41 eurot, seadusjärgset intressi 1,48 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 29.08.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast).

Nõude ümberarvestuse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 7,77

eurot.

13. Maakohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte, kostja hagile ei vastanud.

14. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud 29.01.2025 hagiavalduses, mille kohaselt on

hageja menetluskulud 475 eurot (riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

15. Kostja menetluses ei osalenud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud.

3/9

2-24-138725

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kuna kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

17. Kohus mõistab kostjalt välja Multitude Bank p.l.c-ga 21.03.2024 sõlmitud laenulimiidi

laenulepingu alusel põhivõla 2500 eurot, seadusjärgse intressi 33,37 eurot, 07.07.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 290,36 eurot ja viivise põhivõlalt (2500 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2025 kuni põhivõla

tasumiseni.

18. Kohus mõistab kostjalt välja IPF Digital AS-iga 21.08.2023 sõlmitud

krediidikontolepingu nr 5743251 alusel põhivõla 78,41 eurot, seadusjärgse intressi 1,48

eurot, 07.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 7,77 eurot ja viivise põhivõlalt

(78,41 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

19. Hageja lepingujärgse intressi, lepingujärgse viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõuded jäävad rahuldamata.

I leping

20. Multitude Bank p.l.c ja kostja sõlmisid 21.04.2024 laenulimiidi laenulepingu (dtl 254-

267). Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 2500 eurot (dtl 269-275).

21. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vähemalt krediidiandja poolt väljastatud arvel

märgitud miinimumosamaksetena. Miinimumosamakse moodustas kas 5% laenuvõtja poolt

laenuandjale võlgnetavast summast (st laenust ja teenustasust) või 20 eurot, sõltuvalt sellest,

kumb on suurem (dtl 260, kokkuleppe põhitingimuste p 10.2).

22. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

23. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 *

17,36% = 52,08%.

24. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt 52,08% (dtl 265). Sarnase tulemuse (52,07%) annab Finantsinspektsiooni

hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva

põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

25. Kostja sai 2500 eurot krediiti ega ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja nõuab

esmajärjekorras põhivõla (2500 eurot), intressi (317,62 eurot) hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (597,59 eurot) tasumist, samuti viivist alates 30.10.2024

põhivõlalt (2500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

26. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

27. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

4/9

2-24-138725

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

VÕS § 4034 lg 13).

28. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlusest (dtl 253), kontrollis

krediidivõimet kostja Swedbank pangakonto väljavõtte alusel (dtl 211-252) ning tuvastas, et

kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja veendus täiendavalt selles, et kostjal puudusid

(Creditinfo süsteemis) kehtivad maksehäired (dtl 207-210).

29. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus

läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

29.1.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on

kohustus koguda ja hinnata teavet.

29.2.

Esialgse võlausaldaja analüüsitud kontoväljavõttest nähtuvalt kasutas võlgnik

veel ühte pangakontot. Kontoväljavõttest nähtub, et võlgnik on igakuiselt

teinud makseid mitme enda konto vahel. Teise konto väljavõtet ei ole

krediidiandja küsinud ega analüüsinud. Võlgnikul oli küll VÕS § 4034 lg 3

järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3).

29.3.

Võlausaldaja ei väitnud ega tõendanud, et võlgnikult küsiti ka tema teist

kontoväljavõtet. Eeltoodust tulenevalt on maakohus seisukohal, et tarbija

krediidivõime kontroll ei toimunud nõuetekohase hoolsusega.

29.4.

Esialgne võlausaldaja on analüüsinud kostja kolme kuu kontoväljavõtet, millelt

nähtub, et kostja sissetulek 2024.a jaanuarikuus oli sotsiaaltoetus 41,68 eurot

(dtl 250), töövõimetoetus 576,60 eurot (dtl 250) ja töötasu 1025,80 eurot (dtl

247). Kostja 2024.a veebruarikuu sissetulekuks oli sotsiaaltoetus 41,68 eurot

(dtl 245), töövõimetoetus 576,60 eurot (dtl 244) ja töötasu 641,68 (dtl 243).

Kostjale on krediidikontolepingu nr KK4 055276 tehtud väljamaksed

16.02.2024 summas 1400 eurot (dtl 241) ja 23.02.2025 summas 600 eurot (dtl

238). Kostja sissetulek 2024.a märtsikuus oli 41,68 eurot sotsiaaltoetus (dtl

231), töövõimetoetus 539,84 eurot (mille ta on laekumise päeval kandnud üle

oma teisele arveldusarvele, dtl 230-231) ja töötasu 539,84 eurot (dtl 227, mis

on samuti laekumise päeval kantud üle teisele arveldusarvele).

29.5.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata laenusaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta

ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta. Vaid nii saab tagada, et laenusaaja ei satu krediidi tõttu

“laenuorjusse”, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks. Maakohtu arvates

ei saanud krediidiandja talle teadaolevate andmete alusel teha järeldust, et

kostja on võimeline võetava krediidi (2500 eurot) tagastama eluks otseselt

5/9

2-24-138725

mittevajalikust varast. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast

laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja oma ülalpeetavate igapäevased

kulud. Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb

KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Eriti just madalama sissetulekuga ja ülalpeetavatega

isikute puhul võib igapäevaste vajalike kulude osakaal ületada 55%

sissetulekust (Tartu RK 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-129359 p 14).

Esialgsel krediidiandjal on kontrollimata jäänud, kas laenusaajal oli

ülalpeetavaid ning hageja esitatud arvutuste kohaselt ei jäänud kostjale

vähemalt 55% sissetulekust igapäevaste vajalike kulutuste katmiseks (isegi siis,

kui lugeda kostja keskmiseks sissetulekuks konto väljavõtte põhjal 1135,7

eurot). Lisaks on välja selgitamata kostja muude finantskohustuste suurus.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

30. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

31. Hageja esitas 07.07.2025 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt ei ole kostja ühtegi

tagasimakset teinud. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on hageja nõue

kostja vastu selle lepingu alusel järgmine: 2500 eurot on laenulimiidi laenulepingu järgne

põhivõlgnevus, 33,37 eurot intress ning viivis põhinõudelt 2500 eurolt VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast (ümberarvestuse esitamise,

s.o 07.07.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 290,36 eurot).

32. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 2500 eurot. Lepingu ülesütlemine 23.06.2024 avaldusega oli kehtiv, kuna

kostja ei olnud teinud ühtegi tagasimakset.

33. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt VÕS § 94 lg 1 alusel välja intressi 33,37

eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024

(ülesütlemisele järgnevast päevast). Nõude ümberarvestuse esitamise seisuga oli

sissenõutavaks muutunud viivise summa 290,36 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja

viivisearvestuses (dtl 347) vigu. Kostja oli 2500 euro suuruse põhivõla tasumisega viivitanud

nõude ümberarvestuse esitamise ajaks 364 päeva, seadusjärgne viivisemäär perioodil

09.07.2024 - 31.12.2024 oli 12,25% aastas, perioodil 01.01.2025 - 30.06.2025 11,15% aastas

ja perioodil 01.07.2025 - 07.07.2025 10,15% aastas (2500 * 12,25/365% * 176 + 2500 *

11,15/365% * 181 + 2500 * 10,15/365% * 7 = 290,36). Kostjal tuleb viivist tasuda kuni

põhivõla tasumiseni.

34. Hageja lepingujärgse intressi, lepingujärgse viivise ning sissenõudmiskulude

hüvitamise nõuded jäävad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata.

6/9

2-24-138725

II leping

35. IPF Digital AS ja kostja sõlmisid 21.08.2023 krediidikontolepingu nr 5743251 (dtl

284313). Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 158,79 eurot (dtl 317).

36. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja arvetele minimaalse

kuumakse ulatuses. Minimaalse kuumakse arvutamiseks jagatakse krediidi ja intressi summa

minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades annuiteetgraafiku

meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaalse kuumakse arvutamise

perioodi vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu (Lepingu üldtingimuste p

11.2, dtl 289).

37. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

38. Eesti Panga poolt 22.06.2023 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% =

50,16%.

39. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt krediidikontolepingule

49,67% aastas (kehtis 100 euro suuruse limiidi kasutusele võtmise korral). Sarnase tulemuse

(48,83%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra

kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

40. Kostja on kasutanud 158,79 eurot krediiti ning teinud tagasimakseid kogusummas

80,38 eurot (dtl 317). Sellest 58,79 eurot on arvestatud põhivõla, 21,34 eurot intressi ja 0,25

eurot viivise katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (100 eurot), intressi (17,35

eurot) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (17,02 eurot)

tasumist.

41. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

42. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

43. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest, kontrollis kostja

sissetulekut Pensionikeskusest ning tuvastas, et kostja on krediidivõimeline. Hagiavaldusest

ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

43.1.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

7/9

2-24-138725

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei

kontrollitud laenutaotluses esitatud väidet 1600 euro suuruse sissetuleku kohta.

43.2.

Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja

nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei

võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse

kohta.

43.3.

Kostjalt ei küsitud laenu väljastamisel pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte

alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha

objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

43.4.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud laenu

väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku

teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt

nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal

oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid

andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda

ei tehtud.

44. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

45. Hageja esitas 07.07.2025 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud

tagasimakseid 80,38 eurot. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on hageja

nõue kostja vastu selle lepingu alusel järgmine: põhinõue 158,79 – 80,38 = 78,41 eurot, VÕS

§ 94 lg 1 määras arvestatud intress 1,48 eurot ja viivis põhivõlalt 78,41 eurot VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast (07.07.2025 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivise summa 7,77 eurot).

46. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 78,41 eurot. Kostja on kasutanud 158,79 eurot krediiti ja on tagasi

maksnud 80,38 eurot. Kostja poolt tagastamata põhivõla jääk on 158,79 – 80,38 = 78,41

eurot.

47. Lepingu ülesütlemine 07.08.2024 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja ei olnud alates

25.03.2024 teinud ühtegi tagasimakset (dtl 317). Ülesütlemisavalduse esitamise ajaks oli

8/9

2-24-138725

kostja viivituses enam kui kolme lepingujärgse osamakse tegemisega (lepingu p 15.1.5, dtl

292). Leping loeti kehtivalt üles öelduks 28.08.2024 seisuga.

48. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja seadusjärgse intressi 1,48 eurot.

Maakohus ei tuvastanud hageja intressiarvestuses vigu (dtl 348). Intressi on arvestatud VÕS §

94 lg-s 1 sätestatud määras perioodi 25.03.2024 kuni 28.08.2024 eest ehk alates viimase

tagasimakse tegemisest kuni lepingu ülesütlemiseni.

49. Samuti mõistab maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 29.08.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). Nõude

ümberarvestuse esitamise (07.07.2025) seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa

7,77 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses (dtl 349) vigu. Kostja oli 78,41

euro suuruse põhivõla tasumisega viivitanud nõude ümberarvestuse esitamise ajaks 313

päeva, seadusjärgne viivisemäär perioodil 29.08.2024 kuni 31.12.2024 oli 12,25% aastas,

perioodil 01.01.2025 kuni 30.06.2025 11,15% aastas ja perioodil 01.07.2025 kuni 07.07.2025

10,15% aastas (78,41 * 12,25/365% * 125 + 78,41 * 11,15/365% * 181 + 78,41* 10,15/365%

* 7 = 7,77). Kostjal tuleb viivist tasuda kuni põhivõla tasumiseni.

50. Hageja lepingujärgse intressi, lepingujärgse viivise ning sissenõudmiskulude

hüvitamise nõuded jäävad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

51. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

52. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt 2600 + 334,97 + 614,61 + 35 = 3584,58 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt

välja 2911,39 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 81% (arvestuse aluseks olev tehe:

2911,39 / 3584,58 * 100% = 81,2%). Seega jäävad menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda

ning 19% ulatuses hageja kanda.

53. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu

hüvitamist. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 455 eurot, mis vastab hagi hinnale

(RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Lisaks on hageja menetluskuluks TsMS § 484² ja § 172

lg 9 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot).

54. Kohus jättis menetluskuludest 81% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,81 * 475 = 384,75 eurot. Kostja ei osalenud menetluses, mistõttu ei ole tal

tekkinud menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks

midagi välja ei mõista.

55. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

9/9