2-24-124296/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

08. oktoober 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-124296

Tsiviilasi

A, B hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

4639,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: A (isikukood XXX), B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner

Kostja: Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatise nõue kogusummas 225,05 euro

väljamõistmiseks.

3. Välja mõista Ylt A kasuks igakuine elatis alates 27.06.2024.a kuni A täisealiseks

saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.a summas 250,22 eurot kuus (272,76 eurot baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), -

37,50 eurot (1/6 lasterikka pere toetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda

01. aprill 2025.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

4. Välja mõista Ylt B kasuks igakuine elatis alates 27.06.2024.a kuni B täisealiseks

saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.a summas 240,22 eurot kuus (272,76 eurot baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest), -

37,50 eurot (1/6 lasterikka pere toetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda

01. aprill 2025.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

5. Yl tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette 5. kuupäevaks X

arvelduskontole nr XXXXXXX.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja põhjendused

1. Hagejad esitasid 27.06.2024.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

milles palusid kostjalt välja mõista elatise igakuiselt 580 eurot. Kuivõrd kostja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 31.07.2024.a tsiviilasi üle

menetlemiseks Harju Maakohtule.

2. Hagejad esitasid 06.08.2024.a kohtule hagi Y vastu elatise nõudes vastavalt summades

250,22 eurot ja 240,22 eurot kuus. Samuti paluvad hagejad välja mõista tagasiulatuva

elatise kogusummas 225,05 eurot kuus alates 01.06.2024.a. Hagejate ema ja kostja

kooselu lõppes kolm aastat tagasi ning hagejad jäid elama emaga. Poolte vahel oli suuline

kokkulepe, mille alusel tasus kostja hagejatele igakuist elatist summas kokku 500 eurot.

Kostja pole elatist korrapäraselt tasunud alates juuni 2024.a. Kostjalt on juunis 2024.a

laekunud 0 eurot, juulis laekus kokku 200 eurot. Hagejate ema on korduvalt pöördunud

kostja poole elatise maksmise nõudega, kuid kostja pole reageerinud. Kostja on

avaldanud, et ta on töötu, kuid pole esile toonud miks ta ei otsi endale tulutoovat tööd.

Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt

viivise.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja taotleb elatise vähendamist ning

palub mõista välja kummalegi hagejale elatise 60 eurot kuus. Kostja palub arvestada, et

jättis hagejate esindajale auto maksumusega 11 714,68 eurot. Kostja majanduslik olukord

on raske, sest kostja sunniti töölt lahkuma 10.05.2024.a omal soovi, mis ei anna alust

toetusele Töötukassas. Kostjal puudub vara, et saaks seda rahaks pöörata. Söögiraha ja

elatise raha saab kostja laenude kaudu. Kostja otsib tööd, kuid tema A1 eesti keele tase ei

võimalda hetke tööturu olukorda arvestades isegi madala sissetulekuga tööd leida, sest

need töökohad, kus ei vajata eesti keele teadmist on juba ära võetud pagulaste poolt,

kellele antakse eelist. Kostja palub arvestada, et A veedab kostja emaga (vanaemaga)

rohkem kui 7 päeva kuus koos. B käib harva kostjal külas. Kostja palub uurida hagejate

reaalseid kulusid. Kostjal on peale hagejate veel kolmas laps, kes võib jääda halvemasse

majanduslikku seisu, kui elatist ei vähendata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg

2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 14.08.2024.a kohtumääruses

(dtl 65-67).

6. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas

esineb alus elatise vähendamiseks.

7. Hagejad pakkusid 29.09.2024.a kostjale kompromissi korras, et kostja tasub ühele

hagejale 225 eurot kuus (dtl 186). Hagejate ettepanekust lähtudes koostas kohus pooltele

30.09.2024.a

kompromissettepaneku

(dtl

192-193).

Hagejad

nõustusid

kompromissettepanekuga (dtl 195). Kostja kompromissiga ei nõustunud (dtl 223).

8. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 27.06.2024.a miinimummääras,

mida indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §-le 101 (dtl 52).

9. Kostja palub vähendada elatist ning mõista kummalegi hagejale välja elatise 60 eurot kuus

(dtl 509). Kostja leiab, et hagejad ei ole enda kulusid tõendanud. Kostja taotleb elatise

vähendamist, kuivõrd kostjal puudus töökoht ning kostja kolmas laps võib jääda

halvemasse majanduslikku seisu (dtl 156-163). Hagejad leiavad, et kuivõrd hagejad

nõuavad elatist miinimumsuuruses, siis ei ole vaja tõendada hagejate vajadusi. Hagejad

arvavad, et kostja varjab enda sissetulekuid ning kostja pole ka esile toonud, miks ta ei

otsi endale tulutoovat tööd (dtl 186).

10. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

11. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

12. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 27.06.2024.a miinimummääras.

Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

13. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel

vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

14. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12,

punkt 15).

15. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vaata ka

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 16).

16. Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud rahvastikuregistrisse,

äriregistrisse, kinnistusraamatusse, liiklusregistrisse, krediidiasutustesse ja Maksu- ja

Tolliametisse ning nimetatust nähtub järgmist.

17. Hagejate emal on kaks alaealist last, s.o hagejad (dtl 641). Kolmas laps sai 15.06.2025.a

täisealiseks. Maksu ja Tolliameti andmetel on hagejate emale tehtud perioodil

01.08.2024.a kuni 31.07.2025.a väljamakseid kokku summas 13 639,47 eurot (dtl 613).

Hagejate ema sai kuni juuni 2025.a peretoetusi kokku 710 eurot. Alates juuli 2025.a saab

hagejate ema peretoetust 160 eurot kuus. Hagejate ema sai Tallinna linnalt toetust

22.05.2025.a 98,57 eurot (dtl 552-595, 605). Hagejate emal puuduvad kinnisvara,

sõidukid ning osalused äriühingutes (dtl 640, 642-643).

18. Kostja on esitanud kohtule tõendi nagu hagejate ema omaks kinnisvara (dtl 482-483).

Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kuigi kinnistusraamatus märgitud isiku nimi on

sama, mis hagejate emal, siis nähtub isikukoodist, et tegemist ei ole hagejate emaga.

Kohus kontrollinud kinnistusraamatut, tegi kindlaks, et hagejate emal puudub kinnisvara

(dtl 642).

19. Kostjal on kolm alaealist last (dtl 637). Maksu ja Tolliameti andmetel on kostjale tehtud

perioodil 01.08.2024.a kuni 31.07.2025.a väljamakseid kokku summas 21 439,90 eurot

(dtl 611). Kostjal puuduvad kinnisvara ning sõidukid (dtl 638-639). Kostjale kuulub

ainuisikuliselt kaks äriühingut, milledes kostja on juhatuse liige, osanik ja tegelik

kasusaaja (dtl 636).

20. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejatele elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks

kehvem kui hagejate ema oma. Pigem on kostja varaline seis parem, sest Maksu- ja

Tolliameti andmetest nähtuvalt oli kostja aastane sissetulek (21 439,90 eurot ) suurem kui

hagejate ema oma (13 639,47 eurot) ning kostjale kuulub ka ainuisikuliselt kaks

äriühingut (üks asutatud alles 15.07.2025.a). Kostja ei ole esitanud kohtule ka ühtegi

tõendit, et kostja terviseseisund ei lubanud tal töötada. Kostja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, et keele barjääri pärast oleks tal mõni töökoht jäänud saamata või et ta oleks üldse

kuhugi kandideerinud. Kostja on teatanud kohtule, et alates 01.07.2025.a alustas ta tööd

elektroonika seadme koostajana (dtl 488, 516).

21. Kohus võib seaduse kohaselt ka mõjuval põhjusel vähendada elatist. Kuid seda üksnes

konkreetsete tõendite olemasolul. Kostja on esitanud paljasõnalised väited, et ta ei leidnud

tööd. Ühtegi tõendit esitatud ei ole. Seega puudub kohtu arvates ka mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks.

22. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

23. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas

nr 2-19-19160, punktid 14.7, 15.5).

24. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama

(vaata Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28.

oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

25. Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Kostja on

väitnud, et hageja A viibib kostja ema (vanaema) juures rohkem kui 7 päeva kuus (dtl 158,

403). Kohus selgitab, et vanavanema külastamine ei ole aluseks kostja suhtes elatise

vähendamiseks.

26. Kostja on avaldanud, et tal on peale hagejate veel üks alaealine laps, kes võib jääda

majanduslikult oluliselt vähemkindlustatuks (dtl 454). Hagejad leiavad, et asjaolu, et

kostjal on kolmas laps, ei saa iseenesest olla aluseks hagejate kasuks väljamõistetava

elatise vähendamiseks. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada,

et hagejate hagi rahuldamisel jääks kostja kolmas laps hagejatest varaliselt vähem

kindlustatuks (dtl 473).

27. Kohus nõustub hagejatega, et üksnes kolmanda lapse olemasolu ei ole aluseks elatise

vähendamiseks. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et teine alaealine laps jääks

vähekindlustatumaks. Kostja on esitanud üksnes üldsõnalise väite. Seega leiab kohus, et

kuivõrd tõendid näitavad, et tegemist on töövõimelise isikuga (pole tõendeid töövõime

vähenemise/puudumise kohta) ning mitmete äriühingute ainuosaniku ja juhatuse liikmega,

siis on kostja võimeline teenima sissetulekut, et kõigi laste vajadused oleksid kaetud.

28. Kostja leiab, et kuivõrd ta jättis hagejate esindajale sõiduki maksumusega 11 714,68

eurot, siis on ta täitnud ülalpidamiskohustust (dtl 403). Kohus ei nõustu sellega, kuivõrd

sellist poolte omavahelist kokkulepet pole kohtule esitatud. Kostja pole esitanud tõendeid,

et hagejate ema andis nõusoleku, et ülalpidamiskohustus on kaetud sõiduki maksumusega.

29. Kostja on palunud tasaarvestada vanaema tehtud ülekanded (dtl 403). Kuivõrd ühtegi

tõendit kohtule selle kohta esitatud pole, siis on ka need kostja väited tõendamata.

30. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada hagejatele makstavate lapsetoetuste ja

lasterikka peretoetusega (dtl 453).

31. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja

poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste

vahel.

32. Kohus selgitab, et lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on juba elatise miinimumsummast

maha arvutatud automaatselt (vt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Seega pole

võimalik miinimumsummast nimetatud toetusi enam maha arvutada.

33. Küll aga tuleb elatise arvutamisel arvestada sellega, et hagejate ema kolmas laps sai

15.06.2025.a täisealiseks ning hagejate ema pangakontost nähtub, et peale seda hagejad

enam lasterikka pere toetust ei saa. Seega juhul kui hagejad enam juulist 2025.a lasterikka

pere toetust ei saa, siis ei saa seda enam elatisest maha arvutada.

34. Kostja leiab, et kohus võiks määrata hagejale Ble elatise 15% väiksemana, kuna hagejate

vanuse vahe on täpselt 3 aastat, mitte rohkem (dtl 454).

35. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

36. Kuivõrd hagejad on sündinud 13.09.2014.a ja 15.09.2017.a, siis on nende vanusevahe

suurem kui kolm aastat ning puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 7 alusel.

37. Kohus arvestab käesoleval juhtumil ka asjaoluga, et hagejate elukorralduse raskuskese on

seotud ema elukohaga, kes korraldab hagejate igapäevaelu küsimusi ja annab panuse

hagejate eest hoolitsemisse ning nende vajaduste katmisesse. Kostja elab hagejatest lahus

ja tema panus hagejate vajaduste katmisel on niigi väiksem ja tal tuleb seega

ülalpidamiskohustust täita üksnes hagejatele elatise maksmisega. Asjas puudub vaidlus, et

kostja vahetult igapäevaselt hagejate ülalpidamises ei osale, nende igapäevaste tegevuste,

toimingute korraldamisega ei tegele ja jooksvate vajaduste katmisega tegeleb üksnes

hagejate ema.

38. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva

elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb välja mõista

alates 27.06.2025.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale

elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

39. Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik

määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

40. Kohus selgitab hagejatele, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse

sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba

tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise

suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus

esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

41. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette

hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 5. kuupäevaks.

Tagasiulatuva elatise nõue

42. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

43. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2024.a. kuni

26.06.2024.a eest kogusummas 225,05 eurot (dtl 49-50).

44. Kostja vaidleb tagasiulatuvale elatise nõudele vastu (dtl 159).

45. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 punktis 19 selgitanud,

et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma

eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-

13, p-d 11 ja 12).

46. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on perioodil 10.08.2023.a. kuni 11.07.2024.a

tasunud igakuiselt hagejatele elatist erinevates summades (dtl 56). Üksnes juunis 2024.a

ei ole kostja teinud ühtegi ülekannet. Seega ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga,

kus elatist pole pikemalt üldse tasutud. Hagejad ei ole esitanud kohtule ka tõendit, et nad

oleksid pöördunud elatise nõudega kohtuväliselt eelnevalt kostja poole.

47. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate tagasiulatuva elatise nõue perioodi

01.06.2024.a. kuni 26.06.2024.a eest kogusummas 225,05 eurot, tuleb jätta rahuldamata.

48. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

49. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4639,01 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

50. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

51. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik