3-25-3009/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla kinnipeetav X. X esitas Eesti Töötukassale 30.06.2025 töövõime Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusega nr TVH/25/023772 jäeti taotleja töövõime
Legislator headnote
AI generated3-25-3009/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tallinna Vangla kinnipeetav X. X esitas Eesti Töötukassale 30.06.2025 töövõime Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusega nr TVH/25/023772 jäeti taotleja töövõime
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Anu Maria Brenner
Määruse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-3009
Haldusasi
X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsuse nr TVH/
25/023772, 28.08.2025 vaideotsuse nr VO/25/1996
tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X
Eeldatav vastustaja Eesti Töötukassa
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse ning
menetlusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Võtta asja materjalide juurde X. Xi vabakasutuskonto väljavõte perioodi 12.05.2025-
11.09.2025 osas.
2. Tagastada X. Xi kaebus.
3. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5. Avaldatavas määruses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
6. Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, selgitused ja kohtu
põhjendused vene keelde.
SELGITUSED
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 121 lg 4, §
252 lg 7). Sekretäril saata määrus kaebajale ja Eesti Töötukassale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla kinnipeetav X. X esitas Eesti Töötukassale 30.06.2025 töövõime
hindamise taotluse.
2. Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusega nr TVH/25/023772 jäeti taotleja töövõime
hindamata, kuivõrd taotleja ei ole Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa
või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või
3-25-3009
tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane (vt töövõimetoetuse seaduse (TVTS §
2 lg 1 punktid 1 ja 2).
3. X. X esitas Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusele nr TVH/25/023772 vaide, mis jäeti Eesti
Töötukassa 28.08.2025 vaideotsusega nr VO/25/1996
rahuldamata. Vaideotsuse
põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
Vaidlustatud 10.07.2025 otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva
haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,
proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Vaide esitaja kui kinnipeetava alus Eestis viibida
tuleneb seadusest, s.o välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p-st 5 ja lg-st 3 (vt Riigikohtu
06.11.2023 otsus nr 5-23-35, p-d 30-31). Tegemist on Eestis ajutise viibimise seadusliku
alusega, s.o Eestis viibimisega ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta (vt VMS § 7).
Töötukassa hinnangul ei anna nimetatud alused õigust töövõime hindamiseks, kuna tegemist
on Eestis viibimise alustega, aga TVTS § 2 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab töövõime hindamiseks
õigustatud subjektil olema elamisluba või elamisõigus.
Vaide esitaja ei ole rahvastikuregistri andmete järgi 10.07.2025 seisuga Eestis elav Eesti
kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav
välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav
välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. Töötukassale teadaolevalt ei
ole vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud muutunud.
Vaide esitaja töövõime hindamata jätmine ei ole vastuolus põhiseadusega ning vaide esitaja
põhiseaduslikke õigusi ei ole rikutud. Seadusandjal on õigus otsustada, millistel tingimustel
maksta kõnealustele isikutele toetusi puude olemasolu või töövõime vähenemise või
puudumise korral (vt PS § 28 lg 2). Kuna põhiseadus ei kohusta selliste toetuste määramisel
kohtlema välismaalasi ja kodakondsuseta isikuid samamoodi nagu Eesti kodanikke, ei ole ka
äratuntav, kuidas vaide esitajat praegusel juhul diskrimineeritakse. Vaide esitaja ei ole ilma
jäänud Eesti riigi abist, kuivõrd ta on kinnipeetavana riigi ülalpidamisel, kus talle on tagatud
peavari, toit ja arstiabi. TVTS § 2 lg 1 ei näe ette kaalutlusõigust. Ühtlasi ei ole TVTS § 12 lg
6 kohaselt töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi
all.
4. X. X esitas 11.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 10.07.2025
otsuse nr TVH/25/023772, 28.08.2025 vaideotsuse nr VO/25/1996 tühistamiseks ning
vastustaja kohustamiseks. Koos kaebusega on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus
vastustaja kohustamiseks hindama kaebaja töövõimet juba kohtumenetluse kestel.
5. Tallinna Halduskohtu 30.09.2025 kohtunõudega paluti Eesti Töötukassal esitada kohtule
vaidlusalused haldusaktid hiljemalt 03.10.2025.
6. Eesti Töötukassa edastas vaidlusalused haldusaktid ning kaebaja vaide kohtule
02.10.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
2(3)
3-25-3009
8. Kohus nõustub vaidlusalustes haldusaktides toodud seisukohtadega. Kaebus on ilmselgelt
perspektiivitu, kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda töövõime hindamist.
Tulenevalt TVTS § 2 lg-st 1 on TVTS-s sätestatud töövõime hindamisele ja
töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on: 1) Eestis elav
Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav
välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav
välismaalane /…/. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole Eesti kodanik. Samuti ei ole
vaidlust selles, et kaebajal puudub pikaajaline elamisluba või tähtajaline elamisluba. Seetõttu
ei ole TVTS § 2 lg 1 punktide 1 ja 2 tingimused täidetud, mistõttu ei ole kaebajal õigust
taotleda töövõime hindamist. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9. Kohtu hinnangul on tegemist ka väheintensiivse riivega, kuivõrd kaebaja viibib
kinnipidamisasutuses, kus on tagatud meditsiiniline abi. See tähendab, et juhul, kui kaebajal
esineb tervislikke vastunäidustusi töötamaks vanglas, siis teeb selle kindlaks arst (vt VangS §
38 lg 22; justiitsministri 07.02.2007 määrus nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt
kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 1 p 2).
10. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele.
Menetlusabi taotlus
11. Kaebaja on taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks (HKMS § 110 lg 1
p 1). Arvestades, et kaebus on riigilõivu vaba, siis tuleb jätta menetlusabi taotlus läbi
vaatamata (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2).
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
12. Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 kohaselt
võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas
menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib
kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
13. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne
perspektiivitus (HKMSK, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse
läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu
rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1).
14. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Määruse avaldamine ja tõlkimine
15. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
16. Kaebuses on märgitud, et kaebaja ei valda eesti keelde ning tal puuduvad vahendid
tõlkimise korraldamiseks. Kohus tõlgendab eeltoodut kui menetlusabi taotlust tõlkekuludest
vabastamiseks (HKMS § 110 lg 1 p 2). Kaebaja vanglasiseselt vabakasutuskontolt nähtuvalt
puuduvad kaebajal piisavad rahalise vahendid tõlkekulude kandmiseks, mistõttu on
põhjendatud vabastada kaebaja tõlkekuludest. Kohus võtab kaebaja vabakasutuskonto
väljavõtte perioodi 12.05.2025-11.09.2025 osas asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
Sellest johtuvalt tõlgib kohus käesoleva määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, selgitused ja
kohtu põhjendused vene keelde (HKMS § 81 lg 2; § 111 lg 1 ja lg 4; § 116 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)