Legislator Case Law & Legislation
3-25-3009/8 AI generated

3-25-3009/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-3009/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla kinnipeetav X. X esitas Eesti Töötukassale 30.06.2025 töövõime Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusega nr TVH/25/023772 jäeti taotleja töövõime

Legislator headnote

AI generated

3-25-3009/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tallinna Vangla kinnipeetav X. X esitas Eesti Töötukassale 30.06.2025 töövõime Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusega nr TVH/25/023772 jäeti taotleja töövõime

Keywords

AI generated
persons covered by the regulations indigence equal treatment requirement of adapted work social clauses conscience clause
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3009

Haldusasi

X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsuse nr TVH/

25/023772, 28.08.2025 vaideotsuse nr VO/25/1996

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Eeldatav vastustaja Eesti Töötukassa

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse ning

menetlusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X. Xi vabakasutuskonto väljavõte perioodi 12.05.2025-

11.09.2025 osas.

2. Tagastada X. Xi kaebus.

3. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Avaldatavas määruses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

6. Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, selgitused ja kohtu

põhjendused vene keelde.

SELGITUSED

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 121 lg 4, §

252 lg 7). Sekretäril saata määrus kaebajale ja Eesti Töötukassale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X. X esitas Eesti Töötukassale 30.06.2025 töövõime

hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusega nr TVH/25/023772 jäeti taotleja töövõime

hindamata, kuivõrd taotleja ei ole Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa

või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või

3-25-3009

tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane (vt töövõimetoetuse seaduse (TVTS §

2 lg 1 punktid 1 ja 2).

3. X. X esitas Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusele nr TVH/25/023772 vaide, mis jäeti Eesti

Töötukassa 28.08.2025 vaideotsusega nr VO/25/1996

rahuldamata. Vaideotsuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Vaidlustatud 10.07.2025 otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Vaide esitaja kui kinnipeetava alus Eestis viibida

tuleneb seadusest, s.o välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p-st 5 ja lg-st 3 (vt Riigikohtu

06.11.2023 otsus nr 5-23-35, p-d 30-31). Tegemist on Eestis ajutise viibimise seadusliku

alusega, s.o Eestis viibimisega ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta (vt VMS § 7).

Töötukassa hinnangul ei anna nimetatud alused õigust töövõime hindamiseks, kuna tegemist

on Eestis viibimise alustega, aga TVTS § 2 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab töövõime hindamiseks

õigustatud subjektil olema elamisluba või elamisõigus.

Vaide esitaja ei ole rahvastikuregistri andmete järgi 10.07.2025 seisuga Eestis elav Eesti

kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav

välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav

välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. Töötukassale teadaolevalt ei

ole vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud muutunud.

Vaide esitaja töövõime hindamata jätmine ei ole vastuolus põhiseadusega ning vaide esitaja

põhiseaduslikke õigusi ei ole rikutud. Seadusandjal on õigus otsustada, millistel tingimustel

maksta kõnealustele isikutele toetusi puude olemasolu või töövõime vähenemise või

puudumise korral (vt PS § 28 lg 2). Kuna põhiseadus ei kohusta selliste toetuste määramisel

kohtlema välismaalasi ja kodakondsuseta isikuid samamoodi nagu Eesti kodanikke, ei ole ka

äratuntav, kuidas vaide esitajat praegusel juhul diskrimineeritakse. Vaide esitaja ei ole ilma

jäänud Eesti riigi abist, kuivõrd ta on kinnipeetavana riigi ülalpidamisel, kus talle on tagatud

peavari, toit ja arstiabi. TVTS § 2 lg 1 ei näe ette kaalutlusõigust. Ühtlasi ei ole TVTS § 12 lg

6 kohaselt töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi

all.

4. X. X esitas 11.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 10.07.2025

otsuse nr TVH/25/023772, 28.08.2025 vaideotsuse nr VO/25/1996 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks. Koos kaebusega on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus

vastustaja kohustamiseks hindama kaebaja töövõimet juba kohtumenetluse kestel.

5. Tallinna Halduskohtu 30.09.2025 kohtunõudega paluti Eesti Töötukassal esitada kohtule

vaidlusalused haldusaktid hiljemalt 03.10.2025.

6. Eesti Töötukassa edastas vaidlusalused haldusaktid ning kaebaja vaide kohtule

02.10.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

2(3)

3-25-3009

8. Kohus nõustub vaidlusalustes haldusaktides toodud seisukohtadega. Kaebus on ilmselgelt

perspektiivitu, kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda töövõime hindamist.

Tulenevalt TVTS § 2 lg-st 1 on TVTS-s sätestatud töövõime hindamisele ja

töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on: 1) Eestis elav

Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav

välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav

välismaalane /…/. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole Eesti kodanik. Samuti ei ole

vaidlust selles, et kaebajal puudub pikaajaline elamisluba või tähtajaline elamisluba. Seetõttu

ei ole TVTS § 2 lg 1 punktide 1 ja 2 tingimused täidetud, mistõttu ei ole kaebajal õigust

taotleda töövõime hindamist. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

9. Kohtu hinnangul on tegemist ka väheintensiivse riivega, kuivõrd kaebaja viibib

kinnipidamisasutuses, kus on tagatud meditsiiniline abi. See tähendab, et juhul, kui kaebajal

esineb tervislikke vastunäidustusi töötamaks vanglas, siis teeb selle kindlaks arst (vt VangS §

38 lg 22; justiitsministri 07.02.2007 määrus nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt

kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 1 p 2).

10. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele.

Menetlusabi taotlus

11. Kaebaja on taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks (HKMS § 110 lg 1

p 1). Arvestades, et kaebus on riigilõivu vaba, siis tuleb jätta menetlusabi taotlus läbi

vaatamata (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

12. Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 kohaselt

võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

13. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne

perspektiivitus (HKMSK, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse

läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu

rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1).

14. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Määruse avaldamine ja tõlkimine

15. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

16. Kaebuses on märgitud, et kaebaja ei valda eesti keelde ning tal puuduvad vahendid

tõlkimise korraldamiseks. Kohus tõlgendab eeltoodut kui menetlusabi taotlust tõlkekuludest

vabastamiseks (HKMS § 110 lg 1 p 2). Kaebaja vanglasiseselt vabakasutuskontolt nähtuvalt

puuduvad kaebajal piisavad rahalise vahendid tõlkekulude kandmiseks, mistõttu on

põhjendatud vabastada kaebaja tõlkekuludest. Kohus võtab kaebaja vabakasutuskonto

väljavõtte perioodi 12.05.2025-11.09.2025 osas asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).

Sellest johtuvalt tõlgib kohus käesoleva määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, selgitused ja

kohtu põhjendused vene keelde (HKMS § 81 lg 2; § 111 lg 1 ja lg 4; § 116 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)