Legislator Case Law & Legislation
3-25-3008/20 AI generated

3-25-3008/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-3008/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja Eestisse ja 3, § 265 lg 5). Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg

Legislator headnote

AI generated

Art. 8 lg; 3-25-3008/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg

Keywords

AI generated
asylum application of Ethiopian unreasonableness of return to Afghanistan east Africa post-flight political activities situation in country of origin proof of persecution risk

Cited Legislation

AI generated
Art. 8 lg
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

08.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3008

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada X.

X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit

Paas

Puudutatud isik – X. X , esindaja v.adv Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.09.2025

määruse peale.

2. Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

11.09.2025 määrus muutmata.

3. Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja Eestisse

saabumise aeg tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1

ja 3, § 265 lg 5). Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg

1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tallinna Halduskohtule 11.09.2025 taotluse

anda luba pidada X. X (puudutatud isik) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse

kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2

p-de 3 ja 4 ning § 362 lg 2 alusel.

3-25-3008

Lennureisiga Istanbulist saabus XX.XX.XXXX kell XX.XX Tallinna-1 piiripunkti Egiptuse

Araabia Vabariigi kodanik X. X . Isik esitas piiripunktis kontrollimiseks Egiptuse

kodaniku passi, milles oli Araabia Ühendemiraatides asuva Eesti Suursaatkonna väljastatud

Eesti lühiajaline C-liiki viisa (kehtivus 01.09.2025–21.09.2025, lubatud päevade arv: 6). Piiril

küsitleti puudutatud isikut. Kuna isikul puudusid dokumendid, mis õigustaksid tema reisi

eesmärki, tunnistati tema Eesti viisa kehtetuks ja kohaldati sisenemiskeeldu. Isik allkirjastas

lennujaamas sisenemiskeelu otsuse ning seejärel toimetati ta kinnipidamiskeskusesse ootama

10.09.2025 kavandatud tagasilendu.

Puudutatud isik avaldas 10.09.2025 hommikul kinnipidamiskeskuses soovi taotleda Eestis

rahvusvahelist kaitset. PPA võttis isikult seletuse tema Eestisse saabumise ja rahvusvahelise

kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Puudutatud isik selgitas, et ei ole rahul oma

eluga Egiptuses ja Araabia Ühendemiraatides. Ta soovib taotleda rahvusvahelist kaitset

Eestis, sest tahab siin elada ja töötada ning õppida eesti keelt. Esialgu oli tema reisi eesmärk

turism, ta tuli Eestisse koos sõbraga. Egiptuses olles tekkis tal kaks aastat tagasi mõte, et ta

tahaks minna Euroopasse. Ta läks Dubaisse, kuid seal talle ei meeldinud. Ta hakkas

internetist otsima riike Euroopas, kuhu tahaks minna ja sai aru, et Eesti otsib inimesi. Kuna ta

ei oska lugeda, siis nägi ta seda kõike YouTube’is videoid vaadates. Tema jaoks oli kõige

parem valik Eesti, kuna siin on ilus ja puhas. Dubais sai ta kokku sõbraga, kellel tekkis samuti

mõte minna Eestisse reisima. Nad taotlesid viisad, ostsid piletid ja tulid XX.XX.XXXX

Eestisse. Kuna viisa anti 6 päevaks, plaanisid nad Eestis natuke ringi käia ja minna tagasi

Dubaisse, taotleda seal mõne Euroopa riigi viisat ja minna riiki, kes viisa annab ning taotleda

seal varjupaika. Kui piirivalvurid ei lubanud tal Eestisse siseneda, siis oli ta lennujaamas

esialgu nõus, et läheb tagasi koju. Kui ta viidi ööseks kinnipidamiskeskusesse tagasilendu

ootama, siis sai ta aru, et tegelikult ei ole tal enam raha, mille eest maksta tagasilennu eest ja

Dubais elada. Kuna raha ei ole, otsustas ta taotleda Eestis varjupaika.

Vestluse käigus palus PPA puudutatud isiku luba vaadata läbi tema telefon, mida isik esialgu

lubas, kuid mõtles siis ümber. 10.09.2025 kl 17.45 ütles isik, et ta ei soovi varjupaika, sest

PPA küsib liiga palju küsimusi (dtl 49). Kaks tundi hiljem saabus PPA-le teade, et puudutatud

isik mõtles ümber ja soovib esitada araabia keeles trükitud taotluse, mida aitasid koostada

teised kinnipidamiskeskuses kinnipeetud isikud. Kirja sisu oli järgmine (tõlgitud tõlgi abil

eesti keelde): „Mina X. X soovin taotleda rahvusvahelist kaitset siin Eestis. Mul on kahju,

et mina võtsin eile oma taotluse tagasi, sest olen palestiinlane ja seal minu riik on

ebaturvaline.“

Isik on selgitanud, et ta taotles Eesti viisat turismi eesmärgil, kuid Eesti poole reisides teadis,

et tahab jääda siia elama, õppida eesti keelt ja teha tööd. Seega esitas isik viisataotluses

valeandmeid ja asjaolude väljaselgitamiseks on vaja aega (VRKS § 361 lg 2 p 3). Isiku

kinnipidamine on vajalik ka rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, sest esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6

kohane põgenemisoht (VRKS § 361 lg 2 p 4). PPA ei ole veel alustanud VRKS §-s 18

nimetatud tegevusi, milleks on vajalik isiku kohalolu ja kättesaadavus menetlejale. Isiku

seletused vajavad täpsustamist. Kontrollimist vajavad isiku tegelikud kodumaalt lahkumise

põhjused ja motiivid ning tema rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. Pelgalt soov Eestis

elada või asjaolu, et raha sai otsa, et koduriigis elada, ei ole rahvusvahelise kaitse andmise

alus. Pigem viitab see isiku soovile kasutada ära hüvesid, mida riik pakub tõeliselt abi

vajavatele isikutele. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik PPA-le kättesaadav

menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik on mitmeid kordi muutnud

oma meelt, kui olukord on muutunud ebamugavaks. PPA-l tuleb menetluses välja selgitada

mitmeid asjaolusid, mis võivad olla isiku jaoks ebamugavad. Kuna Schengeni alal puudub

piirikontroll, ei takista miski tal edasi liikuda mõnda teise Euroopa riiki. Pole eluliselt usutav,

2(5)

3-25-3008

et isik saabub riiki turismi eesmärgil, aga ta ei ole teadlik ühestki selle riigi turismikohast,

mida külastada, ega hotellist, kus ta plaanib ööd veeta. Sellest järeldub, et isikul ei olnudki

plaani jääda Eestisse, vaid ta soovis siit esimesel võimalusel edasi liikuda. Põgenemise ohu

tõttu ei saa rakendada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid.

2. Puudutatud isik ei vaielnud 11.09.2025 istungil PPA taotlusele vastu. Ta tõi välja, et

elas varem Palestiinas ja tal ei ole sealse olukorra tõttu praegu enam koduriiki.

4. Tallinna Halduskohus andis 11.09.2025 määrusega PPA-le loa paigutada puudutatud

isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 11.11.2025.

Kinnipidamine on lubatav VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel. PPA on põhjendanud, et

väljaselgitamist vajavad isiku viisa ja Eestisse saabumise eesmärkidega seonduvad asjaolud.

Samuti nähtuvad vastuolud isiku Eestisse saabumise ja hotellibroneeringu kuupäevades, mis

annab esialgu aluse kahelda isiku seletuste usaldusväärsuses. Asjaolu, et isik ei tea

hotellibroneeringust midagi ega ole kursis Eestis ööbimise täpsemate asjaoludega, süvendab

kahtlusi veelgi. Istungil antud selgitused, mis keskendusid Eestis töötamise ja õppimise

võimalusele, ei ole piisavad, et veenduda isiku tegelikes eesmärkides.

Kinnipidamine on lubatav ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, et PPA saaks kõiki asjaolusid välja

selgitades veenduda, kas isikul esineb tegelikult VRKS § 4 lg-tes 1 ja 3 sätestatud alus saada

rahvusvahelist kaitset. Menetlus on algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited on esitamata

ja kontrollimata. Isiku esialgsed väited on äärmiselt üldsõnalised, sh viitas ta sellele, et on

nõus taotlema viisat ja rahvusvahelist kaitset ükskõik millises riigis. Selgitused

rahvusvahelise kaitse vajalikkusest seoses Palestiina päritoluga vajavad täpsustamist mh

põhjusel, et isik kinnitas istungil PPA väljatoodut, et ta on elanud pikemat aega Dubais ja tal

on seal õigus töötada.

Esineb VSS § 68 p-s 6 toodud põgenemisoht. Isiku seletused seoses Eestisse saabumise

eesmärgi ja asjaoludega on vastuolulised. Isik on selgitanud PPA-le, et taotles Eesti viisa

turismi eesmärgil, et tulla siia tööd tegema ja õppima. Eestisse saabumise täpsemate asjaolude

kohta (nt ööbimine) ei oska isik seletusi anda. See annab aluse kahtluseks, et isiku eesmärk ei

olnud jääda Eestisse, vaid üksnes siseneda Euroopasse. Isiku seletustest nähtub, et tema soov

on elada Euroopa riigis ja ta on nõus taotlema viisat või rahvusvahelist kaitset ükskõik

millises riigis. Seda kinnitas isik ka istungil. Kuigi isik selgitas istungil, et ta asuks Eestis

tööle ja eesti keelt õppima, ei ole tal siin elukohta ega tutvusi. Samuti ei ole isik lubanud

PPA-le ligipääsu oma telefonile, mis võimaldaks PPA-l veenduda isiku kavatsustes seoses

Eestiga. Need asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et kinnipidamiskeskusest vabanedes

ei oleks isik PPA-le kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29)

kohaldamine ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Isikul puudub Eestis elukoht ja

sidemed, tema rahalised vahendid on piiratud. Puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on

vältimatu paigutada ta kinnipidamiskeskusesse, kus on tagatud tema julgeolek, toitlustamine

ja vajadusel arstiabi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X. X palub 18.09.2025 määruskaebuses (täiendatud 30.09.2025) tühistada

halduskohtu 11.09.2025 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja

vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

3(5)

3-25-3008

Isik nõustub, et temaga seotud asjaolud tuleb kindlaks teha ja ta teeb selleks PPA-ga

koostööd. Tema kinnipidamine ei ole aga põhjendatud ega vajalik. Põgenemise ohu esinemist

ei ole kohane põhjendada sellega, et põgenemise ohtu pole alust välistada (vt Riigikohtu

15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p 18). PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud isiku

põgenemise ohtu. Isiku ütlustega ei ole arvestatud. Ta ei ole enda käitumisega väljendanud

soovimatust täita lahkumiskohustust. Kohus ei ole hinnanud isikuga seotud asjaolusid õigesti

ning on jõudnud valedele järeldustele. Isik on nõus tegema koostööd ja ei põgene. Kohus ei

ole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamist. Isik ei kavatse

menetlusest kõrvale hoida. Kinnipidamine on alusetu ja põhjendamatu. Kohus on jätnud

arvestamata tegelike eluliste asjaoludega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on

lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS §

104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

4. PPA tugines 12.09.2024 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 3 ja 4 ning põgenemisohu

osas VSS § 68 p-le 6, kuid loobus 11.09.2025 istungil taotlusest pidada isikut kinni VRKS §

361 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus rahuldas 11.09.2025 määrusega PPA taotluse VRKS § 361 lg

2 p-de 3 ja 4 alusel. Nende sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste

kontrollimiseks (p 3) ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4).

5. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku

osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja

edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).

VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna

seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa

Liidu liikmesriigist. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid

välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-

20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Halduskohus nõustus PPA-ga, et

puudutatud isiku põgenemise oht järeldub tema ütlustest ja hoiakutest, mis annavad põhjust

arvata, et ta ei soovi võimalikku lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).

6. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus on algusjärgus.

Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

vajadus ei ole selge ning seda tuleb põhjalikumalt hinnata. Menetluse lõpuleviimiseks peab

puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav. Puudutatud isikuga peeti esialgne vestlus

10.09.2025. Vestluse protokollist nähtuvalt (vt dtl 46–49) olid isiku ütlused üldsõnalised ja

ebaselged ning ta ei ole seni välja toonud selliseid fakte või tõendeid, mis viitaks tema

tagakiusamisele. Sellegipoolest tuleb PPA-l kontrollida esitatud andmete õigsust, taotleja

väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teha selleks vajalikke menetlustoiminguid, samuti

võrrelda vestlusel saadud infot päritoluriigi infoga (vt VRKS § 18 lg-d 2 ja 3). Kokkuvõttes

on usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181

lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud, ning nende toimingute tegemiseks peab puudutatud isik

olema PPA-le kättesaadav.

7. Kuna puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, siis

ei ole vaja täiendavalt kontrollida, kas isiku võis kinni pidada ka VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel.

4(5)

3-25-3008

Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu, et tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-le c tugineva alusega, mis kohaldub üksnes juhul, kui VRKS §

202 lg 1 kohaselt vaadatakse selgelt põhjendamatut rahvusvahelise kaitse taotlust läbi

kiirmenetluses, sealhulgas piiril (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2023 määrus nr 3-23-

2391, p 8; Euroopa Kohtu suurkoja 14.05.2020 otsus Országos Idegenrendészeti

Főigazgatóság Délalföldi Regionális Igazgatóság, C-924/19 PPU ja C-925/19 PPU, p 237 jj).

8. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku

kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemise oht (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5).

9. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab

järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud

põgenemisohule viitav asjaolu. Ta hankis endale Schengeni alale sisenemiseks lühiajalise

Eesti viisa. Isiku ütluste kohaselt oli tal paanis Eestis natuke ringi käia ning ööbida hotellis,

samas ei osanud ta nimetada ühtki hotelli, kus ta pidi ööbima. Isiku seletustest nähtub, et ta on

valmis taotlema ükskõik millise Euroopa riigi viisat ja minema riiki, kes annab talle viisa (dtl

48). Ka kohtuistungil kinnitas isik, et oli valmis jääma ükskõik millisesse Euroopa riiki, „aga

tuli ette Eesti“ (dtl 82; istungi salvestis 00:09:23). Esialgu avaldas isik PPA-le, et võtab oma

taotluse tagasi ja soovib minna koju (dtl 16), kuid mõtles kiiresti ümber ja esitas uuesti

rahvusvahelise kaitse taotluse. Eelnevat arvestades saab isiku ütlustest ja hoiakutest järeldada,

et tõenäoliselt ei olnud tal plaanis jääda Eestisse, vaid siit edasi liikuda. Isikul puuduvad

Eestis viibimiskoht, tuttavad ja sugulased ning igasugune muu seos Eestiga. Puudutatud isiku

kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne,

ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks

kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks

aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule. Halduskohus ei jätnud puudutatud

isiku selgitusi tähelepanuta, vaid põhjendas asjakohaselt, miks need ei ole usaldusväärsed.

10. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik.

Puudutatud isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei saa pidada ülemääraseks. Asja

materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või

turvalisust.

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.09.2025 määrus

muutmata.

12. Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta,

tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja Eestisse saabumise aeg tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

13. Puudutatud isiku väitel ei oska ta lugeda ega kirjutada, mistõttu ei ole eesmärgipärane

teha talle määrusest kirjalikku tõlget. Vabaduse võtmise aluste ja kohtumääruse põhjenduste

talle tutvustamise peab korraldama riigi õigusabi osutav advokaat. Tõlkekulud hüvitatakse

advokaadile justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 §-de 16 ja 18 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)