3-25-3008/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja Eestisse ja 3, § 265 lg 5). Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg
Legislator headnote
AI generatedArt. 8 lg; 3-25-3008/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
08.10.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-3008
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada X.
X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit
Paas
Puudutatud isik – X. X , esindaja v.adv Aleksei
Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.09.2025
määruse peale.
2. Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
11.09.2025 määrus muutmata.
3. Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja Eestisse
saabumise aeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1
ja 3, § 265 lg 5). Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg
1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tallinna Halduskohtule 11.09.2025 taotluse
anda luba pidada X. X (puudutatud isik) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse
kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2
p-de 3 ja 4 ning § 362 lg 2 alusel.
3-25-3008
Lennureisiga Istanbulist saabus XX.XX.XXXX kell XX.XX Tallinna-1 piiripunkti Egiptuse
Araabia Vabariigi kodanik X. X . Isik esitas piiripunktis kontrollimiseks Egiptuse
kodaniku passi, milles oli Araabia Ühendemiraatides asuva Eesti Suursaatkonna väljastatud
Eesti lühiajaline C-liiki viisa (kehtivus 01.09.2025–21.09.2025, lubatud päevade arv: 6). Piiril
küsitleti puudutatud isikut. Kuna isikul puudusid dokumendid, mis õigustaksid tema reisi
eesmärki, tunnistati tema Eesti viisa kehtetuks ja kohaldati sisenemiskeeldu. Isik allkirjastas
lennujaamas sisenemiskeelu otsuse ning seejärel toimetati ta kinnipidamiskeskusesse ootama
10.09.2025 kavandatud tagasilendu.
Puudutatud isik avaldas 10.09.2025 hommikul kinnipidamiskeskuses soovi taotleda Eestis
rahvusvahelist kaitset. PPA võttis isikult seletuse tema Eestisse saabumise ja rahvusvahelise
kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Puudutatud isik selgitas, et ei ole rahul oma
eluga Egiptuses ja Araabia Ühendemiraatides. Ta soovib taotleda rahvusvahelist kaitset
Eestis, sest tahab siin elada ja töötada ning õppida eesti keelt. Esialgu oli tema reisi eesmärk
turism, ta tuli Eestisse koos sõbraga. Egiptuses olles tekkis tal kaks aastat tagasi mõte, et ta
tahaks minna Euroopasse. Ta läks Dubaisse, kuid seal talle ei meeldinud. Ta hakkas
internetist otsima riike Euroopas, kuhu tahaks minna ja sai aru, et Eesti otsib inimesi. Kuna ta
ei oska lugeda, siis nägi ta seda kõike YouTube’is videoid vaadates. Tema jaoks oli kõige
parem valik Eesti, kuna siin on ilus ja puhas. Dubais sai ta kokku sõbraga, kellel tekkis samuti
mõte minna Eestisse reisima. Nad taotlesid viisad, ostsid piletid ja tulid XX.XX.XXXX
Eestisse. Kuna viisa anti 6 päevaks, plaanisid nad Eestis natuke ringi käia ja minna tagasi
Dubaisse, taotleda seal mõne Euroopa riigi viisat ja minna riiki, kes viisa annab ning taotleda
seal varjupaika. Kui piirivalvurid ei lubanud tal Eestisse siseneda, siis oli ta lennujaamas
esialgu nõus, et läheb tagasi koju. Kui ta viidi ööseks kinnipidamiskeskusesse tagasilendu
ootama, siis sai ta aru, et tegelikult ei ole tal enam raha, mille eest maksta tagasilennu eest ja
Dubais elada. Kuna raha ei ole, otsustas ta taotleda Eestis varjupaika.
Vestluse käigus palus PPA puudutatud isiku luba vaadata läbi tema telefon, mida isik esialgu
lubas, kuid mõtles siis ümber. 10.09.2025 kl 17.45 ütles isik, et ta ei soovi varjupaika, sest
PPA küsib liiga palju küsimusi (dtl 49). Kaks tundi hiljem saabus PPA-le teade, et puudutatud
isik mõtles ümber ja soovib esitada araabia keeles trükitud taotluse, mida aitasid koostada
teised kinnipidamiskeskuses kinnipeetud isikud. Kirja sisu oli järgmine (tõlgitud tõlgi abil
eesti keelde): „Mina X. X soovin taotleda rahvusvahelist kaitset siin Eestis. Mul on kahju,
et mina võtsin eile oma taotluse tagasi, sest olen palestiinlane ja seal minu riik on
ebaturvaline.“
Isik on selgitanud, et ta taotles Eesti viisat turismi eesmärgil, kuid Eesti poole reisides teadis,
et tahab jääda siia elama, õppida eesti keelt ja teha tööd. Seega esitas isik viisataotluses
valeandmeid ja asjaolude väljaselgitamiseks on vaja aega (VRKS § 361 lg 2 p 3). Isiku
kinnipidamine on vajalik ka rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude
väljaselgitamiseks, sest esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6
kohane põgenemisoht (VRKS § 361 lg 2 p 4). PPA ei ole veel alustanud VRKS §-s 18
nimetatud tegevusi, milleks on vajalik isiku kohalolu ja kättesaadavus menetlejale. Isiku
seletused vajavad täpsustamist. Kontrollimist vajavad isiku tegelikud kodumaalt lahkumise
põhjused ja motiivid ning tema rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. Pelgalt soov Eestis
elada või asjaolu, et raha sai otsa, et koduriigis elada, ei ole rahvusvahelise kaitse andmise
alus. Pigem viitab see isiku soovile kasutada ära hüvesid, mida riik pakub tõeliselt abi
vajavatele isikutele. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik PPA-le kättesaadav
menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik on mitmeid kordi muutnud
oma meelt, kui olukord on muutunud ebamugavaks. PPA-l tuleb menetluses välja selgitada
mitmeid asjaolusid, mis võivad olla isiku jaoks ebamugavad. Kuna Schengeni alal puudub
piirikontroll, ei takista miski tal edasi liikuda mõnda teise Euroopa riiki. Pole eluliselt usutav,
2(5)
3-25-3008
et isik saabub riiki turismi eesmärgil, aga ta ei ole teadlik ühestki selle riigi turismikohast,
mida külastada, ega hotellist, kus ta plaanib ööd veeta. Sellest järeldub, et isikul ei olnudki
plaani jääda Eestisse, vaid ta soovis siit esimesel võimalusel edasi liikuda. Põgenemise ohu
tõttu ei saa rakendada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid.
2. Puudutatud isik ei vaielnud 11.09.2025 istungil PPA taotlusele vastu. Ta tõi välja, et
elas varem Palestiinas ja tal ei ole sealse olukorra tõttu praegu enam koduriiki.
4. Tallinna Halduskohus andis 11.09.2025 määrusega PPA-le loa paigutada puudutatud
isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks
kui 11.11.2025.
Kinnipidamine on lubatav VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel. PPA on põhjendanud, et
väljaselgitamist vajavad isiku viisa ja Eestisse saabumise eesmärkidega seonduvad asjaolud.
Samuti nähtuvad vastuolud isiku Eestisse saabumise ja hotellibroneeringu kuupäevades, mis
annab esialgu aluse kahelda isiku seletuste usaldusväärsuses. Asjaolu, et isik ei tea
hotellibroneeringust midagi ega ole kursis Eestis ööbimise täpsemate asjaoludega, süvendab
kahtlusi veelgi. Istungil antud selgitused, mis keskendusid Eestis töötamise ja õppimise
võimalusele, ei ole piisavad, et veenduda isiku tegelikes eesmärkides.
Kinnipidamine on lubatav ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, et PPA saaks kõiki asjaolusid välja
selgitades veenduda, kas isikul esineb tegelikult VRKS § 4 lg-tes 1 ja 3 sätestatud alus saada
rahvusvahelist kaitset. Menetlus on algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited on esitamata
ja kontrollimata. Isiku esialgsed väited on äärmiselt üldsõnalised, sh viitas ta sellele, et on
nõus taotlema viisat ja rahvusvahelist kaitset ükskõik millises riigis. Selgitused
rahvusvahelise kaitse vajalikkusest seoses Palestiina päritoluga vajavad täpsustamist mh
põhjusel, et isik kinnitas istungil PPA väljatoodut, et ta on elanud pikemat aega Dubais ja tal
on seal õigus töötada.
Esineb VSS § 68 p-s 6 toodud põgenemisoht. Isiku seletused seoses Eestisse saabumise
eesmärgi ja asjaoludega on vastuolulised. Isik on selgitanud PPA-le, et taotles Eesti viisa
turismi eesmärgil, et tulla siia tööd tegema ja õppima. Eestisse saabumise täpsemate asjaolude
kohta (nt ööbimine) ei oska isik seletusi anda. See annab aluse kahtluseks, et isiku eesmärk ei
olnud jääda Eestisse, vaid üksnes siseneda Euroopasse. Isiku seletustest nähtub, et tema soov
on elada Euroopa riigis ja ta on nõus taotlema viisat või rahvusvahelist kaitset ükskõik
millises riigis. Seda kinnitas isik ka istungil. Kuigi isik selgitas istungil, et ta asuks Eestis
tööle ja eesti keelt õppima, ei ole tal siin elukohta ega tutvusi. Samuti ei ole isik lubanud
PPA-le ligipääsu oma telefonile, mis võimaldaks PPA-l veenduda isiku kavatsustes seoses
Eestiga. Need asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et kinnipidamiskeskusest vabanedes
ei oleks isik PPA-le kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29)
kohaldamine ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Isikul puudub Eestis elukoht ja
sidemed, tema rahalised vahendid on piiratud. Puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on
vältimatu paigutada ta kinnipidamiskeskusesse, kus on tagatud tema julgeolek, toitlustamine
ja vajadusel arstiabi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. X. X palub 18.09.2025 määruskaebuses (täiendatud 30.09.2025) tühistada
halduskohtu 11.09.2025 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja
vabastada ta kinnipidamiskeskusest.
3(5)
3-25-3008
Isik nõustub, et temaga seotud asjaolud tuleb kindlaks teha ja ta teeb selleks PPA-ga
koostööd. Tema kinnipidamine ei ole aga põhjendatud ega vajalik. Põgenemise ohu esinemist
ei ole kohane põhjendada sellega, et põgenemise ohtu pole alust välistada (vt Riigikohtu
15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p 18). PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud isiku
põgenemise ohtu. Isiku ütlustega ei ole arvestatud. Ta ei ole enda käitumisega väljendanud
soovimatust täita lahkumiskohustust. Kohus ei ole hinnanud isikuga seotud asjaolusid õigesti
ning on jõudnud valedele järeldustele. Isik on nõus tegema koostööd ja ei põgene. Kohus ei
ole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamist. Isik ei kavatse
menetlusest kõrvale hoida. Kinnipidamine on alusetu ja põhjendamatu. Kohus on jätnud
arvestamata tegelike eluliste asjaoludega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on
lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS §
104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
4. PPA tugines 12.09.2024 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 3 ja 4 ning põgenemisohu
osas VSS § 68 p-le 6, kuid loobus 11.09.2025 istungil taotlusest pidada isikut kinni VRKS §
361 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus rahuldas 11.09.2025 määrusega PPA taotluse VRKS § 361 lg
2 p-de 3 ja 4 alusel. Nende sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu
vajaduse korral kinni pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste
kontrollimiseks (p 3) ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate
asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4).
5. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase
staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis
ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku
osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja
edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).
VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna
seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa
Liidu liikmesriigist. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid
välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-
20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Halduskohus nõustus PPA-ga, et
puudutatud isiku põgenemise oht järeldub tema ütlustest ja hoiakutest, mis annavad põhjust
arvata, et ta ei soovi võimalikku lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).
6. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus on algusjärgus.
Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse
vajadus ei ole selge ning seda tuleb põhjalikumalt hinnata. Menetluse lõpuleviimiseks peab
puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav. Puudutatud isikuga peeti esialgne vestlus
10.09.2025. Vestluse protokollist nähtuvalt (vt dtl 46–49) olid isiku ütlused üldsõnalised ja
ebaselged ning ta ei ole seni välja toonud selliseid fakte või tõendeid, mis viitaks tema
tagakiusamisele. Sellegipoolest tuleb PPA-l kontrollida esitatud andmete õigsust, taotleja
väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teha selleks vajalikke menetlustoiminguid, samuti
võrrelda vestlusel saadud infot päritoluriigi infoga (vt VRKS § 18 lg-d 2 ja 3). Kokkuvõttes
on usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181
lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud, ning nende toimingute tegemiseks peab puudutatud isik
olema PPA-le kättesaadav.
7. Kuna puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, siis
ei ole vaja täiendavalt kontrollida, kas isiku võis kinni pidada ka VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel.
4(5)
3-25-3008
Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu, et tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-le c tugineva alusega, mis kohaldub üksnes juhul, kui VRKS §
202 lg 1 kohaselt vaadatakse selgelt põhjendamatut rahvusvahelise kaitse taotlust läbi
kiirmenetluses, sealhulgas piiril (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2023 määrus nr 3-23-
2391, p 8; Euroopa Kohtu suurkoja 14.05.2020 otsus Országos Idegenrendészeti
Főigazgatóság Délalföldi Regionális Igazgatóság, C-924/19 PPU ja C-925/19 PPU, p 237 jj).
8. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku
kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist
lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemise oht (vt
Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5).
9. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab
järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud
põgenemisohule viitav asjaolu. Ta hankis endale Schengeni alale sisenemiseks lühiajalise
Eesti viisa. Isiku ütluste kohaselt oli tal paanis Eestis natuke ringi käia ning ööbida hotellis,
samas ei osanud ta nimetada ühtki hotelli, kus ta pidi ööbima. Isiku seletustest nähtub, et ta on
valmis taotlema ükskõik millise Euroopa riigi viisat ja minema riiki, kes annab talle viisa (dtl
48). Ka kohtuistungil kinnitas isik, et oli valmis jääma ükskõik millisesse Euroopa riiki, „aga
tuli ette Eesti“ (dtl 82; istungi salvestis 00:09:23). Esialgu avaldas isik PPA-le, et võtab oma
taotluse tagasi ja soovib minna koju (dtl 16), kuid mõtles kiiresti ümber ja esitas uuesti
rahvusvahelise kaitse taotluse. Eelnevat arvestades saab isiku ütlustest ja hoiakutest järeldada,
et tõenäoliselt ei olnud tal plaanis jääda Eestisse, vaid siit edasi liikuda. Isikul puuduvad
Eestis viibimiskoht, tuttavad ja sugulased ning igasugune muu seos Eestiga. Puudutatud isiku
kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne,
ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks
kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks
aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule. Halduskohus ei jätnud puudutatud
isiku selgitusi tähelepanuta, vaid põhjendas asjakohaselt, miks need ei ole usaldusväärsed.
10. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik.
Puudutatud isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei saa pidada ülemääraseks. Asja
materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või
turvalisust.
11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.09.2025 määrus
muutmata.
12. Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta,
tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja Eestisse saabumise aeg tähemärkidega
(HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).
13. Puudutatud isiku väitel ei oska ta lugeda ega kirjutada, mistõttu ei ole eesmärgipärane
teha talle määrusest kirjalikku tõlget. Vabaduse võtmise aluste ja kohtumääruse põhjenduste
talle tutvustamise peab korraldama riigi õigusabi osutav advokaat. Tõlkekulud hüvitatakse
advokaadile justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 §-de 16 ja 18 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)