3-23-1216/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-1216

Haldusasi

T.L.-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.03.2023. a

maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9 ja 04.05.2023. a

vaideotsuse nr 6-1/5345-2 tühistamiseks, Maksu- ja

Tolliameti kohustamiseks arvestama ja tasuma

sundkorras ära võetud 46 269,81 eurolt intressi ning

ebamõistliku maksumenetlusega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.01.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – T.L., esindaja M.L.

Vastustaja/apellant – Maksu- ja Tolliamet, esindaja

Karin Kask

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 17.01.2025. a otsus menetluskulude jaotuse osas ja osas,

millega T.L.-i kaebus osaliselt rahuldati ning tühistati Maksu- ja Tolliameti 16.03.2023.

a maksuotsus nr 12.2-3/058632-9 ja 04.05.2023. a vaideotsus nr 6-1/5345-2 ning

kohustati Maksu- ja Tolliametit arvestama ja tasuma T.L.-ilt 15.05.2023 ära võetud

summalt 46 269,81 eurot intressi kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta T.L.-i kaebus tervikuna rahuldamata ja kaebaja

poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed ja kinnisasjade aadressid

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 08.10.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 01.06.2022. a korralduse nr 12.2-3/058632-1 alusel

T.L.-i 2020. ja 2021. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonides esitatud andmete õigsust.

Kontrolli käigus tuvastatud faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 25.11.2022. a

kontrolliaktis nr 12.2-3/058632-8, millele kaebaja esitas vastuväited 19.12.2022.

2. MTA tegi 16.03.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9, millega nõudis T.L.-ilt tagasi

pangakontole täidetud 2020. a tulumaksu enammakse summas 242,84 eurot ning kohustas

teda tasuma maksusumma 46 512,65 eurot.

Maksuotsuses on tuvastatud, et T.L. võõrandas 16.06.2020 aadressil Xxx, Soinaste küla,

Kambja vald, Tartu maakond asuva kinnisasja 230 000 euro eest. T.L. ei deklareerinud

kinnisvara võõrandamisest saadud kasu. T.L. väitis, et jättis tulu deklareerimata, sest kasutas

kinnisasja kuni võõrandamiseni oma peamise elukohana. MTA tuvastas, et T.L.-il puudus

kavatsus Xxx majja püsivalt elama asuda. Seega ei saa Xxx kinnisasja lugeda T.L.-i

elukohaks. T.L. sai Xxx maja omanikuks 20.01.2020, kui N.T. selle talle kinkis. T.L.

märkis küll rahvastikuregistris oma elukohaks alates 31.01.2020 Xxx kinnistu, kuid pärast

selle kinnistu võõrandamist tegi ta alles 27.06.2021 kande rahvastikuregistris oma elukoha

muutmiseks. Seega ei saa kaebaja poolt rahvastikuregistrile esitatud andmeid pidada

usaldusväärseks. Kaebajal tekkis Xxx kinnistu müümise mõte väidetavalt 2020. a veebruaris

ja juba 11.03.2020 tellis M.R. hindamisakti. Eeltoodust saab järeldada, et Xxx majja kolimise

eesmärk oli näidata kinnistut vormiliselt T.L.-i elukohana, et vältida kinnistu võõrandamisest

saadud tulult tulumaksu tasumist. Xxx maja müügi põhjus ei olnud tingitud

koroonapandeemiast ning soov maja kohe edasi müüa oli T.L.-il juba maja omanikuks

saamisel. Hindamisaktis on kirjas, et elamu kavandatav kasutusele võtmise aeg on 2020. a.

Seega, kui Xxx maja 12.03.2020 üle vaadati, ei olnud maja veel kasutusele võetud.

Hindamisakti fotodel on näha, et majas on ehitustööd pooleli. Xxx maja ei olnud valmis, kui

T.L. selle omanikuks sai ja tal puudusid ka rahalised vahendid selle valmis ehitamiseks.

Majas puudus söögi tegemiseks vajalik köögimööbel ja -tehnika. MTA on seisukohal, et T.L.

kasutas püsiva ja alalise elukohana Tartu korterit aadressil Xxx. MTA tuvastas T.L.-i

kommunaalteenuste arveid analüüsides vee- ja elektri tarbimise ning regulaarse prügiveo nii

Xxx korteris kui ka Xxx majas. Lisaks tasus T.L. terve 2020. a TV-teenuste eest Xxx korteris,

kuid Xxx maja osas ta TV-teenuse lepingut ei sõlminud. Xxx korteris ei ole T.L.-i tarbimised

2020. ja 2021. aastatel märgatavalt muutunud. Xxx naabrid ei nimetanud, et T.L. oleks seal

majas kunagi elanud. Nende vastustest võib välja lugeda, et majas on elanud ainult praegused

omanikud ehk perekond R. T.L. võis Xxx majas aeg-ajalt viibida, kuid tal puudus tahe muuta

oma senist elukohta ning asuda püsivalt elama Xxx majja. Maja müügi tarbeks koostatud

hindamisakti piltidelt ei nähtu isiklike asjade (sh mööbli) olemasolu ka kaks kuud pärast T.L.-

i väidetavat Xxx majja elama asumist ning piltide kohaselt oli ka hindamisakti koostamise ajal

maja ehitusjärgus. Fotodel on näha, et erinevates tubades on ehitusmaterjalid ja tööriistad

põrandal. Põrandad on kaetud ehituskilega. Fotodel puuduvad elamiseks vajalikud esemed ja

T.L.-i poolt väidetavalt majja toodud mööbliesemed (diivan, söögilaud ja toolid, madrats,

induktsioonpliidi plaat, nõud, riided, stange, kosmeetika ja pesemisasjad). T.L.-il puudus

vajadus maja elukohana kasutusele võtmiseks vahetult enne selle müügiprotsessi algust.

Elukoht on inimesel seal, kus ta omab eluaset asjaoludel, mis annavad alust järeldada, et ta

kavatseb seda eluaset ka tulevikus säilitada ja kasutada. Väidetavat elama asumist Xxx majja

vahetult enne selle müügiprotsessi algust ei saa käsitada tahteavaldusena muuta püsivalt oma

elukohta või käsitada seda maja kaebaja püsiva elukohana. Sellisel juhul ei ole võõrandatud

maja puhul tegu tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 5 p 1 rakendusalasse jääva isiku alalise

või peamise elukohaga.

3. MTA jättis 04.05.2023. a vaideotsusega nr 6-1/5345-2 kaebaja vaide 16.03.2023. a

maksuotsuse peale rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 02.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 16.03.2023. a maksuotsuse

ja 04.05.2023. a vaideotsuse tühistamiseks, MTA kohustamiseks arvestama ja tasuma

sundkorras ära võetud 46 269,81 eurolt intressi ning ebamõistliku maksumenetlusega

tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

4.1. Kaebaja on tõendanud, et ta kasutas Xxx maja 2020. a jaanuari lõpust kuni kinnistu

võõrandamiseni 2020. a juuni teisel poolel oma elukohana. Selleks, et hoida COVID-19

viirushaiguspuhangu ajal teiste isikutega distantsi, kolis kaebaja oma hoonestatud kinnistule

elamusse. Kaebaja on pikka aega unistanud oma kodust elamus, mistõttu oli elamusse

kolimine ühtaegu ka unistuse täitumine. Kambja Vallavalitsus väljastas elamule 02.04.2019

kasutusloa. Järelikult oli elamu elamiseks kasutatav. Kaebajale pole etteheidetav see, et 2020.

a märtsis tekkis elamule ostuhuviline. Asjaolu, et 16.06.2020 elamu müügilepinguni jõuti, ei

väära kaebaja poolt elamu kasutamist elukohana. Kaebaja 2020. a pangakonto väljavõte

tõendab majanduslike raskuste tekkimist ajal, mil koroonapandeemia leviku tagajärjel algas

ülemaailmne paanika. Kaebaja 2020. a pangakonto väljavõttelt nähtub, et jaanuaris oli kontol

9632,51 eurot, kuid 28.03.2020 oli kaebaja kontojääk kõigest 6,51 eurot. Paanikas ja suures

mures rahaliste raskuste pärast oli kaebaja sundseisus ja esmalt hüpoteetiliselt õhku visatud

sõbranna mõte elamu müügist muutus üheks võimalikuks pääseteeks. Naabrid, kellelt

vastustaja seletused võttis, ei saanudki kaebajat näha. Koroonapandeemiat arvestades ei ole

eluliselt usutav, et naabrid käisid igapäevaselt õues ning jälgisid kaebaja tegevust elamus.

Kaebaja väljus elamust harva, kuna järgis korraldusi püsida kodus. Vastustaja kogutud

tõendid ei kinnita kahtlust, et elamu polnud võõrandamise hetkel kaebaja elukoht.

4.2. Isik ei pea maksusoodustuse saamiseks kahe elukohana kasutatava elukoha omanikuna

määratlema, milline on tema üks ja ainuke peamine elukoht, vaid elukohad võivad olla ka

need mõlemad (kui faktilised asjaolud ja tõendid seda kinnitavad).

4.3. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg-t 1 saab kohaldada ka juhul, kui vastustaja on

sundkorras ära võtnud kaebaja kontolt vaieldava maksusumma. Määrav on see, et vastustaja

jaoks oli maksusumma käes, kuid kaebaja ei saanud oma raha kasutada. Kui kaebaja raha

võetakse tema pangakontolt sundkorras ära haldusakti vaidlustamise tähtaja jooksul, siis

piiratakse põhjendamatult kaebaja vabadust otsustada raha kasutamise üle. Vastustaja rikkus

ebaõige maksusumma äravõtmise ja selle tagastamata jätmisega kaebaja omandiõigust.

4.4. Ainuüksi põhjusel, et vastustaja pole sundkorras kaebaja raha pangakontolt äravõtmisel

sellist toimingut haldusaktiga motiveerinud, tuleb lugeda vastustaja tegevus õigusvastaseks.

Vastustaja menetles pahauskselt pikka aega suhteliselt lihtsat maksuasja ning on toonud

sellega kaasa kaebajale nii aja- kui rahakulu. Vastustaja on lubamatult kõrvale heitnud

kaebaja esitatud asjakohased tõendid, välistanud oma algatusel oluliste asjaolude

tõendamiseks tõendite kogumise ning on erapooliku ning kinnisideest lähtuva

haldusmenetluse läbiviimisel jõudnud selgelt motiveerimata maksuotsuseni. Kaebaja

pangakontolt raha äravõtmine on motiveerimata. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja

õiglane rahaline hüvitis ebamõistliku maksumenetlusega (uurimispõhimõtte rikkumine,

ärakuulamisõiguse näivus) kaasneva põhiõiguse (omandiõiguse ulatuslik piiramine, raha

sundkorras motiveerimatult äravõtmine) rikkumise hüvitamiseks.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 17.01.2025. a otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1).

Halduskohus tühistas MTA 16.03.2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9 ja 04.05.2023. a

vaideotsuse nr 6-1/5345-2 (p 2) ning kohustas vastustajat arvestama ja tasuma T.L.-ilt

15.05.2023 ära võetud summalt 46 269,81 eurot intressi kuni kohtuotsuse jõustumiseni (p 3).

Halduskohus jättis kaebuse hüvitamisnõude osas rahuldamata (p 4). Kohus mõistis

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3632,13 eurot, jättes muus osas

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 5). Halduskohus põhjendas otsust

järgmiselt.

5.1. TuMS § 15 lg 5 p 1 sätestab, et tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu

osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks

osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni

võõrandamiseni kasutas oma elukohana. Seadus ei sätesta elukoha mõistet ega ka elukohtade

piirarvu, mis isikul TuMS § 15 lg 5 p 1 tähenduses samaaegselt olla võib. TsÜS § 14 lg-te 1 ja

2 järgi on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab, kusjuures elukoht võib

üheaegselt olla mitmes kohas. Isiku elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama

viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta (TsÜS § 14 lg 3).

5.2. Kaebaja selgitas istungil, et ta kartis väga koroonasse haigestuda, mistõttu ta kartis ka

inimestega kohtuda. Naabrid ei näinud teda, sest ta püsis kogu aeg toas, ja ka tema ise ei

näinud naabreid. Kohtu hinnangul on kaebaja põhjendused eluliselt usutavad. Kohus loeb

üldtuntuks selle, et 2020. a esimesest kvartalist alates tekkis paljudes inimestes tundmatu

koroonaviiruse laialdase leviku tõttu suur hirmutunne ja inimestele anti tungivaid soovitusi

püsida kodus. Xxx majas püsides ei saanudki naabrid näha, et majas elab just kaebaja. Seda

arvestades võisidki naabrid teha järelduse, et majas on kogu aeg elanud praegused omanikud.

Eeltoodut arvestades ei saa Xxx naabrite ütlustest tõsikindlalt järeldada, et kaebaja 2020. a

jaanuari lõpust kuni 16. juunini Xxx majas ei elanud. Xxx praegused omanikud kinnitasid

kohtuistungil, et nad ei ole selle kinnistuga 2019. a seotud olnud ning tõsisem seos tekkis alles

siis, kui nad hakkasid seda kaebaja käest 2020. a ostma.

5.3. Hindamisaktist ei saa tõsikindlalt järeldada, et kaebaja 2020. a jaanuari lõpust kuni 16.

juunini Xxx majas ei elanud. Kaebaja esitas kohtule võrdluseks pildid Xxx korterist, kus ta

elas enne ja pärast Xxx majas elamist, ning neilt nähtub samuti poolelioleva remondi keskel

elamine.

5.4. Kohus peab loogiliseks kaebaja selgitust, et ettevõtjana pidi ta pikemalt ette vaatama ja

näha oli, et olukorra edasikestmisel tema enda ja ka ettevõtete majanduslik olukord võib

kiiresti halveneda. Kaebaja on eluliselt usutavalt ja loogiliselt ära näidanud, miks ta hakkas

2020. a veebruaris mõlgutama Xxx maja müümise mõtteid ning miks ta selle lõpuks 2020. a

juunis ära müüs. Asjaolust, et kaebaja oli majandusliku olukorra tõttu sunnitud varsti pärast

majja kolimist kaaluma selle müümist, ei saa järeldada, et kaebajal polnudki kavatsust

alaliselt ja püsivalt majja elama asuda.

5.5. Kaebajale ei ole etteheidetav, et ta oma isiklikult kontolt oma ettevõtetele laenu andis, et

ettevõtete vältimatuid rahalisi kohustusi täita ja koroonapandeemia tingimustes vältida

ettevõtete pankrotti minekut.

5.6. Ka Xxx ja Xxx kommunaalarvete võrdlemisel ei saa asuda seisukohale, et kaebaja ei

elanud Xxx majas.

5.7. Kaebaja selgitas kohtuistungil ja seda kinnitasid ka tunnistajad, et kaebaja elas enne Xxx

majja kolimist ja pärast selle maha müümist Xxx korteris. Kaebaja toonitas, et 2020. a

jaanuari lõpust kuni 16. juunini elas ta üksnes Xxx majas, ning ka tunnistajad ütlesid, et neile

teadaolevalt kaebaja sel ajal mujal ei elanud. Sellised selgitused on kooskõlas ka kaebaja

19.04.2022. a selgitustes kasutatud väljendiga „vahelduva eduga“. See viitab, et kaebaja ei ole

pidevalt Xxx korteris elanud.

5.8. Kohtuistungil selgitasid tunnistajad, et nägid Xxx majas külas käies kaebaja isiklikke asju

(diivan, laud, toolid, madrats, voodipesu, mängukarukesed, riidestange, riided, jalatsid,

pesemisvahendid, söögivalmistamise asjad) ja kaebaja elas seal. Maksumenetluses kinnitas ka

A.R., et majas olid diivan, magamisase, söögilaud ja toolid. Kohus ei näe tunnistajate ütlustes

vastuolu ega viiteid nende ebausaldusväärsusele. Tegu on küll tunnistajatega, kes on

kaebajaga seotud, kuid just sellised tunnistajad oskavadki kaebaja elukorralduse kohta anda

kõige põhjalikumaid selgitusi.

5.9. MTA ei ole tõendanud, et kaebaja ei elanud 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020

Xxx majas. Vastustaja kogus tõendeid valikuliselt ja on saadud tõendeid moonutatult

tõlgendanud. Vastustaja rikkus uurimiskohustust, kuna ei küsinud kaebajalt üksikasjalikumaid

selgitusi ega juhendanud kaebajat, milliseid tõendeid ta saaks oma väidete kinnituseks esitada

või nende kogumist taotleda.

5.10. Vastustaja kinnitas, et maksuotsuse tühistamise korral on kaebajal õigus intressi nõuda.

Intressi tuleb arvestada ja maksta päevani, mil praegune kohtuotsus jõustub.

5.11. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitise ebamõistliku

maksumenetluse eest. Usutav on, et maksumenetlus võib tekitada stressi ja ärevust. Sedalaadi

ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Mittevaralise kahju

hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist

intensiivsemad (RKHK 26.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1449, p-d 30–30.5). Kaebaja ei ole

selliseid asjaolusid esile toonud. Kaebaja ei ole tõendanud antidepressantide võtmist ja

kehakaalu tõusu ning seda, et need olid tingitud just maksumenetlusest. Kaebajal oli

kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, kes pidi selliste asjaolude tõendamise vajadusest

teadlik olema. Mittevaralise kahju tekkimise ja põhjusliku seose tõendamata jätmise tõttu

tuleb kahjunõue vastavas osas jätta rahuldamata. Ka maksumenetluse kestust ei saa pidada

õigusvastaseks. Samuti ei saa pidada tolle ajahetke seisuga õigusvastaseks vastustaja

toimingut kaebaja pangakontolt sundkorras raha äravõtmisel. Maksuotsuses on kirjas, et

maksuotsusega määratud maksusumma tuleb tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise

päevale järgnevast päevast arvates (MKS § 95 lg 5). Kaebaja selle tähtaja jooksul

vabatahtlikult seda summat ei tasunud. Maksuotsus on haldusakt ning see hakkab kehtima

selle adressaadile kättetoimetamisest. Kaebaja ei taotlenud vaide esitamise tähtaja jooksul

vastustajalt maksuotsuse täitmise või kehtivuse peatamist. Seega oli vastustajal õigus asuda

kehtiva haldusakti sundtäitmiseks toiminguid tegema. Vastustaja ei pidanud neid kaebajale

eraldi põhjendama. Vastustaja õigusvastase tegevuse puudumine välistab ka selle tegevuse

osas kahjunõude rahuldamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Vastustaja esitas 17.02.2025 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

halduskohtu 17.01.2025. a otsuse tühistada osas, milles kohus kaebuse rahuldas, ja teha selles

osas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus hindas ebaõigesti

tõendeid ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme (HKMS § 61 lg 1 ja lg 2, § 157 lg 1 ja lg 2

ja § 165 lg 1 p 4), mis on viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.

6.1. Maksuotsusele ja vaideotsusele ning nendega seotud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele

halduskohtu otsuses antud hinnang on väär. Kohus jättis vastustaja väited ja tõendid osaliselt

üldse hindamata. Vastustaja jääb kõigi maksumenetluses, vaidemenetluses ja kohtumenetluses

esitatud seisukohtade juurde.

6.2. E.T. pangakonto väljavõttest nähtuvad M.R. ülekanded E.T.le ajavahemikul 2016–2020.

Tõend kinnitab, et M.R. tegeles juba 2016. a Xxx kinnistu soetamisega, makstes selle eest

broneerimistasu kinnistu toonasele omanikule. Seega seab tõend tõsise kahtluse alla Xxx

praeguste omanike kohtuistungil antud ütlused. Tehinguteahel, mille tulemusel 2016. a Xxx

kinnistu eest broneerimistasu maksnud M.R. sai 2020. a kinnistu omanikuks, ei olnud

juhuslik. E.T. pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et E.T. oleks M.R.le broneerimistasuna

kantud raha tagastanud. Vastupidi – 23.03.2020 tegi M.R. E.T.le kolmanda kande, selgitusega

„Aitähh“. 23.03.2020. a kuupäevaga on ka M.R. ja A.R. broneerimisleping, mis sõlmiti T.L.-

iga . Nimetatud tõend toetab maksuhalduri seisukohta, et T.L.-il puudus kavatsus Xxx

elukohana kasutada. Uus tõend annab alust järelduseks, et T.L. vormistati maja omanikuks

üksnes ajutiselt. Samuti kinnitab uus tõend, et Xxx maja naabrite G.P. ja J.R.i seletused, mille

kohaselt on Xxx majas elanud ainult A.R. ja M.R. pere, on tõesed.

6.3. Halduskohus heitis maksuhaldurile põhjendamatult ette uurimiskohustuse rikkumist.

Maksuhaldur kogus maksumenetluses hulgaliselt tõendeid, tuvastamaks, kas T.L. kasutas

Xxx elamut oma elukohana. Maksuhalduri järeldus, et T.L. ei kasutanud Xxx maja enda

elukohana, on täiesti põhjendatud.

6.4. Kaebaja selgitas, et hindaja majas käimise ajal oli ta lõpetamas värvimistöid ja nende

teostamine ei takistanud seal majas samal ajal sees elamist. Samuti väitis ta, et tegi üksnes

pahteldustöid ja värvis. Hindamisaktile lisatud fotod kaebaja väiteid ei kinnita. Vaideotsuses

on põhjalikult analüüsitud hindamisakti fotodelt nähtuvat, millele viitas ka MTA esindaja

kohtuistungil. Halduskohus ei pidanud vajalikuks maksuhalduri väiteid analüüsida, vaid

piirdus kaebaja väidete kordamisega.

6.5. Kaebaja väited ja tunnistajate ütlused on hindamisaktile lisatud fotodega ilmselgelt

vastuolus. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt pidid elutoas asuma diivan, laud ja toolid.

Hindamisakti lk-l 29 on ruumist elutuba-köök 6 fotot ning on ilmne, et selles toas ei asu ühtki

tunnistajate nimetatud mööblieset. Kaebaja väide, nagu poleks isiklikke asju ega mööblit

piltidel seetõttu, et ta palus hindajal pildistada ruume nii, et tema isiklikud asjad, sh

mööbliesemed ei jääks piltidele, on ebaveenev. Kaebaja esitas selle väite ilmse sooviga

varjata asjaolu, et majas vastavaid esemeid üldse polnudki ning seda põhjusel, et kaebaja

majas ei elanud. Kuigi üldjoontes langesid tunnistajate ütlused mööbliesemete osas kokku,

nähtuvad neist ka vastuolud. Nii on A.R. rääkinud söögilauast, tunnistaja R.P. aga väikesest

ümmargusest diivanilauast. Ükski tunnistajatest ei ole aga maininud fotodelt nähtuvat suurt

kontoritooli.

6.6. Kaebaja väitel kolis ta majja sisse 2020. a jaanuari lõpus, seega pidi ta fotode tegemise

ajaks (12.03.2020) olema majas elanud juba poolteist kuud. Hindamisaktis sisalduvad fotod

aga näitavad selgelt, et tegemist oli alles ehitusjärgus hoonega ning pesuruumi kasutamine

võimalik ei olnud. Ühtegi isiklikku eset, mis viitaks tubade, pesuruumi ja WC

kasutuselevõtmisele, fotodelt ei nähtu. Ka garaaži fotodelt ei nähtu, et seal oleks toidunõud,

pliit või muud toiduvalmistamisega seonduvat, millele viitasid tunnistajad.

6.7. Tööriistad ja ehitusmaterjalid fotodel ei ole ladustatud, vaid on ilmne, et need on

kasutusel. Fotodest võib järeldada, et hindamise läbiviimise ajal olid majas tegemisel mitmed

tööd, mida aga kaebaja väidetavalt ise ei teinud, kuna ta on korduvalt väitnud, et tegi vaid

värvimis- ja pahteldamistöid. Toad olid sellisel määral tööriistu ja ehitusmaterjale täis, et pole

võimalik, et keegi maja samal ajal eluruumina kasutas. Siinkohal tuleb arvestada, et kaebajaga

koos pidi seal väidetavalt elama ka tema alaealine tütar.

6.8. Erinevalt halduskohtu arvamusest ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud seda, kas

remondi ajal on eluruumis võimalik elada. Vastustaja hinnangul saab Xxx korteri fotode

põhjal teha järelduse, et vaatamata pooleliolevale remondile on see eluruumina kasutusel, igal

pool on nähtaval esemed, mis viitavad aktiivsele kasutamisele. Xxx fotodelt midagi sarnast ei

nähtu.

6.9. Halduskohus jättis alusetult arvesse võtmata maksumenetluses naabritelt saadud

seletused. Kohus moonutas J.R. ütlustest nähtuvat. J.R. on oma naabreid põhjalikult

kirjeldanud. Kuigi J.R.i ütlusest võis lugeda välja ebakindlust konkreetse aja osas, millal A ja

M.R. majja kolisid, kinnitas ta selgelt, et majas on elanud üks pere ja et praegune

majaperemees (M.R.) oli ka maja ehitajaks. Ka G.P. selgitas, et praeguseid elanikke on ta

näinud juba 2019. a, mil ta ise sisse kolis, ning et algul nad ehitasid seda maja. Ei ole usutav,

et naabrid ei näinud kordagi majas kaebajat ega tema tütart, kes väidetavalt elasid Xxx majas

ligikaudu pool aastat.

6.10. Erinevalt halduskohtust on vastustaja seisukohal, et just istungil ütlusi andnud

tunnistajate seotus kaebajaga kahandab nii nende kui ka maksumenetluses seletuse andnud

A.R. ütluste usaldusväärsust. On kummastav, et halduskohus ei sea kahtluse alla, et istungil

ütlusi andnud tunnistaja M.R. suudab peaaegu kuupäeva täpsusega esitada nelja aasta taguseid

sündmusi, samas aga peab tõenäoliseks, et naabrid, kes andsid maksuhaldurile teavet ainult

paar aastat pärast kontrollitavat perioodi, ei suuda asjaolusid õigesti meenutada. Õige on, et

inimesed viibisid koroonaperioodil rohkem kodus, kuid see tähendab ka, et just sel ajal oli

võimalik enda naabreid rohkem märgata. Nii ei ole usutav, et kaebaja ja tema 8-aastane laps

oleksid viibinud kogu aeg siseruumides, jäädes seetõttu poole aasta jooksul naabritele

märkamatuks. Lisaks on just koroona tõttu inimestel kergem sündmusi ajaliselt eristada (aeg

enne koroonat ja selle ajal jne), nii pole mõistlikku põhjust kahtluseks, nagu oleksid naabrid

eksinud ka aja osas, millal nad M.R.d ja A.R.d Xxx majas nägid.

6.11. Tunnistajate istungil antud ütluste põhjal võib ka järeldada, et nende ütlused on

varasemalt kooskõlastatud. Seda kinnitab muuhulgas tunnistajate sarnane sõnakasutus

kaebajaga.

6.12. Kaebaja ja tunnistajate väitega, nagu oleks kaebaja olnud koroona tõttu äärmiselt hirmul

ja seetõttu väljas kuus kuud ei liikunud, on vastuolus juba ainuüksi asjaolu, et hirmule

vaatamata võttis kaebaja sel perioodil Xxx majas väidetavalt vastu päris mitmeid külalisi.

Vastustaja esindaja viitas kohtuistungil ka 2021. a sügisel kaebaja antud intervjuule, mille

käigus kaebaja kinnitas vastupidist – koroona algul oli ta erinevalt paljudest pigem

optimistlik, ega eeldanud, et see nii kaua kestab. Kaebaja sellise intervjuu andmist ei eitanud.

6.13. Kaebaja pangakontodelt ei nähtunud isiklike igapäevakulutuste tegemist, sh toidu või

esmatarbekaupade soetamist. Seejuures ei nähtunud ka kulusid, mis viitaksid majaehitusele,

s.o värvide, pahtli ega nendeks töödeks vajalike tarvikute soetamist.

6.14. Erinevalt halduskohtust leiab vastustaja, et kaebaja selgitused maja müügi kaalumise

põhjuste kohta ei tundu loogilised ega usutavad. Veebruaris, kui kaebaja A.R.ga maja müügi

teema väidetavalt jutuks võttis, polnud tegemist veel eriolukorraga. Maksuhaldurile

19.02.2022 saadetud e-kirjas märkis kaebaja, et sissetulekute osas oli äärmiselt keeruline aeg

2020. a teisest poolest kuni 2021. a septembrini.

6.15. Halduskohus jättis täiesti analüüsimata vastustaja väited Telia arvete osas ning tugines

otsuses üksnes kaebaja väidetele.

6.16. Halduskohus jättis hindamata ka M.R. selgitused xxx elektritarbimise osas.

6.17. Maksuhaldur leidis vaideotsuses põhjendatult, et juba maja soetamisega seotud asjaolud

on kahtlased ja viitavad sellele, et maja kinkimise ajal ilmselt oli juba teada, et see müüakse

kohe edasi. Kaebaja väited muudab eriti ebausutavaks asjaolude kronoloogia – juba

veebruaris 2020, st kui kaebaja alles „mõlgutas mõtteid“ Xxx maja müügist, tegid A.R. ja

M.M. R juba köögi eskiisi. M.R. tellis 11.03.2020 hindamisakti. Juba kontrollimenetluses

selgus, et maja tulevane ostja alustas kulutuste tegemist maja soetamiseks vaid kuu pärast

seda, kui maja oli läinud T.L.-i omandisse. Kuna lisaks on selgunud, et M.R. tasus

juba 2016. a broneerimistasu Xxx eest, oli köögieskiisi ja hindamisakti tellimine üksnes

loogiline jätk kinnistu soetamise protsessis. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et perekond R on

olnud Xxx kinnistuga seotud juba aastast 2016, mis muudab kaebaja väited kinnistu soetamise

ja võõrandamise asjaoludest ning selle elukohana kasutamisest ebausutavaks. Kuna kaebaja,

saades maja kingiks, müüs selle peagi edasi isikutele, kelle varasemat seotust selle kinnistuga

kinnitab ka vastustaja esitatud uus tõend, jääb vastustaja seisukohale, et kaebaja „ülesandeks“

vastavas tehinguteahelas oligi tekitada olukord, kus maja võõrandamisel maksu tasuma ei pea.

6.18. Halduskohus lahendas ebaõigesti ka kaebaja kohustamiskaebuse. Tegemist on sellise

kaebaja nõudega, mida pole tarvis esitada, kuna see õigus on kaebuse rahuldamise korral

kaebajal seadusest tulenevalt (MKS § 116 lg 1) olemas. Kohustamiskaebuse esitamiseks oleks

kaebajal olnud alust alles siis, kui maksuhaldur jätaks alusetult tema kasuks intressi

arvestamata olukorras, kus tal oleks selle saamiseks õiguslik alus.

7. Kaebaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

7.1. Vastustaja jätkab faktiliste asjaolude tendentslikku käsitlust. Kaebaja tõendid on jäetud

maksumenetluses hindamata, samas otsis vastustaja eluruumi naabrusest isikuid, kellele

suunavate küsimuste esitamisega on saadud tõendiväärtuseta teavet, millele vastustaja

praeguses asjas peamiselt tugineb.

7.2. Vastustaja esitas ringkonnakohtule uue tõendina pangakonto väljavõtte, mis kaebajaga

kuidagi ei seostu. Kaebaja omandas Xxx kinnistu N.T.lt, mitte pangaväljavõttes kajastatud

isikutelt. Kui eeldada vastustaja faktiväidete õigsust pangaväljavõtte asjaolude osas, siis ei ole

M.R. maksnud 15 000 eurot Xxx broneerimistasuna õigele isikule ning kinnistu oli 2016. a

hoonestamata. Vastustaja väitel oli 2016. a Xxx hoonestamata kinnistu omanik XXX,

järelikult pidi broneerimistasu laekuma mitte E.T. kontole, vaid XXX kontole. Isegi kui M.R.l

oli huvi Xxx hoonestamata kinnistu vastu, ei viinud broneerimistasu hoonestamata kinnistu

omandamiseni. 2016. a pangaväljavõte ei lükka ümber, et kaebaja kasutas 2020. a jaanuarist

Xxx elamut oma elukohana.

7.3. On õige, et hindamisakti tellija jaoks osutus elamu kasutuskõlblikuks selle kasutuselevõtu

ajaks eeldatavalt 2020. a juunis, aga see ei tähenda, et 02.04.2019 kasutusloa saanud elamu oli

kaebaja jaoks varem elamiskõlbmatu.

7.4. Apellatsioonkaebuse väited kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütluste

ebausaldusväärsusest on otsitud. Pole põhjust kahelda, et tunnistajad rääkisid tõtt.

7.5. Kaebaja etteheide vastustajale seisnebki peamiselt selles, et vastustaja ei pidanud kaebaja

poolt esitatud faktiväidete kinnitamiseks tõendite kogumist maksumenetluses vajalikuks.

7.6. Fotodelt, mis on ka kohtuprotsessis tõendite hulka arvatud, on näha, et kaebajal olid ka

Xxx korteris elades erinevad ehitustööd pooleli. Maksuhalduri väide, et remondi käigus ei saa

kohta elukohana kasutada, on läbivalt vale.

7.7. Kaebaja jääb oma varasemate väidete juurde ja kinnitab, et mööbliesemed, mis nii

maksumenetluses kui ka kohtus välja toodud said, olid tal Xxx elamise ajal olemas.

7.8. Vastustaja väide, mille kohaselt hindamisaktis sisalduvad fotod näitavad selgelt, et

tegemist oli alles ehitusjärgus hoonega ning pesuruumi kasutamine võimalik ei olnud, on

ebapädev. Hindamisaktis on kirjas, et ehitisele on väljastatud kasutusluba. See tähendab, et

elamu on ametlikult kohaliku omavalitsuse poolt elamiskõlbulikuks tunnistatud.

7.9. Kaebaja poolt kohtule esitatud fotod Xxx korterist (dtl 79-100) kinnitavad, et kaebaja on

võimeline väga äärmuslikes tingimustes edukalt elama. Hindamisaktis toodud fotod näitavad

vaid ühe konkreetse kuupäeva (12.03.2020) seisu ning ei anna teavet selle kohta, kuidas ja

mis tingimustes kaebaja elas enne või pärast seda kuupäeva. Korteris tehtud fotodel on näha

isiklikud esemed, sest need olid kaebaja enda tehtud fotod tema enda jaoks, mitte

halduskohtumenetluses avalikkusega jagamiseks.

7.10. Maksuhaldur ei arvestanud ühegi tunnistusega, mis ei ühildu tema enda versiooniga

sündmustest. Selle asemel on vastustaja üritanud nii maksu- kui ka kohtumenetluse käigus

omistada kaalu naabermajade elanike ebamäärastele ja kindlustundeta ütlustele. Maksuhaldur

küsitles naabruskonnas elavaid inimesi ajal, mil oldi koos samas piirkonnas elatud juba

rohkem kui kaks aastat ja seda ajal, mil Xxx uued elanikud aktiivselt tuulekaste ja terrassi

ehitasid. See olukord ei ole kuidagi võrreldav koroonaaja algusega, mil kaebaja seal elas.

Kaebajal oli surmahirm, ta ei käinud väljas, enda poole lasi ainult inimesed, kes olid ennast

testinud.

7.11. Vastustaja väited seoses Xxx filmi- ja spordikanalite tellimusega pole tõsiseltvõetavad.

Seaduses ei ole keelatud teleteenuste lepingu jätkamine kohas, mida oma elukohana ei

kasutata.

7.12. Tehingu ehtsuse kohta on seletusi jaganud kinnistu kaebajale kinkinud N.T.. Kaebaja sai

M.R. 2016. a tehtud ülekannetest E.T.le teada alles apellatsioonkaebusega tutvumisel.

Kaebajal pole mingisugustki infot nende tehingute reaalse sisu kohta ja temasse need

kolmandate isikute omavahelised ülekanded kuidagi ei puutu.

8. Vastustaja esitas vastuseks kaebaja vastuväidetele täiendava seisukoha, milles märkis

järgmist.

8.1. E.T. pangakonto väljavõte kinnitab, et kaebajal ei olnud kavatsust asuda vaidlusalust

kinnistut kasutama oma elukohana, vaid tegemist oli tehinguteahelaga, mille lõppeesmärgiks

oli Xxx kinnistu võõrandamine M.R.le. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid on

haldusmenetluses kasutatavad (HKMS § 64). Maksu- ja kriminaalmenetlusel võib olla

kokkupuutepunkte faktilistes asjaoludes, mille hindamiseks on otstarbekas ja vajalik

vastastikune tõendusteabe vahetus. Pangakonto väljavõtte puhul on tegemist tõendiga, mille

kogumise õigus on maksuhalduril ka haldusmenetluse käigus, seetõttu ei saa olla vaidlust, et

tegemist on lubatava tõendiga.

8.2. Kaebaja argumendid, nagu poleks M.R. maksnud 15 000 eurot Xxx broneerimistasuna

õigele isikule ja et Xxx oli 2016. a hoonestamata, pole arvestatavad.

8.3. Kaebaja väide, nagu tekitaks vastustaja teadmatus kriminaalmenetlusest ja eeluurimise

raames kogutud tõenditest küsitavusi, on ainetu. E.T. pangakonto väljavõtte puhul on tegemist

maksuhalduri positsiooni toetava tõendiga ning tõendi varasemal olemasolul oleks

maksuhaldur seda kahtlemata kasutanud maksumenetluses.

8.4. Kaebaja väide, nagu oleks teda tõrjutud kõrvale toimiku materjalidega tutvumisest, on

alusetu. Maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus maksusaladuse, sh pangasaladuse

hoidmiseks.

8.5. Ainetu on kaebaja etteheide, nagu poleks talle saadetud inimeste telefoni teel

ülekuulamise raporteid. Kõik tõendid, mida maksuhaldur on menetluses kogunud, on

kaebajale kättesaadavaks tehtud.

8.6. Väär on kaebaja väide, et MTA esindaja kinnitas kohtus, nagu oleks maksuhaldur

eeldanud, et kaebaja ei ole kavatsenud vaidlusalusel kinnistul elada. Kohtuistungi salvestuse

kohaselt märkis MTA esindaja, et maksuhaldur hindas kaebaja kavatsust majja elama asuda

(03:25:16).

8.7. Vastustaja leiab jätkuvalt, et kaebaja väide, nagu oleks olnud kaebaja teadlik otsus lasta

maja üles pildistada nii, et isiklikke esemeid fotode peale ei jääks, on ebaveenev.

8.8. Vastustaja ei nõustu halduskohtuga, et just kaebajaga seotud tunnistajad oskavad kaebaja

elukorralduse kohta anda kõige põhjalikumaid selgitusi. Vastustaja jääb seisukohale, et

kaebaja isiklike tuttavate antud ütlused on ebausaldusväärsemad, võrreldes maksumenetluses

seletusi andnud naabritega, kellel seos kaebajaga puudub. Kokkulangevused kohtuistungil

antud ütlustes annavad alust kahtluseks, et ütlused on varasemalt kooskõlastatud. Kuigi pole

välistatud, et kaebaja võis Xxx majas ajuti viibida (arvestades tema ütlusi veiniõhtute jms

kohta), ei tõenda see maja kasutamist tema elukohana, st kohana, kus isik alaliselt ja peamiselt

elab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et HKMS § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, s.o antud juhul osas, millega T.L.-i kaebus osaliselt

rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega kaebus rahuldati ja

menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

jätab esitatud kaebuse tervikuna rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

10. MTA 16.03.2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9 ning selle osaks oleva 25.11.2022. a

kontrolliakti nr 12.2-3/058632-8 kohaselt nõudis vastustaja kaebajalt tagasi pangakontole

täidetud 2020. a tulumaksu enammakse summas 242,84 eurot ning kohustas teda tasuma

maksusumma 46 512,65 eurot. Maksuotsuses tuvastati, et kaebaja võõrandas 16.06.2020

aadressil Xxx, Soinaste küla, Kambja vald, Tartu maakond asuva kinnisasja 230 000 euro

eest, kuid ei deklareerinud kinnisvara võõrandamisest saadud kasu. Kaebaja väitis, et jättis

tulu deklareerimata, sest kasutas kinnisasja kuni võõrandamiseni elukohana (TuMS §

15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastus). MTA tuvastas aga, et kaebajal puudus kavatsus Xxx

majja püsivalt elama asuda ning ta kasutas püsiva ja alalise elukohana Xxx korterit. Seega ei

saa Xxx kinnisasja lugeda kaebaja elukohaks, mistõttu ei kohaldunud ka vastav

maksuvabastus.

11. Halduskohus leidis vaidlusaluses otsuses, et MTA ei ole tõendanud, et kaebaja ei elanud

2020. a jaanuari lõpust kuni 16.06.2020 Xxx majas. Samuti leidis halduskohus, et vastustaja

kogus tõendeid valikuliselt ja on saadud tõendeid moonutatult tõlgendanud, rikkudes ka

uurimiskohustust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Samuti ei nõustu

ringkonnakohus sellega, kuidas halduskohus hindas vaidlusaluses otsuses kohtuistungil üle

kuulatud tunnistajate ütlusi ning neid asjaolusid ja tõendeid, millele tuginedes väitis

maksuhaldur 16.03.2023. a maksuotsuses, et kaebajal puudus kavatsus Xxx majja püsivalt

elama asuda, mistõttu ei rakendunud kinnistu müügil ka TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud

maksuvabastus. Selles osas nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et halduskohus

on 17.01.2025. a otsuse tegemisel apellatsioonkaebusega vaidlustatavas osas rikkunud

oluliselt kohtumenetluse normi (HKMS §-d 61 lg 1 ja lg 2, 157 lg 1 ja lg 2 ning 165 lg 1 p 4),

jättes tõendid hindamata kogumis ja nende vastastikuses seoses, mille tulemusena jõudis

halduskohus ebaõigele lõppjäreldusele, rahuldades T.L.-i esitatud kaebuse osaliselt.

12. TuMS § 15 lg 5 p-s 1 kehtestatud maksuvabastust sai käesoleval juhul kasutada üksnes

siis, kui on tõendatud, et kaebaja kasutas Xxx kinnistut kuni võõrandamiseni oma alalise või

peamise elukohana. TsÜS § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukohaks on koht, kus inimene alaliselt

või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib inimesel olla korraga ka mitu elukohta.

TsÜS § 14 lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest

võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Maksuvabastus laieneb TuMS § 15 lg 5 p 1

alusel seega vaid neile maksukohustuslastele, kes kuni eluruumi võõrandamiseni kasutasid

seda oma alalise või peamise elukohana. Maksuvabastuse rakendamisel on oluline just

eluruumis elamise fakt vahetult enne eluruumi võõrandamist. See tähendab, et

maksuvabastust ei kohaldata ainuüksi sel alusel, et kinnisasi kuulub maksumaksjale või et

maksumaksja on kinnisasjal vahepeal lühiajaliselt viibinud (elanud). Maksuvabastuse

kohaldamisel peab olema tõendatud, et vahetult enne võõrandamist oli tõepoolest tegemist

maksumaksja alalise või peamise elukohaga. Maksumaksja alalist või peamist elukohta

iseloomustab ringkonnakohtu hinnangul selle seotus tema isiklike ja majanduslike huvidega,

mille esinemist peab maksumaksja ise tõendama. Lisaks sellele on isiku sellise elukoha

määramisel oluline ka elukoha alalisus ja püsivus. Nagu juba märgitud, ei saa alalisest ja

peamisest elukohast rääkida, kui eluruumi kasutatakse üksnes lühiajaliselt. Sel juhul on

tegemist küll elukohaga, aga mitte TuMS § 15 lg 5 p 1 rakendusalasse jääva isiku alalise või

peamise elukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksuhaldurile ega ka halduskohtule

esitatud selliseid tõendeid, mille alusel oleks olnud võimalik tõsikindlalt väita, et kaebaja elas

vahetult enne selle võõrandamist Xxx kinnistul kas alaliselt või peamiselt.

13. Kaebaja väited, et ta kasutas kõnealust elamut oma alalise elukohana alates 20.01.2020

kuni selle müügini sama aasta juunis, ei ole usaldusväärsed. Maksuhalduri poolt kogutud

tõendid ei kinnita seda väidet samuti. Faktilise asjaolu, millist ja mitut eluruumi isik alalise

või peamise elukohana tegelikult kasutab, tuvastamisel maksumenetluses saab iseenesest

tugineda kõigile maksumenetluses lubatud tõenditele (MKS § 59 lg 1), kuid määravat tähtsust

ei saa omistada maksumaksja enda seletustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et

TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastuse saamise ja tulumaksukohustuse vältimise

eesmärgil võib isik anda oma alalise ja peamise elukoha kohta valeütlusi. Kui nii, siis viiks

see olukorrani, kus isiku maksuvabastus sõltuks üksnes tema enda otsustusest. Eeltoodu tõttu

tuleb isiku alalise või peamise elukoha tuvastamisel tugineda kõigile maksumenetluses

lubatud ja kogutud tõenditele, sh maksumaksja enda seletustele, kuid hinnata tuleb neid

kogumis ja vastastikuses seoses.

13.1. Lisaks sellele otsustab maksuhaldur maksumenetluses MKS § 59 lg-st 1 tulenevalt ja

lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab

vajalikuks konkreetses asjas koguda. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude

tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja

ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole ka

maksumenetluses uurimispõhimõttest lähtuvalt maksustamise seisukohast tähendust omavate

asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Kui

maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta

täiendavaid tõendeid. Seega ei ole maksukohustuslase esitatud tõenditel ei maksumenetluses

ega ka kohtumenetluses ette kindlaks määratud jõudu ja neid tuleb arvestada kogumis teiste

asjas kogutud tõenditega.

13.2. Käesoleval juhul hindaski maksuhaldur maksuotsuse tegemisel kõiki kogutud tõendeid

ja leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et kaebaja enda seletused selle kohta, et ta

kasutas Xxx elamut oma alalise või peamise elukohana kuni selle müügini ei ole

usaldusväärsed ja on umber lükatud muude maksumenetluses kogutud tõenditega.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus heitnud maksuhaldurile ette uurimiskohustuse

rikkumist põhjendamatult. TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastuse kohaldamisel on

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksuvabastuse tingimused on täidetud ning

maksukohustuslase ülesandeks on maksuhaldurile vastavad tõendid esitada. Maksuhalduril ei

ole kohustust uurida maksukohustuslase käest seda, kes veel saavad kinnitada tema versiooni

maksuvabastuse tingimuste täitmise osas. MKS § 56 lg-st 1 tuleneb maksukohustuslase

kaasaaitamise kohustus, mille kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile

teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise

seisukohast tähendust. MTA on seega maksumenetluses kogunud piisavalt tõendeid

tuvastamaks, kas T.L. kasutas Xxx elamut oma elukohana (seletused T.L.-ilt , talle maja

kinkinud N.T.lt, Xxx maja ostnud T.L.-i sõbrannalt A.R.lt ja kolmelt naabrilt, kogunud infot

elektri-, vee- jt kommunaalkulude kohta, analüüsinud hindamisakti ning maja müüki

puudutavaid dokumente).

14. Eeltoodud tõendite alusel tegi maksuhaldur igati põhjendatult järelduse, et kaebaja ei

kasutanud kõnealust elamut oma alalise elukohana alates 20.01.2020 kuni selle müügini sama

aasta juunis, kuna: 1) Maja soetamise ning sellele järgnevate toimingute vahel olid üksnes

lühikesed ajavahemikud. T.L. sai maja omanikuks kinkelepinguga 20.01.2020, hindamisakt

telliti tulevase ostja poolt juba 11.03.2020, broneerimisleping sõlmiti 23.03.2020 ja maja

võõrandati 16.06.2020 M. ja A.R.le. Xxx kinnistu naabri J.R.i selgituse kohaselt elas selles

majas algusest peale M (R) oma naisega ning maja ehitati mitu aastat ja ehitajaks oli maja

praegune peremees. Naabri G.P. selgituse kohaselt on ta praeguseid elanikke (M. ja A.R.)

näinud juba 2019. a alates ning algul nad ehitasid seda maja. Seega on juba maja soetamisega

seotud asjaolud kahtlased ja viitavad sellele, et kaebajale maja kinkimise ajal oli ilmselt juba

teada, et see müüakse kohe edasi. Kuna kaebaja, saades maja kingiks, müüs selle peagi edasi

maja ehitanud isikutele, siis viitab eeltoodu sellele, et kaebaja ülesandeks vastavas

tehinguteahelas oli tekitada olukord, kus maja võõrandamisel tulumaksu tasuma ei pea; 2)

Kaebaja poolt maja võõrandamise mõtte tekkimise kohta antud selgitused ei ole tõepärased.

T.L. on maja võõrandamise mõtte tekkimist selgitanud sellega, et koroonapandeemiast

tulenevalt tekkis tal majanduslikult raske olukord ning seda kinnitab ka pangakonto jääk.

Kaebaja pangakontolt nähtub aga, et konto jääk ei vähenenud mitte tavaliste eluliste kulutuste

suurenemise või sissetulekute ärajäämise tõttu vaid seetõttu, et T.L. andis endale kuuluvale

ettevõttele laenu; 3) Hindamisaktile lisatud fotodelt nähtub, et maja ei kasutatud eluruumina.

T.L.-i selgitus, mille kohaselt kinnisvarast tehtud fotodele ei soovitud isiklikke asju peale jätta

ja seetõttu paluti hindajal nii pildistada, et need peale ei jääks, ei ole eluliselt usutav. Samas

on kõik tööriistad ja ehitusmaterjalid (mis on ka isiklikud asjad) pildi peal olemas. Samuti

tuleb arvestada, et tegemist ei olnud mitte kinnisvara müügikuulutuse tarbeks tehtavate

piltidega, vaid hindamiseks vajalike piltidega. T.L. selgitas veel, et hindaja majas käigu ajal

oli ta lõpetamas värvimistöid ja nende teostamine ei takistanud seal majas samal ajal sees

elamist. Samuti on ta väitnud, et tegi üksnes pahteldustöid ja värvis ning muid hindamisaktis

nimetatud töid ta ei teinud. Hindamisaktile lisatud fotod eeltoodud väiteid aga ei kinnita, kuna

garaaži piltidelt nähtub, et garaažis on mitmeid tööriistu (mitte üksnes pahteldamiseks ja

värvimiseks vajalikke, samuti on seal liistud, autoaku, mitmed tööriistakastid). Esik-koridori

piltidelt nähtub, et pooleli pole mitte värvimine, vaid põrandal on hunnikus puidust liistud

ning nende kõrval tööriistad, mis ei ole mõeldud värvimiseks. Teisest toast paistavad valged

(ilmselt soojustuseks mõeldud) plaadid. Elutuba-köök fotodelt nähtub, et maas on pappkastile

tõstetud plaat, kogu põrand on paberiga kaetud. Kabineti fotodelt nähtub, et seal hoiustatakse

villa. Magamistubade fotodelt nähtub ehitusmaterjalide hoiustamine, samuti remontimisel

kasutatav tolmuimeja. WC ja sanitaarruumi fotodelt nähtub mitmeid tööriistu, mis värvimise

ja pahteldamisega ei seostu. Pesuruumi ja leiliruumi fotodelt paistab Makita ketassaag,

remondil kasutatav statiivil olev valgusti ja muud tööriistad. Fotode põhjal nähtub, et majas

on hindamise läbiviimise hetkel mitmed tööd pooleli ja need ei ole mitte kinkimise ajast

alates pooleli jäänud. Samuti ei ole usutav, et vastavad tööriistad jäeti sinna kinkija poolt.

Toad on sellisel määral ehitustarvikuid (tööriistad ja ehitusmaterjalid) täis, et ei ole võimalik,

et keegi maja samal ajal oma alalise ja püsiva eluruumina kasutab. Usutav ei ole, et T.L.-iga

elas seal koos ka tema alaealine tütar, kellel kool asus hoopis Xxx korteri ligidal. Lisaks ei

ole ühelgi fotol näha asju, mida T.L. väidetavalt oma eelmisest elukohast kaasa võttis (laud,

toolid, diivan, riided jms); 4) Maksuhaldur ei ole teinud ebaõiget järeldust Xxx ja Xxx elektri,

vee ja prügiarvete võrdlusest. Vaideorgan möönab, et elektrit ja vett on tarbitud mõlemas

asukohas, kuid Xxx osas on ilmne, et elektrit kulus seoses remondiga ning ilmselt vajati

remondi käigus ka vett. Samuti ei ole välistatud, et seal ka vajaduse pesti, kuid kindlasti ei

viita Xxx vee- ja elektrikulu sellele, et T.L. kasutas Xxx kinnistut oma alalise ja peamise

elukohana; 5) Maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel arvestanud ka A.R. selgitustega ja

põhjendas, miks ta neid tõendina T.L.-i elukoha hindamisel arvesse ei võta.

15. Ka halduskohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused ei kinnita ringkonnakohtu arvates seda,

et kaebaja elas Xxx elamus alaliselt või peamiselt enne selle müüki 2020. a juunis.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et pigem on eluliselt usutavad maksuhalduri poolt

esitatud naabrite seletuskirjad, mis ei kinnita, et T.L. kasutas kinnistut enne selle müüki oma

alalise või peamise elukohana. Kaebaja tuttavate halduskohtu istungil tunnistajana üle

kuulamine ja just nende seotus kaebajaga kahandab ringkonnakohtu hinnangul tunnistajate

ütluste usaldusväärsust. Lähtudes istungiprotokollist võib tunnistajate istungil antud ütluste

põhjal järeldada ka seda, et nende ütlused on varasemalt kooskõlastatud. Seda kinnitab näiteks

tunnistajate sarnane sõnakasutus kaebajaga („askeetlikud” olud, “ta talub hästi askeetlikke

tingimusi”, “… sellised askeetlikud tingimused /…/ Kõik oli askeetlik.“). Lisaks on kõik

tunnistajad kohtuistungil nimetanud sarnaseid mööbli- jm esemeid, mida nad külas käies Xxx

majas väidetavalt nägid, kuigi hindamisakti fotodelt selliseid esemeid ei nähtu. Tunnistajate

istungieelsele instrueerimisele viitab ringkonnakohtu hinnangul ka detailitäpsus, millega

tunnistajad asjaolusid mäletavad, vaatamata möödunud ajavahemikule.

15.1. Nagu juba märgitud, ei ole tunnistajate ütlused hindamisaktile lisatud fotodega

kooskõlas. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt pidid kaebaja elutoas asuma diivan, laud ja toolid.

Hindamisakti lk-l 29 on 6 fotot ruumist elutuba-köök ning selles toas ei asu ühtki tunnistajate

nimetatud mööblieset. Ei ole usutav, et fotode tegemise ajal oleks väidetav diivan ning muud

mööbliesemed saanud fotodelt välja jääda. Fotod on tehtud selliselt, et neil kajastub kogu

ruum ning mingeid objekte ei ole varjatud. Seega on ka kaebaja väide sellest, nagu poleks

isiklikke asju ega mööblit piltidel seetõttu, et ta palus hindajal pildistada ruume nii, et tema

isiklikud asjad, sh mööbliesemed ei jääks piltidele, ringkonnakohtu arvates otsitud ja

ebaveenev. Pigem on usutav see, et majas vastavaid esemeid üldse polnudki ning seda

põhjusel, et kaebaja majas alaliselt ega püsivalt enne selle võõrandamist ei elanud.

15.2. Hindamisakti fotodelt nähtub, et kõikides ruumides vedeleb hulgaliselt tööriistu ja

ehitusmaterjale, põrandad on kaetud papiga jne. Kabineti fotodelt nähtub, et seal hoiustatakse

villa. Magamistubade fotodel nähtub ehitusmaterjalide hoiustamine. WC ja sanitaarruumi

fotodelt nähtub samuti mitmeid tööriistu. Kui kaebaja väitel kolis ta majja sisse 2020. a

jaanuari lõpus, pidi ta fotode tegemise ajaks (12.03.2020) olema majas elanud juba poolteist

kuud, kasutades seejuures pidevalt WC-d ja pesuruumi. Hindamisaktis sisalduvad fotod aga

näitavad, et tegemist oli alles ehitusjärgus hoonega ning pesuruumi kasutamine võimalik ei

olnud. Ühtegi isiklikku eset, mis viitaks tubade, pesuruumi ja WC kasutusele võtmisele,

fotodelt ei nähtu. Ka garaaži fotodelt nähtub hulgaliselt tööriistu. Küll aga ei nähtu, et seal

oleks toidunõusid, pliit või muud toiduvalmistamise võimalusega seonduvat, millele viitasid

tunnistajad kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul on ebausutav, et kaebaja eemaldas

valikuliselt just need esemed (toidunõud, pliit) fotode tegemise ajaks, jättes samal ajal muud

esemed (tööriistad) laiali.

15.3. Kaebaja väitis, et fotodel nähtuvad ehitusmaterjalid ja tööriistad on tema omad ning ta

plaanis nendega maja remontida, kuid hiljem loobus sellest plaanist ja pani ehitusmaterjalid ja

tööriistad ära. Fotodelt nähtuv kaebaja väiteid ei kinnita. Tööriistad ja ehitusmaterjalid fotodel

ei ole ladustatud ega kuhugi ära pandud, vaid on ilmne, et need on parasjagu kasutusel.

15.4. Mis puudutab fotosid Xxx korterist, siis ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud seda,

et remondi ajal on eluruumis iseenesest võimalik elada. Ringkonnakohtu hinnangul saab Xxx

korteri fotode põhjal teha järelduse, et vaatamata seal pooleliolevale remondile on see korter

eluruumina kasutusel, kuna igal pool on nähtaval tavapärased esemed, mis viitavad nende

aktiivsele kasutamisele. Xxx elamus tehtud fotodelt midagi sarnast ei nähtu. Ringkonnakohus

nõustub vastustajaga, et hindamisaktile lisatud fotode põhjal saab teha järelduse, et Xxx maja

ei olnud fotode tegemise ajal seal elamiseks kasutusele võetud.

15.5. Tunnistajana üle kuulatud M.R. seletusest nähtuvalt kulus Xxx elektrit suvel reeglina

400 kWh, talvel topelt, st 800 ringis, kuni 1500 kWh. Seega ei kinnita Xxx elektritarbimine

2020. aasta alguses (ca 400 kWh kuus) ehk talvel, selles majas püsivalt elamist.

15.6. Ka ringkonnakohus ei pea veenvaks kaebaja ja tunnistajate väiteid selle kohta, nagu

oleks kaebaja olnud koroona tõttu äärmiselt hirmul ja seetõttu majast väljas ei liikunud. See

väide on vastuolus kaebaja enda selgitusega, et ta võttis sel perioodil Xxx majas vastu

mitmeid külalisi.

15.7. Vastustaja viitas igati põhjendatult ka sellele, et maksuhaldurile 19.02.2022 saadetud

e-kirjas märkis kaebaja, et sissetulekute osas oli tal äärmiselt keeruline aeg 2020. a teisest

poolest kuni 2021. a septembrini. Kuna kaebaja on konkreetselt maininud just 2020. a teist

poolt, siis ei saa usutavaks pidada tema väidet, nagu põhjustanuks maja müügi 2020. a alguse

raske majanduslik olukord.

15.8. Samuti juhtis vastustaja õigesti tähelepanu sellele, et kuigi kaebaja peatas teenuste

kasutamise talle kuuluvates P tänava korterites ja aadressil R, on kogu selle aja, mil kaebaja

elas väidetavalt Xxx, olnud Telia teenused kasutusel Xxx korteris. Kaebaja kohtuistungil

esitatud väide, nagu oleks selle tellimusega seotud Xxx ajutiselt elanud õetütar, ei ole usutav,

sest filmi- ja spordikanalite tellimus oli kehtiv juba jaanuaris 2020, mille osas on kaebaja

kinnitanud, et sel perioodil elas Xxx korteris kaebaja ise. Lisaks on tellimus kehtiv ka pärast

juunit 2020, seega ajal, mil kaebaja pidi olema juba tagasixxx tänava korterisse kolinud, ning

see oli kehtiv ka veel detsembris 2020. Pole usutav, et kaebaja, kes on 2020. a korduvalt

peatanud Telia teenuseid osades korterites kohati ka lühemateks perioodideks kui

kalendrikuu, oleks jätnud Xxx korteris Telia teenused, sh täiendavat kulu tekitavad

lisateenused toimima, kui korter seisis tegelikult kasutuseta.

16. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus alusetult arvesse võtmata maksumenetluses

Xxx naabritelt saadud seletused. J.R. on oma seletuses naabreid põhjalikult kirjeldanud.

Lisaks sellele, et ta teadis Xxx maja peremehe nime, oli ta teadlik ka sellest, et viimane töötab

välismaal. Kuigi J.R.i ütlusest võis lugeda välja ebakindlust konkreetse aja osas, millal A.R. ja

M.R. majja kolisid, on ta siiski selgelt kinnitanud, et majas elas kogu aeg üks pere ja et

praegune majaperemees (s.o M.R.) oli ka maja ehitajaks. Ka G.P. selgitas, et praeguseid

elanikke on ta näinud juba 2019. a alates, mil ta ise sisse kolis, ning et algul needsamad

naabrid ehitasid seda maja. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa olla kahtlust G.P. ütluste

õigsuses, kui ta väidab, et on M.R.d ja A.R.d näinud Xxx majas alates 2019. a, sest see on

ajahetk, kui G.P. ise oma majja kolis. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et naabrid

ei näinud kordagi majas kaebajat ega tema tütart, kes väidetavalt elasid Xxx majas ligikaudu

pool aastat. Seega on nii J.R. kui G.P. viidanud M.R.le, kui Xxx maja ehitajale ja elanikule

ning nad ei seosta kedagi teist Xxx kinnistuga, kui ka praegu seal elavat perekond Rd.

Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda J.R.i ja G.P. seletuste õigsuses ja erapooletuses.

17. Mis puudutab vastustaja poolt ringkonnakohtule uue tõendina esitatud E.T. Swedbanki

pangakonto väljavõtet, millest nähtuvad M.R. ülekanded E.T.le ajavahemikul 2016-2020, siis

on see kohtus kasutatav. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et kuna pangaväljavõte pärineb

kriminaalasja kohtueelsest menetlusest, ei ole järelikult kriminaalasjas langetatud

süüdimõistvat või õigeksmõistvat otsust. Kriminaalmenetluse tulemus ei ole

maksumenetluses tähendust omav. Samuti on Riigikohus asunud oma praktikas seisukohale,

et maksu- ja kriminaalmenetluses on võimalik vastastikku vahetada tõendusteavet ning

kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende

tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu

menetlusseadus, näiteks maksukorralduse seadus (RKÜK 17.02.2003. a otsus asjas

nr 3-1-1-120-03, p 21; RKHK 16.01.2003. a määrus asjas nr 3-3-1-2-03, p 10 ja 06.11.2001. a

otsus asjas nr 3-3-1-54-01, p 1).

17.1. Kaebaja väide, nagu oleks teda seoses selle tõendiga tõrjutud toimikumaterjalidega

tutvumiselt, on alusetu. Maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus maksusaladuse, sh

pangasaladuse hoidmiseks, mistõttu taotleti ringkonnakohtult juurdepääsupiirangut esitatud

tõendile osas, mis käesolevat vaidlust ei puuduta. Pangakonto väljavõttega tõendatud andmed,

mis omasid tähtsust praeguse asja lahendamise ja kaebaja õiguste kaitse seisukohast, on välja

toodud ka apellatsioonkaebuse p-s 4.1 ning kaebajal oli sel viisil võimalik nendega tutvuda.

Tartu Ringkonnakohus on maksuhalduri taotlust hinnates kuulutanud menetluse

apellatsioonkaebusele lisatud pangakonto väljavõtet puudutavas osas 30.04.2025. a määrusega

kinniseks ja keelanud kaebajal teise isiku pangakonto väljavõttega tutvuda ning saada sellest

ärakirja. Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2025. a määrus on tervikuna jõustunud, kuna kaebaja

ei vaidlustanud seda osas, millega keelati tal teise isiku pangakonto väljavõttega tervikuna

tutvuda ning saada sellest ärakirja.

17.2. Vastustaja selgitas kohtule, et 2016. a juunis ja juulis, kui M.R. E.T.le raha üle kandis,

oli Xxx kinnisasja omanikuks XXX, mille juhatuse liikmeks on E.T., kes on kaebajale Xxx

kinnistu kinkinud N.T. poeg. XXX võõrandas 19.10.2016 hoonestamata kinnisasja N.T.le, kes

kinkis 20.01.2020 hoonestatud kinnisasja T.L.-ile . Võttes arvesse ka kõnealust uut tõendit,

nähtub asja materjalidest seega järgmine: 09.06.2016 – E.T. pangakontole laekub M.R.lt 10

000 eurot selgitusega „Xxx broneerimistasu“; 12.07.2016 – E.T. pangakontole laekub M.R.lt

5000 eurot selgitusega „Xxx broneerimistasu 2. makse“; 19.10.2016 – XXX võõrandab Xxx

kinnisasja N.T.le; 20.01.2020 – kaebaja omandab kinnisasja kinke teel; 02.2020 – kaebajat

külastab A.R.; 02.2020 M.M. R ja A.R. teevad köögimööblile eskiisjoonised

Arens AS-is (kohtuistungi protokoll); 11.03.2020 – M.R. tellib hindamisakti; 12.03.2020 –

toimub kinnistu ülevaatamine hindamise jaoks ja tehakse fotod hindamisakti jaoks;

23.03.2020 – kaebaja sõlmib A.R.ga ja M.R.ga broneerimislepingu kinnisasja müügiks;

23.03.2020 – E.T. pangakontole laekub M.R.lt 118 eurot selgitusega „Aitähh“; 16.06.2020 –

kaebaja võõrandab kinnisasja A.R.le ja M.R.le.

17.3. Seega kinnitab esitatud uus tõend, et M.R. tegeles juba 2016. a Xxx kinnistu

soetamisega, makstes selle eest broneerimistasu kinnistu tolleaegsele omanikule. Nimetatud

tõend seab kahtluse alla Xxx praeguste omanike poolt kohtuistungil antud ütlused, mille

kohaselt ei ole nad Xxx kinnistuga aastal 2019 seotud olnud ning et tõsisem seos tekkis alles

siis, kui nad hakkasid seda kaebaja käest ostma. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt

usutav, et tehingute ahel, mille tulemusel juba 2016. a Xxx kinnistu eest broneerimistasu

maksnud M.R. sai 2020. a lõpuks ka selle kinnistu omanikuks, oli juhuslik. Eeltoodu muudab

ebausutavaks ka M.R. ja M.M. R selgitused, nagu oleks Xxx ostukavatsus tekkinud alles

märtsis-aprillis 2020.

17.4. Ringkonnakohtu arvates kinnitab kõnealune tõend ka seda, et Xxx maja naabrite G.P. ja

J.R.i seletused, mille kohaselt on Xxx majas elanud ainult A.R. ja M.R. pere, on pigem

tõesed.

17.5. Tuvastatud asjaoludest nähtub seega, et perekond R on olnud Xxx kinnistuga seotud

juba aastast 2016, mis muudab kaebaja väited kinnistu soetamise ja võõrandamise asjaoludest

ning selle elukohana kasutamisest ebausutavaks. Kuna kaebaja, saades maja kingiks, müüs

selle varsti edasi isikutele, kelle varasemat seotust sama kinnistuga kinnitab ka kõnealune

tõend, on usutav vastustaja tõlgendus, et kaebajal ei olnud kavatsust asuda vaidlusalust

kinnistut kasutama oma püsiva elukohana ning see ei olnud ka tema kavatsus kinnistu

omandamisel, vaid tegemist oli tehinguteahelaga, mille lõppeesmärgiks oli Xxx kinnistu

võõrandamine M.R.le ja olukorra tekitamine, kus maja võõrandamisel tulumaksu tasuma ei

pea.

17.6. Eeltooduga ning tuvastatud asjaoludega ei ole seega kooskõlas kaebaja väide, et

tegelikult tal maja müügi mõtet algul ei olnudki, kuid see tekkis alles veidi enne

broneerimislepingu sõlmimist 23.03.2020. Samas, juba veebruaris 2020, tegid A. ja M.M. R

Xxx maja köögi 3D eskiisi. M.R. väitis samuti, et tema käis esimest korda majas külas märtsi

alguses ning et esimene kohtumine ei olnud seotud mingi ostu-müügi jutuga (kohtuistungi

protokoll). 11.03.2020 tellis ta aga juba hindamisakti (hindamisakti lk 3). Seega alustas maja

tulevane ostja kulutuste tegemist maja soetamiseks vaid kuu pärast seda, kui maja oli läinud

kinkelepinguga T.L.-i omandisse. Kuna tuvastatud asjaoludest nähtub, et perekond R on

olnud Xxx kinnistuga seotud juba aastast 2016, siis muudab see kaebaja väited seoses kinnistu

soetamise ja võõrandamise asjaoludega ning selle püsiva elukohana kasutamisega

ebausutavaks.

18. Ringkonnakohtu hinnangul pole kaebaja väited, nagu poleks M.R. maksnud 15 000 eurot

Xxx broneerimistasuna õigele isikule ja et Xxx oli 2016. a hoonestamata, usutavad. Kaebaja

pole neid väiteid millegagi põhjendanud ja E.T. pangakonto väljavõtete selgitusest nähtuv

viide, et summad kanti üle just Xxx broneerimistasuna, on piisav.

18.1. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui apellatsioonimenetluses uue tõendina

esitatud E.T. Swedbanki pangakonto väljavõte oleks varasemalt olnud maksuhaldurile teada,

oleks MTA seda kahtlemata kasutanud juba maksumenetluses ning ilmselt küsitlenud selles

osas kohtuistungil ka kaebaja poolt kutsutud tunnistajaid. Seetõttu on põhjendamatud ja

tõendamata kaebaja väited selle kohta, nagu oleks maksuhalduril kõnealune tõend varasemalt

juba olemas olnud või tal oleks olnud maksuhalduril võimalus selle varasemalt kogumiseks.

Kaebaja ei ole selgitanud ega põhjendanud ka seda, milline oleks olnud tema arvates

maksuhalduri eesmärk sellise tõendi varjamiseks maksumenetluses ja esimese astme kohtu

menetluses.

18.2. Samuti pole asja materjalide pinnal võimalik teha vastustajale etteheiteid tõendite

kättesaadavuse osas, sest kõik tõendid, mida maksuhaldur on oma menetluses kogunud, on

kaebajale ka kättesaadavaks tehtud.

19. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et eelpool nimetatud tuvastatud asjaolud ja

kogutud tõendid kogumina on piisavad ja võimaldavad teha maksuotsuses ja vaideotsuses

välja toodud järeldused. Seega on vaidlusalused haldusaktid õiguspärased ja põhjendatud.

Kuna kaebaja ei ole tõsikindlalt ja usaldusväärselt tõendanud vaidlusaluse kinnistu püsiva

elukohana kasutamist enne selle võõrandamist 2020. a juunis, siis ei kuulunud TuMS § 15 lg

5 p-s 1 sätestatud maksuvabastus tema suhtes kohaldamisele.

20. Kokkuvõttes olid vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus seega õiguspärased. Halduskohtu

otsus tuleb seetõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu 17.01.2025. a otsuse osaliselt ja teeb asjas

uue otsuse, millega kaebus jääb tervikuna rahuldamata, siis jäävad nii esimese astme kohtus

kantud menetluskulud kui ka apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.

22. Ringkonnakohus asendab otsuses märgitud inimeste eraelu kaitseks nende nimed ja

kinnisasjade aadressid otsuse avaldamisel tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)