2-24-17923/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-17923

K O H T U O T S U S

/ÕIGEKSVÕTUOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 07. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-24-17923

Tsiviilasi

Tapa vald, Jäneda küla, Sireli korteriühistu

hagiavaldus G. B. vastu korteriomandi võõrandamise

nõudes

Hagi hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tapa vald, Jäneda küla, Sireli korteriühistu

(registrikood 80110369, asukoht: Sireli, 73602 Jäneda

küla), seaduslik esindaja: V. G. (e-post: XXX);

Kostja: G. B. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX).

Kohtuistungi toimumise kuupäev 29. september 2025

Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja V. G.;

Kostja G. B..

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Kohustada kostjat G. B.’t võõrandama talle kuuluva korteriomandi asukohaga XXX

(registriosa number XXX) 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemise päevast.

3. Lubada kostja G. B. korteriomand asukohaga XXX (registriosa number XXX)

sundvõõrandada tingimusel, kui kostja 3 kuu jooksul korteriomandit ise ei

võõranda.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3 tingimuse saabumisel tulenevalt TsÜS § 68 lg 5

asendada G. B. tahteavaldus sundvõõrandamiseks vajalike toimingute tegemiseks.

1 (5)

2-24-17923

5. Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostja G. B.’lt hageja Tapa vald,

Jäneda küla, Sireli korteriühistu kasuks menetluskulud summas 420 (nelisada

kakskümmend) eurot (so riigilõiv).

6. Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtusse saabus 26.11.2024 Tapa vald, Jäneda küla, Sireli korteriühistu hagiavaldus G.

B. vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Korteriühistu juhatusele on

alates 2020. aastast laekunud kaebusi kostja korterist lähtuva ebameeldiva leha suhtes. See häirib

oluliselt teiste korteriomanike, eelkõige sama trepikoja elanike normaalset igapäevast elu. Tugev

lehk ei piirdu üksnes trepikoja ja teiste ühiskasutuses olevate ruumidega, vaid on läbi

paneelipragude ja kommunikatsioonikanalite reostamas ka naaberkorterite sisest õhku. Leviva haisu

allikaks on selles korteris peetavad loomad, kelle täpne hulk ei ole teada, sest see on ajas muutuv.

Mõned surevad, siis tekivad kohe uued asemele. Nähtud on aknalaual lesimas 3 kassi ja õues

jalutamas vähemalt 5 eri koera, aga neid võib seal rohkemgi olla. Loomad on sageli päevad läbi

omapäi kodus ja roojavad ilmselt korterisse, jalutama viies on jätavad sageli oma väljaheiteid enne

õue jõudmist ka trepikotta. Tegu on peamiselt vanemate ja haigete loomadega, kellest mitmed ei

suuda tõenäoliselt puhtust pidada. Kostjale on kutsutud ka politsei ning pöördutud Põllumajandus-

ja Toiduameti poole palvega sellisele loomapidamisele reageerida, kuid ühistu pole abi saanud.

2. 26.11.2023 toimus korteriühistu koosolek, kus osales 8 liiget kohapeal ning 5 volituste kaudu. G.

B. koosolekule ei ilmunud. Korteriühistu üldkoosolek võttis vastu otsuse nõuda G. B. korteri

võõrandamist. Oma poolthääle andsid koosolekul isiklikult või volituse läbi osalenud 13

korteriomanikku 18-st. Samas koostati ka nõudekiri korteriomandi võõrandamiseks tähtajaga 3

kuud kuni 27.02.2024. Samal õhtul püüdsid hageja juhatuse liikmed V. G. ja T. S. kostjale

üldkoosoleku otsuseid kajastavaid dokumente üle anda allkirja vastu isiklikult, kuid kostja ust ei

avanud, kuigi ta oli kodus, läbi suletud ukse oli kuulda tema valjuhäälset sõimu. 27.11.2023

koostati dokumentide üleandmise ebaõnnestumise kohta akt. Nüüd paigutati samad dokumendid

väljatrükituna G. B. postkasti ja saadeti paralleelselt e-postile. Seega on üldkoosoleku otsus ja

korteri võõrandamise nõue G. B.le kätte toimetatud nii kirjalikult kui e-posti teel. Kostja kõrval

korteris elav naaber leidis samal õhtul paberdokumendid puruksrebituna oma rõdult. Et G. B. on

dokumentide sisuga kursis, tõendab ka fakt, et ta helistas juba järgmisel päeval juhatuse liikmele V.

G.’ile kurtes, et 3 kuud on liiga lühike aeg, aga andis järjekordse lubaduse kõik võimalikult kiiresti

korda ajada. 2.03.2024, mõni päev peale G. B.le antud tähtaja möödumist päris allakirjutanu

trepikoja liikmetelt olukorra võimaliku paranemise kohta. Trepikoja elanikud S. K., K. K. ja S. B.

selgitasid telefonikõnes, et muutust ei ole toimunud. 15.06.2024 laekus uus murekiri ülekorruse

naabrilt, millest selgus, et probleem on endine. 11.08.2024 märkasid elanikud, et kostja on võtnud

veel ühe uue koera. G. B. pole korterit hagi esitamise seisuga võõrandanud, loomade hulk, vastavalt

2 (5)

2-24-17923

ka hais, pole vähenenud, vähimatki tegevust lubaduste täitmise suunas ei ole terve aasta jooksul

toimunud.

3. KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise

korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema

kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Võõrandamisnõude võib esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata sama seaduse §-s

31 sätestatud kohustused. KrtS § 32 lg 3 kohaselt otsustavad nõude esitamise üle korteriomanikud

häälteenamuse alusel. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole

korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab

võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Korteri

võõrandamise nõue on käesoleval juhul põhjendatud ja proportsionaalne abinõu, arvestades et

probleem on kestnud juba aastaid ning kostja pole püüdnud olukorda parandada, võttes üha uusi

lemmikloomi, kelle eest pole suuteline hoolitsema. Kostja ei tunnista olukorda ning kasutab

suheldes ebasündsaid väljendeid.

4. Hageja palub rahuldada hagi ning kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand

vabatahtliku täitmisena 3 kalendrikuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Otsuse

vabatahtlikult täitmata jätmise korral määrata kohtuotsuse täitmise viisina korteriomandi

võõrandamise viisiks kohtutäituri poolt läbiviidav sundenampakkumine.

5. Viru Maakohtu 11.12.2024 kohtumäärusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest.

6. Hageja esitas 27.12.2024 määruskaebuse Viru Maakohtu 11.12.2024 määrusele. Määruskaebuse

kohaselt pole hagis kordagi maininud, et kostja häiriv tegevus oleks lõppenud – vastupidi, hageja on

hagiavalduse lk-l 3 toonud selgelt välja, et: „G. B. pole korterit hagi esitamise seisuga võõrandanud,

jätkates korteris loomade pidamist ja naabrite tervist kahjustava leha põhjustamist.“ Hageja ei

esitaks hagi, kui kostja oleks teiste heaolu ja tervist kahjustava loomapidamise lõpetanud. Liiatigi

on kohus täielikult ignoreerinud Riigikohtus korduvalt kinnistatud põhimõtet, mille kohaselt ei tohi

hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnata tõendeid.

7. Viru Maakohtu 07.01.2025 määrusega rahuldati hageja määruskaebus, hagiavaldus võeti

menetlusse ja kostjale anti tähtaeg hagiavaldusele vastamiseks 20 päeva jooksul alates

kohtumääruse kättesaamisest.

KOSTJA VASTUS

8. Kostja 23.01.2025 tavalise e-kirjana esitatud vastuse kohaselt peab ta juba müügiläbirääkimisi,

vajab aega asjade müügiks ja transpordiks.

KOHTUISTUNG

9. 29.09.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Lubadusi korduvalt antud, kuid

korterit müüdud ei ole ja ka koerad on alles. Arved on kostjal makstud, neid saab meiliga.

Meilidele ta ei vasta nende teemade osas. Kostja elab seal üksinda, teisi isikuid seal ei ole. Olukord

on selline juba aastaid olnud.

3 (5)

2-24-17923

10. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. Kostja on asju pakkimas. Oktoobris paneb kõik müüki.

Kostja ei mõelnud, et koerad majaelanikke häirivad. E-postile tuli otsus. KÜ otsuse sai 2023.a. Ei

müünud korterit, kuna ootas paremat. Praegu ei ole haisu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus

olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

õigeksvõtuotsusega.

12. Hagiavalduse kohaselt on kostjat varasemalt kohustatud korteriühistu üldkoosoleku otsusega

müüma oma korterit, mille ta on kätte saanud. Kohtuistungil teatas kostja, et tunnistab hagiavaldust.

Seega kostja on võtnud hagi õigeks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1,

kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna

kostja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele.

13. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud

vormis.

14. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude

kujul, et kohustada kostjat võõrandama korteriomand 3 kuu jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest, vabatahtlikult täitmata jätmise korral määrata kohtuotsuse täitmise viisina

korteriomandi võõrandamise viisiks kohtutäituri poolt läbiviidav sundenampakkumine.

Kohtuistungil on kostja samuti taotlenud korteri vabatahtlikku müümist 3 kuu jooksul. Eeltoodust

tulenevalt määrab kohus otsuse täitmise viisi selliselt, et kostjal tuleb korteriomand võõrandada 3

kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemise päevast. Kohus annab loa korteriomandi sundvõõrandada

tingimusel, kui kostja 3 kuu jooksul korteriomandit ise ei võõranda.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 II lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks

menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukuludeks

riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Et hagejal oleks tekkinud asja läbivaatamise kulusid TsMS §

143 tähenduses või kohtuväliseid kulusid TsMS § 144 kohaselt, ei ole kohtule teada. Hageja on

tasunud 26.11.2024 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 420 eurot, so riigilõiv.

4 (5)

2-24-17923

17. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, §

453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

5 (5)