3-25-1772/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

08.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1772

Haldusasi

X. Xi kaebus Tartu Vangla vastu seoses asjade

äravõtmisega ja kahju hüvitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X (endise nimega X. X)

Võimalik vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamata jätmine, menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Jätta kaebus läbi vaatamata ja lõpetada X. Xi kaebuse menetlus.

3. Tagastada tasutud riigilõiv 20 eurot.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 30.05.2025 X. Xi kaebus Tartu Vangla vastu. Tartu Halduskohus

edastas 03.06.2025 määrusega kaebuse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule, kuna kaebaja viibib

kinnipeetavana Tallinna Vanglas.

2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse käiguta, palus kaebajal esitada kaebuse eestikeelne tõlge ning

tasuda riigilõiv või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus.

3. Kaebaja esitas 12.08.2025 eestikeelse kaebuse ja tasus 05.08.2025 riigilõivu 20 eurot.

4. Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja õigusvastaseks seda, et Tartu Vangla võttis temalt ära hulga

esemeid (toidukaup ja hügieenitarbed) ja hävitas need. Kaebaja soovib, et vangla tagastaks talle

äravõetud esemed või hüvitaks nende maksumuse täies ulatuses vastavalt soetusväärtusele.

Vaidlusalused kaubad olid vangla poest soetatud 2023. aastal. Lisaks viitab kaebaja mittevaralise

kahju tekkimisele.

3-25-1772

5. Kaebusest ja selle lisadest nähtub, et 02.05.2024 registreeriti Tartu Vanglas numbriga kaebaja kahju

hüvitamise taotlus, millega ta soovis saada hüvitist temalt ära varastatud hügieeni- ja tarbeesemete

eest. Tartu Vangla jättis 04.09.2024 otsusega nr 1-13/24/315-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Kaebaja esitas otsuse peale 04.10.2024 vaide, mille vangla lahendas 18.11.2024 kirjaga.

6. Vangla 18.11.2024 kirjast nähtub, et 09.10.2023 toimunud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära

9,05 kg toiduaineid ja hügieenitarbeid, kuna nende kogus ületas Tartu Vangla kodukorras lubatud

kogust. Äravõetud esemed hävitati 29.01.2024. Kaebaja 04.10.2024 esitatud vaiet mõistis vangla nii,

et vangla sai aru, et kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla jättis 04.09.2024. a otsusega nr 1-

13/24/315-2 tema kahjuhüvitamise taotluse rahuldamata ja soovis seda vaidemenetluse korras

vaidlustada. Vangla leidis oma vastuskirjas, et riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt ei saa kaebaja

vanglale selles olukorras vaiet esitada, vaid peab oma kaebusega pöörduma halduskohtu poole. Vastav

vaidlustamisviide oli toodud ka vangla 04.09.2024 otsuses. Kuna RVastS § 18 lg 2 sätestab eraldi

regulatsiooni kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamiseks, ei saa selline otsus olla

vaidemenetluse esemeks. RVastS § 18 lg 2 ja VangS § 1¹ lg 8 annavad kinnipeetavale võimaluse

kahjuhüvitamise taotluse kohta tehtud otsusega mittenõustumisel pöörduda halduskohtusse. Vangla

leidis, et Tartu Vangla 04.09.2024 otsus nr 1-13/24/315-2 ei saa olla vaidemenetluse esemeks ning

tegemist ei ole sellise puudusega, mida kinnipeetav saaks temale antud tähtaja jooksul kõrvaldada.

Seetõttu leidis vangla, et ei ole põhjendatud ka kaebajale täiendava tähtaja andmine ning vaie tuleb

tagastada vaideõiguse puudumise tõttu.

7. Kohus jättis kaebuse 05.09.2025 määrusega teistkordselt käiguta ning andis kaebajale muuhulgas

võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega.

8. Kaebaja vastas kohtunõudele 21.09.2025 kirjaga. Kaebaja põhjendab kaebetähtaja rikkumist

sellega, et kui ta viidi Tartu vanglast üle Tallinna Vanglasse, siis vanglaametnikud lubasid talle, et

äravõetud asjad antakse talle võib-olla Tallinna Vanglas tagasi. Kaebaja leiab, et vangla on talle

andnud eksitavat teavet kaebuse esitamise võimaluse kohta, kaebaja ei oska eesti keelt ja tal puuduvad

vajalikud juriidilised teadmised. Kaebaja täpsustab oma nõuet, et ta soovib esitada kahju hüvitamise

nõude summas 120 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel

(HKMS) § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning see on lubatav erandjuhul

õiglase tulemuse saavutamiseks, s.o kui esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse

kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Kaebetähtaja ennistamise mõjuvad põhjused saavad

olla eelkõige objektiivsed, mitte subjektiivsed. Põhjused, mida lugeda mõjuvateks menetlustähtaja

ületamisel, on sätestatud näiteks HKMS § 150 lg-s 1. Viidatud põhjused on eelkõige lühiajalised

toimimiskatkestused, nagu liikluskatkestus, ootamatu haigus, lähedase isiku surm või muud kaebaja

tegevusest sõltumatud takistused. Üldjuhul peab isik olema piisavalt hoolikas, et selgitada välja

menetlustähtajad ja mõistma nende rangust.

10. Kaebaja põhjendab kaebetähtaja ennistamise taotlust sellega, et tal oli ootus, et Tallinna Vanglasse

jõudes antakse talle ära võetud asjad võib-olla üle. Kaebaja märgib, et ta ei oska eesti keelt tal

puuduvad vastavad juriidilised teadmised ning ta ootas vanglaametnikelt abi kaebuse esitamisel.

11. Leian, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus ning kaebus tuleb tagastada.

11.1. Kaebusele on kaebaja lisanud Tartu Vangla 02.04.2024 vastuse (vastus X. Xile (kaebaja endine

perekonnanimi) seoses hügieenitarvikutega 6-24/24/1257-2, dtl 71). Vangla on vastuses selgitanud, et

kaebaja saabus Tartu Vanglasse 09.10.2023, kus tuvastati et tal on rohkem hügieenitarbeid kui

kodukord ette näeb ning üleliigsed asjad võeti hoiule. Tartu Vangla hoiustas äravõetud esemed ning

andis võimaluse need vanglast välja saata 2 kuu jooksul. Vangla hoiatas, et pärast seda esemed

hävitatakse. Kaebaja pidi üleliigsed asjad vanglast välja saatma pikaajalise kokkusaamise käigus.

3-25-1772

Kuna 02.01.2024 planeeritud kokkusaamine jäi vanglast mitteolenevatel põhjustel ära, siis hoiustas

vangla nimetatud esemeid veel kuni jaanuari lõpuni. 29.01.2024 koostatud akti kohaselt on asjad

hävitatud.

11.2. Leian, et kaebaja pidi juba pärast eespool nimetatud Tartu Vangla 02.04.2024 vastust aru saama,

et vaidlusaluste asjade tagasi saamine ei ole võimalik ning ainuke nõue, mida ta praegusel juhul

esitada saab, on kahju hüvitamise nõue. Kaebusele lisatud Tartu Vangla 18.11.2024 kirjast (dtl 83-87),

millega kaebaja väite tagastati, nähtub et kaebaja esitaski Tartu Vanglale 02.05.2024 kahju hüvitamise

taotluse. Tartu Vangla jättis 04.09.2024 otsusega nr 1-13/24/315-2 kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata.

11.3. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates

päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata

teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

Sama seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30

päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

11.4. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja paigutati Tartu Vanglast tagasi Tallinna Vanglasse

06.03.2024 (dtl 86, eelviimane lõik). Seega ei ole õige kaebaja väide, et ümberpaigutamise tõttu jäi ta

veel ootama oma asjade tagasi saamise võimalust. Juba 02.04.2024 Tartu Vangla vastusest nähtub

selgelt, et vaidlusalused esemed hävitati 29.01.2024. Tartu Vangla lahendas kaebaja kahju hüvitamise

nõude 04.09.2024, kaebajal oli võimalus vaidlustada kahju hüvitamisest keelduv otsus halduskohtus

30 päeva jooksul otsusest teada saamisest alates. Kaebaja seda ei teinud ning esitas vanglale vaide.

Vangla jättis 18.11.2024 vaide läbi vaatamata, kuid andis samas kaebajale põhjalikud selgitused.

Kaebajal oli võimalus ka vaide läbivaatamata jätmine vaidlustada 30 päeva jooksul sellest otsusest

teada saamisest arvates. Kaebaja seda ei teinud, vaid pöördus kohtusse esmakordselt kohtute

infosüsteemi andmetest nähtuvalt 07.03.2025, pöördudes algselt maakohtu poole (tsiviilasi 2-25-

3573).

12. Seega ei saa kaebaja põhjendada kaebetähtaja mööda laskmist sellega, et ta viidi ühes vanglast üle

teise ning tal jäi ootele, et asi laheneb. Kaebaja põhjendab kaebetähtaja mööda laskmist ka eesti keele

mitte oskamisega ning õigusteadmiste puudumisega. Kaebaja on ise varasemalt esitanud oma taotlusi

paralleelselt vene ja eesti keeles ning pole menetlusabi korras küsinud abi dokumentide tõlkimiseks.

Samuti ei nähtu kirjavahetusest vanglaga, et kaebajat ei oleks teavitatud võimalustest oma õigusi

kaitsta või et ta ei saa enda õigusi kaitsta puuduliku keeleoskuse tõttu. Seetõttu ei saa tähtaja

ennistamise taotluses esitatud põhjendusi pidada sellisteks objektiivseteks põhjusteks, mis võiks olla

aluseks kaebetähtaja ennistamiseks.

13. Jätan seega X. Xi kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

14. HKMS § 124 lg 2 ja 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse

lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

15. HKMS 104 lg 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse

käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 alusel. Seega tuleb tasutud riigilõiv 20 eurot

tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma