1-12-526/3 · 1-12-526/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-526

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

18.jaanuaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Rainer Objartel osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav M.M, IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend: puudub

süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

M.M süüdistatakse selles, et tema juhtis 16.jaanuaril 2012.a kella 22.55 paiku

Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 196 kilomeetril mootorsõidukit Opel Frontera reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani M.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse M.M selles, et tema:

• püüdis 16.jaanuaril 2012.a ajavahemikul 21.30 kuni 22.00 Tartu linnas Raja tn 23

majaesiselt tänavalt ära võtta võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise

eesmärgil P.S. kuuluva, kuid U.S. kasutuses olnud avatud ustega sõidukit Opel

Omega Caravan reg nr XXX väärtusega 300 eurot, mida üritas käivitada

roolisamba juures oleva süüteploki juhtmetega, kuid süütegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna sõiduk ei käivitunud.

• isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse, võttis 16.jaanuaril 2012.a ajavahemikul 22.00 kuni 22.25 Tartu linnas Raja tn

23 majaesiselt tänavalt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ära OÜ-le Teklapartnerid kuuluva, kuid U.S. kasutuses olnud lukustamata sõiduki Opel Frontera reg nr XXX väärtusega 1200 eurot, mille käivitas süütelukus olnud võtmega ning sõitis sellega Tartu linnas ja Ülenurme vallas ringi, kuni peeti 22.55

ajal Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 196 km-l politseipatrulli poolt kinni.

Sellega pani M.M toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja

nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja

suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust ja KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista M.M-ile karistuseks 9 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvestada karistusaja alguseks 16.jaanuar 2012.a, s.t päev, millal M.M kahtlustatavana kinni peeti. KarS § 74 lg 2 kohaselt määrata, et mõistetavast 9-kuulisest vangistusest peab M.M koheselt ära kandma 1 kuud vangistust. Liitkaristuse ülejäänud osa - 8 kuud vangistust - ei

pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui M.M ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda regist-

reerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakkab 1 aasta ja 6 kuu pikkune katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

M.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Kuriteoga tekitatud kahju osas on tsiviilhagi esitanud kannatanu OÜ Teklapartner summas 1500 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab

ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju

tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud M.M

poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles. Samuti on leidnud

tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud

summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Menetluskuludena kuulub M.M-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et M.M suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Kuna M.M puudub käesoleval ajal kindel töökoht

ja sissetulek ning käesoleva kohtuotsuse alusel jätkab ta osalise vangistuse kandmist. Lisaks menetluskuludele tuleb tal tasuda ka võrdlemisi suurt tsiviilhagisummat, siis käiks väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine talle ilmselt üle jõu.

Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 180, §-st 2565, § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) M.M kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud M.M vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista M.M-ile liitkaristuseks üheksa (9) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele M.M ärakandmisele üks (1) kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg M.M

ja kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 16.jaanuarist 2011.a.

M.M-ile mõistetud karistusest ülejäänud osa, s.o kaheksat (8) kuud vangistust ei

pöörata KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele, kui ei pane ühe (1) aasta kuue (6) M.M

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse M.M kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse M.M (asuk. Põlva, Metsa 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada suhtes tõkendit vahistamine. M.M

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista kannatanu OÜ Teklapartner M.M-ilt (registrikood: 11158690, arveldusarve: 10220116769018) kasuks välja tsiviilhagi summas üks tuhat viissada (1500) eurot.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena M.M-ilt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha sada (100) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa M.M alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik