1-10-1971/35 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-1971

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18 jaanuar 2012 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 11 jaanuaril 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-1971 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus

T.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu T.P

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel puudub; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta T.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

T.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29. aprilli 2010. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-10-1971 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust, millest ärakandmata osa 7 kuud 27 päeva vangistust, karistus mõistetud tingimisi KarS § 74 ja § 75 lg 1 alusel katseajaga 18 kuud. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.07.2011. a määrusega on T.P-le mõistetud 7 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele pööratud. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.07.2011. a ja lõpeb 06.03.2012. a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 08.01.2012. a. Tartu Vangla edastas 04.01.2012. a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

2 (3)

T.P on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 18.04.2002. a Viljandi Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 1 alusel 3 kuud vangistust

tingimisi katseajaga 1 aasta

2) 30.09.2004. a Viljandi Maakohtus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 200 lg 2 p 4, 7 alusel 2

aastat 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat

3) 04.05.2005. a Viljandi Maakohtus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 alusel 2 aastat 6 kuud

vangistust, vabastatud tingimisi enne tähtaega 30.04.2007. a

4) 24.11.2009. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 266 lg

2 p 3 alusel lõplik karistus 2 kuud 27 päeva vangistust, asendatud üldkasuliku tööga 174 tundi, tähtaeg 1 aasta

5) 29.04.2010. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266

lg 2 p 1 alusel 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud.

Prokurör kohtuistungil ei viibinud, kuid esitas arvamuse kirjalikult, milles ei toetanud T.P ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta põhjendas ta asjaoluga, et T.P on

korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib neljandat korda. Tal puudub

vabaduses toetav lähivõrgustik, töö- ja elukoht. Vabaduses viibides on T.P

keeldunud koostööst kriminaalhooldajaga, eiranud kontrollnõudeid ning seetõttu oli ta kuulutatud tagaotsitavaks. Vangistuse ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras kartseriga.

T.P selgitas kohtuistungil, et teda võiks ennetähtaegselt vabastada ja anda talle võimalus uuesti normaalselt alustada. Vabanedes asuks ta elama ühe sõbra juurde Tallinnasse. Varem ei ole ta seda elukohta nimetanud, kuna ei teadnud, kas saab sinna elama. Ta leiab, et

varasem kriminaalhooldus kulges üldiselt probleemideta, lihtsalt pooleteise kuu jooksul ei jõudnud ta registreerimisele.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. T.P on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et T.P ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad. Teda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ja tema suhtes on kohaldatud erinevaid karistusliike. Ta

on viibinud ka reaalselt vangistuses. Vaatamata selle on ta jätkanud kuritegude

toimepanemist. Viimasel korral on kohus siiski pidanud võimalikuks teda karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada, kuid T.P ei kasutanud antud võimalust ja

rikkus esmaseid käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid – ta oli lahkunud enda

elukohast kriminaalhooldaja nõusolekuta ning ei ilmunud kokkulepitud aegadel

registreerimisele. Eelnevast tulenevalt kuulutati ta tagaotsitavaks ja vahistati ning hiljem pöörati vangistus täitmisele. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud kartseriga, mis näitab rikkumise tõsidust. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab edaspidiselt ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

3 (3)

Lisaks ei ole kohtul andmeid selle kohta, kas elukoht, mille kinnipeetav nimetas oma

võimalku elukohana peale vabanemist selleks sobib. T.P ei ole varem seda avaldanud, mistõttu kriminaalhooldajal puudus võimalus seda kontrollida.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik