2-16-18385/62 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-16-18385

Tsiviilasi

Võlgnik U.E (pankrotis) kohustustest vabastamise

menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: U.E (pankrotis), (isikukood: XXX, elukoht:

XXX, e-post: XXX)

Võlausaldajad:

1. Swedbank AS

2. Omega Invest OÜ

3. Eesti Energia AS

4. Elisa Eesti AS

Ärakuulamine

12.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada U.E (isikukood XXX) kohustusest vabastamise menetlus ja vabastada U.E

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Vabastada U.E usaldusisiku kohustustest.

3. Menetluskulud jätta U.E-na kanda.

4. Avaldada U.E-na pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määrus toimetada kätte U.E-le ja võlausaldajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 30.12.2016 määrusega kuulutati välja U.E-na (pankrotis) pankrot.

2. Kohus lõpetas 04.09.2017 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu, kinnitas pankrotihalduri

Andrus Õnniku 19.06.2017 koostatud aruande ning selle lisana U.E-na võlausaldajate tunnustatud

nõuded ja nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud ja vabastas Andrus Õnniku

võlgnik U.E-na pankrotihalduri kohustustest ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse. Kohus jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi.

Võlgnik on esitanud kohtule 13.03.2018; 05.02.2019; 23.01.2020; 26.01.2021, 19.01.2022,

12.01.2023 aruanded. Esitatud aruannetes ja avalduses on antud ülevaade võlgniku sissetulekutest.

17.01.2024 esitas U.E taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.

3. Kohus andis 10.05.2024 kirjaga võlausaldajatele võimaluse avaldada seisukohta U.E-na taotluse

osas.

Võlausaldajad Omega Invest OÜ, Swedbank AS ja Eesti Energia AS ei nõustu kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamisega ning leiavad, et U.E tuleks jätta kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja Elisa Eesti AS kohtunõudele ei vastanud. Kohtunõudele vastanud võlausaldajad

kinnitasid, et nad ei soovi olla ära kuulatud ega võlgniku ärakuulamisel osaleda.

4. Võlgniku ärakuulamine toimus 12.05.2025 Pärnu kohtumajas.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et võlgnik U.E-na kohustustest vabastamise

menetlus tuleb lõpetada ning U.E tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 järgi enne 01.07.2022 esitatud

kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni, mis kehtis 30.06.2022.

Kuna U.E-na kohustustest vabastamise menetlus algatati 04.09.2017, kuulub praegusel juhul

kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon.

U.E-na kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta tehtud määrus jõustus 22.09.2017.

Seega on praeguseks möödunud üle 5 aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on kohtule esitanud

taotluse otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine.

Vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 on kohus ära kuulanud 12.05.2025 võlgniku, kes on andnud selgitusi

kohustuste täitmise kohta. Samuti andnud võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud.

7. PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu nõudel teavet oma tulutoova tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta.

Võlausaldajate nõuded on II järgu tunnustatud nõuded, mis moodustasid võlgadest vabastamise

menetluse algatamisel kokku 7484,33 eurot. Menetluse kestel ei ole võlgnik ühtegi väljamakset

võlausaldajatele teinud. Kohus, hinnates võlgniku käitumist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste

täitmises, on seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud. Võlgnik ei jätnud

kohtunõudele vastamata ega aruandeid esitamata. Võlgnik on teada andnud elukoha vahetustest (dtl

140, 177) ning ilmunud kutse peale kohtusse. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud oma

sissetulekuid, eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata, või jätnud süüliselt võlausaldajatele

väljamaksed tegemata.

U.E-na esitatud aruannetest nähtuvalt:

-

perioodil 04.09.2017–31.12.2017 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Aruandes

märgib võlgnik, et töökoht puudub, on Eesti Töötukassas arvel, sissetulekuks on üksnes

töövõimetushüvitis (dtl 111-112).

-

perioodil 01.01.2018–31.12.2018 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Koos

aruandega esitas Eesti Töötukassa teatise, mis kinnitab, et võlgnik U.E on töötuna arvel alates

13.07.2016 ning U.E pole töötuna arveloleku ajal saanud töötutoetust ega

töötuskindlustushüvitist. Lisaks esitas võlgnik dokumendid määratud puude kohta ja

pensionitunnistuse kohta. Aruandes märgib võlgnik, et töökoht puudub, on Eesti Töötukassas

arvel ja jaanuar-märts 2018 osales tööharjutusel, sissetulekuks on jätkuvalt

töövõimetushüvitis, tervise probleemid takistavad püsiva töökoha leidmist. Aruandele lisatud

pangakonto väljavõtted perioodide 04.09.2017–31.12.2017 ja 01.08.2018-31.12.2018 kohta

(dtl 127-139).

-

perioodil 01.01.2019–31.12.2019 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole.

Sissetulekuks on üksnes töövõimetuspension ja puude toetus. Aruandele on lisatud

pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2019-30.12.2019 (dtl 142-152).

-

perioodil 01.01.2020–31.12.2020 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole.

Aruandele lisatud pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2020–31.12.2020 kohta (dtl 165-176).

-

perioodil 01.01.2021–31.12.2021 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Aruandes

on võlgnik märkinud, et on töövõimetuspensionär ja tal on raske puue, mistõttu ei ole

võimeline tegelema tulutoova tegevusega, terviseprobleemide süvenemise tõttu. Aruandele

lisatud pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2021–31.12.2021 kohta (dtl 178-185).

-

perioodil 01.01.2022–31.12.2022 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole.

Aruandele lisatud pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2019–31.12.2020 kohta (dtl 193-203).

Kohus leiab, et võlgnik mõislikult tegelenud tööotsimisega. Võlgnik on alates 13.07.2016

registreeritud tööotsijana. Kohustuste vabastamise menetluse ajal on kontole laekunud 10.11.2017,

10.12.2017, 04.01.2018, 17.12.2019 tööharjutuse sõidukulu ja stipendium (dtl 132, 134, 149), mis

näitavad, et võlgnik on tegelenud mõistlikult töö otsimisega. Usutavad on võlgniku selgitused, et töö

leidmist on raskendanud asjaolu, et ta on 60% ulatuses töövõimetu. Ärakuulamisel selgitas võlgnik,

et alates 2020.aastast on ta 100% töövõimetu ja talle on määratud raske puude aste (12.05.2025

menetlustoimingu protokoll, dtl 272). Eeltoodut arvestades on võlgnik püüdnud tööd otsida,

tervislikel põhjustel ei ole tööd leidnud ega saanud töötada.

Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud, et võlgnik on jätnud võlausaldajatele üle andmata PankrS §

173 mõttes tulu, millele saanuks sissenõuet pöörata. U.E-na poolt esitatud aruannete ja pangakonto

väljavõtete kohaselt on kogu menetluse vältel tema sissetulekuks olnud üksnes töövõimetoetus ja

sotsiaaltoetus. U.E-le on määratud keskmine puude aste ning võlgnik on kohtule esitanud

Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud puudega isiku kaardi nr XXX (kehtib 31.10.2017–

12.08.2033). Samuti on võlgnik esitanud kohtule pensionitunnistuse nr XXX, millest nähtub, et

võlgnikule on määratud töövõimetuspension 60% (alates 01.01.2002–31.08.2031) (dtl 130-131).

Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2 ja 61 alusel puudega inimese

sotsiaaltoetusele ja töövõimetoetusele ei saa pöörata sissenõuet. Seega selles osas ei olnud U.E-l

kohustust väljamakseid teha. Võlgnik ei ole suutnud lähtuvalt oma sissetulekutest võlausaldajatele

väljamakseid teha.

Kohtu hinnangul ei ole vähetähtsad võlgniku viited tervislikule seisundile. Võlgniku on selgitanud, et

tal on tuvastatud raske liikumisfunktsiooni kõrvalekalle ning liikumiseks vajab invaabivahendit, mida

rendib Invaru OÜ-st (dtl 219). Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et tema tervislik seisund on ajas

pidevalt halvenenud ja tervislikust seisundist tulenevalt ta ei ole ta tööd leidnud ning enam saa

töötada. Võlgnik selgitas, et oma väikese sisstuleku ja tervisega seotud probleemide tõttu ei ole ta

saanud täita oma kohustusi võlgnike ees.

Eeltoodut arvestades on võlgnik kogu menetluse ajal olnud töövõimetu. 2023.a esitatud aruandes on

võlgnik märkinud, et on kogumispensioni rahad välja võtnud summas 2389,99, mis sisaldab

töövõimetoetust ja sotsiaaltoetus (dtl 194). Pangakonto väljavõttest aga järeldub, et võlgnik on

05.05.2022 teinud väljamakse oma enda kogumishoiuselt summas 1000 eurot, 16.05.2022

väljamakse kogumishoiuselt 500 eurot ja 27.05.2022 teinud väljamakse kogumishoiuselt summas

350 eurot (dtl 197-198). Seega on võlgnik kogumishoiuselt teinud väljamakse summas 1750 eurot.

Ärakuulamisel võlgnik selgitas, et nimetatud raha läks tervise katteks. Samuti selgitas võlgnik, et

tervislik seisund on järjest halvenenud ja alates 2020.a on ta 100% töövõimetu. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et võlgnikule on alates 1993.aastast määratud töövõimetus. 2013.aastast

lisandus põlvetrauma ning võlgnikule määrati töövõimetus 60% ulatuses (dtl 16) ja alates

2020.aastast määrati võlgnikule töövõimetus 100%. Kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel

on võlgniku igakuiseks sissetulekuks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Kohtu hinnangul on ustavad

võlgniku selgitused, et tema tervislik seisund ei parane, vaid on pigem halvenevas seisundis ning

hoiuselt tehtud väljamaksed on ta kasutanud tervise katteks. Sellest tulenevalt on käesolevaks ajaks

lõppenud võlgniku jaoks võimalused võlausaldajate nõudeid edaspidiselt täita. Kohus on arvamusel,

et võlgnikele ei saa panna menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks.

Eeltoodut kogumis hinnates ei ole kohtu arvates võlgnik kohustustest vabastamise menetluses oma

kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustusti rikkunud (millest kohus ei ole teadlik), ei ole ta

seda teinud süüliselt. Võlgnikult ei saanud oodata töökoha leidmist ja suurema tulu teenimist.

Võlgnik pole vara varjanud ega süüliselt eelistanud ühtesid võlausaldajaid teistele.

Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada

ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu 30.10. 2019 määrus

tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).

8. Kohus, arvestades võlgniku tervislikku olukorda ja asjaolu, et kohustusest vabastamise tähtaeg

saabus 04.09.2022, leiab, et konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada ja vabastada võlgnik kohustustest. Vastupidisele järeldusele ei anna

alust ka võlausaldajate seisukohad menetluse lõpetamise osas.

9. Kui kohus vabastab võlgniku oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad

pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 1).

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus

jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad U.E kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Sild

Kohtunik