2-24-142973/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-24-142973

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi T.S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

86 eurot 76 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490;

asukoht Endla tn, 15, Tallinn), lepinguline esindaja Ahto

Järvela (e-post ahto.jarvela@julianus.ee)

Kostja: T.S (isikukood XXX; e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista T.S-ilt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja põhivõlg 40 eurot, käesoleva

otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 15 eurot 18 senti ja

sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Mõista T.S-ilt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (40

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 9. oktoobrist 2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Rahuldada

AS ÜHISTEENUSED taotlus menetluskulude rahaliselt

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista T.S-ilt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja

menetluskulu 360 eurot (käibemaksuta) (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsukiirmenetluse

menetluskulud 20 eurot, lepingulise esindaja kulud 240 eurot).

6. Mõista T.S-ilt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg-e 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26. novembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse T.S-ilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul

kätte toimetada ning andis asja hagimenetluses menetlemiseks Tartu Maakohtule üle.

2. Tartu Maakohtule 5. veebruaril 2025. a esitatud hagiavalduse kohaselt parkis kostja 17.

märtsil 2022 sõiduautot registrimärgiga xxxxx hageja poolt opereeritavas parklas

parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Parklas on lubatud parkida vaid valdaja kirjaliku loaga,

kostjal sõidukis nähtaval kohal parkimisluba ei olnud. Kostja ei täitnud parklas

parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõude summas 40 eurot, mis

kostja on jätnud tasumata. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale

järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja on saatnud kostjale mitmeid

võlateatisi ning palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Kohus võttis hagiavalduse 7. märtsi 2025. a määrusega menetlusse. Määrus ja

hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 30. mail 2025. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

5. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3

võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt

vaid järgmist.

6. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

7. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 30. mail 2025.

Kohus luges kostjale dokumendid kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kohus on

kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks

esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtajaks (13. juuniks 2025) hagile vastanud.

Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega

rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik

põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava

ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Hageja palus mõista kostjalt põhinõudelt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab viivise

kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

10. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

11. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning

lepingulise esindaja kulu 358 eurot (käibemaksuta).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud.

Kohtu hinnangul on riigilõiv 100 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 139

lg-d 1 ja 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1).

12. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p

7). TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud

menetluskulud summas 20 eurot (vt ka RKTKm 08.03.2017. a, nr 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3).

Hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas 20 eurot on seega

põhjendatud.

13. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist

tunnihinnaga 169 eurot. Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 2 tundi. Lepingulise

esindaja töö on seisnenud dokumentidega tutvumises, hagiavalduse ning selle lisade

komplekteerimises ja dokumentide kohtule esitamises.

Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS §

144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.Hagejal on

käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline

esindaja hagejale hagimenetluses õigusteenust 2 tundi tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta).

Arvestades nii käesoleva asja sisu (tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega) kui ka

asjaolu, et hagejat ei esinda vandeadvokaadist esindaja, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

lähtuda kulude hüvitamisel tunnitasust 169 eurot. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja

kulude hüvitamisel tunnitasust 120 eurot, mida saab pidada mitteadvokaadist esindaja

keskmiseks tunnitasuks. Tehtud toimingutele kulunud aega peab kohus aga põhjendatuks ja

mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud summas 240 eurot (2

tundi × 120 eurot). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad õigusabikulud

hüvitamisele ilma käibemaksuta.

14. Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku

summas 360 eurot (100 + 20 + 240).

15. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik