3-24-2141/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

07.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2141

Haldusasi

F.X-i kaebus Tallinna Vangla 03.06.2024. a käskkirja

nr 5-1/24/1060 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – F.X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada F.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.11.2024 määruse

resolutsiooni p 2 peale haldusasjas nr 3-24-2141 osas, milles vaidlustatakse

haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist.

2. Võtta menetlusse F.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.11.2024 määruse

resolutsiooni p 3 peale haldusasjas nr 3-24-2141 osas, milles vaidlustatakse

toimikule juurdepääsu piiramist.

3. Jätta F.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.11.2024

määruse resolutsiooni p 3 haldusasjas nr 3-24-2141 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on F.X-i kaebus Tallinna Vangla 03.06.2024 käskkirja

nr 5-1/24/1060 õigusvastasuse tuvastamiseks.

2. Tallinna Vangla esitas 13.11.2024 vastuse kaebusele koos lisaga 1, mille osas vastustaja

taotles kaebajale juurdepääsupiirangu kehtestamist.

Vastustaja palus kuulutada 13.11.2024 vastuse lisa 1 osas menetlus kinniseks ja piirata

kaebaja õigust tutvuda nimetatud lisaga. Vastustaja selgitas, et juurdepääsupiirangu

kehtestamise aluseks on Tallinna Vangla direktori 13.05.2022 käskkiri nr 1-1/22/52. Vastus

sisaldab ka vangiregistri andmeid, mis VangS § 52 lg 1 alusel on asutusesiseseks kasutamiseks

3-24-2141

ning VangS § 52 lg 6 sätestab, et vangla võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest,

kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või

julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse,

eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud

alustel. Materjalide sisu annab kinnipeetavatele aimu, milliseid andmeid ja mis mahus vangla

kogub ehk sisaldab informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või

julgeolekuriskide hindamise kohta. Sellise teabe avaldamine ohustab ka karistuse täideviimist,

sest lihtsustab kinnipeetava võimalusi manipuleerida ning mõjutada sellega temale antavaid

hinnanguid ja tema suhtes tehtavaid otsuseid. Lisa 1 manusesse lisatud teave puudutab ka

kolmandate isikute andmeid, mis langevad AvTS § 35 lg 1 p 12 alla.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.11.2024 määrusega Tallinna Vangla taotluse

(resolutsiooni p 1), kuulutas haldusasja nr 3-24-2141 menetluse Tallinna Vangla 13.11.2024

vastuse nr lisa 1 osas kinniseks (resolutsiooni p 2) ning keelas kaebajal Tallinna Vangla

13.11.2024 seisukoha lisaga 1 tutvumise (resolutsiooni p 3).

HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja

selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS §

88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel.

Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks

on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle

juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel võib

kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas

kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks,

eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada

tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses

ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga

tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt

huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda

toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse.

Lisa 1 kirjeldab vangla tegevusi ja taktikat 27.04.2024 osakonna lukustamisel. Kohtu

hinnangul on vastustaja juurdepääsu piiramise taotlus põhjendatud, kuivõrd kohus ei saa

välistada, et kõnealuse teabega tutvumine võib kaebajal võimaldada ära kasutada teavet viisil,

mis seaks ohtu julgeoleku tagamise ning karistuse täideviimise vanglas. Lisaks sisaldab lisa 1

teiste kinnipeetavate isikuandmeid, mida pole põhjendatud kaebajale avaldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja palub 29.11.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.11.2024 määruse

resolutsiooni p-d 1–3.

Üldjuhul saab osakonna lukustamine toimuda üksnes VangS § 8 lg 2 alusel. Sellel alusel

osakonna lukustamine võib-olla õiguspärane, kuid teise kinnipeetava tegevus, mis andis aluse

osakonna lukustamiseks, põhjustab sellisel juhul liikumisvabaduse piiramise näol

kinnipeetava õiguste rikkumise ning annab aluse sellise kinnipeetavava vastu kahju

hüvitamise nõude esitamiseks. Kui vangla ei selgita ega täpsusta, kelle ja mille tegevuse

pärast osakond lukustati, võetakse kinnipeetavalt igasugune võimalus oma õiguste kaitseks.

Sellises osas ei ole põhjendatud menetluse kinniseks kuulutamine ja teabe varjamine. Kaebaja

ei soovi teada, millist teavet ja kuidas vangla kogus ega ka teabe pärinemist, vaid seda, kelle

2(4)

3-24-2141

tegevuse pärast osakond lukustati, et saaks kaaluda näiteks kaebuse tagasivõtmist ja selle isiku

vastu kahju hüvitamise nõude esitamist. Olukorras, kus menetluse käigus sellises osas

andmeid varjatakse, saab vastutada üksnes vanglateenistus kinnipeetava liikumisvabaduse

piiramise eest.

08.02.2025 täiendas kaebaja, et tema eest ei saa piirata sellise teabega tutvumist, mis andis

aluse osakonna lukustamiseks, sh kaebaja kambrisse lukustamiseks, sest osakondade

lukustamist põhjendati kahel alusel, s.o kinnipeetavate kaitseks ja edasise konflikti kulgemise

tõttu vägivaldseks. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus saada enda kohta teavet, miks

arvatakse, et ta konfliktis osales ning võib seda vägivaldselt lahendada ja samuti, kes teda

ohustab ning miks ja kuidas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohus on vangla taotluse sisuliselt lahendanud määruse p-dega 2 ja 3, mistõttu

ringkonnakohus määruse resolutsiooni punkti 1 ei käsitle. Määruskaebus tuleb võtta HKMS §

207 lg 1 alusel menetlusse osas, milles vaidlustatakse toimikule juurdepääsu piiramist. Kuigi

HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 on kohaldatavad üksnes kinniseks kuulutatud menetluses, ei

ole seaduse järgi võimalik määruskaebust esitada osas, milles halduskohus kuulutas asja

menetluse kinniseks. Selles osas tuleb määruskaebus HKMS § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel

tagastada.

6. Toimikule juurdepääsu piiramise osas on määruskaebuse esitamine seaduse kohaselt

lubatud (HKMS § 88 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab menetlusse võtmist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

7. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel

(sh avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitset – tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1; HKMS § 79 lg 1 p 1, ja isiku eraelu

kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 3) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam

menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS

§ 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde

kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest

keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise

eesmärki kahjustamata võimalik. Tuleb arvestada, et HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse

menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise

juures (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita

põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi

või muid põhiseaduslikke väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes

eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab tarvitusele

meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi

saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga,

et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt ka Riigikohtu 01.10.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-

1026, p 39; 22.11.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-911, p-d 23‒24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-

1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8).

8. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et esineb alus piirata kaebaja õigust tutvuda

Tallinna Vangla 13.11.2024 vastuse lisaga 1 HKMS § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 88 lg-te 2 ja 3

3(4)

3-24-2141

alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe ning isikute eraelu kaitseks. Lisa 1

sisaldab teavet isikute kohta, kes ei ole asjas menetlusosalised ja mis on AvTS § 35 lg 1 p 12

kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, kuna sisaldab isikuandmeid, millele

juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjektide eraelu puutumatust. Lisas 1

kajastatud väljavõte sisaldab teavet, mis on VangS § 52 lg-st 1 tulenevalt mõeldud üksnes

asutusesiseseks kasutamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 9) ning millele juurdepääsu piiramine on

avaliku korra kaitseks vajalik ja põhjendatud. Lisa 1 on muus osas tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks AvTS § 35 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt võib asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks tunnistada põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid,

mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm).

Ringkonnakohus selgitab, et olenemata sellest, et VangS § 52 lg 4 järgi võidakse

kinnipeetavale tema taotlusel väljastada vangiregistri andmeid, ei tähenda see, et

kinnipeetaval peaks olema täielik juurdepääs kõigile tema kohta käivatele andmetele. Lisas 1

ei kajastata kaebaja kohta andmeid, mis oleks puutumuses kaebaja poolt määruskaebuses

väidetuga, kuna vaidlustatud käskkiri ei olnud isikupõhine. VangS § 52 lg 6 annab vanglale

õiguse keelduda vangiregistri andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni

vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui

teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud

juhtudel.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on riigi huvi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe

saladuses hoidmiseks praegusel juhul ilmselgelt kaalukam kaebaja õigusest tutvuda viidatud

dokumentidega. Määruskaebuse esitaja õigused ei jää tutvumise õiguse piiramise tõttu

kaitseta. Lisa 1 on varjamata kujul halduskohtule esitatud ning kohus saab sellega tervikuna

tutvuda. Küsimuse üle, kas dokumentidega arvestada ja millise kaaluga on need asja sisulisel

lahendamisel, otsustab kohus otsuse tegemisel. Juhul kui otsus tehakse kaebaja kahjuks ja

selles viidatakse tõenditele, mille osas on kaebaja tutvumise õigust piiratud, on kaebajal õigus

otsust vaidlustada muu hulgas kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga mittenõustumise tõttu.

Võimalikku edasikaebust lahendav kõrgema astme kohus saab sellisel juhul uuesti otsustada,

kas tagada kaebajale juurdepääs nendele dokumentidele või mitte, hinnates samas

halduskohtu järelduste õigsust. Seega oli Tallinna Vangla 13.11.2024 vastuse lisa 1 osas

juurdepääsu piiramine HKMS § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 88 lg-te 2 ja 3 alusel põhjendatud.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb F.X-i määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.11.2024

määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

11. Ringkonnakohus selgitab, et kui mingi tõend on madalama kohtuastme menetluses jäetud

esitamata, siis määruskaebemenetluses sellega tegelemine ei ole ringkonnakohtu pädevuses.

Kaebaja saab halduskohtule viidata, et tõend on jäänud esitamata või taotleda tõendi kogumist

(HKMS § 62 lg 1). Halduskohus saab teha menetlusosalisele ettepaneku tõendite esitamiseks

(HKMS § 59 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)