2-25-9197/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

07.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-9197

Kohtuasi

OSAÜHINGU EHITUSTEHNIKA hagi Jealha OY vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.07.2025 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OSAÜHINGU EHITUSTEHNIKA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OSAÜHING EHITUSTEHNIKA (registrikood

10982576), seaduslik esindaja juhatuse liige U.K

Kostja Jealha OY (registrikood 1547389-8, asukoht

Siilitie 8a A, Helsingi 00800, Soome Vabariik)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 07.07.2025 määrus ja saata tsiviilasi tagasi

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHING EHITUSTEHNIKA (hageja) esitas 11.06.2025 Harju Maakohtule Jealha OY

(kostja) vastu hagi võla väljamõistmiseks. Hagiavaldusele oli lisatud võõrkeelsed tõendid.

2. Maakohus määras 13.06.2025 kohtunõudes hagejale tähtaja hagiavalduse lisade tõlgete

esitamiseks.

3. Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks lisade tõlkeid.

2-25-9197

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus 07.07.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel, kuna hageja ei esitanud hagiavalduse

lisade tõlkeid ning maakohtul ei olnud seetõttu muu hulgas võimalik kindlaks teha, kas antud

vaidlus kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus (kostjaks on Soome Vabariigis

registreeritud äriühing). Maakohus selgitas, et TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus

ja kohtus asjaajamine eesti keeles ning § 33 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud

avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks

esitajalt selle tõlget eesti keelde. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on

kohtu kohustus tagada, et toimikus ei oleks tõlketa dokumente.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4.1. Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse vaidlustamiseks. Hageja märkis hagis, et

hagiavaldus on eestikeelne ja ta on vajadusel valmis lisad tõlkima. Hageja viitab

määruskaebuses TsMS § 33 lg 1 teisele lausele ja lõikele 2. Kuigi pooltevahelises lepingus on

märgitud, et vaidlused lahendab vahemees, peab poolel jääma võimalus ka kohtusse

pöörduda. Hageja hinnangul on siinses asjas Harju Maakohtu erialluvus, kuna Soome kohus

keeldus asja menetlemisest (TsMS § 72).

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

tsiviilasi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse.

6.1. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole

pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohus

on hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel põhjendanud sellega, et

hageja ei esitanud kohtu nõudmisel hagiavalduse lisade tõlkeid. Ringkonnakohtu hinnangul

on maakohus ennatlikult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna on jätnud

korrektselt täitmata selgitamis- ja põhjendamiskohustuse.

6.2. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hagiavalduse menetlusse võtmisel tuleb kohtul

kontrollida kohtualluvust ning seejuures viitavad hagi väited siinses asjas ka rahvusvahelise

või kokkuleppelise kohtualluvuse kontrollimise vajadusele. Hagejal tuleb esitada asjas tõlked,

mis võimaldavad kohtualluvuse kindlaks teha. Kui hagiavaldusel esineb kõrvaldatav puudus,

tuleb kohtul enne hagi menetlusse võtmata jätmist menetlusosalisele anda tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks ja jätta menetlusdokument seniks käiguta. Sellisteks kõrvaldatavateks

puudusteks on TsMS § 371 lg 1 punktides 9–12 märgitud alused (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-

120-16, p 11). Hagiavalduse lisade tõlgete esitamata jätmine hagi menetlusse võtmise

otsustamise faasis on siinsel juhul selline puudus TsMS § 340¹ lg 1 tähenduses, mille

kõrvaldamiseks tuleb kohtul anda hagejale võimalus. Maakohus selgitas 13.06.2025

kohtunõudes, et hagejal tuleb esitada hagiavalduse lisade tõlked, kuid ei selgitanud, et ilma

tõlgeteta ei ole maakohtu hinnangul võimalik hagi menetleda, s.o, et tõlgete mitteesitamise

2-25-9197

tagajärjeks on hagi menetlusse võtmisest keeldumine. Seetõttu on maakohtu selgitused

kohtunõudes jäänud hageja jaoks ebapiisavaks.

6.3. Kohtumenetluse keel on eesti keel ja kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne

tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde,

välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja

teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu (TsMS § 33 lg 1

teine lause). Seega võib kohus jätta tõlke nõudmata, kui tõendi tõlkimine on selle sisu ja

mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi

vastuvõtmise vastu. Võõrkeelse dokumendi tõlke nõudmine on vajalik eelkõige juhul, kui

dokumendi sisu ei ole ei kohtule ega menetlusosalisele tõlketa arusaadav. Eeltoodust tuleneb,

et sõltuvalt asjaoludest ei pruugi olla vajalik ega mõistlik nõuda kõikide hagi lisade täielikku

tõlget. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtu viidatud Riigikohtu lahendist nr 2-17-1722

teha järeldust, et kohtul on kohustus nõuda kõikide tõendite tõlget, kuivõrd viidatud asjas

vaidles vastaspool võõrkeelsete tõendite vastuvõtmisele vastu. Siinses asjas on hageja hagis

märkinud, et tema hinnangul on kõikide lisade tõlkimine ajamahukas ja vajab eritõlki, kes

orienteerub ehitusvaldkonnas. Hageja on hagis kinnitanud valmidust esitada menetluse kestel

tõlked vastavalt vajadusele. Määruskaebemenetluse ajal on hageja esitanud kohtule kolm

tõlget. Maakohus saab välja selgitada, kas need on hagi menetlusse võtmise otsustamise faasis

piisavad.

6.4. Maakohus viitas vaidlustatud määruses, et tõlgete puudumise tõttu ei olnud kohtul

võimalik kindlaks teha, kas vaidlus kuulub lahendamisele Eesti kohtus, kuid seejuures ei

keeldunud maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

Iseenesest on õige, et avalduse saanud kohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause järgi

kontrollima, kas kohtualluvuse sätete järgi võib üldse avalduse Harju Maakohtule esitada.

Siinses asjas ei ole kohus enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist hagejale selgitanud, et

tõlgete puudumine võib takistada kohtul kohtualluvust kontrollida. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole põhjendatud keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjendusega, et

kohtul ei ole võimalik kohtualluvust kontrollida, kui kohus ei ole sellele varem hagi käiguta

jätmise määruses hageja tähelepanu juhtinud.

6.5. Lisaks võib kohus TsMS § 33 lg 3 järgi juhul, kui kohtu nõudmisel tõlget tähtpäevaks ei

esitata, jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et juhul, kui hagi on esitatud eesti keeles, ent sellele on lisatud

võõrkeelsed tõendid, on TsMS § 33 lg 3 alusel üldjuhul põhjendatud jätta tähelepanuta üksnes

võõrkeelsed tõendid (TsMS I komm (2017), § 33, p 3.1 c). Seega ei pruukinud hageja ilma

sellekohase hoiatuseta mõista, et lisade tõlge on vajalik kohtualluvuse kontrolliks.

6.6. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hagi esitades on digitaalselt allkirjastatud üksnes

riigilõivu maksekorraldus, kuid hagiavaldusel puudub pädeva isiku allkiri (TsMS § 371 lg 1 p

9). Samuti ei nähtu asja materjalidest hageja lepingulise esindajana märgitud Tõnu Valgmaa

esindusõigust tõendavaid dokumente (TsMS § 218, § 221 lg 2, § 371 lg 1 p 12). Mõlemal

juhul on tegemist kõrvaldatava puudusega, mille kohta saab kohus teha käiguta jätmise

määruse. Kuivõrd määruskaebuse on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja juhatuse liige,

siis ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks nõuda puuduse kõrvaldamist

määruskaebemenetluses. Maakohtul tuleb eelnimetatule tähelepanu pöörata hagi menetlusse

võtmise otsustamisel.

7. Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

2-25-9197

8. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

9. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)