2-25-110441/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maris Möls Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2025, Narva Tsiviilasja number 2-25-110441 Tsiviilasi Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) hagi I I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja Viola Aleksejeva Kostja: I I (isikukood XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) ja I I vahel 6. oktoobril 2025 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et kompromiss tsiviilasjas nr 2-25-110441 on sõlmitud eelkõige menetluse otstarbekuse kaalutlustel ja õigusrahu saavutamise eesmärgil. Kompromissi sõlmides ei võta pooled omaks teise poole väiteid tsiviilasjas nr 2-25-110441.

1.2. I I tasumata õppelaenuvõlgnevuse saldo seisuga 06.10.2025 on 4985,22 eurot:

1.2.1. õppelaenuvõlgnevuse põhinõue 4888,60 eurot;

1.2.2. riigitagatise realiseerimisel Maksuja Tolliameti poolt Swedbank AS-le tasutud intress, mille saldo seisuga 06.10.2025 on 96,62 eurot.

1.3. Pooled lepivad kokku, et kompromissi sõlmimisega tsiviilasjas nr 2-25-110441 võtab I I endale kohustuse tasuda kompromissi punktis 1.2 toodud õppelaenuvõlgnevuse 4985,22 eurot (edaspidi kompromissisumma) igakuiste osamaksetena 10 aasta ehk 120 kuu jooksul (edaspidi ka ositi tasumise graafik). Igakuise osamakse suurus on 41,54 eurot, välja arvatud viimane osamakse, mille suurus on 41,96 eurot. Igakuiste osamaksete tasumise kuupäev on iga kuu 15. kuupäev. Esimene osamakse tehakse kalendrikuus, milles jõustub kompromissi kinnitav kohtumäärus.

1.4. I I kohustub tasuma punktis 1.3 toodud kompromissisumma igakuised osamaksed Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr XXX (SEB Pank), XXX (Swedbank), XXX (Luminor Bank), XXX (LHV Pank) või XXX (Coop Pank) kasutades viitenumbrit XXX, ning märkides selgitusse „Kompromiss tsiviilasjas nr 2-25-110441“.

2-25-110441

1.5. Kompromissi punktis 1.3 toodud kompromissisumma võib Ille Illipe eest tasuda ka kolmas isik, kasutades maksekorraldusel vastavalt kompromissi punktis 1.4 toodud rekvisiite.

1.6. Pooled on kokku leppinud, et I I on õigus täita kompromissi punktis 1.3 nimetatud kompromissisumma ka enne igakuiste osamaksete tasumistähtaegade saabumist.

1.7. Kompromissi punktis 1.3 toodud igakuise osamakse tähtaegse mittetasumise korral on Maksuja Tolliametil õigus tasaarvestada viidatud osamakse I I Maksuja Tolliameti maksukohustuslaste registris asuval ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite arvelt maksukorralduse seaduse § 105 lg-s 6 sätestatut järgides. Tähtaegseks mittetasumiseks loetakse kompromissi punktis 1.3 toodud igakuise osamakse tasumise tähtaja ületamist või tähtpäevaks tasumisele kuuluva summa mittetäielikku tasumist.

1.8. Pooled on kokku leppinud, et kui I I on täielikult või osaliselt viivituses punktis 1.3 nimetatud ositi tasumise graafiku ühe osamakse tasumisega rohkem kui 30 kalendripäeva, on Maksuja Tolliametil õigus lõpetada kompromissi punktis 1.3 toodud kokkulepe kompromissisumma ositi tasumise kohta ning allutada kompromiss viivitamatule sundtäitmisele, tuginedes kompromissi punktis 1.3 viidatud kokkuleppele. Kompromissisumma ositi täitmise kokkuleppe lõpetamisel loetakse kõik kompromissi p-s

1.3 toodud igakuiste osamaksete tähtpäevade tasumised saabunuks ja sissenõutavaks muutunuks.

1.9. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud tsiviilasjas nr 2-25-110441 jäävad nende endi kanda ning pooled ei nõua teineteiselt menetluskulude hüvitamist.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-110441 menetlus.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Vabariik (Maksuja Tolliamet kaudu) (hageja) esitas 07.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I I (kostja), S I ja D I vastu 4985,22 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. Kohus tegi võlgnikele nõude osas makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas kostja vastu esitatud nõude osas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10.09.2025 hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista käenduslepingust tuleneva võla 4985,22 eurot, viivise perioodi 17.12.2022–10.09.2025 eest 1540,81 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. 12.09.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 2. Pooled esitasid 06.10.2025 kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest ja loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Menetluskulud jäävad vastavalt kompromissile poolte endi kanda. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada. 2(3)

2-25-110441 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. 6. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse. 7. Menetluse

lõpetamisel

kompromissi

kinnitamisega

on

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 8. Menetluskulud jäävad vastavalt kompromissile ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. 9. Kohus välistab poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Möls kohtunik 3(3)