4-25-2081/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

07.10.2025

Väärteoasja number

4-25-2081

Kohtunik

Anne PALMISTE

Väärteoasi

X väärteoasi Riigipiiri seaduse §17-2 lg.1 järgi

Kaebuse esitaja

X

sünd. xx.xx.xxxx, isikukood XXX, elukoht xxx

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Jarmo SEPP

Ida Prefektuuri Piirivalvebüroo Narva kordoni

piirivalvur

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2,

§156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni piirivalvur

Jarmo SEPA 19.05.2025 kiirmenetluse otsus nr.10220152407635 X karistamise osas

Riigipiiri seaduse §17-2 lg.1 järgi rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o. summas

480 (nelisada kaheksakümmend) eurot - tühistada ja väärteomenetlus lõpetada

Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel.

X kaebus rahuldada osaliselt.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest.

Kohtuotsus tehakse Viru Maakohtus teatavaks 07.10.2025.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Piirivalvebüroo Narva kordoni piirivalvur

Jarmo Sepa 19.05.2025 kiirmenetluse otsusega nr.10220152407635 määrati Xle

Riigipiiri seaduse §17-2 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt ületas menetlusalune isik 19.05.2025 kell 05.46 Ida-

Virumaal Alutaguse vallas Narva jõel Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone selleks

mitte ettenähtud kohas koordinaatidel N59º00’39,60 E027º44’21,02 suunaga Eesti

Vabariik – Vene Föderatsioon kell 05.46. Kaugeim punkt Vene Föderatsiooni vetes

kell 05.46 koordinaatidel N59º00’35,61 E027º44’20,71, kuni 50 meetrit. Kell 05.47

suunaga Vene Föderatsioon – Eesti Vabariik koordinaatidel N59º00’28,68

E027º44’20,52.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puudusid.

Rahatrahv tuli tasuda ositi, viimase osa tasumise tähtpäev oli 19.08.2025.

Sellega rikkus menetlusalune isik Riigipiiri seaduse §9 lg.1 ja pani toime väärteo

sama seaduse §17-2 lg.1 järgi.

Menetlusalune isik X esitas 25.05.2025 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus

kiirmenetluse otsus tühistada.

Tegemist oli puudustega kaebusega. Viru Maakohus andis oma 11.06.2025 määrusega

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebuse kohaselt ütleb Riigipiiri seaduse §5 lg.2, et riigipiiri tähistatakse

piiriveekogul ujuvate, talvel jääle paigaldatavate ajutiste piirimärkidega. Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud määruses on kirjas, et ujuv piirimärk on poi või tooder

ja see ujuv piirimärk paigaldatakse selliselt, et see on veekogul selgelt näha. Videot

rikkumise kohta menetlusalusele isikule ei näidatud. Kuna piirimärke ei ole, puudus

menetlusalusel isikul võimalus neid järgida. Narva jõgi on kohati kiirevooluline ja

suurte kivide põhjaga jõgi. Sõites ülesvoolu, jälgis menetlusalune isik hoolikalt

teekonda, et mitte kivile otsa sõites lõhkuda paati, menetlusalune isik oli ka vastutav

isiku eest, kes oli tema paadis. Tahtlikult riigipiiri rikkumist ei toimunud.

Menetlusalune isik ei ole 100% kindel, et ta riigipiiri ei rikkunud, aga kui see nii

oli, siis oli see inimlik eksimus, sest vee peal ei ole näha mõttelist piirjoont. Kui

puuduvad ujuvad piirimärgid, olid menetlusalusel isikul orienteerumiseks kaks saart,

mis kuuluvad Eesti Vabariigile. Menetlusalune isik sõitis saarte vahelt läbi kalda

poole. Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks, mil viisil ta peab tegutsema

piirialal liikumisel olukorras, kus riigipiir või sellega võrdsustatud kontrolljoon on

veekogul ujuvate piirimärkidega tähistamata.

Menetlusalune isik ei soovinud kohtuistungist osa võtta ja soovis asja lahendamist

kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo

piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse teabegrupi järelevalveametnik Vladimir Lossev

esitas 30.06.2025 Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha nr.3.1-1.1/8824-4 kaebuse

osas, milles leidis, et väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline, mistõttu ei

ole alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks.

Vastuse kohaselt on menetlusaluse isiku süü tõendatud tunnistaja ütlustega, kes

tuvastas rikkumise tehniliste vahendite abil. Radari ajaloo põhjal on koostatud skeem,

mis on lisatud menetlusmaterjalidele.

Kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja saab ise aru, et tegemist oli rikkumisega. KarS

§15 lg.3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS

§18 lg.3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune

isik pani teo toime hooletusest.

Menetlusalune isik väidab, et riigipiiriga võrdsustatud ajutine kontrolljoon oli ujuvate

piirimärkidega tähistamata, mistõttu tal puudus võimalus neid järgida. Piiriveekogul

liiklejatel lasub kohustus jälgida oma asukohta jõel ning mitte ületada riigipiiri.

Ajutisele kontrolljoonele paigaldatavad kergpoid ei ole osa territoriaalse piiritlemise

protsessist, vaid neid kasutatakse navigeerimise abivahenditena. Poide ühepoolne

paigaldamine ajutisele kontrolljoonele ei ole võimalik. Ettepanek Vene

Föderatsioonile sõlmida navigeerimisperioodiks kokkulepe poide asukoha osas ei

andnud konstruktiivset tulemust. Vaatamata sellele on võimalus viibida piiriveekogul

säilinud, seal liiklejad peavad olema ettevaatlikud ning tegema kõik endast oleneva,

et ajutist kontrolljoont mitte ületada. Politsei- ja Piirivalveamet soovitab kasutada

navigeerimisseadmeid ning hoida end võimalikult lähedal Eestipoolsele kaldale.

Menetlusalune isik ületas ajutise kontrolljoone jõe pöördekohas piirimärkide 544 –

545 vahel, kus ajavahemikus 17.11.2023 – 22.05.2025 oli ajutisele kontrolljoonele

paigaldatud testpoi. Seirekaamera salvestisel on näha, et menetlusaluse isiku paat

liikus testpoist mööda, olles samal ajal Vene Föderatsiooni vetes.

Riigipiiri seaduse §9 lg.1 sätestab, et Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud

ja transpordivahendid võivad välispiiri ületada rahvusvaheliseks liikluseks avatud

piiripunktide kaudu nende lahtioleku ajal. Lahkudes Eesti territooriumilt Narva jõel

mitte piiripunkti kaudu rikkus menetlusalune isik Riigipiiri seaduse §9 lg.1 nõuet.

Vastuseks Viru Maakohtu korduvatele päringutele nõustus Ida Prefektuur oma

28.07.2025 vastuses nr.3.1-1.1/8824-7 asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, tuvastas alljärgneva.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §120 lg.1 võib

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha

lahendi VTMS §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud

kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Politsei- ja Piirivalveameti 28.07.2025 vastusest nr.3.1-1.1/8824-7 Viru Maakohtu

korduvatele päringutele nr.4-25-2081 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus

väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt VTMS §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteo

Riigipiiri seaduse (edaspidi tekstis RiPS) §17-2 lg.1 järgi.

RiPS §17-2 lg.1 näeb ette vastutuse Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone

ebaseadusliku ületamise eest.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik ületas Eesti

Vabariigi riigipiiri või ajutist kontrolljoont kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja

kohas ebaseaduslikult ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja

toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 19.05.2025 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220152407635, rikkus

menetlusalune isik RiPS §9 lg.1.

RiPS §9 lg.1 sätestab, et Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja

transpordivahendid võivad välispiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav

kaup võidakse üle välispiiri toimetada rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide

kaudu nende lahtioleku ajal.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et kiirmenetluse otsuses viidatud

ajal ja kohas viibis alusega VLU-278 Narva jõel just menetlusalune isik.

Kohtuvälise menetleja poolt maakohtule edastatud radariajaloo ja seirekaamera

kuvatõmmistest nähtub, et alus VLU-278 ületas ebaseaduslikult piiri 19.05.2025 kell

05.46.38 koordinaatidel N59º00’39,60 E027º44’21,02 ning kaugeim punkt Vene

Föderatsiooni vetes oli 19.05.2025 kell 05.46.52 0,05 km. Tagasi suundus alus

19.05.2025 kell 05.47.18 koordinaatidel N59º00’28,68 E027º44’20,52.

Käesolevas väärteoasjas möönab ka menetlusalune isik ise, et ta ei ole kindel, et ei

rikkunud riigipiiri, kuid sel juhul oli see inimlik eksimus ja mitte tahtlik.

Kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusalune isik ületas kiirmenetluse otsuses

viidatud ajal ja kohas ajutist kontrolljoont, rikkus sellega RiPS §9 lg.1 ja pani toime

väärteo RiPS §17-2 lg.1 järgi.

Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Subjektiivsest küljest pani menetlusalune isik väärteo toime ettevaatamatusest

hooletuse vormis.

Vastavalt KarS §18 lg.3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

On üldteada fakt, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel puudub kinnitatud

ja korrektselt märgistatud riigipiir, s.h. Narva jõel. Tegemist on ajutise

kontrolljoonega, millelt Eesti Vabariigi poolt paigaldatud tähised on Vene

Föderatsiooni poolt eemaldatud ja uute paigaldamiseks kokkulepet ei saavutatud.

Seega tuleb kõigil Narva jõel liiklejatel olla ülimalt tähelepanelik ja teha kõik

endast olenev, et mitte seda märgistamata ajutist kontrolljoont mitte ületada. Ka

maakohus möönab, et see võib olla (kohati) raskendatud, kuid seda enam tuleb olla

kohusetundlik. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik olnud piisavalt

tähelepanelik ja kohusetundlik.

Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

RiPS §17-2 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja oma 19.05.2025 kiirmenetluse

otsusega nr.10220152407635 menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 60

trahviühiku ulatuses.

Nagu nähtub RiPS §17-2 lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt

menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast

madalamas määras.

Kohtupraktika (vt. ka Riigikohtu 11.06.2018 lahend kohtuasjas nr.1-17-1629,

26.01.2021 lahend kohtuasjas nr.1-19-4150, 03.04.2020 lahend kohtuasjas nr.1-18-

2232) kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning

karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis

kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra

ületavana. Seega võetakse karistuse määramisel/mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni

keskmine määr, seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase

käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus. Lisaks isiku süüle tuleb karistuse

määramisel/mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei

tuvastatud. Samast otsusest ei nähtu, kas ja mida on karistuse määramisel veel

arvestatud. Sellest kiirmenetluse otsusest ei nähtu toimepandud väärteo tahtluse vorm;

teave isiku varasema(te)st karistus(t)est, nende liik, iseloom, raskus ja toimepanemise

aeg; menetlusaluse isiku materiaalne olukord; antud väärteo toimepanemise asjaolud,

motiiv ja eesmärk, lisaks muud menetlusalust isikut individualiseerivad asjaolud, mida

tuleb karistuse määramisel arvestada (vt. ka Riigikohtu 25.04.2025 lahend

kohtuasjas nr.4-24-2633).

Maakohus on seisukohal, et hoidmaks isikut uute süütegude toimepanemisest, on

oluline osa just karistuse individualiseerimisel, s.t. kas isikut on vaja mõjutada

karistuse läbi ning mil määral.

Käesoleva väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks varem

karistatud, s.h. RiPS rikkumise eest. Seega on tegemist seadusekuuleka ühiskonna

liikmega. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on tegemist pensionäriga. Vähetähtis ei ole

ka asjaolu, et rikkumine vältas vaid perioodil kell 05.46.38 – 05.47.18, s.o. 40

sekundit. Maakohus leiab, et seega ei ole menetlusaluse isiku süü suur ega oluline,

pigem minimaalne.

Nagu maakohus juba eespool märkis, määras kohtuväline menetleja menetlusalusele

isikule karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses. Maakohus on seisukohal, et

nimetatud trahvimäär on ilmselgelt liiga suur ja ülaltoodud asjaolusid arvestades

põhjendamata.

Lisaks ülaltoodud karistuse määramisel olulistele asjaoludele (mis käesolevas

väärteoasjas jäeti arvestamata) peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise

menetleja tähelepanu ka kohtupraktikale, mis viitab sellele, et igale süüteo

toimepanemisele ei peagi ilmtingimata järgnema karistus (vt. ka Riigikohtu

04.10.2019 lahend kohtuasjas nr.4-18-5832, 05.03.2014 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-11-

14, 01.11.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-91-13, 12.10.2016 lahend kohtuasjas nr.3-

1-1-65-16, 16.12.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-120-13, 18.10.2004 lahend

kohtuasjas nr.3-1-1-85-04 ja 20.04.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-11).

Maakohus tuvastas, et menetlusaluse isiku süü on väike, tema karistamisel

kohtuvälise menetleja poolt ei ole arvestatud oluliste asjaoludega, samuti puudub

avalik huvi menetlusaluse isiku karistamiseks.

Eeltoodu alusel on menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga ilmselgelt ebavajalik.

Kuna karistamise eesmärk on suunata menetlusalune isik käituma edaspidi

seadusekuulekalt, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra

üldine kaitsmine, leiab maakohus, et kõiki neid eesmärke on võimalik saavutada ka

ilma rahatrahviga karistamata. Arvestades käesoleva väärteoasja tehiolusid, on

maakohus veendunud, et edaspidi on menetlusalune isik ajutise kontrolljoone

läheduses liikudes ülimalt tähelepanelik ja kohusetundlik ning talle on antud selge

signaal selle kohta, et kõik järgnevad samalaadsed rikkumised ei pruugi enam jääda

karistuseta.

Ülaltoodu alusel kuulub kiirmenetluse otsus tühistamisele ja väärteoasja menetlus

lõpetamisele.

Menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna kiirmenetluse otsus kuulub

tühistamisele kaebusest mitteolenevatel põhjendustel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik