3-25-3118/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

07.10. 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3118

Haldusasi

X. X’e kaebus Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr

TA25-0128906 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa

kohustamiseks tegema X. X’e 28.08.2025 esitatud avalduse

osas uus otsus, millega võtta X. X töötuna arvele alates

13.09.2025

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Sander Põllumäe

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus selle esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) sai tööandjalt 27.08.2025 teate, et tema tööleping lõpetatakse katseaja

eesmärgi mittetäitmise tõttu alates 12.09.2025.

2. Kaebaja esitas Eesti Töötukassale 28.08.2025 avalduse töötuna arvelevõtmiseks.

3. Eesti Töötukassa keeldus 29.08.2025 otsusega nr TA25-0128906 kaebaja töötuna

arvelevõtmisest, sest töötamise registri andmetest selgus 28.08.2025, et kaebaja töötas avalduse

esitamise ajal töölepingu alusel.

4. Kaebaja esitas 22.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.08.2025

otsuse nr TA25-0128906 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks tegema kaebaja

28.08.2025 esitatud avalduse osas uus otsus, millega võtta kaebaja töötuna arvele alates

13.09.2025.

5. Kuna töötuna arvelevõtmisest keeldumise aluseks olnud asjaolu oli pärast Eesti

Töötukassa otsuse tegemist ära langenud (kaebaja tööleping lõppes 12.09.2025), tegi kohus

29.09.2025 Eesti Töötukassale kohtunõude, et uurida, kas vastustaja hinnangul on kaebajal

praeguse seisuga võimalik esitada Eesti Töötukassale menetluse uuendamise taotlus või uus

töötuna arvelevõtmise taotlus, et saavutada töötuna arvelevõtmine alates 13.09.2025.

6. Eesti Töötukassa selgitas 03.10.2025 vastuses, et kaebajal on võimalik esitada nii

menetluse uuendamise taotlus kui ka uus töötuna arvelevõtmise taotlus, kuid arvestades

asjaolu, et kaebaja on äriühingu juhatuse liige, kellel puudub vähemalt 12-kuuline

töötuskindlustusstaaž arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, ei saavuta kaebaja taotluse

esitamisega soovitud tulemust, st kaebajat ei saa töötuna arvele võtta alates 13.09.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja on vaidlustanud Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TA25-0128906, nõudes

selle tühistamist ja uue otsuse tegemist. Nimetatud otsusega keelduti kaebaja töötuna

arvelevõtmisest, sest kaebaja töötas avalduse esitamise ajal töölepingu alusel. Keeldumise alus

on tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 8 lg 4 p 3, mis sätestab, et töötuna ei võeta arvele isikut,

kes töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu

võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses. Seega peaks kohus kaebuse

lahendamisel kontrollima, kas Eesti Töötukassa keeldus 29.08.2025 otsusega õiguspäraselt

kaebaja töötuna arvelevõtmisest TöMS § 8 lg 4 p 3 alusel.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2¹ kohaselt võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on mõlemad

eeldused praegu täidetud.

9. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja hinnangul oleks Eesti Töötukassa pidanud ta

töötuna arvele võtma, sest kaebaja töölepingu lõppemise kuupäev oli tööandja poolt kindlaks

määratud ja kui Eesti Töötukassa oleks kaebaja ära kuulanud ja võimaldanud täiendavaid

andmeid esitada, oleks selgunud, millisest kuupäevast alates kaebaja töötuna arvelevõtmise

tingimustele vastab. Kohus leiab, et kaebaja töötuna arvelevõtmisest keeldumine olukorras, kus

tema töölepingu lõppemise kuupäev ei olnud veel kätte jõudnud, ei saa tema õigusi

intensiivselt riivata ja on ebatõenäoline, et kohus saaks tühistada Eesti Töötukassa 29.08.2025

otsuse nr TA25-0128906 sellel põhjusel, et Eesti Töötukassa ei selgitanud välja kaebaja

töölepingu lõppemist 12.09.2025.

10. Kohus ei nõustu sellega, et Eesti Töötukassa tuvastas faktilised asjaolud vale aja seisuga.

TöMS § 8 lg 2 kohaselt kontrollib Töötukassa isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele

vastavust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kui andmed puuduvad või on ebaõiged, on

töötukassal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavuse kontrollimiseks õigus nõuda isikult

lisaandmeid. Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas töötuna arvelevõtmise avalduse

(28.08.2025) enne töölepingu tegelikku lõppemist (12.09.2025). Eesti Töötukassa on

29.08.2025 otsuses märkinud, et töötamise registri andmetest selgus 28.08.2025, et taotleja

töötas avalduse esitamise ajal töölepingu alusel. Kuna töötamise registri andmed näitasid enne

29.08.2025 otsuse tegemist, et kaebaja töötab töölepingu alusel, siis pidi Eesti Töötukassa

otsuse tegemisel sellest lähtuma. TöMS-s ei ole sätestatud õiguslikku alust isiku etteulatuvalt

töötuna arvele võtmiseks või tulevikus toimuvate sündmuste väljaselgitamiseks, mistõttu ei

saanud Eesti Töötukassalt eeldada, et selgitatakse välja, kas parasjagu töötuna arvelevõtmise

tingimustele mittevastav kaebaja võiks lähiajal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastata.

Kohus leiab, et kuna TöMS § 8 lg 4 p 3 keelab võtta töötuna arvele isikut, kes töötab

töölepingu alusel, peab Eesti Töötukassa keelduma isiku töötuna arvelevõtmisest, kui tema

tööleping ei ole avalduse esitamise ajal veel lõppenud. Kaebaja puhul olid TöMS § 8 lg 4 p 3

kohaldamise eeldused seega täidetud.

11. TöMS § 3 lg 3 sätestab, et TöMS-i tähenduses on töötu inimene, kes ei tööta, on töötuna

Eesti Töötukassas arvele võetud ja otsib tööd. Kohtu hinnangul nähtub viidatud sättest loogika,

et esmalt peab isik reaalselt olema olukorras, kus ta ei tööta ja alles seejärel on võimalik isik

töötuna arvele võtta ja tööd otsida. Töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise ajal ei saanud

kaebajat pidada isikuks, kes ei tööta, sest tema tööleping veel kehtis.

2(3)

12. Kaebaja on möönnud, et tal oli õigus saada tööturumeetmeid alates 13.09.2025 ehk

esimesest päevast pärast tema töölepingu lõpetamist (kaebuse p 2.3). Kuna töötuna

arvelevõtmisega kaasnev õigus saada tööturumeetmeid tekib alles pärast töösuhte reaalset

lõppemist, ei näe kohus kaalukat põhjust, miks kaebaja pidanuks saama oma töötuna

arvelevõtmise avalduse kohta positiivse otsuse enne töösuhte reaalset lõppemist.

13. Kaebaja on välja toonud, et tal polnud võimalik töötuna arvelevõtmise avalduses märkida,

mis kuupäevast alates ta soovib enda töötuna arvelevõtmist ega esitada täiendavaid

dokumente. TöMS § 8 lg 1 sätestab, et töötuna arvelevõtmise avaldusele kantakse isiku ees- ja

perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress,

kontaktandmed ja pangakonto number. Kaebusele lisatud töötuna arvelevõtmise avaldusest

nähtub, et avalduses on nõutud seaduses ettenähtud andmeid. Täiendavate dokumentide

esitamine ei oleks menetluse tulemust kaebaja jaoks muutnud, sest Eesti Töötukassal olid

olemas andmed asjaolu kohta, mis välistas kaebaja töötuna arvelevõtmise.

14. Kohus ei nõustu kaebuses avaldatud seisukohaga, et Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse

muutmine on võimalik vaid kaebusega halduskohtule või vaidega haldusorganile. Kaebaja on

seisukohal, et tema puhul ei ole ilmnenud võrreldes taotluse esitamise ajaga uusi asjaolusid ega

tõendeid ning menetluse uuendamise taotluse esitamiseks puuduvad õiguslikud alused. Kohus

märgib, et töölepingu lõppemine 12.09.2025 on asjaolu, mis annab aluse taotleda menetluse

uuendamist haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 1 alusel või esitada uus töötuna arvelevõtmise

avaldus. Ka Eesti Töötukassa on oma 03.10.2025 seisukohas märkinud, et kaebajal on

võimalik esitada nii menetluse uuendamise taotlus kui ka uus töötuna arvelevõtmise taotlus.

Eesti Töötukassa 03.10.2025 antud selgituste põhjal on ilmne, et uus töötuna arvelevõtmise

avaldus jääks samuti rahuldamata, kuid tegemist oleks keeldumisega teisel õiguslikul alusel,

mis väljub praeguse haldusasja piiridest. Kui kaebaja esitab Eesti Töötukassale uue töötuna

arvelevõtmise avalduse ja saab selle kohta keelduva otsuse TöMS § 8 lg 4 p 6 alusel, on tal

võimalik seda vaidlustada kas vaidega Eesti Töötukassale või uue kaebusega Tallinna

Halduskohtule.

15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel selle esitajale.

16. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

17. Riigilõivu ei tagastata, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel (HKMS § 104 lg 5

p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

3(3)