4-25-2496/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2496

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Janella Põldpüü kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 27. juuni 2025. a otsusele

väärteoasjas nr 2780,25,009976

Menetlusalune isik

Janella Põldpüü

isikukood 49805234930; elukoht XXX; e-post XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post ppa@politsei.ee

Asja arutamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, kohus otsustas:

1. Rahuldada Janella Põldpüü kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27. juuni 2025. a

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,25,009976 Janella Põldpüüle määratud

karistuse osas ning teha vastavas osas uus otsus.

3. Mõista Janella Põldpüüle liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv

25 trahviühikut, s.o 200 eurot.

4. Rahatrahv summa 200 eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 27. juuni 2025. a otsuses märgitud arvelduskontodele 45 päeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, viitenumbriks märkida 10220192899290.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

27. juunil 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

patrullitalituse patrullpolitseinik Andra Kirotaja kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2780,25,009976. Otsuse kohaselt juhtis Janella Põldpüü 27. juunil 2025 kell 16.58 Tartu

linnas Tartu-Räpina-Värska 3. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 75 +/- 3 km/h. Suurim

lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 22 km/h. Sellega rikkus J. Põldpüü liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 ning tema

tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja määras J. Põldpüüle

karistuseks rahatrahvi summas 248 eurot.

27. juunil 2025 esitas J. Põldpüü Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub rahatrahvi

vähendamist või selle asendamist hoiatusega. Ta selgitas, et saab aru, et rikkumine toimus ja

ta vastutab selle eest, aga tegemist ei olnud teadliku ega tahtliku kiiruseületamisega. Sõiduki

esiklaasile on kuvatud GPS-põhine kiiruspiirangu info. Antud olukorras ei suutnud süsteem

kiiresti ja täpselt tuvastada piirkonda kehtestatud 50 km/h piirangut ja kuvas endiselt 70 km/h

lubatud kiirust. Kahjuks ei märganud ta enda selgitusel uut märki piisavalt kiiresti, mistõttu

ületas sõiduki kiirus lühiajaliselt kehtivat piirangud. Rikkumine ei olnud pahatahtlik ega

tulenenud hooletusest. Ta palub kohtul arvesse võtta, et tal puuduvad varasemad rikkumised.

Ta on alati austanud liiklusreegleid ning see juhtum on tugevaks meeldetuletuseks, kui

oluline on toetuda ainult oma tähelepanelikkusele, mitte tehnilistele süsteemidele. J. Põldpüü

palub arvestada oma varasemat laitmatut käitumist, rikkumise asjaolusid ja seda, et ta on

siiralt kahetsenud ja olukorrast õppinud. Lisaks palub kohtul kontrollida ja esitada kinnitus,

et sündmuskohal kasutatud kiirusmõõteseade oli nõuetekohaselt taadeldud, kehtiva

kalibreerimistähtajaga ja vastas kõigile seaduses toodud nõuetele.

10. juuli 2025 määrusega jättis kohus J. Põldpüü kaebuse käiguta, kuna kaebus oli

menetlusaluse isiku poolt allkirjastamata; ta ei ole märkinud kaebuses, kas soovib asja

arutamist istungil või nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kas on tõendeid,

isikuid, keda istungil üle kuulata; kas ta soovib, et menetluses osaleks kaitsja.

10. juulil 2025 esitas J. Põldpüü kaebuse täienduse, milles märgib, et nõustub asja

lahendamisega kirjalikus menetluses, ta ei soovi kaitsjat, tunnistajaid esitada ei ole ja

füüsilisel kujul tõendid tema käsutuses puuduvad.

15. juulil 2025 esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ei nõustu

kohtuväline menetleja kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku

põhjendused ei ole piisavad, et muuta määratud karistust või otsus tühistada. Kohtuväline

menetleja palub jätta otsuse muutmata, kaebuse rahuldamata ja nõustub asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on toime pannud tema süüks pandud rikkumise.

Kiiruse ületamine pandi toime Tartu linnaruumis keskmise liiklusintensiivsusega tänaval

reedese tööpäeva lõppudele järgneval ajal, mil liiklussagedus on tavapärasest veidi suurem.

Sõidukitele paigaldatud autoabi ei ole alati absoluutne tõde, mille järgi juht saaks liigelda

100% kindlusega, et ta täidab kõiki liikluskorraldusvahendeid. Autoabi põhineb GPS-le, mis

võib anda vahepeal ekslikku infot. Rikkumise kohas on samasugune liikluskorraldus olnud

pikki aastaid. Olukorras, kust juht ei liigu tuttavas keskkonnas, peab olema veelgi rohkem

ettevaatlikum ja tähelepanelikum. Igasugune piirkiiruse ületamine on riigi poolt rangelt

karistatav tegu. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on väiksem kui 1/3 seaduses

ettenähtud sanktsiooni suurimast määrast. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul

patrullpolitseinik juba arvestanud kõiki asjaolusid. Menetlusalune isik ei ole kiirmenetluse

2 / 6

otsuse koostamise ajal antud ütlustes avaldanud kahetsust. Isiku süü on kohtuvälise menetleja

hinnangul keskmisest väiksem. Tal ei ole kehtivaid karistusi, puuduvad kergendavad ja

raskendavad asjaolud ning kiiruseületamine oli mitte vähem kui 22 km/h. Kohtuvälise

menetleja hinnangul on karistus proportsionaalne ja õiglane. Trahviühiku määrad on alates

käesolevast aastast tõusnud. Vajadusel on menetlusalusel isikul õigus mõjuvatel põhjustel

esitada taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega,

lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse

kutsumata.

Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult

uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende

kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlus puudub käesolevas asjas selles, et J. Põldpüü juhtis 27. juunil 2025 Tartu linnas kl

16.58 ajal Tartu linnas Tartu-Räpina-Värska 3. kilomeetril ja ületas lubatud sõidukiirust

mootorsõidukiga BMW registreerimismärgiga XXX. Vaidlust pole ka selles, et nimetatud

teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt

on tuvastatav nii kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisega kui ka menetlusaluse isiku

enda ütlustega.

VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo

tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja

lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud

rikkumisest vastab neile nõuetele.

Kohtuvälise menetleja esitatud salvestiselt on tuvastatav, millist mõõteseadet kiiruse

mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht ning mõõteseadmega fikseeritud suurim

kiirus. Salvestiselt nähtub, et mõõtevahendina kasutati LE0828 tähisega seadet. Kiiruse

mõõtmine leiab aset 27. juunil 2025 ajavahemikul 16.58.20-16.58.24. Kohaks on märgitud

Jaama tn, suurimaks kiiruseks tuvastab mõõteseade 75 km/h kl 16.58.21. Samuti nähtub

videosalvestiselt, et mõõturiga mõõdetakse paigal seistes, mõõdetavaks objektiks on lähenev

hele BMW mootorsõiduk registreerimismärgiga XXX. Seega on kohtu hinnangul üheselt

3 / 6

tuvastatav, et videosalvestiselt nähtuv mootorsõiduk on J. Põldpüü juhitud BMW 525D

XDRIVE registreerimismärgiga XXX.

Käesolevas väärteoasjas ei ole koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Vabariigi

Valitsuse 16. juuni 2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg 2 kohaselt ei pea

mõõtetulemust protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või

muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on

riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Käesolevas

väärteoasjas on olemas videosalvestis, millelt nähtuvad eeltoodud andmed, mistõttu

protokolli koostamine ei olnud käesolevas väärteoasjas vajalik.

Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel

kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat.

Mõõtjaks on märgitud kasutaja numbriga 5397. Kohtule esitatud dokumentatsioonist nähtub,

et žetooninumbriga 5397 kasutajaks on patrullpolitseinik Germo Pärli. 2. jaanuari 2024. a

teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

patrullitalituse patrullgrupi I patrullpolitseinik Germo Pärli läbinud 27. jaanuaril 2021. a

mõõtealase koolituse (tõenduslik alkomeeter + narkokontroll) ning 25. veebruaril 2021. a

laseri ja radari kiirusemõõtmise koolituse. Metrosert taatlustunnistusest nr TTRS-25/00045

nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 nr LE0828 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud

nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 6. märtsil 2025 ning taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.

märts 2026 Seega mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku

poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus

tõendatud.

J. Põldpüü selgitas kaebuses, et ta tunnistab kiiruseületamist, kuid tegemist ei olnud tahtliku

tegevuse ega hooletusega, kuna ta lähtus mootorsõiduki esiklaasil kuvatavast GPS- süsteemil

põhinevast piirkiiruse näidikust.

Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et J. Põldpüü juhtis 27. juunil 2025. a kella 16.58

ajal Tartu linnas Tartu-Räpina-Värska 3. kilomeetril mootorsõidukit BMW 525D XDRIVE

registreerimismärgiga XXX kiirusega 75 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust

mitte vähem kui 22 km/h. Järelikult on J. Põldpüü tegevuses on tõendamist leidnud LS § 227

lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Kohtul tuvastab järgnevalt väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1

kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb

isik teo toime kaudse kahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et J. Põldpüü pani talle süüks pandava väärteo toime

vähemalt kaudse tahtlusega. J. Põldpüü pidi mootorsõidukit juhtides võimalikuks pidama, et

paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ja seda möönma. Asulasisesel teel, kus

liikluspiirang on 50 km/h on selgelt tajutav mitte vähema kui 22 km/h kiiruse ületamine.

Asjaolu, et J. Põldpüü tugines mootorsõidukil olevale kiiruspiirangu näidikule, ei välista

tema vastutust jälgida liiklusmärke ning järgida liiklusseaduses toodud nõudeid.

4 / 6

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust

isikut J. Põldpüüd tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja määras kiirmenetluse otsuse kohaselt J. Põldpüüle LS § 227 lg 2 järgi

karistuseks rahatrahvi summas 248 eurot ehk 31 trahviühikut.

J. Põldpüü on palunud kohtul kaaluda rahatrahvi vähendamist, kuivõrd tema tegu ei olnud

tegemist ei olnud teadlik ega tahtlik, tal puuduvad varasemad karistused ja ta on oma tegu

kahetsenud.

Kohus hindab järgnevalt, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kohane ja

vastab isiku süüle.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

J. Põldpüü ei eita kiiruse ületamist. Kohtueelses menetluses ei ole kohtuväline menetleja

tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kaebemenetluses on J.

Põldpüü väljendanud kahetsust ja andnud lubaduse edaspidi liiklusmärke hoolikalt jälgida

ning mitte toetuda mootorsõiduki GPS-põhisele kiiruspiirangu näidikule. Kohtu hinnangul on

võimalik arvestada J. Põldpüü väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3

mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab arvesse, et J.

Põldpüül puuduvad karistusregistri väljavõtte kohaselt karistused, st tegemist on tema esimese

rikkumisega.

Kohus leiab, et J. Põldpüü süü on keskmisest madalam. Menetlusalune isik ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, seega LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40

km/h) alammääras. Rikkumine leidis aset asulasisesel teel Tartu linnas suure liiklusega

piirkonnas ja ajal (kl 17 paiku). Seega oli potentsiaalsete ohvrite arv ja võimalik kahju

suurem. Ületades lubatud sõidukiirust enam kui 20 km/h, seab juht ohtu nii enda kui ka samal

teelõigul teiste liiklevate inimeste elu, tervise ja vara. Videosalvestiselt nähtuvalt on näha ka

mitmeid teisi mootorsõidukeid, seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sellisel ajal

ja kohas võis liiklejate arv olla keskmisest suurem. Kohus võtab arvesse aga ka asjaolu, et J.

Põldpüü on väljendanud, et ta mõistab rikkumist ja edaspidi soovib olla õiguskuulekas,

järgides liiklusmärke hoolikamalt.

Kuivõrd kohus tuvastas kaebemenetluses, et menetlusalune isik on väljendanud

puhtsüdamlikku kahetsust, on võimalik tema karistust kergendava asjaolu olemasolu

tuvastamise tõttu vähendada. Kohus leiab, et proportsionaalseks rahatrahvi suuruseks on 25

trahviühikut ehk 200 eurot.

5 / 6

J. Põldpüü taotles kaebuses alternatiivselt, et rahatrahv asendataks hoiatusega. Kohus

selgitab, et kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et J. Põldpüü on lubatavat suurimat sõidukiirust

ületanud ja seetõttu tuleb teda karistada vastavalt LS § 227 lg 2. Nimetatud paragrahv ei näe

ette hoiatuse kohaldamist.

Lubatava piirkiiruse ületamised on Eesti liikluses suureks probleemiks. Tegemist on ohtlike

süütegudega, mis võivad potentsiaalselt ohtu seada ka teised kaasliiklejad. Seega tuleb J.

Põldpüüd nii eripreventivsetel kui üldpreventiivsetel põhjustel karistada rahatrahviga.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus J. Põldpüü kaebuse karistuse osas ning tühistab PPA

Lõuna prefektuuri 27. juuni 2025 otsuse ja teeb selles osas uue otsuse. Kohus määrab J.

Põldpüüle LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahvi summas 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

6 / 6