3-25-2891/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-25-2891

Määruse kuupäev

07.10.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses

19.05.2025 Y paigutamisega kaebaja kambrisse

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks rahuldamata.

3. Jätta X-i taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastamiseks, tõendite kogumiseks ja

tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel X-i ja Y nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg

8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse Tartu

Vanglale.

ASJAOLUD

1. X esitas 02.09.2025 Tartu Halduskohtule kahju hüvitamise ja õigusvastasuse tuvastamise

kaebuse Tartu Vangla vastu. Tartu Vangla põhjustas kaebajale 19.05.2025 Y, kes ei järgi

hügieeninõudeid, kaebaja kambrisse paigutamisega kannatusi ja mittevaralist kahju. Kaebaja

leiab, et vangla provotseerib teda tema sagedaste ümberpaigutamistega ning Y paigutamisega

kaebaja kambrisse. Y kinnitas ka ise, et ei taha kaebaja kambrisse minna, sest ta haiseb uriini

ja fekaali järele. Üksuse juht H. Hamer paigutab kaebaja kambrisse isikuid selleks, et toimuks

konflikt, mille käigus saab keegi raskelt viga. Vastustaja tegutseb ümberpaigutuste

korraldamisel õigusvastaselt, sest paigutuste põhiline kaalutlus peaks käima isikute

kokkusobivuse üle. Y oli vangistusseaduse (VangS)§ 69 alusel lukukambris ja teistest

eraldatud, mistõttu tema paigutamine kaebaja kambrisse oli õigusvastane, sest ka kaebaja oli

sama meetme alusel teistest eraldatud. Vangla ei arvesta paigutuste tegemisel kaebaja vaimse

tervise probleemidega. Kaebaja vajab stabiilset ja turvalist keskkonda. Ametnik kasutas ära

3-25-2891

vaimselt alaarenenud Ya, et põhjustada konflikt. Y elas kambris enda rooja ja uriini sees ja ta

toodi selliselt kaebaja kambrisse, et kaebaja ründaks Ya. Vangla sundis kaebajat kannatama

rooja ja fekaali haisu. Kaebaja peksis puru enda kambri ja teatas ametnikele, et kui Y tuuakse

jalutuskäigult tagasi kaebaja kambrisse, siis ta lõikab tal pea otsast. Kaebaja on seisukohal, et

tal on õigus nõuda üksinda kambris olemist. Vangla teadis, et kaebaja on impulsiivne ja võib

ootamatus olukorras muutuda agressiivseks. Kaebaja arvates tuleks algatada sisejuurdlus

ametnike osas, kes osalesid 19.05.2025 Y ümberpaigutuse korraldamisel. Kaebaja vajas

19.05.2025 meediku sekkumist ja kanget ravimit rahunemiseks. Kaebajal tekkis

provokatsiooni tõttu tervisehäire – paanika ja agressiivsushoog. Kaebaja palus määrata

päevaseks ajaks lisaravi, sest ametnikupoolne psühhoterror tekitab vaimseid pingeid.

Kaebajale on põhjustatud mittevaraline kahju seoses inimväärikuse alandamisega 5000 euro

ulatuses ning seoses tervise kahjustamise ja elu ohtu seadmisega 5000 euro ulatuses.

Kaebaja taotleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vangistusseaduse ja vangla

sisekorraeeskirja suhtes osas, mis korraldab vanglasse paigutamist, ümberpaigutamist ning

vanglasisest paigutamist. Lisaks tuleb kaebaja arvates Justiitsministeeriumil teostada

järelevalvet vangla tegevuse üle.

2. Tartu Vangla edastas 02.10.2025. a vastuses kohtunõudele kaebaja esitatud kahjunõude

vanglale ja vangla otsuse kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

4. Kohus märgib esmalt, et ei käsita kaebaja väiteid vanglaametniku osas sisejuurdluse

algatamise kohta eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd sellise nõude esitamiseks puuduks

kaebajal kaebeõigus. Ühtlasi on kaebaja juba varasemalt (Kohtute Infosüsteemi andmetel

kohtuasjas nr 3-25-1454) kohtule sellesisulise kaebuse esitanud ning kohus on selle kohta

seisukoha võtnud.

5. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et 19.05.2025

paigutati tema kambrisse kaaskinnipeetav Y, kes ei järgi hügieeninorme ning haiseb. Kaebaja

leiab, et Y paigutamine tema kambrisse oli õigusvastane ning kuna tegemist oli haisva

isikuga, alandas see tema inimväärikust ning tekitas ka tervisekahju.

6. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud sellega, kui 19.05.2025 paigutati

tema kambrisse Y, kes kaebaja sõnul haises. Kohtule on usutav, et olukorras, kus kaebaja on

varasemalt viibinud erinevatel perioodidel kambris üksinda, võis kaaskinnipeetava

paigutamine tema kambrisse põhjustada talle küll teatavat ebamugavust, kuid kohtule ei

nähtu, et tegemist oli intensiivse riivega. Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka see,

kui Yst võis tuleneda ebameeldivat lõhna, kuivõrd Y paiknes kaebaja kambris üksnes loetud

tunnid (vt Tartu Vangla 03.09.2025. a otsust nr 1-9/2-25/303-3, mille kohaselt paigutati Y

kaebaja kambrisse 19.05.2025 kella 15.45 paiku ning kuivõrd ametnik avastas kell 19.07, et X

lõhub kambrit ja lubas Y pea maha lüüa, kui viimane jalutuskäigult tulles tema kambrisse

naaseb, ei viidud Ya kaebaja kambrisse tagasi, vaid paigutati ta ümber teise osakonda).

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine kahju tekkimist, samuti avaliku võimu kandja

tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei saa pidada eelnimetatud eeldusi suure

tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene.

2

3-25-2891

8. VangS § 11 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Tartu Vangla

kodukorra p 3.6 kohaselt määrab ja otsustab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava

vanglasisese paigutuse. Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida endale kambrit.

Eelnevat on kaebaja ka ise kinnitanud, kuid leiab, et selline kord on amortiseerunud ning tal

peaks olema õigus viibida kambris üksinda. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu ning ka

kaebaja ise kinnitab kaebuses, et talle ei ole väljastatud meditsiinilist tõendit, et tema

tervislikust seisundist tulenevalt peaks ta kambris paiknema üksinda. Kuna kehtiv õigus ei

anna kinnipeetavale õigust valida tema paigutamisel meelepärast kambrit ega kambrikaaslast

ning kaebajal puudub näidustus üksinda kambris viibimiseks, ei saa pidada vangla tegevust Y

paigutamisel 19.05.2025 kaebaja kambrisse õigusvastaseks.

9. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et kaebajale sai tekkida hüvitamisele kuuluvat

mittevaralist kahju. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et tema elu ja tervis seati ohtu

ning ta ärritus pärast Y paigutamist tema kambrisse, mistõttu vajas ta rahustit. Kohus leiab, et

ärritumine on üsna tavaline reaktsioon olukorras, kus inimene ei ole rahul temaga parajasti

toimuvaga. Samas ei saa pidada lihtsalt ärritumist vaimse tervise kahjustamiseks ning isegi

mitte olukorras, kus kaebaja vajas rahunemiseks väidetavalt rahustit. Kuigi kaaskinnipeetava

paigutamine kaebaja kambrisse võis talle põhjustada mõningast ebamugavust, ei nähtu

kohtule, et tegemist oli sedavõrd intensiivse riivega, et tegemist saaks olla tervise

kahjustamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega veenvaid

põhjendusi, millest kohus saaks järeldada, et just Y paigutamine tema kambrisse tekitas kahju

kaebaja vaimsele tervisele. Iga ebameeldivustunnet ei saa samastada vaimse tervise

kahjustamisega. Kuna kaebuse pinnalt võib mõista, et kaebajal esinesid vaimse tervise

probleemid juba enne vaidlusalust ümberpaigutust, võivad kaebaja poolt välja toodud

hingelised probleemid olla pigem tingitud kaebaja varasemast seisundist või raskustest

harjuda vangla üldise režiimiga.

10. Kohus ei pea tõenäoliseks ka seda, et Y paigutamisega kaebaja kambrisse oli ohus kaebaja

elu ja tervis. Y viibis kaebaja kambris üksnes loetud tunnid. Kaebaja sõnul Y haises. Tartu

Vangla selgitas 03.09.2025. a otsuses, et Yl võimaldati ümberpaigutamisele eelneval päeval

käia duši all ning S8 osakonnas oleks toimunud pesuvahetus 21.05.2025, s.o paar päeva pärast

toimunud ümberpaigutust. Yl oli võimalus taotleda ka varasemat pesu ja/või riiete vahetamist.

Ühtlasi on primaarseid hügieenitoiminguid võimalik teha kambris oleva kraanikausi kohal.

Seega oli asjaolu, et Yst võis tuleneda kaebaja jaoks ebameeldivat lõhna, kergesti kõrvaldatav.

Eelnevat arvesse võttes on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et kaebajale oleks vangla tegevuse

tagajärjel tekkinud sellist kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks ja kuuluks

RVastS alusel rahaliselt hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei esinenud reaalset ohtu kaebaja elule

või tervisele.

11. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi

olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine,

millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine,

sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava

läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse

väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis.

Käesolevas asjas esitatud kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.

12. Kohtu eeltoodud järeldusi ei muuda kaebaja väited vangistusseaduse ja vangla

sisekorraeeskirja kinnipeetavate paigutamist reguleerivate sätete põhiseadusvastasusest.

Kohtul puuduvad alused pidada neid sätteid põhiseadusega vastuolus olevateks, mistõttu tuleb

jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks rahuldamata.

3

3-25-2891

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS §

43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega

sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

14. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

15. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle käesolevas haldusasjas esindaja

määramiseks. Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks

käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et

kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus,

tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-dele 1 ja 5, kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et riigi õigusabi andmist ei muuda põhjendatuks ka

asjaolu, et kaebaja on viidanud oma arvukatele kohtuasjadele ning piirangutele arvuti

kasutamisel. Asjaolud, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole

riigi õigusabi andmise aluseks. Kaebaja enda viitest sellele, et tema poolt 2024. aastal esitatud

100 kaebusest on menetlusse võetud 8–10, saab järeldada, et kaebaja esitab kohtule paljuski

põhjendamatuid kaebusi, tekitades ise olukorra, kus ta ei suuda neid hallata. Samas näitab

menetlusse võetud asjade hulk, et kaebaja on suutnud esitada põhjendatud juhtudel kaebusi ise

enda õigusi tõhusalt kaitstes.

16. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja Y nimed tähemärgiga (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4