3-25-2306/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

07.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2306

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X-i

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina

Lõbus

Puudutatud isik – X. X , riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.09.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 26.09.2025 vastuse lisad

digitaalse toimiku lehekülgedel 245-292.

2. Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.09.2025

määrus haldusasjas nr 3-25-2306 muutmata.

3. Vabastada X. X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde.

4. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna,

asendades puudutatud isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-2306

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tabas 12.07.2025 kell 02.17 Kitsõ külas Setomaa vallas

Võrumaal isiku, kelle liikumise jalgrattaga piiririba läheduses oli fikseerinud kell 01.45 Piusa

kordoni kaamera. Isik tuvastati XXX siseriikliku passi alusel kui X. X (puudutatud isik),

sündinud XX.XX.XXXX. Puudutatud isik esitas 12.07.2025 kell 02.19 rahvusvahelise kaitse

taotluse ja ta peeti kell 02.19 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel.

2. Tartu Halduskohus andis 13.07.2025 määrusega nr 3-25-2306 loa X. X-i

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 11.09.2025. Tartu

Ringkonnakohus jättis 09.09.2025 määrusega X. X-i määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu 13.07.2025 määruse muutmata. X. X esitas 23.09.2025 Riigikohtule

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2025 määruse peale.

3. PPA esitas 02.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X-i kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa saamiseks neljaks kuuks VRKS § 362 lg 5 ja § 361 lg

2 p 4 alusel.

Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik kinnitas, et

ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse

tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel

antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise

kaitse saajaks. Isiku puhul esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p

8 kohane põgenemisoht. Isik on kinnitanud menetlustoimingutel, et ta on oktoobris 2020. a-l

ületanud ebaseaduslikult Vene-Eesti piiri ja suundunud Saksamaale, kus taotles

rahvusvahelist kaitset. PPA-l puudub hetkel informatsiooni nimetatud piiriületuse kohta. PPA

on tuvastanud ja saanud Eurodac infosüsteemist teada, et 07.05.2021 on Berliinis hõivatud

isiku sõrmejäljed. Sellest tulenevalt tegi PPA täiendava päringu Saksamaa ametivõimudele,

kes kinnitasid samal päeval, et nende info kohaselt saabus isik Saksamaale 19.10.2020.

Saksamaa ametivõimudel puudub isiku kohta taustainfo. Isik taotles 07.05.2021 Saksamaal

rahvusvahelist kaitset, kuid tema taotlus lükati tagasi ja isik saadeti riigist välja 31.08.2021.

Isik kinnitas 13.07.2025 kohtuistungil, et tema väljasaatmine toimus koos saatemeeskonnaga.

See viitab, et ka Saksamaa ametivõimude hinnangul esines isiku suhtes 2021. a-l

põgenemisoht. Samuti kinnitas isik istungil, et 2020. a-l, pärast ebaseaduslikku piiriületust ei

pöördunud ta Eesti ametivõimude poole ja lahkus teise riiki, viibides Lätis, Leedus, Poolas,

Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ning pärast seda suundus tagasi Saksamaale, kus esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku seletused ja võimalik varasem piiriületus kinnitavad, et

isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta

ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik on

öelnud menetlustoimingute ajal, et ta pole veel välja mõelnud tegelikku sihtkohta ning kui

Eesti politsei poleks teda kinni pidanud, oleks ta internetist otsinud sobiva riigi, mis on

võimalikult kaugel Venemaast. Pärast ebaseaduslikku piiriületust ei soovinud isik kohtuda

PPA ametnikega ja varjas end. Suure tõenäosusega ei plaaninud isik üldse Eestis

rahvusvahelist kaitset taotleda.

Kinnipidamiskeskuses viibitud aja jooksul on isikut nõustatud kuuel korral. Isikule on

07.08.2025 nõustamisel selgitatud tõendamiskoormust ning asjaolu, et kui isikul puuduvad

tagakiusamist kinnitavad tõendid, ei pruugi ta suure tõenäosusega pagulasseisundi saajaks

kvalifitseeruda. Isik esitas pärast seda 12.08.2025 taotluse kohtumiseks Venemaa konsuliga.

15.08.2025 nõustamise käigus väljendas isik huvi ja uuris võimalusi vabatahtlikuks

lahkumiseks ning koduriigis reintegratsioonitoetuse saamiseks. Eelnev viitab, et isikul puudub

sügav või vahetu hirm Venemaale naasmise ees. Pigem peab isik Venemaale naasmist

realistlikuks. Antud käitumine seab kahtluse alla ka rahvusvahelise kaitse vajaduse ning on

2(6)

3-25-2306

alust arvata, et taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks.

Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, kuna isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud

ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Isikuga on planeeritud rahvusvahelise kaitse

menetluse vestlus 19.09.2025. Isik võib vabaduses viibides lahkuda talle sobivasse

liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid

kogumis, on tema põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik. Isiku

kehtivate reisidokumentide hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta

ei vähenda põgenemisohtu.

Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

4. X. X ei nõustunud kohtuistungil taotlusega. Tema liikumisvabadus on piiratud ja ta ei

saa osta asju. Temalt on ära võetud mobiiltelefon, kus on vajalikud tõendid. Ta ei saa

kinnipidamiskeskuses hästi magada. Varasem piiriületus oli ammu ja ta elas Saksamaal ka

pärast seda, kui ta sai taotluse osas keelduva otsuse, ei põgenenud. Isiku esindaja selgitas, et

kinnipidamine ei ole põhjendatud, isik teeb PPA-ga koostööd ning varem saadeti ta

Saksamaalt välja probleemideta. Isik on kättesaadav ka nt Vao keskuses elades. Asjaolust, et

isik soovis kohtuda oma koduriigi konsuliga, ei saa järeldada, et tal ei ole alust rahvusvahelise

kaitse saamiseks. See, et isikul on unistus elada võimalikult kaugel Venemaast, ei tähenda, et

ta peaks Eesti politsei eest ära põgenema. Paljud rahvusvahelise kaitse taotlejad ületavadki

piiri ebaseaduslikult, see ei oma määravat tähendust.

5. Tallinna Halduskohus

andis

05.09.2025 määrusega

PPA-le loa X. X-i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 05.01.2026 k.a).

Taotluses märgitud asjaolud ning isiku esitatud väited ja käitumine loovad piisava

põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu. Põgenemisohtu on hinnanud Tartu

Halduskohus 13.07.2025 määruses ning seni ei ole selgunud asjaolusid, mis annaksid aluse

asuda teistsugusele seisukohale. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis

viibimiseks. Ta on ise kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus ning

ta ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Tema

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on läbi viidud esmased menetlustoimingud, mille

põhjal ei ole PPA-l veel võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks.

Kaebaja tegevus 2020. ja 2021. a-l Saksamaal ja mujal Euroopas annab alust arvata, et

kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ei pruugi ta olla PPA-le kättesaadav menetluses

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni ja liikuda mõnda teise liikmesriiki. PPA viitab

mh, et isik on öelnud menetlustoimingute ajal, et pole veel välja mõelnud tegelikku sihtkohta

ning kui Eesti politsei poleks teda kinni pidanud, siis oleks ta internetist otsinud sobiva riigi,

võimalikult kaugel Venemaast. See kinnitab veelkord põgenemisohu esinemist.

Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede

taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks).

Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud

eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet

samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes

usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei

suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põgenemist eelduslikult ära hoida.

3(6)

3-25-2306

Kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei

ole vastuolus puudutatud isiku turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus ning

vajadusel arstiabi. Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada vajadusel nõustamist,

kasutada internetti ja võtta ühendust lähedastega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X. X palub 17.09.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha asjas uus

määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada puudutatud isik

kinnipidamiskeskusest.

Puudutatud isik nõustub, et temaga seotud asjaolusid tuleb kontrollida ning see võtab

täiendava aja. Samas puudub alus arvata, et isik ei oleks vabaduses viibides ametivõimudele

kättesaadav. Puudutatud isik kinnitab, et ta teeb PPA-ga koostööd ega põgene. Isik on

kättesaadav ka pagulaskeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. PPA ei ole

põgenemisohtu hinnates arvestanud isiku ütlustega ja temaga seotud asjaoludega. Isiku suhtes

oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

7. PPA palub 26.09.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Isikuga viidi 12.09.2025 läbi rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus. Vestlusest nähtub, et isik

ei tee koostööd, et selgitada välja taotlusega seotud asjaolud. Ta põikleb küsimustele

vastamisest kõrvale ega vasta selgelt ja otse. PPA-l on vaja välja selgitada asjaolud, miks isik

kaitset taotleb ning millised täpsed ohud isikut Venemaale minnes ähvardavad. Isik ei

soovinud ohtude olemasolu täpsustada ega selgitada. 22.09.2025 viidi isikuga läbi uus vestlus,

milles isik ei suutnud vastata, mille tõttu ta kardab Venemaale tagasi pöörduda. Isikuga tuleb

läbi viia täiendav vestlus. 23.09.2025 saatis Saksamaa vastusena PPA 15.09.2025

teabepalvele isiku varjupaigataotluse materjalid 2021. a kohta, millest nähtub, et isik sisenes

2021. a jaanuari lõpus ebaseaduslikult Saksamaale. Kuni Saksamaa politseiga suhtlemiseni

2021. a aprilli lõpus või mai alguses ei ilmunud ta vastuvõtukeskusesse ega taotlenud

varjupaika välismaalaste ametilt või politseilt. Samuti nähtub, et isiku rahvusvahelise kaitse

taotlus jäeti Saksamaal ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad isiku kinnipidamist. Puudutatud isik heidab ette

isikust tulenevate asjaoludega arvestamata jätmist, kuid pole välja toonud konkreetseid

asjaolusid, mida pole arvesse võetud. Määruskaebus on üldsõnaline ja väited on sisustamata.

Vastustaja on taotluses põhjalikult isikuga seotud asjaolud välja toonud ja neid analüüsinud.

Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis kinnitaks isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise

hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine. Rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamine võis olla tingitud ka sellest, et isik jäi PPA vaatevälja. Isik ei ole väitnud, et tegi

kohe Eestisse jõudmise järel pingutusi selleks, et saada kontakt ametivõimudega ja esitada

rahvusvahelise kaitse taotlus. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis motiveeriks teda siin

edasi viibima. Isiku käitumine annab alust arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida

talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda

Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi menetlusest kõrvale hoiduda. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-25-2306

8. PPA esitas koos vastusega määruskaebusele 23.09.2025 Saksamaa vastuse PPA

teabepalvele ja selle masintõlke ning puudutatud isiku 12.09.2025 ja 22.09.2025 küsitluse

protokollid (digitaalse toimiku leheküljed 245˗292). Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid

asja õigemaks lahendamiseks toimikusse (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

9. Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks. Tartu

Ringkonnakohus tuvastas riigi õigusabi taotluse kohta 18.07.2025 tehtud määruses isikul vara

ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud

eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku

taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse tõlkimise kulude

kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste

tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks

menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist

ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Isik suhtleb vene keeles,

mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni,

edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine vene keelde.

10. PPA taotles luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 68 p-ga 8. Ringkonnakohus

leiab, et halduskohus on PPA taotluse õigesti rahuldanud.

11. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine

eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust

omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks).

Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate

väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise

võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja

kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise

ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2). Puudutatud isiku

rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. PPA on loataotluses ja määruskaebuse vastuses

märkinud, et puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole veel lõplikult välja selgitatud. Isikuga

on 12.09.2025 ja 22.09.2025 viidud läbi vestlused, kuid isik on põigelnud küsimustele

vastamisest kõrvale, ei ole vastanud selgelt ja otse ega ole seni toonud välja põhjuseid, miks ta

rahvusvahelist kaitset taotleb ning millised ohud teda Venemaale tagasipöördumisel

ähvardavad. Kuna isik ei ole täpsustanud ega selgitanud ohtude olemasolu, tuleb läbi viia uus

vestlus. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA selgitused asjakohased. PPA-l tuleb

kaitsevajaduse hindamiseks puudutatud isikuga pärast toimunud intervjuusid uuesti vestelda.

PPA-le ei saa rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel heita ette põhjendamatut

viivitamist. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg ei ole möödunud ja PPA

esindaja kinnitas 05.09.2025 istungil, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus viiakse

läbi tähtaja jooksul.

12. Eelnimetatud alusel on kinnipidamine vältimatult vajalik ainult juhul, kui on põhjendatud

alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama

(Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1˗18.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna

seda, kui esineb mõni VSS §-s 6⁸ nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa

Liidu liikmesriigist. VSS § 6⁸ kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb

vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu

5(6)

3-25-2306

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

Põgenemisohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki

käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus

leiab, et PPA tugines puudutatud isiku põgenemisohu tuvastamisel õigesti VSS § 68 p-le 8, s.o

asjaolule, et isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole

saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik saabus Eestisse

ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ta on kinnitanud, et ebaseaduslik

piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus ning ta ei proovinud Eestisse tulla rahvusvahelise

kaitse taotlemiseks (isiku 12.07.2025 seletuskiri, dtl 12˗13). Põgenemisohule ei viita üksnes

ebaseadusliku piiriületuse fakt, vaid ka muud PPA taotluses ja määruskaebuse vastuses

kirjeldatud asjaolud. Isikuga läbi viidud menetlustoimingute käigus on selgunud, et ta ületas

Vene-Eesti piiri ebaseaduslikult ka 2020. a-l ning suundus pärast Eestist lahkumist

Saksamaale, kus taotles rahvusvahelist kaitset. Eelnevalt viibis ta ebaseaduslikult veel Lätis,

Leedus, Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias. Isiku taotlus jäeti Saksamaal

22.06.2021 otsusega ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata (otsus koos tõlkega dtl

245˗272). Isik saadeti 31.08.2021 Saksamaalt välja koos saatemeeskonnaga, mis viitab isikust

lähtuvale põgenemisohule. Isik on vestlusel kinnitanud, et 12.07.2025 piiri ületades polnud ta

veel välja mõelnud, millises riigis rahvusvahelist kaitset taotleb (12.09.2025 vestluse

protokolli lk 5, dtl 289). PPA taotluse kohaselt on isik öelnud, et kui teda poleks Eestis kinni

peetud, siis oleks ta otsinud internetist sobiva riigi, mis on võimalikult kaugel Venemaast.

Ringkonnakohtu hinnangul annavad eeltoodud isikuga seotud asjaolud kogumis aluse jaatada

piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada isiku kinnipidamist veel neljaks kuuks, tagamaks

tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks.

13. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-

16, p 12). Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist (kuni 05.01.2026) ei ole alust hinnata ka

ebaproportsionaalseks, arvestades kinnipidamisest möödunud aega. Isik ei ole esitanud

väiteid, mis annaks pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise

kaalutlustega.

14. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 05.09.2025 määrus

muutmata.

15. Määruse tuleb avaldada tervikuna, asendades isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)