3-25-3209/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3209

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus XXX suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sven

Enok

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse - XXX

Menetlustoiming

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist Eesti krediidi-

asutustes asuvatele ja tulevikus avatavatele XXX arvelduskontodele kogusummas 46

687 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

puudutatud isikule.

ASJAOLUD

/…/

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa

3-25-3209

andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei

sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa

andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjen-

datud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võima-

tuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saa-

miseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on

mh õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele sama seadusega ja täitemenetlust reguleerivate

õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3) ning arestida pangakonto (MKS § 131

lg-d 1 ja 2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksu-

otsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel

saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga,

kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1362 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub

võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus

vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt kontrollib MTA 28.07.2025 korralduse (dtl 13–15)

alusel XXX käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil oktoober

2024 kuni juuni 2025. XXX ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ega täitnud MTA

korraldust.

7. Kuna XXX ei ole esitanud teavet ega dokumente, tegi MTA XXX müügikäibe kindlaks

XXX arvelduskonto ja käibedeklaratsioonil deklareeritavate arvete alusel. Maksuhaldur

leidis, et kontrolliperioodis on XXX -l jäetud käibedeklaratsiooni andmete järgi 22% määraga

käivet deklareerimata summas 240 798,84 eurot ja sellest käibemaksu 52 975,74 eurot.

Pangakonto väljavõttest on näha, et XXX-ile laekub väikestes summades erinevatelt

2(4)

3-25-3209

äriühingutelt ja eraisikutelt arvete ja tööde eest raha, mis on XXX käibedeklaratsioonil

deklareerimata. Seega lisaks käibedeklaratsioonil deklareerimata maksustatavale käibele on

XXX jätnud deklareerimata ka pangakontolt nähtuvad muult müügitulult arvestatud

maksustatava käibe summas 8053,27 eurot (9824,99 ÷ 1,22) ja sellelt käibemaksu 1771,72

eurot (8053,27 × 22%). MTA näeb XXX tehingupartnerite käibedeklaratsiooni andmetelt

müüki XXX-ile , mida saab võtta sisendkäibemaksu arvestuses arvesse, kuna tehingud võivad

olla seotud äriühingu äritegevusega. Maksuhaldur leidis, et seega on XXX -l võimalus

sisendkäibemaksu arvestuses kajastada summat 8060,46 eurot.

8. Kontrolli käigus tuvastatud asjaolude pinnalt järeldab MTA, et XXX on kontrollitaval

perioodil oktoober 2024 kuni juuni 2025 jätnud deklareerimata ja tasumata käibemaksu kokku

summas 46 687 (1771,72 + 52 975,74 – 8060,46) eurot. Deklareerimata on jäänud 22%

määraga maksustatava käive summas 248 852,11 (240 798,84 + 8053,27) eurot, millest

arvestatud käibemaks on 54 747,46 eurot (1771,72 + 52 975,74) eurot ning sisendkäibemaks

summas 8060,46 eurot. Maksuhaldur peab võimalikuks, et kontrolli tulemusel suureneb

XXX maksukohustus summas 46 687 eurot.

9. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine

oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise

nõude või kohustuse määramine.

10. Täidetud on eeldus, et kontrollimenetluse tulemusel pärast rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt rasken-

datuks või võimatuks. Maksuhalduril on kahtlus, et XXX on teadlikult varjanud enda

maksukohustust ja hoidnud teadlikult kõrvale maksude tasumisest. On põhjendatud eeldada,

et isik ei asu ka tulevikus vabatahtlikult maksukohustust tasuma. XXX väldib MTA-le

dokumentide esitamist ja käibedeklaratsioonidel käibemaksu deklareerimist. XXX-ile - on

korduvalt määratud sunniraha (dtl 94–95, 96–97), kuna äriühing ei ole täitnud korraldusi

deklaratsioonide esitamiseks. Äriühing ei ole sunniraha tasunud ja sunniraha on kätte saadud

arvelduskonto arestimise kaudu. Seega ei täida äriühing seadusest tulenevaid kohustusi.

Äriühing ei ole kontrollimenetluses vastanud maksuhaldurile ega esitanud vajalikke doku-

mente. Samuti on äriühingul taotluse esitamise seisuga esitamata 2024. a majandusaasta aru-

anne, mille esitamise tähtajaks oli 30.06.2025. Äriühingu pangakontolt nähtuvalt liiguvad

summad pangakontole ja peaaegu samas suuruses sealt välja. Äriühingu ainukeseks register-

varaks on liiklusregistri andmetel sõiduk MAN TGL 8.220 4X2 BL. Mistahes muu

registervara äriühingul puudub ja äriühingu ainus likviidne vara on pangakontol asuv ja sinna

laekuv raha. Maksukohustuslane võib ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale

hoiduma ja taolise olukorra vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks.

11. Arveldusarvele aresti seadmine on äärmuslik meede, mis võib halvata äriühingu

majandustegevuse ja tuua kaasa pöördumatu kahju, mille tagajärjel võib äriühing muutuda

maksejõuetuks. Seetõttu tuleb täitetoimingu luba taotledes valida meede, mis riivaks isiku

õigusi vähem. Äriühingule kuulub liiklusregistri andmetel sõiduk MAN TGL 8.220 4X2 BL

(registrimärk YYY). Maksuhaldur ei ole taotlenud sõidukile käsutuskeelu seadmise luba.

Maksuhaldur asus seisukohale, et sõiduki müük võib võtta märkimisväärselt aega, sõltudes

turuolukorrast ja sõiduki seisukorrast. Lisaks vähendavad võimalikud täitemenetluse kulud (nt

hindamine, transport, hoiustamine, müügiorganisatsioonide teenused) reaalselt saadavat tulu

veelgi.

12. Käesoleval juhul on äriühing sõiduki soetanud 06.12.2024. Liiklusregistri päringu

kohaselt oli sõiduki esmane registreerimine 02.01.2013 ja läbisõit jaanuari 2025. a seisuga

3(4)

3-25-3209

peaaegu 400 000 kilomeetrit (dtl 106–108). Liikluskindlustusfondi andmetel on sõiduk

osalenud kahel korral liiklusõnnetustes (dtl 113–114). Käesoleval juhul ei ole teada sõiduki

väärtust ega seisukorda. Seetõttu on põhjendatud, et maksuhaldur ei ole taotlenud sõidukile

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist liiklusregistrisse. Kuna praegusel juhul

ei ole võimalik tagada määratava maksusumma sundtäitmist vähem koormavate

täitetoimingute rakendamisega, on maksuhalduri taotletud täitetoiming taotletavas ulatuses

eesmärgi saavutamiseks sobiv ja proportsionaalne. Kohus leiab, et arvelduskontodele aresti

seadmine taotluses märgitud asjaoludel ja suuruses on vajalik ja proportsionaalne.

13. Kohus möönab, et pangakonto arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi, kuid

maksuvõla sissenõudmise tagamiseks tuleb maksuvõla tekkimise eest vastutaval isikul

seadusega lubatud piiranguid taluda. Riigikohus on märkinud, et maksukohustuste korrektse

täitmise vastu on oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda isiku õiguse kasutada piiranguteta

oma vara, sh sissetulekuid (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 29).

14. Maksuhaldur on taotluses üheselt ja arusaavalt märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui

isik esitab tagatise nii eeldatava maksukohustuse kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi

vastavalt MKS §-le 122.

15. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjen-

datud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist,

kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud

või muutuda koguni võimatuks. Kohus rahuldab MTA taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)