2-22-4462/120 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-22-4462

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

V P hagi D L vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1920,96 eurot (213,44 × 9)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V P (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Aivar Haava

(isikukood XXX)

Kostja D L (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

6. oktoobril 2025, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda vastuvõtmast ja menetlemast kostja 1. septembril 2025 esitatud

menetlusdokumendis sisalduvaid taotlusi ja suhtlemiskorra kindlaksmääramise

nõuet.

2. Rahuldada hagi elatise nõude osas täies ulatuses.

3. Mõista D L (isikukood XXX) välja V P (isikukood XXX) kasuks elatis 25. märtsist

2022 kuni 25. aprillini 2025 kindlas summas 8220,35 eurot.

4. Kohustada D. L tasuma elatist V. P pangakontole Swedbank nr XXX, selgituseks

märkida „V P elatis“.

5. Jätta osapoolte menetluskulud elatise nõude osas nende endi kanda.

6. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

7. Hageja võib esitada põlvnemise nõude osas menetluskulude nimekirja hiljemalt 14.

oktoobril 2025. Menetluskulude nimekirjas tuleb välja tuua kinnitus, et kõik kulud

on kantud seoses antud kohtumenetlusega TsMS § 176 lg 5 järgi. Menetluskulude

nimekirja esitamata jätmisel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks tsiviilasja materjalide alusel (TsMS § 174 lg 1 teine lause).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-22-4462

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V P (hageja) oma seadusliku esindaja ema A P kaudu esitas 25. märtsil 2022 Viru Maakohtule

hagi D L (kostja) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

Hagiavalduses palus tolleaegne alaealine laps V P kindlaks määrata, et tema põlvneb D L ja et D

L on V P isa. Põlvnemise tuvastamisel kohustada kostjat tasuma hagejale igakuine elatis summas

213,44 eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summa,

ajavahemikul 25.03.2022 kuni V P täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Elatis tuleb kanda V P

arveldusarvele SEB Pank nr XXX iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks. Elatist makstakse iga

kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „V P elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest

elatist makstakse.

Hagiavalduse põhjendustest nähtub, et kostja on hageja bioloogiline isa. Hageja on sündinud

hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust 25.04.2007. Hageja seadusliku esindaja ja kostja

kooselu lõppes 2008. a märtsis. Kostja ei abista mitte mingil moel hageja seaduslikku esindajat

alaealise lapse kasvatamisel ega osale tema ülalpidamises. Laps oma isa ei tea ega mäleta.

Kostja isaduse tuvastamise korral soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist hageja kasuks.

Hageja palub kohtul kooskõlas PKS § 101 lõikega 1 mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine

elatis ning kohustada kostjat ülalpidamiskohustust kohaselt täitma kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Hageja nõuab mõista kostjalt elatise välja PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras.

Kuigi hageja nõuab miinimumelatist ja selle arvutamise alused on alates 01.01.2022 muutunud,

ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi ega selle rahuldamise kulusid tõendama.

2. Kohus 30. märtsi 2022. a määrusega võttis hagi menetlusse.

3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja isadust ei tunnista, ühtegi kohustust ülapidamise osas enda

peale ei võta.

4. 23. jaanuari 2024. a osaotsusega rahuldas Viru Maakohus hagi põlvnemise tuvastamise nõude

osas. Tsiviilasja menetlus elatise väljamõistmise nõudes jätkub pärast osaotsuse jõustumist. Viru

Maakohtu 23. jaanuari 2024. a osaotsus jõustus Riigikohtu 14. aprilli 2025. a määrusega 14.

aprillil 2025.

5. Hageja sai 25. aprillil 2025 täisealiseks.

6. Kohus arutas tsiviilasja elatise nõude osas 10. juunil 2025 toimunud kohtuistungil. Seoses

hageja täisealiseks saamisega arutlesid osapooled elatise võlgnevuse suuruse ja võimaliku

kompromissi üle. Kuna hageja ei osanud täpset elatise võlgnevuse suurust nimetada, andis

kohus hagejale tähtaja, esitamaks arvestusi ja kompromissiettepanekut kohtule ja kostjale.

Kostjale on kohus andnud tähtaja, esitamaks ettepanekut või arvamust kompromissi kohta.

Osapooled nõustusid tsiviilasja edasise lahendamisega kirjalikus menetluses.

2(8)

Tsiviilasi nr 2-22-4462

7. Hageja esitas 27. juunil 2025 kompromissiettepaneku, mille järgi, arvestades PKS §-s 101

sätestatud miinimumelatise arvutamise reegleid, sh lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (hageja

endisele seaduslikule esindajale A P maksti lasterikka pere toetust kuni vanema lapse R P 19-

aastaseks saamiseni XXX) oli D L ajavahemikul 25.03.2022–25.04.2025 (s.o hagiavalduse

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni) kohustatud tasuma V P elatist kogusummas

8743,06 eurot:

- 25.03.2022 kuni 31.03.2022 – 48,20 eurot (213,44 : 31 x 7);

- 1.04.2022 kuni 31.01.2023 – 2256,40 eurot (225,64 x 10);

- 1.02.2023 kuni 31.03.2023 – 322,94 eurot (161,47 x 2);

- 1.04.2023 kuni 31.12.2023 – 1855,44 eurot (206,16 x 9);

- 1.01.2024 kuni 31.03.2024 – 668,49 eurot (222,83 x 3);

- 1.04.2024 kuni 30.06.2024 – 750,66 eurot (250,22 x 3);

- 1.07.2024 kuni 31.03.2025 – 2589,48 eurot (287,72 x 9);

- 1.04.2025 kuni 25.04.2025 – 251,45 eurot (301,74 : 30 x 25).

Igakuise elatise suurus arvutati välja kasutades Justiitsministeeriumi kodulehel kättesaadavat

elatiskalkulaatorit (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/).

Kuna kostja ei ole kohtumenetluse vältel hagejale elatist maksnud, on tal tekkinud hageja ees

elatise võlgnevus eeltoodud suuruses.

Lähtudes heast usust ja menetlusökonoomia põhimõttest, teeb hageja kostjale ettepaneku sõlmida

käesolevas tsiviilasjas kompromiss järgmistel tingimustel:

- D L kohustub maksma V P sissenõutavaks muutunud elatise võla kogusummas 8000 eurot

igakuiste osamaksetena kuni võla täieliku tasumiseni 225 eurot kuus (kostja poolt 10.06.2025

kohtuistungil pakutud suurus);

- D L kohustub igakuiseid osamakseid tasuma V P arveldusarvele SEB Pank nr XXX iga kuu

hiljemalt 10. kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 10.08.2025;

- Juhul kui D L ei pea kinni kompromissilepingus kokku lepitud maksegraafikust, on V P õigus

nõuda kogu selleks ajahetkeks tasumata jäänud elatisevõla tasumist;

- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

8. Kostja teatas 30. juunil 2025 kohtule, et ei saa võtta vastu esitatud kompromissi ettepanekut,

kuna see põhineb valeandmetel. Väidetakse, et elatis on arvestatud kasutades digikalkulaatorit,

kuid seal ei ole võimalik sisestada hageja andmeid, kuna hageja on täisealine. Ettepanekus ei ole

arvestatud lasterikka pere toetuse mahaarvamist, on ainult viide sellele, kuid mitte kuskilt ei

nähtu, kuidas kujunes igakuine summa. Arvutuskäik jääb täiesti arusaamatuks.

Ettepanekus ei ole arvestatud kostja pankrotimenetlust ja sellest tulenevat sissetulekut, 725 eurot

kuus. Arvestamata jääb töötuks olemise periood. Ka jääb arvestamata, et kostja oli täiesti varatu.

Arvestamata on, et kostjalgi on perekond ja perekonnas (oli arvestuse ajal, nüüdseks täisealine)

alaealine laps.

Kohtuistungil oli hageja esindaja nõus kompromissiga 7000 euro suuruses, nüüd aga on

suurusest taganetud ja suurus oluliselt suurenenud.

Kostja palub kaasata Sotsiaalministeeriumi, et ministeerium arvutaks välja baassumma kõigist

asjaoludest lähtudes. Ministeeriumil on olemas kõik vajalikud andmed, makstud toetused, mis

arvutatakse maha jne.

Sellisel kujul ei ole tegu mitte kompromissiga, vaid soovitakse lihtlabaselt petta, et kostja

nõustuks, kuid nõustumine jätab välja kõik kostja õigused saada õiglane lahend. Kostja ei näe

hetkel võimalust kompromissi sõlmimiseks. Menetlusosalised võivad selle juurde tagasi tulla,

3(8)

Tsiviilasi nr 2-22-4462

kui vastaspool esitab selge ja arusaadava arvutuskäigu, küll aga kõnealusel kujul esitatuga kostja

nõus ei ole.

Arusaamatuks jäävad ka kuupäevad, hagi esitamise kuupäev, kostja hagist teavitamine.

9. Hageja teatas kohtule 23. juulil 2025, et tema pangakonto andmed on muutunud. Hagiavalduse

rahuldamisel palub hageja kohtuotsuses välja tuua, et väljamõistetav elatis tuleb kanda V P

arveldusarvele Swedbank nr XXX.

10. Kohus 18. augusti 2025. a määrusega määras vajalikud tähtajad kirjalikus menetluses ja

teinud osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi ning teatas kohtulahendi avalikult teatavaks

tegemise aega.

11. Pooled kompromissi ei esitanud.

12. Kostja poolt 1. septembril 2025 kohtule esitatud menetlusdokumendis on kirjas, et kostja

palub kohtul määrata kindlaks suhtluskord, kellega laps oleks pidanud suhtlema. Kostja vajab

suhtluskorra kindlaksmääramist seoses esitatava vastuhagiga, kuna kostjale ei lastud suhelda

lapsega. Osa hagist suunati riigi vastu, kuid valdavalt esitatakse hagi A P ja tema abikaasa vastu.

Kohtutoimikus, mida keeldub kohus järjepidevalt lisamast siia menetlusse, on A P kohtu poolt

kinnitatud tunnistus, et mõlemad olid teadlikud, et tegu on kostja lapsega ja et see teadmine oli

olemas lapse sünnist saadik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega

rahuldada täies ulatuses.

Lahendamata taotlused

TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Kohtule 1. septembril 2025 esitatud menetlusdokumendis palus kostja kohtul määrata

suhtluskord, kellega laps oleks pidanud suhtlema. Kostja vajab suhtluskorra kindlaksmääramist

seoses esitatava vastuhagiga, kuna kostjale ei lastud suhelda lapsega. Osa hagist on suunatud

riigi vastu, kuid valdavalt esitatakse hagi A P ja tema abikaasa vastu. Kohtutoimikus, mida

keeldub kohus järjepidevalt lisamast siinsesse menetlusse, on A P kohtu poolt kinnitatud

tunnistus, et mõlemad olid teadlikud, et tegu on kostja lapsega ja et see teadmine oli olemas

lapse sünnist saadik.

Kohus selgitas juba 16. septembri 2025. a kirjas kostjale, et suhtluskorra kindlaksmääramise

nõue ei ole seotud tsiviilasjas lahendatava elatise nõudega, ja seda eelkõige põhjusel, et V P on

saanud täisealiseks XXX. Perekonnaseadus ei sätesta täisealiseks saanud lapse vanemale õigust

taotleda kohtult suhtlemiskorra kindlaksmääramist.

Täiendavalt selgitab kohus kostjale, et pärast Viru Maakohtu 23. jaanuari 2024. a osaotsuse

jõustumist Riigikohtu 14. aprilli 2025. a määrusega, millega tuvastati hageja põlvnemist kostjast,

ei saa enam esitada mitte mingisuguseid nõudeid seoses hageja põlvnemisega kostjast.

TsMS § 457 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas,

milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

4(8)

Tsiviilasi nr 2-22-4462

seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest nähtub, et põlvnemisasjas

tehtud ja poolte eluajal jõustunud otsus õigussuhte olemasolu, lõppemise või puudumise kohta

kehtib kõigi isikute suhtes.

Kostjal oli võimalik tunnistada, et hageja põlvneb temast, käesoleva asja arutamise käigus, kui

hageja oli veel alaealine, ja esitada avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kostja mitte

üksnes ei teinud seda, vaid hoidus järjekindlalt isaduse tuvastamisest (kohtu korralduste

eiramine, ekspertiisile korduvalt ilmumata jätmine, proovi andmisest keeldumine) ega

tunnistanud hagejat oma pojaks. Tsiviiltoimikust ei nähtu ühelgi viisil, et kostja oleks soovinud

hagejaga läbi saada.

TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused,

taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on

menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi

avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud

mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused,

tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne

taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast

selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut

rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Eeltoodud sätetele tuginedes määrab kohus, et ei võta vastu ega menetle kostja 1. septembril

2025 esitatud menetlusdokumendis esitatud taotlusi ja suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõuet.

Hageja sai täisealiseks.

Asja sisuline lahendamine

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Viru Maakohtu 23. jaanuari 2024. a osaotsusega, mis on jõustunud Riigikohtu 14. aprilli 2025. a

määrusega, tuvastati hageja põlvnemist kostjast. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale kuni

täisealiseks saamiseni ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning hageja on

ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.

Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud suuruses 25. märtsist 2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 25. aprillil 2025.

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea

5(8)

Tsiviilasi nr 2-22-4462

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5).

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm

aastat (lg 7).

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab kostjast lahus. Puudub ka vaidlus, et kostja ei

tasunud hagejale elatist, seega rikkus kostja hageja ülalpidamiskohustust. Samuti ei ole vaidlust,

et hageja ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

seega ei ole alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 järgi.

Hageja viitas sellele, et hageja endisele seaduslikule esindajale A P maksti lasterikka pere toetust

kuni vanema lapse R P 19-aastaseks saamiseni XXX.

Rahvastikuregistri andmetel on hageja emal kokku kolm last: 30. juunil 2005 sündinud R P, 25.

aprillil 2007 sündinud V P (hageja) ja XXX sündinud A T.

PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks

saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja

teise lapse kohta 60 eurot ajavahemikul 01.01.2019-31.12.2022 ning on 80 eurot alates

01.01.2023.

PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele

300 eurot ajavahemikul 1. juulist 2017 kuni 31. detsember 2022, 650 eurot ajavahemikul 1.

jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 ning 450 eurot alates 1. jaanuarist 2024.

Seega, elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4) ning millest

arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS §

101 lg 5) (Riigikohtu 13.06.2025. a otsus 2-23-8691/35, p 11).

Arvutuste esitamisel arvestab kohus, et lasterikka pere toetust ei maksta alates 30. juunist 2024,

mil kolmas laps R P sai 19-aastaseks. Samuti arvestab kohus, et elatise võlgnevuse

väljaarvutamisel, kui elatist nõutakse mitte terve kuu eest, võttis hageja arvesse päevade arvu,

mille eest elatis nõutakse. Niisiis võttis hageja arvesse seitse päeva ajavahemikul 25.03.2022

kuni 31.03.2022 ning 25 päeva ajavahemikul 01.04.2025 kuni 25.04.2025. Vaatamata sellele, et

elatise kalkulaator arvestab lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutmist alates

01.02.2023, arvestab kohus oma arvutustes toetuste muutmisega alates 01.01.2023, sest PHS §-

des 17 ja 21 on välja toodud, et muudatused jõustuvad 01.02.2023, kuid rakendatakse

tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

Eeltoodu alusel on 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025 PKS § 101 järgi arvutatud elatise

suurus (arvates maha pool lapsetoetusest ja pool lasterikka pere toetusest, mida jagatakse

poolega ja seejärel ka võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel) seega:

- 39,66 eurot ajavahemikul 25.03.2022 kuni 31.03.2022 (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot

(viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 50 eurot (pool lasterikka

peretoetusest (300 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse)

= 205,64 eurot - 30 eurot (pool lapsetoetusest 60 eurot) = 175,64 eurot : 31 (päevade arv 2022. a

märtsis × 7 päeva);

6(8)

Tsiviilasi nr 2-22-4462

- 175,64 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2022 kuni 31.12.2022 (baassumma 209,20 eurot + 46,44

eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 50 eurot (pool

lasterikka peretoetusest (300 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3),

jagatakse) = 205,64 eurot - 30 eurot (pool lapsetoetusest 60 eurot);

- 161,47 eurot kuus ajavahemikul 01.01.2023 – 31.03.2023 (baassumma 209,20 eurot + 46,44

eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool

lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3),

jagatakse) = 201,47 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- 206,16 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2023 – 31.12.2023 (baassumma 249,78 eurot + 50,55

eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 54,17 eurot (pool

lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3),

jagatakse) = 246,16 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- 222,83 eurot kuus ajavahemikul 01.01.2024 – 31.03.2024 (baassumma 249,78 eurot + 50,55

eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 37,50 eurot (pool

lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3),

jagatakse) = 262,83 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- 250,22 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2024 – 30.06.2024 (baassumma 272,76 eurot + 54,96

eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 37,50 eurot (pool

lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3),

jagatakse) = 290,22 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- 287,72 eurot kuus ajavahemikul 01.07.2024 – 31.03.2025 (baassumma 272,76 eurot + 54,96

eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool

lapsetoetusest 80 eurot);

- 251,45 eurot ajavahemikul 01.04.2025 – 25.04.2025 (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot

(viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool

lapsetoetusest 80 eurot) = 301,74 eurot : 30 (päevade arv 2025. a aprillis × 25 päeva).

Seega, elatise võlgnevus 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025 teeb kokku 8220,35 eurot

(39,66 eurot + (175,64 eurot × 9 kuud = 1580,76 eurot) + (161,47 eurot × 3 kuud = 484,41 eurot)

+ (206,16 eurot × 9 kuud = 1855,44 eurot) + (222,83 eurot × 3 kuud = 668,49 eurot) + (250,22

eurot × 3 kuud = 750,66 eurot) + (287,72 eurot × 9 kuud = 2589,48 eurot) + 251,45 eurot).

Kohtu hinnangul ei ole kohtu poolt elatise võlgnevuse arvestus vastuolus Sotsiaalkindlustusameti

25. septembri 2025. a vastuskirjas esitatud andmetega.

Kostja väide, et teda kuulutati pankrotiks, ei vabastanud teda elatise tasumise kohustusest. Ka ei

vabasta kohtu hinnangul teise lapse olemasolu kostjat hageja ülalpidamise kohustusest, kuna

kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest on järeldada, et see laps osutuks elatise väljamõistmise

korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja.

Eelneva alusel rahuldab kohus hagi elatise nõude osas täies ulatuses ning mõistab kostjalt välja

hageja kasuks elatise 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025 kindlas summas 8220,35 eurot.

Hageja palub elatis kanda V P arveldusarvele Swedbank nr XXX iga kuu hiljemalt 10.

kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „V P elatis“ ning

näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra

ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks.

Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus osaliselt.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-22-4462

Kuna hageja sai 25. aprillil 2025 täisealiseks, ei ole kohtul võimalik mõista elatist iga kuu välja.

Seega, kohus kohustab kostjat vaid väljamõistetud elatist kandma hageja pangakontole

Swedbank nr XXX selgitusega „V P elatis“.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

MENETLUSKULUD

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Menetluskulud elatise nõude osas jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes

menetluskulude jaotusest, kohus elatise nõude osas menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

2. Viru Maakohus 23. jaanuari 2024. a osaotsusega ja Tartu Ringkonnakohus 31. oktoobri 2024.

a otsusega jätsid menetluskulud põlvnemise nõude osas kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab hagejale käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks põlvnemise nõude osas. Menetluskulude nimekirjas tuleb ära tuua kinnitus selle

kohta, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega TsMS § 176 lg 5 järgi.

Menetluskulude nimekirja esitamata jätmisel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks tsiviilasja materjalide alusel (TsMS § 174 lg 1 teine lause).

Nimekirja esitamise järel edastab kohus kostjale selle ja määrab tähtaja seisukoha esitamiseks.

Pärast kostja seisukoha saamist või selleks määratud tähtaja möödumist määrab kohus kindlaks

hageja menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõude tõttu.

(digitaalselt allkirjastatud)

Tamara Šabarova

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2026 kohtuotsusega.

8(8)