2-25-14859/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14859

Tsiviilasi

G.Z-i hagi Z.I vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja G.Z, isikukood XXX; lepinguline esindaja

Sergei Desjatnikov;

Kostja Z.I, isikukood XXX.

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G.Z-i hagi Z.I vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada G.Z-i ja Z.I abielu, mille kohta on tehtud 28. veebruaril 2009 Tartu

Maavalitsuses abieluakt nr XXX.

3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks

rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. G.Z (hageja) esitas 9. septembril 2025 kohtule hagi Z.I (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 28. veebruaril 2009 Tartus. Avalduse esitamise

seisuga abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu enam ei taasta. Hageja soovib

abielu lahutada.

2. Kostja võttis 24. septembri 2025 kirjalikus vastuses hagi õigeks ja nõustus lahutusega.

Kohus kuulas kostja telefoni teel ära 6. oktoobril 2025. Telefonikõnes kinnitas kostja, et

on lahutusega nõus. Kostja avaldas, et soovib endale jätta olemasoleva perekonnanime.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1).

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi

alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65

lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat

eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui

see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

6. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja PKS §-s 67 toodud

eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada.

Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu

taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.

7. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

8. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §

164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega

tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik