2-24-11888/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.10.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11888

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi OÜ JS Invest, J S vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

hagi hind 16 716 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, Lelle tn

24-65, 1 Tallinn, e-post: xxx);

Hageja lepinguline esindaja:

advokaat Priit Kirotar,

Advokaadibüroo LMP, Tartu mnt 25, Tallinn, e-post: xxx);

Kostja I: JS Invest OÜ (registrikood 12310131, Narva mnt 36,

Tallinn, e-post: xxx);

Kostja II: J S (isikukood xxx, xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt (registrikood 12310131) ja J Slt (isikukood xxx)

solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja 11 945

(üksteist tuhat üheksasada nelikümmend viis) eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress

on 1880 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 65 eurot.

3. Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt (registrikood 12310131) ja J Slt (isikukood xxx)

solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks viivis määraga

0,13% päevas põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt alates 06.08.2024 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 8055 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2. Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt (registrikood 12310131) ja J Slt (isikukood xxx)

solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks

menetluskuludena välja 2849 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot, millest 1

869 eurot on kulud õigusabile ja 980 eurot on riigilõiv.

3. Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt (registrikood 12310131) ja J Slt (isikukood xxx)

solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja viivis

menetluskuludelt 2849 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 11 945 eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot,

intress on 1880 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 65 eurot.

Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutuv viivis 0,13% põhinõude (10

000 eurot) tasumata osalt päevas alates 06.08.2024 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid

kokku mitte rohkem kui 8055 eurot.

2. Credit Invest OÜ laenuandjana ja JS Invest OÜ laenusaajana sõlmisid 09.09.2021 laenulepingu nr

Xxx. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 10 000 eurot ning

laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 4% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja

arvelduskontole 09.09.2021. Laenulepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ja 3.2 kohaselt

arvutati laenu saajale makstavast laenust maha lepingutasu 100 eurot.

3. Laenuleping oli vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja andis laenusumma tähtajatult

laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus

kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni

(üldtingimuste p 1.1). Laenusaajal oli lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen osaliselt või täies

ulatuses. Laenusumma osalise või täieliku tagastamise korral tuli laenusaajal esmalt tasuda lepingu

alusel sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu intress ning nimetatud

kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat vähendada üldtingimuste p

4.2). Eeltoodust tulenevalt kohustus laenusaaja tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid.

Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu 09. kuupäevaks (põhitingimuste p-d 3.4 ja p 3.5).

Laenusaaja ei ole lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud.

4. Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates

31.07.2024, mistõttu on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks.

Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 11 945 eurot, millest põhinõue on 10

000 eurot, intress on 1880 eurot (31.-35. osamakse intressijääk) ja hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 65 eurot (viivis alates 31.07.2024 kuni 05.08.2024).

5. Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on tasutud 12 048 eurot. Laenulepingust tulenevalt tuli

laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja

menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning

viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks (üldtingimuse p 6.3). Eeltoodust tulenevalt on

hageja arvestanud laekunud summast intressi katteks 12 000 eurot. Ülejäänud summast 48 eurot on

loetud lepingu p 6.2 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks. Tasulised

nõudekirjad on laenusaajale edastatud 07.11.2023 ja 05.03.2024.

6. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige kostja J S sõlmisid 09.09.2021 laenusaaja laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr Xxx. Käenduslepingu kohaselt vastutab

kostja 2 laenusaaja tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest

tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud

kulutuste ning kahju hüvitamise eest kuni 20 000 euroni. 01.08.2024. a sõlmisid laenuandja ja hageja

nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust

tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval.

Eeltoodust tulenevalt nõudis hageja kostjatelt laenu tagastamist ning maksmata intresside ja viiviste

tasumist.

7. Hageja viitas VÕS § 164 lõikele 1 ja § 167 lõikele 1 ning lõikele 3. Hageja ja laenuandja on

sõlminud nõude loovutamise lepingu. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest 01.08.2024.

Hagejal on laenusaaja vastu laenulepingust tulenev nõue. Hagejal on õigus nõuda laenusaajalt

laenulepingu alusel antud laenu tagastamist, laenu kasutamise eest intressi tasumist ning laenu

tagastamisega viivitatud aja eest viivise tasumist. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja lõikele 3.

8. Laenulepingu põhitingimuste p 3.1 kohaselt kohustus laenuandja andma laenusaajale laenu

10 000 eurot. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 09.09.2021, arvestades

laenulepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ning 3.2 kohaselt laenusaajale välja

makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Seega on laenuandja täitnud viimasel lasuva

laenulepingust tuleneva kohustuse. Laenulepingu kohaseks täitmiseks kohustus laenusaaja tasuma

igakuiselt vähemalt intressimakseid, kuid laenusaaja ei ole seda teinud. Kuna laenusaaja rikkus

laenulepingut, ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 31.07.2024. Seega on kogu

laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Olenemata sellest, et kogu Laenulepingust

tulenev laenusumma on muutunud sissenõutavaks, ei ole laenusaaja seda tagastanud.

9. Hagejal on õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Eelnevat arvestades on hagejal

laenusaaja vastu laenulepingust tulenev laenu tagastamise nõue summas 10 000 eurot. Hageja viitas

VÕS § 94 lõikele 1. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku seaduses sätestatust erineva

intressimäära 4% kuus. Lisaks on pooled kokku leppinud, et laenusaaja on kohustatud tasuma intressi

iga arvestusliku kuu ehk arvestusperioodi eest terves ulatuses. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on

laenulepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata. Hagi esitamise seisuga on laenulepingust

tulenev intressivõlgnevus 1880 eurot.

10. Hageja selgitab, et on intressi nõude puhul arvestanud tasumata osamakseid (31.-34.), mis

muutusid enne laenulepingu erakorralist ülesütlemist sissenõutavaks. Samuti on hageja arvestanud

intressi 35. osamakse pealt ulatuses, mis eelnes laenulepingu erakorralisele ülesütlemisele, s.o.

perioodi 10.07.2024. a kuni 31.07.2024. a eest. Seega on laenulepingus kokku lepitud intressi

maksmise kohustus nõuetekohaselt täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt intressi

maksmise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja vastu intressinõue summas

1880 eurot.

11. Laenusaaja on rikkunud rahalist kohustust (saadud laenu tagastamise kohustust), mistõttu on

hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku, et juhul

kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub

laenusaaja maksma viivist 0,13% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse

kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja viivisevõlgnevus summas 65 eurot, st viivise

põhinõude jäägilt alates 31.07.2024 kuni 05.08.2024. Eelnevat arvestades on hagejal laenusaaja vastu

laenulepingust tulenev nõue kogusummas 11 945 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot,

intress 1880 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 65 eurot.

12. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 käenduslepingu alusel laenusaaja kohustuste täitmist.

Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja kostja 2

käenduslepingu. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja 2 vastutama laenulepingust ja selle

kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste

nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingu p-le 1.2 vastutab kostja 2 laenusaaja poolt

tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige

leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju

hüvitamise eest, summas kuni 20 000 eurot.

13. Käenduslepingu punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt

või kostjalt 2 või mõlemalt ühiselt. Kostja 2 on kohustatud täitma laenusaaja poolt hageja kasuks

täitmata rahalised kohustused 5 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teate esitamisest. Kuigi kostjale 2 on edastatud lepingu täitmise

nõue, ei ole kostja 2 laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Seetõttu on hagejal VÕS § 100 ja §

101 lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt 2 käenduslepingu alusel laenulepingust tulenevate

laenusaaja kohustuste täitmist.

14. Kostjad vastutavad hageja ees kuni 20 000 euro ulatuses solidaarselt. Kostjad vastutavad

laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kuni 20 000 euro

ulatuses (kostja 2 kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses). Hageja viitas VÕS §

145 lõikele 1. Käenduslepingust ei tulene, et kostja 2 vastutab üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet

laenusaaja vastu rahuldada. Eeltoodut arvestades palus hageja kostjatelt välja mõista laenulepingust

tulenev võlgnevus kokku 11 945 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 1880 eurot ja

viivised 65 eurot. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista protsendina põhinõudest viivised

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, arvestades seejuures

käenduslepingu p-s 1.2 sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (20 000 eurot).

Hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud

viivisenõude suurust ning käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat arvestades vastutavad kostjad

solidaarselt hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem kui 8055 euro ulatuses.

15. 29.11.2024 seisukohtades ei nõustunud hageja kostjate väitega, et laenulepingu punkt 4.1 oli neid

ebamõistlikult kahjustav. Laenulepingu sõlmimisel on laenusaaja ehk kostja 1 kinnitanud, et ta on

lepingu läbi lugenud ja lepinguga võetud kohustustest aru saanud (laenulepingu punkt 11.9). Ka kostja

2 on käenduslepingu allakirjutamisega kinnitanud, et ta on piisava tähelepanelikkusega tutvunud

laenulepingu tingimustega ja mõistab võetavate kohustuste olemust (käenduslepingu p 6.1).

16. Laenulepingu põhitingimus p 3.8 sätestab, et tegemist on vaba tagasimaksega laenuga.

Põhitingimus punkt 3.4 ja 3.5 viitavad üksnes intressimakse kuupäevale ja tähtpäevale. Laenulepingu p

4.1 selgitab, kuidas käib intressi tasumine sõlmitud. Laenulepingu punkt 4.2 selgitab, kuidas käib

laenusumma tagastamine. Laenulepingu juures ei olnud tüüpilist maksegraafikut. Laenuandja ei ole

esitanud laenulepingus eksitavat informatsiooni ning kostjad ise ei ole laenulepingusse süvenenud.

Kostjate ebapiisav lepingutega tutvumine ei muuda aga lepinguid või nende tingimusi kuidagi

ebamõistlikult kahjustavaks. Laenusaajal oli võimalik igal hetkel teha makseid põhiosa tasumiseks.

Põhiosa tasumine või mitte tasumine ei muuda laenuandja nõuet küsida laenu kasutamise eest intressi

ehk tasu pahatahtlikuks või laenusaajat kahjustavaks. Kostjad ei ole selgitanud, milles võiks seisneda

laenulepingu ebamõistlik kahjustamine või vastastikuste kohustuste tasakaalust väljas olek.

17. Ekslik on kostjate väide, et kuna väljamakse tehti summas 9900 eurot, tuli intressi tasuda vaid

sellelt summalt. Laenusaaja on sõlminud laenulepingu 10 000 euro suuruse laenu saamiseks.

Laenusaaja on nõustunud laenulepingu tingimusega, mille kohaselt tasutakse laenulepingu sõlmimiselt

lepingutasu 100 eurot (põhitingimused, p 3.9). Laenulepingu p 5.1 sätestab, et laenusaaja kohustub

tasuma lepingutasu 1% (üks protsent) laenusummast, kuid mitte vähem kui 100 (sada) eurot. Seega on

laenuandja tasaarvestanud laenu väljamaksest lepingutasu 100 eurot, mistõttu tehti laenusaajale

väljamakse summas 9900 eurot, mitte 10 000 eurot. Kui laenusaaja jääb väite juurde, et tegelik

laenusumma on 9900 eurot, tuleb tal seda tõendada.

18. Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et intressimäär oli ebamõistlikult kõrge. Intressi- ja

viivisenõue on kooskõlas seaduse ning kohtupraktikaga. Laenulepingust tulenev intressi- ja

viivisenõue on seaduslik ning põhjendatud laenulepingu põhitingimuste punktis 3.7 on pooled kokku

leppinud viivisemääraks 0,13% tähtaegselt tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud

kalendripäeva eest. Laenulepingu punktis 3.6 on pooled kokku leppinud, et kostja 1 kohustub laenu

kasutamisest tasuma intress 4% kuus.

19. Hageja rõhutab, et laenulepingu puhul on tegemist kahe juriidilise isiku vahelise lepinguga, mitte

tarbijaga sõlmitud lepinguga. Seadus ega kohtupraktika ei sea majandustegevuse raames sõlmitavate

lepingute puhul piiranguid intressimäärade suhtes. Laenulepingus kokku lepitud intressimäär 4% kuus

ehk 0,13% päevas on väiksem kui kohtupraktikas aktsepteeritud viivismäär. Kostjad ei ole tõendanud

kostja 1 puhul asjaolusid, mis võiks omada tähtsust viivisenõude vähendamisel. Kostjad ei ole

tõendanud, et viivisenõue on põhivõlgnikust kostja 1 suhtes ebaproportsionaalne. Viivisenõue on

oluliselt väiksem kui hageja põhinõue. Kuna hageja viivisenõue ei ületa põhinõuet, tuleb kostjatel

tõendada viivisenõude ebaproportsionaalsust kostja 1 suhtes. Kostjad ei ole seda käesoleval juhul

tõendanud. Kuna hageja viivisenõue ei ületa põhivõlga, ei saa hageja viivisenõuet pidada

ebaproportsionaalseks.

20. Käendaja vastutus on piiratud käenduslepingus toodud summaga, mistõttu ei saa hageja nõue ei

selle suurus olla kosja 2 jaoks üllatav. Kostja pidi käenduslepingu sõlmimisel ja kostja 1 kohustuste

tagamisel endale teadvustama vastutuse ulatust. Asjakohatu on kostjate väide, et nad ei ole hagejale

kahju tekitanud. Hageja ei olegi väitnud, et talle oleks kahju tekkinud. Kostjad väitsid, et laenusaaja ja

laenuandja vahel sõlmiti laenuleping, mitte arvelduskrediit vms. Hageja on sellega nõus. Vastavalt

VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. VÕS § 398 lg 1

lubab sõlmida tähtajatu laenulepingu. Seega on laenuandja õiguspäraselt nõudnud kostjalt 1 intressi

tasumist. Samuti on pooled õiguspäraselt jätnud laenu tagastamise tähtajas kokku leppimata. Kui

kostjad ise on seisukohal, et poolte vahel on laenuleping, jääb ebaselgeks, milles seisneb hageja

eksimus.

21. Kostjad väidavad, et laenuandja ei ole kostja 2 kohustuste ja sissetulekute osas infot küsinud.

Seadusest tulenevalt ei lasunud laenuandjal vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust,

kuid vaatamata sellele laenuandja siiski kontrollis nii laenusaaja kui käendaja maksevõimelisust.

Kostja 2 majandusliku seisundi kontrollimata jätmine on seega teadlik valeväide. Majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud laenulepingute puhul ei tule igal juhul kontrollida krediidisaaja või käendaja

maksevõimelisust.

22. Laenuandjaks oli finantseerimisasutus, mitte professionaalne krediidiandja. Krediidiasutuste

seaduses toodud hoolsusstandard ei kohaldu kõigile laenuandjatele. Laenuandja on saanud oma

majandustegevuse elluviimisel valida, millise sisuga teenuseid ta osutada soovib ning millistest

õigusnormidest tuleb tal selle teenuse osutamisel lähtuda. Ükski seadus ei ole kohustanud laenuandjat

lähtuma KAS-ist. Hagejal puudub kohustus tõendada, et laenuandja on laenulepingu sõlmimisel

hinnanud laenusaaja või käendaja maksevõimet vastavalt vastutustundliku laenamise või KAS-is

sätestatud põhimõtetele, kuid sellele vaatamata on ta kontrollinud käendaja maksevõimelisust.

23. Käenduslepingu sõlmimiseks tuli käendajal täita laenuandja koostatud avaldus ja seal välja tuua

kõik laenu andmiseks olulised asjaolud. Käendaja on kinnitanud, et tema tulud ühes kuus on kokku

2300 eurot ning laenukohustusi ühes kuus 315 eurot. Täiendavalt on käendaja kinnitanud, et tal on

kinnis- ja vallasvara väärtuses 275 000 eurot. Laenuandja on kontrollinud laenulepingu sõlmimise

eelselt, et käendajale kuulus kaks korteriomandit Tallinnas asukohaga xxx. Täiendavalt tuli nii

laenusaajal kui käendajal esitada laenuandjale kontoväljavõte, mis hõlmas viimase aasta sisse- ja

väljaminekuid. Nende konto väljavõtete esitamist hageja vajalikuks ei pidanud. Täiendavalt on

laenuandja teinud laenusaaja kohta päringu e-Krediidiinfosse.

24. Kuigi laenuandja ei olnud kohustatud teostama laenusaaja ega käendaja maksevõime kontrolli

krediidiasutuselt oodatava hoolsusega, on laenuandja seda siiski teinud. Vastava hoolsuskohustuse

täitmine oli laenuandja vabatahtlik initsiatiiv, mitte kohustus. Eraldi rõhutab hageja üle, et kostjad on

väitnud, et käendaja suhtes vastavat kontrolli ei teostatud, kuid see väide tõele ei vasta.

25. 30.05.2025 seisukohas hageja ei nõustunud, et kostja 2 kui käendaja osas kohaldus

vastutustundliku laenamise põhimõte. Kostja 2 esitatud andmete kohaselt olid tema igakuised tulud

kokku 2300 eurot, igakuised finantskohustused 315 eurot ning kostjale 2 kuuluv kinnis- ja vallasvara

väärtuses 275 000 eurot. Avalduse allakirjutamisega on kostja 2 kinnitanud, et on teadlik enda

vastutusest ebaõigete andmete avaldamise korral. Lisaks käenduse avaldusele on laenuandja

kohustanud kostjat 2 esitama kontoväljavõtted viimase kuue kuu kohta. Kostja 2 esitas laenuandjale

kontoväljavõtted perioodi 01.03.2021 kuni 01.09.2023 kohta nii AS-st SEB Pank kui Swedbank AS-st.

AS SEB Pank kontoväljavõttelt nähtub, et keskmiselt laekus kostja 2 kontole tulu ühes kuus 7460,25

eurot. Tulude allikaks oli töötasu (keskmiselt ühes kuus 1657,65 eurot neto, kuid käenduslepingu

sõlmimise hetkel 2236,48 eurot neto) ning nõuete tasumine võlgnike poolt (laenulepingust tulenevad

nõuded). Finantskohustusi tasus kostja 2 keskmiselt 620 eurot kuus, vahetult enne käenduslepingu

sõlmimist, s.o. 14.07.2021 oli käendaja saanud laenu 4090 eurot, mille igakuine osamakse 15.08.2021

tehtud makse järgi on 100,32 eurot.

26. Swedbank AS kontoväljavõttelt nähtub, et keskmiselt laekus kostja 2 kontole tulu ühes kuus 10

937,57 eurot, millest töötasu keskmiselt 155,07 eurot kuus. Finantskohustusi nähtus Swedbank AS

kontolt üks, milleks oli õppelaen igakuise osamaksega keskmiselt 77 eurot. Kahe konto väljavõtte

analüüsi tulemusena selgus, et käenduslepingu sõlmimise hetkel oli käendaja töötasu 2236,48 eurot,

viimase kuue kuu igakuised tulud keskmiselt kokku 18 397,82 eurot ning viimase kuue kuu igakuised

finantskohustused kokku 797,32 eurot. Arvestades tulude ja finantskohustuste osakaalu, hindas

laenuandja kostja 2 maksevõimeliseks (finantskohustuste osakaal 4,3%). Käenduslepingu sõlmimise

hetkel ei moodustanud käendaja finantskohustused suuremat osakaalu, kui laenuandja sisereeglid seda

ette näevad (lubatud on väljastada laen, kui sissetulekutest piisab kõikide kohustuste tasumiseks, sh

majapidamiskulud ning ülalpeetavate olemasolul ülalpeetavaga seotud kulud).

27. Laenuandja tegi päringu Creditinfo.ee andmebaasi, mille kohaselt puudusid käendajal 09.09.2021

seisuga nii kehtivad kui lõpetatud maksehäired, millest tulenevalt tegi laenuandja järelduse, et

käendaja puhul on tegemis kohusetundliku võlgnikuga, kes tasub võetud kohustused nõuetekohaselt.

Käendaja kohusetundele viitas olemasolevate kohustuste tasumise viis, õppelaen on tagastatud alati iga

kuu 03. kuupäeval ja lepingust nr 2014024505 kohustused alati kas kuu 10. või 12. kuupäeval. Samuti

kontrollis laenuandja, kas käendaja nimel on kinnistusraamatus kinnisvara, milles võis seisneda

käenduse avaldusse märgitud vara kokku väärtusega 275 000 eurot. Laenuandja tuvastas, et käendajale

kuulus Tallinnas kaks korteriomandit asukohaga xxx.

28. Kõike eeltoodut arvesse võttes asus laenuandja seisukohale, et juhul kui käenduskohustus peaks

realiseerima, on käendaja maksevõimeline. Käenduse avalduse punktis 2.4.4 kohustus käendaja

teavitama laenuandjat esitatud andmete muutumisest 10 päeva jooksul. Käendaja ei ole sellist teavitust

esitanud.

29. Laenusaaja ja laenuandja vahel 09.09.2021 sõlmitud laenulepingu kohaselt pidi laenusaaja lepingu

kohaseks täitmiseks tasuma igakuiselt 09. kuupäevaks vähemalt eelmise kuu intressi, mille määr oli

4% ehk 400 eurot kuus. Laenusaajal oli õigus igal hetkel tagastada laenu põhiosa. Laenulepingu p 4.2

kohaselt tuli laenusumma osalise või täieliku tagastamise korral esmalt tasuda lepingu alusel

sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu (arvestusperioodi) intress

ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovis laenusaaja laenusummat vähendada.

30. Alates lepingu sõlmimisest on laenusaaja teinud laenuandjale makseid kokku 12 048 eurot.

Maksete tegemist tõendavad hageja t esitatud kontoväljavõtted. Esitatud tõenditest nähtub, et

laenusaaja on maksete tegemisel märkinud selgitusse laenusaaja nime, lepingu- ja viitenumbri.

Ajavahemikul 09.09.2021 kuni 31.12.2022 on laenusaaja teinud makseid igakuuliselt, maksete suurus

on iga kord 400 eurot, st laenusaaja on tasunud vähemalt eelmise perioodi intressi. Kuigi mõned

maksed on paar päeva hilinenud, ei esitanud laenuandja laenusaajale viivise tasumise nõuet.

Laenuandja on arvestanud laenusaaja maksed intressi katteks. 31.12.2022 seisuga laenusaajal

võlgnevusi ei esinenud, endiselt oli tagastamata laenusumma täies ulatuses.

31. Perioodil 01.01.2023 kuni 16.04.2024 tegi laenusaaja kokku 14 makset kokku summas 6048 eurot.

Kuni 26.09.2023 tasus laenusaaja eelmise perioodi intressi laenuandjale nõuetekohaselt. Maksetega

esines küll viivitusi, kuid kuna laenuandja viivisenõuet ei esitanud, arvestati maksed esmalt eelmise

perioodi intressi katteks. 09.10.2023 osamakse tasumisega jäi laenusaaja pikemasse viivituse, mistõttu

edastati laenusaajale ja käendajale 07.11.2023. tasuline nõudekiri. Samal kuupäeval 07.11.2023 tasus

laenusaaja 400 eurot, mille laenusaaja luges täies ulatuses 09.10.2023 osamakse katteks. Laenusaaja ei

lugenud 07.11.2023 maksest 24 eurot tasulise nõudekirja katteks, sest 07.11.2023 nõudekirjas esitatud

kahjunõue 24 eurot tuli tasuda 14.11.2023 ning 07.11.2023 ei olnud nõue sissenõutavaks muutunud.

32. Järgmine makse tuli laenusaajalt 27.11.2023 summas 400 eurot. Sellest maksest luges laenuandja

esmalt tasutuks tasulise nõudekirja kahjunõude summas 24 eurot, teises järjekorras vastavalt

laenulepingu punktile 6.3 eelmise perioodi intress, mis muutus sissenõutavaks 09.11.2023. Selle

intressi katteks luges laenuandja 376 eurot. Tasumata jäi 09.11.2023 osamakset 24 eurot.

33. Järgmine makse tehti 22.01.2024 summas 824 eurot. Arvestades Laenulepingu p 6.3, samuti

asjaolu, et laenuandja ei esitanud viivisenõuet, luges laenuandja tehtud maksest esmajärjekorras

tasutuks 09.11.2023 osamakse võlgnevuse summas 24 eurot, teises järjekorras 09.12.2023 osamakse

summas 400 eurot ning viimaks 09.01.2024 intressimakse summas 400 eurot.

34. 09.02.2024 osamakset laenusaaja nõuetekohaselt ei tasunud, mistõttu edastas laenuandja

laenusaajale ja käendajale 05.03.2024 tasulise nõudekirja ja kahjunõude summas 24 eurot. 12.03.2024

tasus laenusaaja 400 eurot, mille laenuandja luges 09.02.2024 intressinõude katteks, sest kahjunõue

muutus sissenõutavaks alles 13.03.2024. Järgmine makse tuli laenusaajalt 16.04.2024 summas 424

eurot. Vastava makse luges laenusaaja esmalt kahjunõude katteks ning ülejäänud 400 eurot 09.03.2024

intressimakse katteks. Rohkem makseid laenusaaja ei teinud, kuigi laenusumma oli endiselt

tagastamata. Seega tekkis võlgnevus alates 31. osamaksest.

35. Vastavalt laenulepingu punktile 9.3.2 on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda,

kui laenusaaja ei täida kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jätkab sellise kohustuse

mittetäitmist ka pärast seitsme päeva möödumist alates laenuandja teatise edastamisest. Laenuandja

edastas nõudekirjad laenusaajale 07.11.2023 ja 05.03.2024. Laenusaaja reageeris laenuandja nõuetele

vastavalt 07.11.2023 ja 12.03.2024, s.o. 7 päeva jooksul, mistõttu ei olnud laenuandjal õigust lepingut

pärast esmaseid võlgnevusi erakorraliselt üles öelda. Teade lepingu ülesütlemise kohta ning ettepanek

võlgnevus tasuda edastati laenusaajale ja käendajale 24.07.2024. Laenusaaja ega käendaja ei

kõrvaldanud tekkinud võlgnevust 7 päeva jooksul, mistõttu luges laenuandja õigesti 31.07.2024

seisuga laenulepingu ülesöelduks.

36. Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Vaidlust ei ole selles, et kostja 1 on

sõlminud laenulepingu, mille tagamiseks on kostja 2 andnud isikliku käenduse. Laenuleping sõlmiti

kostja 1 majandustegevuses, st kostja 2 laenusaaja juhatuse liikmena pidi laenulepingu sõlmimisel üles

näitama hoolsust, mida oodatakse keskmiselt juhatuse liikmelt. Eelkõige oli kostjal 2 kohustus

juhatuse liikmena olla informeeritud. Seda, et kostjad on võetud kohustuste sisuga tutvunud, kinnitasid

nad laenulepingu ja käenduslepingu allkirjastamisega. Laenuandja võis allkirjastatud lepinguid saades

eeldada, et kostjad olid tutvunud lepingute sisuga. Seetõttu ei ole laenuandjale ega hagejale

etteheidetav asjaolu, et kostjad ei saanud võetud kohustustest aru, kui kostjad ise varjasid enda

arusaamatust laenuandja ees. Kostjad ei ole oma vastuväiteid ka tõendanud.

37. Kostjad ei ole ümber lükanud hageja esitatud võlaarvestust ega selgitust nõude kujunemise kohta.

Seetõttu tuleb hageja hinnangul hagiavaldus rahuldada. Kuivõrd laenuandja puhul on tegemist

finantseerimisasutusega, laen on antud juriidilisele isikule ning käendaja suhtes vastutustundliku

laenamise põhimõte ei kohaldu, ei ole asjakohane hinnata, kas laenuandja kontrollis käendaja

maksevõimet.

38. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 3265,78 eurot, millest kohtukulud

moodustavad 980 eurot riigilõivu näol ja kohtuvälised kulud 2285,78 eurot koos käibemaksuga

lepingulise esindaja kulude näol. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot.

Õigusabikulude suurust ning esindaja tegevusi tõendab Advokaadibüroo LMP ülevaade hagejale

osutatud õigusabiteenustest, kus tegevused on toodud ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjatelt välja

mõista ka viivise menetluskuludelt.

KOSTJATE VASTUVÄITED

39. Kostjad vaidlesid nõudele vastu. Asjaolu, et laenulepingu tagasimakseid arvestati üksnes ja ainult

intresside katteks, oli eksitav ning vastav kokkulepe on tühine tüüptingimus. Kostjad ei saanud

laenulepingut sõlmides aru, et kõik tehtud maksed arvestatakse üksnes intresside katteks ning põhiosa

selle võrra ei vähene. Selline kokkulepe on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning vastastikused

kohustused olid tasakaalust väljas.

40. Kostjad ei nõustu, et hageja arvutab nõuet summalt 10 000 eurot, sest väljamakse kostjale I tehti

summas 9900 eurot ning seega tuleb intressiarvestus teha summalt 9900 eurot. Intressi protsent 48%

aastas on ebamõistlikult suur. Kuna kostja I tehtud makseid arvestati ebamõistliku määraga üksnes

intressi katteks, viis see kostjad makseraskustesse ning intressi määra tuleb vähendada seaduses

sätestatud intressi määrani. Kostjad pidasid ka viivise määra 0,13% päevas laenuvõtjat ja käendajat

kahjustavaks ning ebamõistlikult suureks. Kostjad taotlesid viivise vähendamist seadusest tuleneva

määrani.

41. Kuna lepingu pealkiri ja kogu mõistete kasutus viitas laenulepingule, tuleb tehtud maksed ümber

arvestada. Tasutud summasid tuleb arvestada nii intressi- kui ka põhiosamaksete katteks. Kostja I on

teinud 30 makset kokku summas 12 048 eurot. Kuna laenuleping oli sõlmitud summale 10 000 eurot

ning hageja maksis sellest kostjale 1 välja 9900 eurot, on hageja saanud tagasi kogu põhiosana välja

makstud summa ning intresside katteks 2048 eurot. Hagejale ei ole kahju tekkinud.

42. Kostja II suhtes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ei ole arvesse võetud kostja II

varasemaid kohustusi ega sissetulekuid ega nende suhtes infot küsitud. Seega tuleb vähemalt kostja II

lugeda intressikokkulepe tühiseks ning lähtuda seadusjärgsest intressist.

43. 02.01.2025 seisukohtades jäid kostjad varasemate vastuväidete juurde. Kostjad ei saanud

laenulepingut sõlmides aru, et kõik tehtud maksed arvestatakse üksnes intresside katteks ning põhiosa

selle võrra ei vähene. Selline kokkulepe on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning vastastikused

kohustused on tasakaalust väljas. Kostja I on teinud 30 makset kokku summas 12 048 eurot.

Hageja on saanud tagasi kogu põhiosa ja intresside katteks 2048 eurot. Seega ei ole hagejale kahju

tekkinud.

44. Kostja II suhtes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ei ole arvesse võetud kostja II

varasemaid kohustusi ega sissetulekuid. Seega vähemalt kostja II suhtes tuleks intressikokkulepe

lugeda tühiseks ning lähtuda seadusjärgsest intressist. 1

KOHTU PÕHJENDUSED

45. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

46. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) Credit Invest OÜ laenuandjana ja kostja I laenusaajana sõlmisid 09.09.2021 laenulepingu, mille

alusel sai kostja I laenu 10 000 eurot;

2) kostjale I kanti laenu summast üle 9900 eurot, sest 100 eurot arvestati lepingu tasu katteks;

3) lepingu alusel tuli laenusaajal tasuda intressi laenu jäägilt 4% kuus;

4) kostja I tasus küll algselt kohaselt intressi, kuid jättis hiljem lepingulised kohustused täitmata ja

laenuandja ütles laenulepingu üles alates 31.07.2024;

5) laenuandja ja kostja II sõlmisid 09.09.2021 käenduslepingu laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmise tagamiseks ning kostja II kui käendaja vastutuse maksimaalne summa oli 20 000 eurot;

6) laenuandja loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale ning kostjatele on nõude

loovutamisest teatatud.

47. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt lepingute alusel solidaarselt 11

945 euro välja mõistmist, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress on 1880 eurot ja hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 65 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas

hagejal on õigus nõuda kostjatelt edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist lepingus

kokku lepitud määras.

48. Hageja osundas, et laenulepingu näol oli tegu vaba tagasimaksega lepinguga, mille alusel anti

laenu summa tähtajatult laenusaaja kasutusse ja viimane pidi igakuiselt tasuma intressi. Laenusaajal oli

lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen osaliselt või täies ulatuses. Laenusaaja ei ole lepingus

kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Lepingust tulenevate kohustuste katteks on kokku

tasutud 12 048 eurot, millest intresside katteks on loetud 12 000 eurot ja 48 eurot kahe tasulise

nõudekirja katteks. Ekslik on kostjate väide, et kuna 100 eurot laenu summast arvestati lepingutasu

katteks, tuli intressi tasuda 9900 eurolt. Ebaõige on kostja II väide, et käenduslepingu sõlmimisel tema

varalist olukorda ja kohustusi ei kontrollitud. Laenusaaja kontrollis kostja II maksevõimet ja kohustusi.

Intressi- ja viivisemäärad ei ole ebamõistlikult kõrged ning tegu oli majandus- ja kutsetegevuses

sõlmitud lepingutega.

49. Kostjad leidsid, et tasutud maksete arvestamine ainult intresside katteks oli eksitav ja tegu oli

tühise tüüptingimusega. Kostjad ei saanud lepingu sõlmimisel aru, et maksed arvestatakse vaid

intresside katteks. Kuna tegelikult maksti välja 9900 eurot, tuli intressi arvutada sellelt summalt.

Intressi- ja viivisemäärad on ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada seadusest tulenevate

määradeni. Kostja tehtud maksed tuleb ümber arvutada. Kostja II suhtes rikuti vastutustundliku

laenamise põhimõtet, sest tema kohustusi ja sissetulekuid ei arvestatud ning selle kohta andmeid ei

küsitud.

50. Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta hagi üheski osas rahuldamata. Kohus selgitas

kostjatele 30.04.2025 eelistungil (dtl 72-76), et kuna laenulepingu oli sõlmitud juriidilise isikuga

viimase majandus- ja kutsetegevuses, ei saa laenulepingu suhtes ei saa eeldada, et sellele peaksid

kohalduma tarbijaid kaitsvad sätted. Kohus selgitab kostjatele, et hagimenetluses on mõlemal poolel

kohustus oma seisukohti tõendada. Kostjate vastuväited selle kohta, et nad on tasunud põhiosa

makseid, olid põhistamata ja tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele jäid kostjad oma vastuväidete

juurde.

51. Esmalt osundab kohus, et laenuleping sõlmiti finantseerimisasutusega, millele iseenesest

kohaldusid KAVS §-de 2 ja 3 alusel tarbijate osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

sätted. Küll aga nõustub kohus sellega, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingule need sätted

ei kohaldunud ning kostja II tarbijana ei olnud seaduse mõttes laenu saajaks.

52. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1

kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama

sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või

kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta

üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping selline leping, millega

üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma.

53. Kostjad ei ole põhistanud, millest tulenevalt on neil õigus nõuda lepingus kokku lepitud intressi- ja

viivise määra muutmist kohtumenetluses sellisel viisil, et need vastaksid vaid seaduses toodud

määrale. Kostjad ei ole põhistanud, millest tulenes nende õigus nõuda lepingu kehtivuse ajal tehtud

maksete ümber arvestamist. Seadus ei näe majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele ette

maksimaalselt lubatavat intressi- ja viivisemäära piiri. Seadus ei sätesta majandus- ja kutsetegevuses

sõlmitud lepingule muid piiranguid. Seega on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul

lubatud kokku leppida tähtajalise laenu andmises viisil, kus igakuiselt tuleb tasuda vaid nö tasu raha

kasutamiselt ehk intressi lepingus märgitud määras. Ainuüksi sellisel viisil sõlmitud lepingu

tingimused ei ole tühised. Ka ei tulene seadusest, et intressi- või viivisemäära saaks lugeda tühiseks

vaid selle suuruse tõttu. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks,

kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu

tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Intressi suurus kujutab

endast kokkulepet üle antud raha kasutamise tingimuste ehk nimelt hinna ja üleantu väärtuse suhte

kohta.

54. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et Credit Invest OÜ laenuandjana ja kostja JS Invest OÜ

laenusaajana sõlmisid laenulepingu nr Xxx (dtl 9-15). Laenu summaks oli 10 000 eurot. Laenulepingu

punkti 3.5. järgi tuli iga kuu 9. kuupäeval tasuda saadud laenult intressi 4% kuus. Lepingu punkti 3.7.

järgi oli viivisemäär 0,13% päevas. Laenu liigiks oli lepingu punkti 3.8 kohaselt vaba tagasimaksega

laen ning lepingu tasu oli 100 eurot. Lepingu punkt 3.10.1 nägi ette, et lepingu tagatiseks on kostja II

kui kostja I juhatuse liikme käendus.

55. Lepingu punktis 1.1. oli selgitatud, et vaba tagasimaksega laen on laenuleping, mille puhul

laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma

laenusumma kasutamise eest igakuiselt intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või lepingu

lõppemiseni. Laenusaajal oli lepingus fikseeritud tingimustel ja korras õigus tagastada laenusumma

nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt oli lepingus selgitatud, millise kohustuse oli

sellega kostja I endale võtnud. Lepingu punktis 11.9 kinnitas kostja I laenu saajana, et ta on lepingu

läbi lugenud ja lepinguga võetud kohustustest aru saanud.

56. Lepingu punktides 3.2. ja 5.1. lepiti kokku, et laenu summast arvutatakse maha lepingutasu 100

eurot. Kostjad ei ole selgitanud, miks sellist tasaarvestust teha ei tohtinud ning miks ei tulnud neil

järelikult tasuda lepingu tasu. Kohus ei saa kostjate eest ise vastuväiteid hageja nõudele kujundada.

Lepingu tasu 100 euro maha arvestamine laenu summast oli kooskõlas poolte kokkuleppega.

57. Lepingu punktis 4.1 selgitati, kuidas tuleb laenusaajal tasuda intressi. Lepingu punkt 4.2 nägi ette,

et laenusaajal oli õigus lepingu kehtivuse ajal laenusumma tagastada nii osaliselt kui ka täies ulatuses.

Laenusumma korral tuli laenusaajal esmalt tasuda sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies

ulatuses jooksva kuu intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib

laenusaaja laenusummat vähendada. Lepingu punkt 6.3 nägi ette, et laenusaaja teostatud maksete

arvelt arvestatakse esimeses järjekorras makstuks võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused ja

menetluskulud, seejärel viivis, seejärel intress ja seejärel laenusumma.

58. Maksekorraldus 09.09.2021 tõendab (dtl 16), et kostjale I kanti laenuna üle 9900 eurot. Kuna laenu

summast arvestati maha 100 eurot lepingu tasu, tuli kostjal I tasuda intressi kogu laenu summalt ehk

10 000 eurolt.

59. Hageja esitas kohtule ka kostja I tehtud maksete tasumiste ja võlgnevuse arvestuse tabeli (dtl 18-

20) ning konto väljavõtte kõigi kostja I tehtud maksete kohta (dtl 136-137). Kostjad ei ole vaidlustanud

viidatud tõenditest nähtuvat ega hageja arvestust kostja I võlgnevuse kohta. Kostjad ei ole tõendanud,

et laenulepingu alusel oleks tehtud mistahes muid makseid peale intressi maksete. Kuna kostja I on

pärast lepingu sõlmimist mitme aasta jooksul nõuetekohaselt tasunud intressi makseid, pidi kostja I

olema tegelikult teadlik võetud kohustuse sisust.

60. Credit Invest OÜ esitas kostjale I 05.03.2024 kahjunõude 24 eurot nõudekirja esitamise tõttu (dtl

25) ja 07.11.2023 samuti kahju nõude nõudekirja esitamise eest summas 24 eurot (dtl 26). Hageja

esitas kostjatele 05.03.2024 ja 07.11.2023 saadetud nõudekirjad (dtl 27-28). Eeltooduga on hageja ka

tõendanud, miks ja milline summa arvestati kahjuna tasuliste nõudekirjade saatmise katteks.

24.07.2024 saatis laenuandja laenu saajale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta (dtl 17), sest

laenu saaja oli jätnud tasumata kaks järjestikust intressi makset. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele,

et laenulepingust tulenevad kohustused jäid täitmata. Kuna hageja on tõendanud täielikult nõuet kostja

I suhtes, ei võimalda kostja I vastuväited jätta nõuet rahuldamata.

61. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja ja kostja II sõlmisid 09.09.2021 käenduslepingu nr

Xxx (dtl 22-23). Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja II võlausaldaja ees vastutama

kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kostja II vastutas lepingu

punktki 1.2. alusel käendajana nii tagastamata laenu suma, kui ka tasumata intresside, viivise ja kahju

eest. Kostja II vastutuse maksimaalseks summaks oli 20 000 eurot. Käenduslepingu punkt 2.1 nägi

ette, et kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib

võlausaldaja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või

mõlemalt ühiselt.

62. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 järgi võib käendus

olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

Tarbijakäenduslepingu osas näeb VÕS § 143 ette, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus

käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku

lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud

kostja II vastutuse rahalises maksimumsummas, mistõttu ei ole käendusleping tühine.

63. VÕS § 144 lg 2 näeb ette, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta

kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Kostja II esitas

sellise avalduse (dtl 53-54), tuues selles välja oma sissetuleku ja kohustuste suuruse, samuti talle

kuuluva vara. Kohus nõustub iseenesest hageja väitega, et otseselt ei kohaldunud kostja II kui käendaja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtted, kuid VÕS § 144 lõikest 2 tuleneb laenusaajale kohustus

hinnata, kas käendust võttev tarbija on esitanud õiged andmed ning saanud aru võetava kohustuse

sisust.

64. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et laenuandja kontrollis mõistlikul viisil kostja II kui tarbija

majanduslikku olukorda. Laenusaaja küsis kostjalt II tema pangakonto väljavõtteid kuue kuu kohta

enne käenduslepingu sõlmimist (AS SEB Pank konto väljavõte dtl 83-111 ja AS Swedbank konto

väljavõte dtl 112-134). Hageja on selgitanud, millised kostja II kohustused kontode väljavõtetest

nähtusid, kuidas kostja II neid täitis ning millised olid samal ajal tema sissetulekud. Hageja on

selgitanud, kuidas seeläbi hinnati kostja II võetava kohustuse mõistlikkust. Kostja II suhtes tegi

laenuandja ka päringu eraisiku maksehäirete andmebaasi (dtl 135), millest nähtus, et tal puudusid nii

kehtivad kui ka lõpetatud maksehäired. Seega on kohut eksitavad kostja II väited, et temalt isegi ei

küsitud andmeid kohustuste või varade suuruse kohta. Laenuandja on neid andmeid küsinud ja neid

hinnanud. Kostja II käenduskohustus on kehtiv ja temaga sõlmitud tarbijakäendusleping seadusega

kooskõlas. Puudub alus arvestada ümber lepingu järgi tehtud intressimakseid.

65. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes

juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu alusel vastutas

kostja II solidaarselt koos kostjaga I.

66. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus

seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on esitanud taotluse vähendada viivist seaduses toodud

määrani, kuid ei ole esitatud taotlust põhistanud selliste asjaoludega, millistega VÕS § 162 lg 1

leppetrahvi või viivise vähendamist seob. Kostjate viivise vähendamise taotluse aluseks olevad

asjaolud on ka tõendamata. Seetõttu puudub alus viivise vähendamiseks.

67. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue täielikule rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt

hageja kasuks välja mõista 11 945 eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress on 1880 eurot ja

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 65 eurot. Kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks

muutuv viivis määraga 0,13% päevas põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt alates 06.08.2024 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 8055 eurot.

68. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskuludena palus

hageja kostjatelt välja mõista 3265,78 eurot, millest 980 eurot on riigilõivu ja 2285,78 eurot kulud

õigusabile koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks oli 140 eurot ja õigusabi

osutati 13 h 21 minutit. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.

69. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja õigusabi osutamiseks kulutatud aeg

kooskõlas vaidluse sisuga, teostatud toimingute ja esitatud menetlusdokumentide mahuga. Hageja ei

ole selgitanud, miks ta palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga olukorras, kus hageja on

käibemaksukohustuslane. Kuna hageja ei ole põhistanud taotlust välja mõista menetluskulud koos

käibemaksuga, mõistab kohus kulud õigusabile välja ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulude

taotlusele lisatud õigusabikulude arvestuse kohaselt olid kulud ilma käibemaksuta kokku 1 869 eurot.

Koos riigilõivuga on hageja põhjendatud menetluskulud 2849 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja

kasuks välja mõista menetluskuludena 2849 eurot. Alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt 2849 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik