1-24-2795/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-2795

Kohtukoosseis

eesistuja Sten Lind, liikmed Orvi Koik ja Markus Kärner

Istungisekretär

Kea Lemming

Kriminaalasi

Mati-Dmitri Terestali süüdistuses KarS § 931 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. jaanuaril 2025 lühimenetluses tehtud

otsus

Apellant

kaitsja

Prokurör

juhtiv riigiprokurör Taavi Pern

Süüdistatav

Mati-Dmitri Terestal (isikukood 37105030237; asukoht

väidetavalt Venemaa Föderatsioonis, aadress teadmata)

Kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillar

RESOLUTSIOON

1. Ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 27. jaanuari 2025 otsuse resolutsiooni

muutmata, kuid jätab maakohtu otsuse põhiosast välja järeldused, et Mati-Dmitri

Terestali koos Xga toime pandud KarS § 931 lg-le 1 vastav kuritegu seisnes muu hulgas

selles, et

1) X palkas 2020. a juunis lisaks endale XXX heaks tööle kolm töötajat, ning selles, et

2) Mati-Dmitri Terestal ja X andsid ühise otsuse alusel C OÜ käsutusse varasemalt

XXX poolt omandatud ning SSS kasutuses olnud erinevad tehnikavahendid ja muu

vara.

2. Apellatsioon jääb rahuldamata.

3. Ringkonnakohus mõistab riigilt Mati-Dmitri Terestali kasuks apellatsioonimenetluse

õigusabikulu katteks välja 2294 eurot.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanud ja kolmas isik saavad

esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mati-Dmitri Terestalile on esitatud süüdistus selles, et pani ajavahemikul 1. jaanuarist

2020 kuni 8. märtsini 2022 koos Xga Eesti Vabariigis kaastäideviijana toime

karistusseadustiku teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt KarS § 931 lg-le 1

vastanud kuriteo – rikkus tahtlikult rahvusvahelisi sanktsioone (kehtiva redaktsiooni kohaselt

vastaks toimepandud tegu KarS § 931 lg 2 p-le 1).

Esiteks heideti M.-D. Terestalile ette seda, et ta koos Xga tegi finantsvahendeid ja

majandusressursse kättesaadavaks Vene Föderatsiooni valitsusele kuuluva ja valitsuse

kontrolli all oleva XXX juhile Yle1, kelle suhtes olid kehtestatud sanktsioonid Euroopa Liidu

Nõukogu 17. märtsi 2014 määrusega nr 269/2014 ja 21. märtsi 2014 rakendusmäärusega nr

284/2014. Määruse nr 269/2014 artikkel 2 kohustas liikmesriike külmutama kõik määruses

nimetatud sanktsioonidele allutatud füüsilistele isikutele või nendega seotud füüsilistele või

juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all

olevad rahalised vahendid ja majandusressursid; ühtlasi keelati teha määruses nimetatud

isikutele otseselt või kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ja majandusressursse.

Vähemalt alates 1. detsembrist 2015 kasutati XXX varasid ka Eesti Vabariigis. Nii töötas X

ajavahemikul 1. detsembrist 2015 kuni 29. oktoobrini 2020 rahvusvahelise uudisteagentuuri

XXX Eesti haru ehk SSS esinduses peatoimetajana ning oli Y poolt volitatud XXX esindajaks

Eestis. Koos Xga aitas SSS tegevust Eestis korraldada tema abikaasa M.-D. Terestal.

Süüdistuse kohaselt ei olnud nende tegevus „Y huvides majandusressursside kättesaadavaks

tegemisel kuni 31.12.2019.a“ aga tahtlik.

Seoses Y suhtes kohaldatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega suleti XXX Eesti

esindus 31. detsembril 2019 formaalselt. M.-D. Terestal ja X jätkasid aga tegutsemist XXX

kontrolli all oleva S kaubamärgi all, jätkates nii XXX faktilist tegevust Eestis. Süüdistuse

kohaselt andsid nad sellega jätkuvalt Y käsutusse erinevaid majandusressursse: nii XXX

tegevuse tagamiseks vajalikke tehnikavahendeid, muud materiaalset vara ning

finantsvahendeid.

1 Menetluse raames on XXX ja Y nime puhul kasutatud erinevaid kirjakujusid. Ringkonnakohus lähtub

sanktsiooni nimekirjas kasutatud nimekujust.

Nii palkas X 2020. a juunis XXX heaks tööle kolm töötajat – AT, AZ ja SB. Seega tagas X Y

kontrolli all oleva XXX finantsvahendite kasutamise Eestis töötavate inimeste palkamiseks ja

tegi seega Yle kättesaadavaks majandusressursse.

Paralleelselt XXX töö tagamisega Eesti Vabariigis asusid X ja M.-D. Terestal 2020. aastal

ümber korraldama erinevate juriidiliste isikute tegevust selleks, et XXX tegevuse eesmärke

jätkuvalt täita. 20. veebruaril 2020 muutsid M.-D. Terestal ja X nende juhitud äriühingu F OÜ

nime C OÜ-ks. Äriühingu loomise eesmärgiks oli jätkata XXX tegevuse eesmärkide täitmist

Eesti Vabariigis juba uue juriidilise isikuna. Osaühingu nimele registreeriti hiljem (24. ja 25.

septembril 2020) M.-D. Terestali taotlusel kaks domeeninime ja SM kaubamärk (kaubamärk

registreeriti 6. mail 2021). M.-D. Terestal ja X andsid ühise otsuse alusel C OÜ käsutusse

varasemalt XXX poolt omandatud ning SSS kasutuses olnud tehnikavahendid ja muu vara,

tagades sellega XXX tegevuse jätkamise.

23. novembril 2020 asutasid X ja M.-D. Terestal MTÜ U, mis asus haldama kaubamärgi SM

nimel tegutsevat internetiportaali. SM internetiportaal alustas ametlikult tegevust 2. veebruaril

2021. MTÜ U vahendusel tasusid M.-D. Terestal ja X ka XXX tegevuse jätkamiseks vajalike

teenuste arveid Vene Föderatsiooni ettevõtetele.

Eelviidatud veebidomeenide ühise haldamise, nende kasutamiseks vajaliku tarkvara ja muus

vormis digitaalse teabe eest tasumise ja veebidomeenidesse Y kontrolli all XXX eesmärke

täitva sisu loomise läbi tehti domeenid Yle kättesaadavaks ka majandusressursina.

MTÜ U ja OÜ C tegevust rahastati eranditult Venemaa Föderatsioonist saadud rahaliste

vahendite, täpsemalt Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondi

kaudu. Kõnealuste rahaliste vahendite eraldamine toimus Y kontrolli all, tema alluvuses

olevate XXX töötajate abil. Neid rahalisi vahendeid kasutati vaid XXX faktilise tegevuse

jätkamiseks Eesti Vabariigis, s.o Yle neid kättesaadavaks tehes. Laekunud raha kasutati

töötajate palkamiseks, MTÜ-le osutatud teenuste eest tasumiseks, MTÜ kasutuses oleva

kinnistu rentimiseks. Süüdistuse kohaselt tehti „kõnealused rahalised vahendid seeläbi Yle

kättesaadavaks“.

M.-D. Terestal ja X palkasid alates 2020. a juulist MTÜ-sse U töötajaid, kes olid varasemalt

töötanud XXX kontrolli all oleva SSS heaks.

Ka Yle kaudselt kättesaadavaks tehtud veebidomeenide kasutamise eest tasuti Yle

kättesaadavaks tehtud rahaliste vahendite arvel. Kuigi X asus tööle MTÜ-s U, töötas ta

paralleelselt edasi ka XXX heaks ning täitis XXX töötajate poolt antud juhiseid, aidates Yl

seeläbi kontrollida MTÜ U materiaalseid ressursse ja rahalisi vahendeid, suunates ka

veebiportaalide sisu vastavalt vahetutele XXX juhistele.

Paralleelselt Euroopa Liidu Nõukogu 17.03.2014. a määruses nr 269/2014 ja selle

rakendusmääruses nr 284/2014 nimetatud rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega asusid

M.-D. Terestal ja X vähemalt alates 2. märtsist 2022. a rikkuma ka 2. märtsil 2022 Euroopa

Liidu Nõukogu Määrusega nr 2022/350 vastu võetud sanktsioone, mida rakendati võitlemaks

Kremli desinformatsiooni ja teabega manipuleerimise vastu. Kõnealuse määruse alusel

rakendatud sanktsioonidega keelati Venemaa meediakanali U ja Eestis tegutseva SM

(kodulehekülg www.XXX.ee) vahendusel teabe edastamine kogu Euroopa Liidus. 2. märtsil

2022 lisati Euroopa Liidu määruse nr 833/2014 nimekirja artikkel 2f, mis keelab operaatoritelt

edastada või hõlbustada määruses loetletud juriidiliste isikute sisu. Juriidiliste isikute all oli

loetletud ka kaubamärgi U omanik. Sellest hoolimata jätkas SM M.-D. Terestali ja X

juhtimisel oma tegevust internetileheküljel www.XXX.com. Veebileht viidi Eestist välisriigi

serverisse, lootes sel viisil tagada jätkuva võimaluse XXX huvides avaliku teabe vahendamise

U kaubamärki kasutades. Veebilehel avaldati jätkuvalt teavet XXX huvides.

2. Harju Maakohus tegi 27. jaanuaril 2025 kohtuotsuse, millega tunnistas Mati-Dmitri

Terestali KarS § 931 lg 1 järgi süüdi. Kohus mõistis M.-D. Terestalile karistuseks 3 aasta 6

kuu pikkuse vangistuse, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 4 kuuni. Karistusest

luges kohus eelvangistuse arvel kantuks 2 päeva.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui

Mati-Dmitri Terestal ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõistis kohus Mati-Dmitri Terestalilt konfiskeerimise

asendamiseks riigi kasuks välja 7882,92 eurot.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Mati-Dmitri Terestali kaitsja, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja M.-D. Terestali õigeksmõistmist.

Kaitsja vaidleb vastu järeldusele, et Y sai M.-D. Terestali ettevõtete kaudu rahalisi vahendeid

ja majandusressursse.

Isiku rahvusvahelise sanktsioneerimise eesmärgiks on vältida, et sanktsioneeritud isiku vara ei

suureneks. See tähendab, et paraneda ei tohi sanktsioneeritud isiku majanduslik seis.

Tõendatud pole, et Y vara suurenenuks läbi Eestis tegutsenud ettevõtete. Kaitsja heidab ette,

et süüdistusaktis pole sanktsioonide rikkumise rahalist väärtust määratletudki.

Yl polnud juriidilist seost Mati Terestalile kuulunud C OÜ-ga ja

MTÜ-ga U. Ka ei vasta tegelikkusele väide, et Y kontrollis neid ettevõtteid faktiliselt.

Kriminaalasjas pole tõendit, mis kinnitaks, et Y olnuks C OÜ või MTÜ U varjatud omanik.

Kriminaalasjas on tõendatud, et MTÜ töös hoidmiseks saadi Välismaal Elavate Venemaa

Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondilt kokku 523 013,35 eurot. Tegemist oli absoluutselt

seadusliku fondiga, mis ei olnud sel ajal kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja. Nii see

fond kui ka Y asuvad Venemaal, kus rahvusvahelised sanktsioonid Venemaa kodaniku Y vastu

ei kehti. Ehk siis saanuks Venemaal asunud fond tasuda Venemaal asuvale isikule raha ilma

Eestis tegutseva MTÜ vahenduseta. See aga tähendab seda, et MTÜ-le tasutud raha ei olnud

mõeldud Yle, vaid ainult Eesti ettevõttele, mis tegeles ajakirjandusliku info töötlemisega.

Seega ei ole M.-D. Terestal KarS § 931 normi rikkunud.

Isegi, kui M.-D. Terestal objektiivselt rikkus KarS § 931, siis puudus tal tahtlus selle normi

rikkumiseks.

Kaitsja peab ekslikuks maakohtu arusaama, et läbiotsimisteks polnud vaja kohtu eelnevat

nõusolekut. Selles kriminaalasjas oli kahtlustatavaks ka M.-D. Terestali abikaasa X. Prokurör

taotles tema vahistamist, kuid Harju Maakohus sellega ei nõustunud, kuna kuriteokahtlust

põhjendavad tõendid saadi KrMS § 91 lg 3 rikkumisega, sest läbiotsimist toimetati

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures prokuratuuri määruse alusel.

Praegust asja arutanud maakohus asus seevastu seisukohale, et X ja M.-D. Tersetal ei olegi

ajakirjanduslikku informatsiooni töötlevateks isikuteks. Kaitsja leiab, et see seisukoht on

ekslik. Maakohus isegi on kohtuotsuses heitnud M.-D. Terestalile läbivalt ette seda, et töötati

XXX huvides ja avaldati kallutatud infot. XXX on Venemaa üks suurimaid infoagentuure. Ka

on kohtuotsuses viidatud M.-D. Terestali kontrolli all olevasse meediaportaali artikleid

avaldanud tunnistajate ütlusi. Sellega, et läbiotsimiseks ei olnud kohtu luba, on rikutud

oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

M.-D. Terestalile tema töö eest talle kuluvates ettevõtetes tasutud raha ei olnud ebaseaduslik,

mistõttu selle konfiskeerimine ei olnud seaduslik. Ka puudus kohtul seadusest tulenev

pädevus mõista konfiskeerimise asendamiseks süüdimõistetult välja suurem rahasumma, kui

seda taotleti süüdistusaktis.

4. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde ja leidis, et M.-D.

Terestal tuleks täies ulatuses õigeks mõista. Kaitsja leidis, et kui pole tuvastatud, et Yle on

tehtud majandusressurssi kättesaadavaks üle 10 000 euro väärtuses, pole tegemist kuriteoga.

Ühtlasi esitas kaitsja taotluse süüdistatavale apellatsioonimenetluse kulu hüvitamiseks.

Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

Prokurör oli seisukohal, et rahalisi vahendeid ja majandusressursse tehti Yle kättesaadavaks,

sest C OÜ ja MTÜ U olid tema faktilise kontrolli all.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegevust M.-D. Terestalile täies

ulatuses ette heita alust ei ole. Kuna tegemist on aga õiguslikus mõttes ühe teo osadega, ei

tingi see õigeksmõistva otsuse tegemist.

I

6. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on lugenud alusetult lubatavaks läbiotsimise

tulemusel saadud tõendid. Läbiotsimine toimus prokuratuuri määruse alusel, kuid oleks KrMS

§ 91 lg-st 3 tulenevalt pidanud toimuma kohtumääruse alusel. Maakohtu seisukoht, et kohtu

luba ei olnud vaja, sest tegemist ei olnud ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva

isiku juures toimunud läbiotsimistega, on ekslik. Seda, et tegemist oli ajakirjanduslikul

eesmärgil informatsiooni töötlevate isikutega, on tegelikult maakohus isegi möönnud, sest

kohtuotsuses on M.-D. Terestalile heidetud läbivalt ette seda, et töötati XXX huvides ja

avaldati kallutatud infot. XXX kujutab endast Venemaa üht suurimat infoagentuuri. Samuti on

kohtuotsuses viidatud tunnistajate ütlustele, kelle ülesandeks oli avaldada Mati Terestali

kontrolli all olevasse meediaportaali artikleid.

Kohtukolleegium möönab, et apellatsioonis osutatud asjaolu, et U veebiportaalis avaldati muu

hulgas selle enda töötajate artikleid, kummutab ühe maakohtu argumendi, miks ei olnud M.-

D. Terestali kodus ja MTÜ U kasutatud kontoripinnal tehtud läbiotsimised käsitatavad

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures toimunud läbiotsimistena.

Maakohus viitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2022 otsusele kohtuasjas nr 2-21-

17817, mille kohaselt ei ole ajakirjandusliku tegevusega tegemist olukorras, kus

internetiportaal üksnes loob kolmandatele isikutele võimaluse informatsiooni edastamiseks

portaalipidaja kaudu otse avalikkusele, ilma et sellega kaasneks ajakirjanduslik tegevus, st

informatsiooni vahendamine avalikkusele ajakirjandusvabadust teostava isiku poolt.

Maakohus leidiski, et C OÜ ja MTÜ U töö sisuline pool ei sisaldanud ajakirjanduslikul

eesmärgil informatsiooni töötlemist, sest tegemist on info vahendamisega, mitte loomisega

(otsuse p 55). Kuivõrd MTÜ U veebiportaalis avaldati muuhulgas MTÜ-s U endas töötavate

isikute artikleid, ei saa Ut pidada vaid informatsiooni edastanuks. Ka maakohtu otsuses endas

on märgitud, et „valdavalt teostati info vahendamist“ (maakohtu otsuse p 60). Seega vähemalt

osaliselt ei olnud tegevus pelgalt info vahendamine. Öeldu ei tähenda siiski, et prokuröri

määruse alusel toimunud läbiotsimised oleks olnud õigusvastased, eeltoodu ei olnud ka

maakohtu ainus argument, miks ta pidas läbiotsimisi õiguspäraseks.

M.-D. Terestali kodus toimunud läbiotsimise kohta märkis maakohus, et nii C OÜ kui MTÜ U

tegevuskohana oli äriregistris märgitud Tallinn, XXX, mitte aga kahtlustatavate elukoht. X

ega M.-D. Terestal ei teavitanud enne läbiotsimise algust ametnikke enda kutsetegevusest

ning läbiotsitavate ruumide seosest selle tegevusega (maakohtu otsuse p 41–42). See osutus

on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium 3. märtsil

2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-100-13 tõdenud, et menetleja jaoks ei pruugi olla ettenähtav, et

väljaspool üheselt kindlakstehtavaid ajakirjandusväljaande toimetuse ruume võidakse

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töödelda. Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et

seega tuleb kutsetegevuse esindajal, s.o ajakirjanikul teavitada enne läbiotsimise algust enda

kutsetegevusest ning läbiotsitavate ruumide seosest selle tegevusega ka uurimisasutuse ning

prokuratuuri ametnikke. (Riigikohtu otsuse p 9) Kuna X ega M.-D. Terestal seda ei teinud, ei

ole alust lugeda nende kodu läbiotsimist prokuröri määruse alusel ebaseaduslikuks.

Küsitavam on Tallinnas XXX ruumides ehk MTÜ U ruumides toimunud läbiotsimise

õiguspärasus. Lisaks seisukohale, et MTÜ U ise ei töödelnud teavet, vaid pakkus vaid

kolmandatele isikutele võimalust veebiportaali kaudu teavet edastada, märkis maaohus, et

läbiotsimise ajaks oli esitatud MTÜ U pankrotiavaldus ja uudisteagentuuri aktiivne tegevus

lõpetatud, mistõttu ei pidanud menetleja eeldama ka seal ajakirjanduslikul eesmärgil

töödeldava informatsiooni olemasolu (otsuse p 62). Ringkonnakohus leiab, et

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku tegevuse lõpetamine ja

pankrotimenetlus ei tähenda tingimata, et isikule ei kehtiks enam kriminaalmenetluses

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku menetlusgarantiid – toimuv

pankrotimenetlus ei tähenda, et isiku asukohas ei võiks enam olla ajakirjanduslikke materjale.

Ringkonnakohus märgib, et ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik on

määratlemata õigusmõiste. Kõnealuse mõiste sõnastusestki tuleneb aga, et tuvastatav peab

olema informatsiooni töötlemise ajakirjanduslik eesmärk. Sellega seoses väärib

ringkonnakohtu hinnangul tähelepanu prokuröri argument, et MMM ning S tegevus pole

ajakirjanduslik tegevus, vaid Vene Föderatsiooni nn inforelv. Ringkonnakohus on seisukohal,

et kellegi mittelugemine ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevaks isikuks tema

edastatava teabe sisu alusel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja järelduste tegemisel

tagasihoidlik, vältimaks ajakirjandusvabaduse kui sõnavabaduse ühe väljendusvormi

põhjendamatut piiramist. Samas, kuna mõiste ise eeldab informatsiooni töötlemise eesmärgi

tuvastamist, siis sellest, miks isik teavet töötleb, täielikult mööda minna ei saa. Praegusel

juhul oli väide, et tegemist ei olnud ajakirjandusega, vaid propaganda edastamisega,

õigustatud, kuna Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 2022/350 oli Venemaa meediakanali

U ja Eestis tegutseva SM kehtestatud sanktsioonid võitlemaks Kremli desinformatsiooni ja

teabega manipuleerimise vastu. Sanktsioon seisnes selles, et kogu Euroopa Liidus keelati

Venemaa meediakanali U ja Eestis tegutseva SM (kodulehekülg www.XXX.ee) vahendusel

teabe edastamine. Olukorras, kus sisuliselt oli Euroopa Liidu õigusakti tasandil öeldud, et

ajakirjandusvabadus ei õigusta selle sisu edastamist Euroopa Liidus, tuleb pidada õigustatuks

prokuröri hinnangut, et tegemist ei olnud ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni

töötlemisega.

Ringkonnakohus leiab, et isegi, kui prokuröri seisukohta lugeda siiski ekslikuks, ei tähendaks

see, et Tallinnas XXX ruumides toimunud läbiotsmise tulemusel saadud tõendid tuleks

kõrvale jätta. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetluses loetakse tõend üldjuhul

lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Sellise rikkumisena on

Riigikohus nimetanud kriminaalmenetluse aluspõhimõtete või menetlustoimingust puudutatud

isiku põhiõiguste rikkumist, samuti seda, kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud

isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Eelnevast johtuvalt

peab tõendi lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul kaaluma, kas tõendi kogumisel on

tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju

menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab konkreetne tõendusteave

kriminaalasja lahendit. (RKÜKo 1-17-2359, p 48–49). Prokuröri esitatud põhjendustest

tulenevalt ei ole alust järelduseks, et kohtu loa nõudest oleks meelega mööda mindud. Ka ei

ole prokuröri läbiotsimismääruses toodud kahtlustuse sisu ja läbiotsimise vajalikkuse

põhjendusi arvestades alust arvata, et kohtul oleks enne läbiotsimist olnud alust läbiotsimiseks

loa andmisest keelduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud läbiotsimine kohtu loa asemel

prokuröri loa alusel kaasa ulatuslikku allikakaitse või ajakirjandusvabaduse riivet.

Läbiotsimisloa kohaselt ei olnud läbiotsimise eesmärk leida edastatud teabe sisu või allikaid

puudutavaid andmeid ning maakohus on otsuses leidnud, et „läbiotsimisel ei ole märgitud

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlemisega seonduvaid dokumente, kirjutisi

vms“ (otsuse p 58)

Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et läbiotsimiste tulemusel saadud tõendite kõrvale

jätmiseks ei ole alust.

II

7. Apellatsiooni kohaselt eeldab M.-D. Terestali süüdimõistmine seda, et oleks

tõendatud, et C OÜ-ga või MTÜ-ga U kaudu suurenenuks kuidagi Y vara. See ei ole aga

kaitsja hinnangul tõendatud – vaidlus puudub selles, et Yl ei olnud juriidilist seost Mati

Terestalile kuulunud C OÜ-ga ega MTÜ-ga U, ka on tõendamata, et Y oleks kontrollinud neid

ettevõtteid faktiliselt.

8. Seoses kaitsja väitega tuleb esiteks märkida, et M.-D. Terestalile heidetakse ette kahe

eri sanktsiooni rikkumist. Neist esimene kujutab endast tõesti finantssanktsiooni rikkumist,

mis seisnes rahaliste vahendite ja majandusressursi Yle kättesaadavaks tegemises. Teine

sanktsioon, mille rikkumist M.-D. Terestalile ette heidetakse, ei ole aga varalise iseloomuga.

Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 2022/350 alusel rakendatud sanktsioonidega keelati

Venemaa meediakanali U ja Eestis tegutseva SM vahendusel teabe edastamine kogu Euroopa

Liidus. Seega selle sanktsiooni rikkumine seisnes pelgalt S teabe edastamises.

9. Finantssanktsiooni puutuvalt tõdeb ringkonnakohus, et süüdistuses heidetakse M.-D.

Terestalile ette rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemist Yle, kuid

süüdistuses ei ole kirjeldatud Y isikliku vara kasvu M.-D. Terestali ja X tegevuse tulemusel.

Sellega seoses tuleb aga pöörata tähelepanu sellele, et EL nõukogu määruse nr 269/2014 art 2

lõike 2 kohaselt ei või teha rahalisi vahendeid ja/või majandusressursse sanktsiooni all

olevatele isikutele kättesaadavaks otseselt ega kaudselt. Nagu maakohtu otsuseski märgitud,

on Euroopa Komisjon avaldanud seisukohta, et sanktsiooni all olevale isikule rahaliste

vahendite või majandusressursi kaudseks kättesaadavas tegemiseks oleks alust lugeda ka seda,

kui neid tehakse kättesaadavaks isikule, keda pole sanktsioneeritud isikute loetelus, kuid on

sanktsioneeritud isiku kontrolli all, sest on alust eeldada, et kontroll ulatub ka varadele, mis

formaalselt kuuluvad küll sanktsioneeritud isiku kontrolli all olevale isikule.2 Sellisest

lähenemisest lähtudes piisab järelduseks, et sanktsiooni all olevale isikule on tehtud

kättesaadavaks majandusressursse ja/või rahalisi vahendeid, selle tuvastamisest, et selliseid

vahendeid on tehtud kättesaadavaks tema kontrolli all olevale isikule ja sanktsiooni all oleva

isiku isikliku vara kasvu tuvastamine ei ole nõutav.

Maakohus ongi leidnud, et Yle tehti finantsvahendeid ja majandusressursse kättesaadavaks

vahendlikult vara Y kontrolli all oleva isiku käsutusse andmisega. Tõdeda tuleb aga seda, et

küsimuses, millise Y kontrolli all oleva isiku kaudu talle rahalisi vahendeid ja

majandusressursse kättesaadavaks tehti, on maakohtu otsus vastuoluline. Tuvastatud faktiliste

asjaolusid käsitlevas otsuse osas (p-s 75) on öeldud, et „süüdistuse kohaselt tehti

majandusressursse Mati-Dmitri Terestali ja X poolt kättesaadavaks C OÜ ja MTÜ U kaudu“.

Seevastu õigusliku kvalifikatsiooni käsitluse raames on maakohus väitnud, et „süüdistuse

kohaselt on majandusressursse Yle kättesaadavaks tehtud MMM kaudu“ (otsuse p 219).

Ringkonnakohtu hinnangul süüdistus ei võimalda järeldust, et Yle tehti vara kättesaadavaks

XXX kaudu (v.a üks erand: süüdistuse kohaselt palkas X 2020. a juunis XXX heaks tööle

kolm töötajat, kes töötasid XXX heaks kuni 29. oktoobrini 2020, ja tagas sellega Y kontrolli

all oleva XXX finantsvahendite kasutamise Eestis töötavate inimeste palkamiseks ja tegi

seega Yle kättesaadavaks majandusressursse). Süüdistuses on küll – selle fakti tähendust

selgitamata – toonitatud, et M.-D. Terestal ja X täitsid oma tegevusega XXX eesmärke ja

2 Euroopa Komisjoni 19. juuni 2020 arvamus C(2020) 4117 final:

finalhttps://finance.ec.europa.eu/system/files/2020-06/200619-opinion-financial-sanctions_en.pdf

tegutsesid XXXlt saadud juhiste järgi, kuid Yle kättesaadavaks tehtud rahaliste vahendite ja

majandusressurssidena on nimetatud vara, mis anti C OÜ ja MTÜ U käsutusse:



M-D. Terestal ja X andsid ühise otsuse alusel C OÜ käsutusse varasemalt XXX poolt

omandatud ning SSS kasutuses olnud erinevad tehnikavahendid ja muu vara tagades

sellega MMM tegevuse jätkamise. Seeläbi andsid M-D. Terestal ja X ülalnimetatud

majandusressursid Y käsutusse.



MTÜ U vahendusel tasusid M-D. Terestal ja X ka XXX tegevuse jätkamiseks vajalike

teenuste arveid Vene Föderatsiooni ettevõtetele… Eelviidatud veebidomeenide ühise

haldamise, nende kasutamiseks vajaliku tarkvara ja muus vormis digitaalse teabe eest

tasumise ja veebidomeenidesse Y kontrolli all MMM eesmärke täitva sisu loomise läbi

tehti domeenid Yle kättesaadavaks ka majandusressursina.



Kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutati vaid MMM faktilise tegevuse jätkamiseks

Eesti Vabariigis s.o Yle neid kättesaadavaks tehes.

Seega saab rahaliste vahendite ja majandusressursi Yle kättesaadavaks tegemisest rääkida

juhul, kui on tuvastatav, et C OÜ ja MTÜ U olid Y kontrolli all.

10. Apellatsioonis on rõhutatud, et Yl ei ole nende juriidiliste isikutega juriidilist seost.

Tõepoolest: maakohtu otsusest ei nähtu, et Y oleks nende juriidiliste isikutega kuidagi

õiguslikult seotud, ning prokurör ei väitnud ka ringkonnakohtu istungil, et selline seos siiski

esineks. Prokurör on nii süüdistuskõnes kui ka ringkonnakohtu istungil väljendanud

seisukohta, et need juriidilised isikud olid Y faktilise kontrolli all. Ringkonnakohus tõdeb, et

süüdistuses sellist väidet selgesõnaliselt esitatud ei ole, kuid on kirjeldatud faktilisi asjaolusid,

mille põhjal seda ringkonnakohtu hinnangul hinnata saab.

Finantssanktsioonide tõlgenduse kohaselt saab sanktsioneeritud isiku kontrolli all olevaks

isikuks lisaks õiguslikult tema kontrolli all olevatele isikutele lugeda ka isikuid, kelle üle tal

on faktiline võim. Nii on dokumendis, mis annab ülevaate EL parimatest tavadest sanktsiooni

rakendamisel3, eraldi käsitletud seda, mille puhul tuleks lugeda teine isik sanktsioneeritud

isiku kontrolli all olevaks. Punkti 64 alapunkti e kohaselt on teine isik sanktsioneeritud isiku

kontrolli all, kui omatakse volitusi kasutada de facto õigust avaldada punktis d nimetatud

valitsevat mõju, kuigi ei olda selle õiguse valdaja. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks

eestikeelses tekstis nimetatud „volitusi“ mõista mitte kui esindusõigust, vaid kui tegelikku

võimalust teise isiku tegevusele mõju avaldada. Sellele viitab esiteks punkti kui terviku tekst,

mis räägib mitte juriidilisest, vaid faktilisest võimust teise isiku üle (kusjuures näitena on

toodud, et seda võimu võidakse teostada variettevõtte kaudu), aga ka sama punkti ingliskeelne

tekst, milles on eestikeelse teksti „volituste“ vasteks „power“ (having the power to, de facto,

exercise the right…). Tähelepanu väärib ka punkt 67, mis loetleb asjaolusid, mis võivad olla

märgiks, et loetellu kantud isikul või üksusel on kontroll loetellu kandmata üksuse üle.

Alapunkt d nimetab variisikute kasutamist, mis võib avalduda muu hulgas selles, et ettevõtte

omanik on nt töösuhte (sh endise töösuhte) kaudu sanktsiooni all oleva isikuga seotud, või ka

selles, et isikute eest, kes peaksid juriidilist isikut juhtima, teevad otsuseid loetellu kantud

3 Vt maakohtu viidatud 4. mai 2018. a parimate tavade dokumenti nr 8519/18 ning selle

uuem versioon 11623/24.

isikud. Just sellise seose tuvastamisel omavad ringkonnakohtu hinnangul tähtsust süüdistuses

välja toodud asjaolud, et C OÜ ja MTÜ U kaudu jätkasid X ja M.-D. Terestal sisuliselt XXX

tegevust või vähemalt selle eesmärkide täitmist Eesti Vabariigis, täites seejuures XXXst

saadud korraldusi.

Süüdistuse kohaselt kasutasid M.-D. Terestal ja X C OÜ-d (toimikus oleva äriregistri

väljatrüki kohaselt asutatud 2019. aastal, enne C OÜ-ks nimetamist kandis nime F OÜ: kd V;

tl. 4–5) ja MTÜ-d U (asutatud 23. novembril 2020: kd V; tl 2) selleks, et jätkata XXX

tegevuse eesmärkide täitmist Eesti Vabariigis uute juriidiliste isikute kaudu pärast seda, kui

SSS ei saanud Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu tegevust jätkata. Kõigest samasuguse sisu

tootmine või XXX toodetud sisu jagamine ei näita ringkonnakohtu hinnangul veel, et seda

tegev isik oleks olnud MMM juhi kontrolli all – selle põhjuseks võib olla pelgalt info jagaja

enda soov sõnumit levitada. Praegusel juhul näitavad tõendid aga, et tegemist ei olnud lihtsalt

XXX sõnumite levitamisega, vaid hoolimata uue juriidilise keha loomisest (mille tingis see, et

sanktsiooni rakendamise tulemusel ei saanud senisel moel edasi tegutseda) jätkati sisuliselt

XXX Eesti esindusena. Selliseks järelduseks annavad alust järgmised maakohtu otsuse

kohaselt tuvastatud asjaolud, millele apellatsioonis vastu vaieldud ei ole.

C OÜ ja MTÜ U asusid tegutsema samades ruumides, kus eelnevalt tegutses SSS (vt

maakohtu otsuse p 112), ning neile anti üle SSSle kuulunud vara (arvutipark jms), mida nad

tegutsemiseks vajasid (vt maakohtu otsuse p 162–163).

Tööd jätkasid senised töötajad, kelle ütluste kohaselt jäi nende töö sisuliselt samaks

(maakohtu otsuse p 115–116). Seda, et töötajad pidasid end ise endiselt XXX töötajateks,

näitab seegi, et MTÜ U töötaja SB viitas sotsiaalmeedias endale kui XXX töötajale

(maakohtu otsuse p 136).

Uues meediaportaalis ei jagatud pelgalt MMM sisu, vaid portaali puhul oli püüeldud selle

poole, et see oleks tajutav MMMle kuuluva S brändi meediaportaalina: tegutseti kaubamärgi

SM all ja kasutati domeeninime www.XXX.ee ja hiljem www.XXX.com4. Seejuures kasutati

MMMle kuuluva S kaubamärgiga sarnanevat kujundust (nagu süüdistuses märgitud, maksti

Venemaa Föderatsiooni äriühingule O kirjastiili „U Displey " kasutamise eest: kd V, tl 35; kd

II, tl 101), internetilehe ülesehitus oli pea kokkulangev varasema, U-news.ee veebilehe

ülesehitusega ning sarnanes nt Läti ja Valgevene S meediaportaalidele (vt maakohtu otsuse p

125–131). Ka portaali sisu puhul arvestati S brändi üldise liiniga, jälgides konkreetsete

küsimuste kajastamisel, „mida teevad teised Sd“ (otsuse p 118, 119).

Seejuures võib järeldada, et MTÜ U veebiportaali sisu ja vormi kooskõla S veebiportaalidega

oli Y juhitud MMM soov (mis annab omakorda alust järelduseks, et XXX jaoks oli oluline

mitte üksnes see, et nende sõnum jõuaks Eestisse, vaid oli vaja näidata end endiselt Eestis

tegutsevana). Nimelt suhtles SM tööd juhtiv X jätkuvalt aktiivselt MMM töötajatega

(maakohtu otsuse p 135), pidades nendega mh kirjavahetust kuluhüvitiste ja makstud

maksude teemal (otsuse p 134–137), ja sai neilt nii abi (maakohtu otsuse p 141, 142, 144) kui

ka juhiseid (maakohtu otsuse p 134, 202). Maakohus on välja toonud, et väga tihedalt suhtles

4 S brändi MMMle kuulumise kohta vt maakohtu otsuse p 99, domeeninimede kohta vt nt maakohtu otsuse p

187, 188.

X SEga, kes oli XXX S multimeedia keskuste lähivälismaa riikide ja Baltimaade direktsiooni

kaasnevate projektide valitsuse juhataja (maakohtu otsuse p 135). Niisiis suhtles X XXXs

tihedalt just inimesega, kelle töövaldkonda kuulusid S meediaportaalid.

Lõpuks tuleb märkida, et kuigi veebiportaali puhul taotleti sarnasust S veebiportaalidega, tuli

muidu seotust XXXga varjata: kui SB viitas VKontaktes sellele, et töötab XXXs, saatis SE

Xle WhatsAppis sõnumi, milles käskis SBle vastu pead koputada (maakohtu otsuse p 136).

Eelneva valguses ei saa nõustuda kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, et C OÜ-d ja

MTÜ-d U ei saa pidada Y faktilise kontrolli all olevaks kõigest sellele tuginedes, et „uued

loodud ettevõtted omandavad väheses osas endise juriidilise isiku vara, jätkavad analoogse

tegevusega, ei too kaasa nende uute ettevõtete jätkuvalt endise omaniku kontrolli olla

olemist“. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja maakohtu otsusega tõendatuks loetud

asjaolusid pisendanud. Kuivõrd maakohus luges tõendatuks, et C OÜ-le ja MTÜ-le U anti üle

tegutsemiseks vajalik vara, ei saa rääkida sellest, et nad oleks omandanud endise juriidilise

isiku vara „väheses osas“. Üldse on kaitsja jätnud tähelepanuta maakohtu tuvastatu, et ka uue

juriidilise isikuna tegutsedes saadi abi ja juhiseid XXX töötajatelt. Seetõttu on aga ebaõige

kaitsja seisukoht, et Yl, kes oli XXX juht, puudus võimalus Meedia OÜ ja MTÜ U vara

valdamiseks, kasutamiseks või käsutamiseks. Öeldust tulenevalt ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks ka kaitsja seisukohta, nagu puuduks kriminaalasjas tõend, mis kinnitaks, et Y

olnuks C OÜ või MTÜ-ga U varjatud omanik. Selle kohta ei ole küll ühte kindlat tõendit,

kuid see asjaolu on tuvastatav tõendeid vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 kogumis hinnates.

Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et eespool käsitletud asjaoludest tulenevalt olid

MTÜ U ja C OÜ Yle kehtestatud sanktsioonidest mööda minemiseks loodud variettevõtted,

mis vormiliselt olid küll iseseisvad juriidilised isikud, kuid sisuliselt toimisid XXX

allüksustena (ka maakohus on leidnud, et MTÜ U ja C OÜ olid XXXga alluvussuhtes:

maakohtu otsuse p 134). Seda, et C OÜ ja MTÜ U polnud sõltumatud juriidilised isikud, kelle

kaudu lihtsalt edastati XXX sõnumit, näitab ühest küljest see, et anti üle MMM Eesti esinduse

vara ja MTÜ-s U asusid tööle XXX Eesti esinduse endised töötajad, teisest küljest aga see, et

MTÜ U tööd juhtinud X oli 2020. aasta sügiseni XXX töötaja (kd III; tl. 222, 223), kes sai

tegevuse korraldamisel Y juhitud MMMlt nii abi kui juhiseid. Kuna MTÜ U ja C OÜ

tegutsesid Y juhitud ja seega tema kontrolli all oleva XXX käepikendustena ning selle

tegevust juhiti kooskõlastatult XXX töötajatega, on alust lugeda ka need juriidilised isikud Y

kontrolli all olevaks. Nagu eespool märgitud, loetakse rahalised vahendid ja

majandusressursid, mis on tehtud kättesaadavaks sanktsiooni all oleva isiku kontrolli all

olevale isikule, kaudselt sanktsiooni all olevale isikule kättesaadavaks tehtuks. Sellest

tulenevalt ei pea ringkonnakohus asjassepuutuvaks ka kaitsja seisukohta, et Välismaal Elavate

Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondilt saadud 523 013,35 eurot olid mõeldud

konkreetselt MTÜ U tegevuse jaoks, kuna Yle oleks fond saanud rahalisi vahendeid üle anda

ka ilma sanktsiooni mõjualasse sattumata, sest nii fond kui ka Y asusid Venemaal, kus

rahvusvahelised sanktsioonid Y vastu ei kehti. Kuna EL nõukogu määrus nr 269/2014 keelab

rahaliste vahendite sanktsiooni all olevale isikule kättesaadavaks tegemise nii otseselt kui ka

kaudselt, ei sõltu hinnang sellele, kas sanktsiooni on rikutud, sellest, mis eesmärgil

sanktsiooni all oleva isiku kontrolli all olevale isikule vara üle anti.

11. Kaitsja on seadnud kahtluse alla ka selle, kas KarS § 931 lg-le 1 vastav

majandusressursi kättesaadavaks tegemine on tuvastatav. Nii on kaitsja leidnud, et seadus ei

täpsusta, mida mõista majandusressursina. Samuti heidab kaitsja ette, et väidetavalt

kättesaadavaks tehtud majandusressursi väärtust pole süüdistuses ära näidatud.

Ringkonnakohtu istungil avaldas kaitsja seisukohta, et kuriteokoosseisule vastaks tegu ainult

juhul, kui sanktsiooni all olevale isikule kättesaadavaks tehtud vara väärtus ületab 10 000 euro

piiri.

Vastuseks neile väidetele osutab ringkonnakohus esiteks, et see, mis on EL nõukogu määruse

nr 269/2014 artikkel 2 tähenduses majandusressurss, on reguleeritud sama määruse artikkel 1

punktis d, mille kohaselt mõeldakse majandusressursside all igasugust vara, nii materiaalset

kui ka mittemateriaalset, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka,

kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks.

Niisiis võib majandusressursina mõista igasugust vara peale rahaliste vahendite endi.

Süüdistuse kohaselt oli lisaks rahalistele vahenditele varaks, mis tehti MTÜ-le U ja C OÜ-le

ning seega ka Yle kättesaadavaks, varasemalt SSS kasutuses olnud tehnikavahendid ja muu

vara, osaühingu nimele registreeritud domeeninimed ja SM kaubamärk.

Mis puutub sellesse, et süüdistuses pole määratletud Yle kättesaadavaks tehtud vara väärtust,

siis KarS § 931 ei seo vastutust sellega, milline on sanktsiooni rikkumise varalise väärtusega.

See ei ole vastuolus ka kaitsja viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga nr

2024/1226 ega rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-ga 361. Viidatud direktiiv ütleb, et

liikmesriigid võivad sätestada, et kuriteona ei käsitata järgmisi tegusid, mis on a) seotud

rahaliste vahendite või majandusressurssidega, mille väärtus on alla 10 000 euro, või b) on

seotud kaupade, teenuste, tehingute või toimingutega, mille väärtus on alla 10 000 euro. Seega

annab direktiiv liikmesriikidele õiguse otsustada, kas näha nimetatud juhtudel ette

kriminaalvastustus. RSanS § 361 lg-st 1 nähtub, et Eesti seadusandja on otsustanud välistada

kriminaalvastutuse direktiivis nimetatud teise alternatiivi puhul – see räägib kauba või

sularaha sisse- või väljaveost – ning sedagi vaid juhul, kui tegu pole toime pandud grupis.

Lisaks kõigele tuleb tõdeda, et M.-D. Terestal tegi Yle vara kättesaadavaks igal juhul rohkem

kui 10 000 euro ulatuses, kuivõrd ainuüksi rahalisi vahendeid tehti Yle kättesaadavaks 523

013,35 euro ulatuses.

12. Eelnevast hoolimata ei pea ringkonnakohus M.-D. Terestalile esitatud süüdistust

majandusressursi Yle kättesaadavaks tegemises täies ulatuses põhjendatuks. M.-D. Terestalile

on heidetud muu hulgas ette seda, et ta koos Xga andis MTÜ-le U üle varem XXX Eesti

esindusele kuulunud vara. Sellega seoses tulev arvestada, et XXX oli Y kontrolli all olev isik,

mis tähendab, et tema vara oli juba EL nõukogu määruse nr 269/2014 art 2 lõike 1 tähenduses

Y kontrolli all. Kuivõrd määruse art 2 eristab juba isiku kontrolli all oleva vara külmutamist ja

talle rahaliste vahendite või majandusressursi kättesaadavaks tegemist, on ringkonnakohus

seisukohal, et vara kättesaadavaks tegemisena ei saa käsitada sanktsiooni all oleva isiku

kontrolli all olevale isikule sellise vara üle andmist, mis kuulus juba eelnevalt sanktsiooni all

oleva isiku kontrolli all olevale isikule – selline vara oli juba sanktsiooni all olevale isikule

kättesaadav.

Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et osas, mille kohaselt tegi X Yle majandusressursse

kättesaadavaks sellega, et tagas „Y kontrolli all oleva XXX finantsvahendite kasutamise

Eestis töötavate inimeste palkamiseks“, jääb süüdistusest selgusetuks, mis oli

majandusressurss, mida Yle kättesaadavaks tehti. Süüdistus kirjeldab Y kontrolli all olevate

rahaliste vahendite kasutamist, aga mitte majandusressurssi, mida Yle kättesaadavaks tehti.

Lisaks sellele nendib ringkonnakohus, et selle süüdistuspunkti teokirjeldusest ei nähtu M.-D.

Terestali teopanust. Kuigi süüdistuse kohaselt tegutsesid X ja M.-D. Terestal

kaastäideviijatena omavahel rolle jaotades, nendib ringkonnakohus, et selline ülesannete

jaotus on tuvastatav nende süüdistuspunktide puhul, mis kirjeldavad tegutsemist C OÜ ja

MTÜ U kaudu. Kuna selles süüdistuspunktis kirjeldatud tegu on teistest tegudest eraldiseisev,

siis ei ole see, et C OÜ-ga ja MTÜ-ga U seotud teod on pandud toime ühiselt, ringkonnakohtu

hinnangul automaatselt sellele teole üle kantav. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et

M.-D. Terestalile ei saa heita ette Yle majandusressursi kättesaadavaks tegemist selle

tulemusel, et X tagas Y kontrolli all oleva XXX finantsvahendite kasutamise Eestis töötavate

inimeste palkamiseks.

Ülejäänud osas jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et tuvastamist on leidnud, et

M.-D. Terestal tegi Yle kättesaadavaks rahalisi vahendeid ja majandusressursse.

13. Kohtukolleegium ei nõustu ka apellandi seisukohaga, et isegi, kui M.-D. Terestal

objektiivselt rikkus KarS § 931 lg-t 1, siis ei teinud ta seda tahtlikult. Kaitsja on märkinud, et

M.-D. Terestal ei olnud kursis maakohtu otsuses viidatud sanktsioone selgitavate

dokumentidega. Kohtukolleegium märgib, et tahtluse seisukohalt ei oma tähtsust, kas M.-D.

Terestal oli sanktsioonide kohaldamist selgitavate dokumentidega kursis. Rahaliste vahendite

ja/või majandusressursside sanktsiooni all olevale isikule kättesaadavaks tegemist keelava

sanktsiooni rikkumise puhul on oluline, et M.-D. Terestal pidas vähemalt võimalikuks, et a)

Yle ega tema kontrolli all olevale isikule ei tohi rahalisi vahendeid ega majandusressursse

kättesaadavaks teha, b) C OÜ ja MTÜ U on Y kontrolli all ning c) C OÜ ja MTÜ U saavad

tema tegevuse tulemusel vara. Kuna MMM Eesti esindusele oli antud sanktsioonist teada ning

sanktsiooni tõttu ei saanud MMM Eesti esindus tegevust jätkata, teadis M.-D. Terestal

ilmselgelt, et Y suhtes on kehtestatud sanktsioon. Sanktsiooni puudutavad teated näitasid

sedagi, et sanktsiooni tulemusel ei tohi teha rahalisi vahendeid ja/või majandusressursse

kättesaadavaks ka Y kontrolli all olevale isikule – sanktsiooni rakendati MMM Eesti

esindusele; ka tuleb see, et rahalisi vahendeid ja/või majandusressursse ei tohi teha

kättesaadavaks sanktsioneeritud isiku kontrolli all olevale isikule, Rahapesu Andmebüroo 11.

detsembri 2019 kirjalikust hoiatusest. Seejuures tuli teadetest sanktsiooni kohaldamise kohta

välja seegi, et majandusressursi kättesaadavaks tegemise tähendus on lai: sanktsiooni tõttu

lõpetati üürileping MMM Eesti esindusega; Rahapesu Andmebüroo hoiatusest tuli välja, et

sanktsiooni rikkumiseks on ka töötamine Y heaks või temaga koostöö tegemine. Tuvastamist

leidis

ka

see,

et

M.-D. Terestaliga koos tegutsenud X sai juhiseid MMM töötajatelt ehk Y alluvatelt, mistõttu

olid C OÜ ja MTÜ U Y kontrolli all. Lõpuks oli M.-D. Terestalile arusaadav seegi, et

juriidilised isikud, mille juhatuses ta oli, said rahalisi vahendeid ning veebidomeenide ja

kaubamärgi kujul ka muud vara. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu

järeldust, et M.-D. Terestal rikkus kõnealust sanktsiooni ühiselt koos Xga tegutsedes

kavatsetusega.

Mis puutub teise süüdistuses nimetatud sanktsiooni (Venemaa meediakanali U ja Eestis

tegutseva SM sisu edastamise või selle hõlbustamise keelu) rikkumisse, siis on maakohus

tuvastanud nii selle, et M.-D. Terestal teadis vastavast keelust, kui ka selle, et ta tegeles just

sellest keelust möödaminemise eesmärgil sellega, et võtta ee-domeeni asemel kasutusele com-

domeen (maakohtu otsuse p 187–194). Niisiis rikkus M.-D. Terestal koos Xga ka seda

sanktsiooni kavatsetusega.

Tulenevalt sellest, et M.-D. Terestal teadis sanktsioonidest, ei ole põhjust rääkida ka

eksimusest teo keelatuses.

III

14. Nagu eespool märgitud, ei pea ringkonnakohus erinevalt maakohtust süüdistust täies

ulatuses põhjendatuks. See ei anna aga alust maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja M.-D.

Terestali osaliseks õigeksmõistmiseks. Teod, mille puhul ringkonnakohus kuriteo tunnuseid ei

näinud, on sanktsiooni rikkumise kui terviku osateod. Riigikohtu praktika kohaselt ei too

süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine sellise käitumise puhul, mis moodustab

karistusõiguslikult ühe teo, kaasa õigeks mõistmist – süüdistatava saab õigeks mõista vaid

mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus. (RKKKo 1-20-3910, p 14) Öeldu kehtib

ka juhul, kui jätkuva süüteo osategudest ei leia mõni tuvastamist, sest tegemist on vaid osaga

ühest ja samast süüdistatava teost, mille karistatavus tervikuna ära ei lange (RKKKm 1-20-

470/34, p 25). Eelnevast tulenevalt ei ole alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks

osas, milles maakohus mõistis M.-D. Terestali süüdi KarS § 931 lg 1 järgi. Riigikohtu

suuniste kohaselt on olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendi resolutiivosa

on seaduslik, kuid põhiosas esineb puudusi, on ringkonnakohtul võimalik KrMS § 337 lg 1 p

3 alusel maakohtu lahendit tühistamata muuta selle põhiosa (RKKKo 3-1-1-42-15, p 73).

Seega jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosast välja järeldused, et M.-D. Terestali

koos Xga toime pandud KarS § 931 lg-le 1 vastava kuritegu seisnes muu hulgas selles, et X

palkas 2020. a juunis lisaks endale XXX heaks tööle kolm töötajat, ning selles, et M.-D.

Terestal ja X andsid ühise otsuse alusel C OÜ käsutusse varasemalt XXX poolt omandatud

ning SSS kasutuses olnud erinevad tehnikavahendid ja muu vara.

See, et ringkonnakohus ei pidanud süüdistust osaliselt põhjendatuks, ei too aga kaasa M.-D.

Terestalile mõistetud karistuse muutmist, kuna valdavas osas peab ringkonnakohus süüdistust

põhjendatuks ja leiab, et maakohtu otsusega mõistetud karistus vastab endiselt KarS § 56 lg 1

nõuetele.

IV

15. Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks konfiskeerimist

puudutavas osas, kuna M.-D. Terestali võimalus töötasu saada tekkis tänu sellele, et ta pani

koos Xga toime sanktsiooni rikkumises seisneva kuriteo: sanktsiooni rikkumine seisnes muu

hulgas MTÜ Ule kokku 523 013,35 euro hankimises Välismaal Elavate Venemaa

Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondilt. Kuna M.-D. Terestal sai töötasu tänu

toimepandavale kuriteole, on alust lugeda seda kuriteoga saadud varaks KarS § 831

tähenduses. See seisukoht ei ole vastuolus ka eespool võetud seisukohaga, et fondilt Ule

rahastuse saamisega tehti rahalised vahendid kättesaadavaks Yle. Vaidlust pole selles, et neid

vahendeid kasutati kokkuvõttes MTÜ U tegevuseks. Kuna MTÜ U tegutses Y juhitud XXX

kontrolli all, mh aitasid just XXX töötajad fondilt rahastust taotleda, toimus fondi rahastuse

kasutamine lõppkokkuvõttes sisuliselt XXX juhi DK heakskiidul.

16. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ka selles, et maakohus ei oleks tohtinud

M.-D. Terestalilt mõista konfiskeerimise asendamiseks välja suuremat rahasummat, kui

taotles prokurör. KarS § 831 lg 1 näeb ette, et konfiskeeritakse kuriteo tulemusel saadud vara.

Ka kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et kohus oleks konfiskeerimise otsustamisel

prokuröri taotlusega seotud.

V

17. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata, tehes aga KrMS

§ 337 lg 1 p-le 3 vastava kohtulahendi, jättes maakohtu otsuse põhiosast välja asjaolusid.

18. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada M.-D. Terestalile apellatsioonimenetluse

õigusabikulud. Taotluse kohaselt kulus õigusabile kokku 14 tundi. Ühe tunni hind oli 185

eurot, millele lisandus käibemaks. Kokku oli õigusabikulu suurus 3211,6 eurot.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-le 3 vastava kohtulahendi, jäävad

apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Menetluskulude hulka

kuulub kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, kusjuures tasu mõistlikkuse hindamisel

tuleb Riigikohtu praktika kohaselt arvestada ka seda, kui suures ulatuses apellatsioon

rahuldatakse. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust suhteliselt väheses osas, kusjuures

argumentidel, mida apellatsioonis eraldi välja toodud polnud. Ühtlasi tuleb tõdeda, et

apellatsioon ei ole väga mahukas ja esitatud argumendid on pigem visandlikud. Samas tuleb

märkida, et see, kui apellatsioon rahuldatakse vaid väikses ulatuses, ei tähenda tingimata, et

apellatsioon oleks olnud valdavas osas põhjendamatu. Ka praegusel juhul on apellatsioonis

toodud välja asja lahendamise seisukohalt olulisi küsimusi. Samuti nendib ringkonnakohus, et

ka apellatsiooni pikkus pole väärtus iseenesest ja pigem tuleb pidada seisukohtade esitamist

kontsentreeritult positiivseks. Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et apellatsiooni

koostamise ajakulu tuleb pidada mõistlikuks mõnevõrra väiksemas ulatuses. Sama kehtib

kohtistungi ettevalmistamise aja kohta. Kaitsja on märkinud, et kohtuistungi

ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kulus 5 tundi. Kohtuistung kestis pisut üle

tunni. Kuigi ringkonnakohus saatis apellatsioonimenetluse pooltele ette küsimused, olid need

suunatud eeskätt prokurörile. Eelnevat kokku võttes leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on

apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamine süüdistatavale 10 tunni ulatuses. Seega

tuleb M.-D. Terestalile hüvitada õigusabikulud 2294 euro ulatuses.

Allkirjastatud digitaalselt