2-25-13684/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-13684

Tsiviilasi

I.V hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu)

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I.V; isikukood XXX

Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata I.V hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu)

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Tagastada hagejale riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

3. I.V-l on võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda halduskohtu poole.

4. Jätta menetluskulud I.V kanda.

5. Määrus toimetada kätte I.V-le .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. I.V esitas 22.08.2025. a Tartu Maakohtule avalduse, milles märkis, et soovib Tartu

vanglalt süüaluse vastutusele võtmist ja tervisekahju rahalist kompenseerimist.

Avalduse kohaselt on Tartu vangla ametnik J. S. hagejat narkomaaniks nimetades

hagejat solvanud ja levitanud hageja terviseseisundit puudutavaid andmeid. See on

tekitanud ahelreaktsiooni, mille tõttu on hageja tervis halvenenud. Samuti ei olnud J. S.

nõus arstiga ühendust võtma.

2. Avaldaja selgitas, et on sama probleemiga pöördunud ka halduskohtu poole haldusasjas

nr XXX , kuid ilmnes, et see pole halduskohtu tegevusala.

Hageja märkis ka, et soovib õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste

kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta

kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Hagiavaldusest nähtub, et hageja ei ole rahul vanglaametniku tegevusega seoses Tartu

vanglas hagejale arstiabi võimaldamise ja hageja terviseandmete käitlemisega.

Tartu vangla põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Tartu Vangla Justiitsministeeriumi

valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja

vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist. Sama

määruse § 1 lg 3 järgi esindab vangla oma ülesannete täitmisel riiki. Sellest tulenevalt

saaks kostjaks olla Eesti Vabariik.

TsMS § 1 kohaselt vaatab maakohus tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasju, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine halduskohtu pädevuses. Muu hulgas on halduskohtul õigus nii kohustada

avaliku võimu kandjat tegema haldustoimingut (HKMS § 5 lg 1 p 2) kui ka mõista välja

hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4).

Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus pädev lahendama avalik-õiguslikus suhtes

tekitatud kahju hüvitamise hagi, kuivõrd vaidlus ei ole tekkinud eraõigussuhtest. Ka ei

saa tsiviilkohtumenetluses kedagi vastutusele võtta. Kohus jätab TsMS § 371 lg 1 p 1

alusel hagiavalduse Tartu Maakohtus menetlusse võtmata. Soovi korral tuleb hagejal

pöörduda vastavasisulise avaldusega Tartu Halduskohtu poole.

Kohus selgitab, et väide, justkui ei oleks vaidlus halduskohtu pädevuses, ei ole korrektne.

I.V on samasisulise kaebusega halduskohtu poole pöördunud haldusasjas nr XXX .

Märgitud haldusasjas on menetlus aga lõppenud riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebuse sisu osas. Kuivõrd aga halduskohus asus

kaebust menetlema (sh jättis kaebuse käiguta ning andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks), leidis halduskohus järelikult, et tegemist on halduskohtumenetluses

lahendatava kaebusega.

5. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kuna hageja on esitanud hagi elektrooniliselt,

loeb kohus hagi hagejale tagastatuks käesoleva määruse kättetoimetamisega ja tagastab

paberkandjal esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

6. Kohus selgitab ka, et kuna jätab hagi maakohtus menetlusse võtmata, ei lahenda kohus ka

hagiga koos esitatud taotlusi (riigi õigusabi saamine, riigilõivu tasumisest vabastamine).

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1

kohaselt menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole käesolevas menetluses osalenud,

seega ei ole tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin