2-23-603/102 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-23-603

Tsiviilasi

Vederobalt OÜ hagi Tiheda Energy Park OÜ

(endise ärinimega OÜ Reola Köögiviljad) vastu

lepingute

sõlmimiseks

kohustamiseks,

alternatiivselt tekitatud kahju väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Tiheda Energy Park OÜ apellatsioonkaebuse hind

102 939 eurot 70 senti

Vederobalt OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiheda Energy Park OÜ apellatsioonkaebus

Vederobalt OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

16. september 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Vederobalt OÜ (registrikood 12742445),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Künnap

ja vandeadvokaat Marcus Niin

Kostja Tiheda Energy Park OÜ (end. ärinimi OÜ

Reola Köögiviljad) (registrikood 11541302),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel AS

TIMBER (registrikood 12646598), seaduslik

esindaja juhatuse liige Mikk Välja

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. veebruari 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-603

osas, millega maakohus mõistis Vederobalt OÜ-lt Tiheda Energy Park OÜ

kasuks välja menetluskulud 10 082 eurot 55 senti (käibemaksuta) (maakohtu

otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutava osa

p 7) ja Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks menetluskulud 7199

eurot 98 senti (käibemaksuta) (maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude

jaotust ja kindlaksmääramist puudutava osa p 8) ning teha tühistatud osas uus

otsus, millega mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks välja

menetluskulud 10 082 eurot 55 senti (käibemaksuta) ja Vederobalt OÜ-lt Tiheda

Energy Park OÜ kasuks välja menetluskulud 7199 eurot 98 senti

(käibemaksuta). Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osa järgmise punktiga: „Jätta AS-i TIMBER

menetluskulud maakohtus ja määruskaebemenetluses tema enda kanda.“ Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada Vederobalt OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta Tiheda Energy Park OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta Tiheda Energy Park OÜ apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud

Tiheda Energy Park OÜ kanda ning Vederobalt OÜ apellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulud 2370 eurot (käibemaksuta).

6. Mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt apellatsioonimenetluse kuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. AS-l TIMBER hüvitatavad ja kindlaksmääratavad apellatsioonimenetluse kulud

puuduvad.

8. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

8.1. Jätta rahuldamata Vederobalt OÜ nõue Tiheda Energy Park OÜ vastu

kohustada Tiheda Energy Park OÜ-d sõlmima Mustvee päikesepargi

võõrandamis- ning asjaõiguslepingud, asendada Tiheda Energy Park OÜ

tahteavaldused ning anda üle Elering AS-ga sõlmitud liitumisleping

pooltevahelisest võlasuhtest tulenevalt.

8.2. Rahuldada osaliselt Vederobalt OÜ hagi Tiheda Energy Park OÜ vastu

kahju hüvitamiseks.

8.3. Mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks välja kahjuhüvitis

93 158 eurot 10 senti ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras seisuga 11. veebruar 2025 summas 22 914 eurot 15 senti.

8.4. Mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks välja viivis

kahjuhüvitiselt 93 158 eurolt 10 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 12. veebruarist 2025 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

8.5. Hagi tagamise abinõud, mis on rakendatud Tartu Maakohtu 13. jaanuari

2023. a määrusega ja ei ole tühistatud kohtu 19. mai 2023. a määrusega, jätta

muutmata.

8.6. Jätta maakohtus ja määruskaebemenetluses kantud Vederobalt OÜ

õigusabikulud 50% ulatuses Vederobalt OÜ kanda ja 50% ulatuses Tiheda

Energy Park OÜ kanda.

8.7. Jätta maakohtus ja määruskaebemenetluses kantud Tiheda Energy Park OÜ

õigusabikulud 50% ulatuses Tiheda Energy Park OÜ kanda ja 50% ulatuses

Vederobalt OÜ kanda.

8.8. Jätta Vederobalt OÜ maakohtus kantud menetluskuludest (riigilõiv 5070

eurot) 3513 eurot 20 senti Vederobalt OÜ kanda ja 1556 eurot 80 senti mõista

välja Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks.

8.9. Jätta Tiheda Energy Park OÜ menetluskuludest riigilõiv määruskaebuselt 70

eurot Tiheda Energy Park OÜ kanda.

8.10. Määrata kindlaks Vederobalt OÜ õigusabikulud maakohtus ja

määruskaebemenetluses summas 17 051 eurot 50 senti, millest 100 eurot on

sõidukulud.

8.11. Määrata kindlaks Tiheda Energy Park OÜ õigusabikulud maakohtus ja

määruskaebemenetluses summas 14 399 eurot 96 senti, millest 134 eurot 96 senti

on sõidukulud.

8.12. Välja mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks

menetluskulud 10 082 eurot 55 senti (käibemaksuta).

8.13. Välja mõista Vederobalt OÜ-lt Tiheda Energy Park OÜ kasuks

menetluskulud 7199 eurot 98 senti (käibemaksuta).

8.14. Tasaarvestada p-s 8.12 ja 8.13 märgitud poolte vastastikused

menetluskulude nõuded ning mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ

kasuks välja menetluskulud 2882 eurot 57 senti (käibemaksuta).

8.15. Välja mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP

intress + 8% aastas) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8.16. Jätta AS-i TIMBER menetluskulud maakohtus ja määruskaebemenetluses

tema enda kanda.

8.17. Jätta Tiheda Energy Park OÜ apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud

Tiheda Energy Park OÜ kanda ning Vederobalt OÜ apellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8.18. Mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulud 2370 eurot (käibemaksuta).

8.19. Mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt apellatsioonimenetluse kuludelt võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8.20. AS-l TIMBER hüvitatavad ja kindlaksmääratavad apellatsioonimenetluse

kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Vederobalt OÜ (hageja) esitas 12. jaanuaril 2023. a Tartu Maakohtule hagi OÜ Reola

Köögiviljad (praeguse ärinimega Tiheda Energy Park OÜ) (kostja) vastu, paludes kohustada

kostjat sõlmima hagejaga müügileping, millega võõrandatakse hagejale kostjale kuuluvad

kinnisasjad ja kohustada kostjat sõlmima ka nende kinnisasjade asjaõigusleping. Hageja palus

asendada kostja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga, kohustada kostjat andma

tahteavaldus, millega volitada hagejat sõlmima elektrivõrgu liitumisleping Elering AS-ga või

alternatiivselt, kui nimetatud kinnisasjade osas on liitumisleping sõlmitud, kohustada kostjat

andma tahteavaldus, millega kostja annab liitumislepingust tulenevad õigused üle hagejale.

Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 158 287 eurot 56

senti (intressikulu 85 014 eurot 66 senti, tehingu nõustamise kulu7500 eurot, hageja

elektrituruhindade prognoosimise kulu 64 320 eurot ja kohtueelne õigusabikulu 1452 eurot 90

senti) ja viivis kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

Kostja pöördus AS TIMBER (oksjonikorraldaja, kolmas isik) poole Mustvee päikesepargi (sh

kinnisasjade ning liitumislepingute) võõrandamiseks oksjoni korras. Mustvee päikesepark

hõlmab kostjale kuuluvaid kinnisasju, liitumislepingut nr 1.1-4/2022/365 Elering AS-ga

(Elering) või ülekantavat õigust sõlmida selline liitumisleping ning projekteerimistingimusi.

Oksjonikorraldaja algatas kostja nimel ja volitusel oksjoni Mustvee päikesepargi

võõrandamiseks. Oksjon viidi läbi kostja sätestatud tingimustel, sh reguleerisid need seda,

millistele tingimustele vastab parim pakkumine, mille tegijale päikesepark võõrandatakse.

Hageja esitas enda pakkumise tähtaegselt 26. juulil 2022. Hageja pakkumus vastas ka teistele

oksjonitingimustele. Hageja pakkumus oli konkursi parim ning oksjonikorraldaja kuulutas

hageja konkursi võitjaks. Oksjonikorraldaja edastas 26. juulil 2022 kostjale oksjonitulemused.

Selle kohaselt laekus enampakkumisele kaks nõuetekohast pakkumist, millest kõrgeima

pakkumise summaga 3 150 000 eurot tegi hageja. Oksjonikorraldaja teavitas, et notariaalne

tehing toimub Ragne Tehveri büroos Tallinnas, kuupäev ja kellaaeg on täpsustamisel.

Oksjonikorraldaja kirjutas 15. augustil 2022 hagejale uuesti. Seekord andis ta teada, et kolmas

isik on kostjale pärast oksjoni tulemuse kuulutamist teinud kõrgema hinnapakkumise. Kostja

oli selle kirja kohaselt nõus minema hagejaga tehingusse summaga 4 100 000 eurot. Hageja

esitas kostjale nõudekirja oksjonitingimuste täitmiseks ja Mustvee päikesepargi

võõrandamiseks. Kostja on pahauskselt eiranud kostja enda tingimustel toimunud oksjoni.

Kostjal lasus oksjonitingimustest tulenevalt kohustus Mustvee päikesepargi võõrandamiseks

hagejale 3 150 000 euro eest. Hageja ja kostja pidasid omavahel läbirääkimisi, kuid kostja

keeldus oksjonitulemuste täitmisest ning nõudis järjest suuremaid summasid.

Kostjal on kohustus täita oksjoni tulemust VÕS § 108 lg 2 järgi ning võõrandada hagejale

Mustvee päikesepark. Kostja rikkus oksjonitingimusi. Hageja möönab, et reeglina on

kinnisasja kohustus- ja käsutustehingutele suunatud tehingute puhul nõutav notariaalne

vorminõue. Hageja arvates esineb erand aga olukorras, kus vara võõrandatakse oksjoni korras.

Sellisel juhul tekib kohustus täita oksjoni otsust kui sellist. Ka VÕS § 1012 lg 2 näeb ette, et

konkursi kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv ning ei näe ette eraldi vorminõuet. Selline

kohustus on sarnane võlatunnistusest tulenevale kohustusele VÕS §-s 30, millisel juhul ei ole

nõutav vorminõue. Kostja kohustus on kehtiv vähemalt liitumislepingu üleandmise osas.

Seadus ei näe sellise kohustuse puhul ette imperatiivset vorminõuet.

Hageja taotles, et kohus rahuldaks hagi ning kohustaks kostjat sõlmima hagejaga

müügileping, millega võõrandatakse hagejale kostjale kuuluvad kinnisasjad ja kohustataks

kostjat sõlmima ka asjaõigusleping. Veel taotles hageja, et kostja vastavad tahteavaldused

asendataks kohtulahendiga. Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat andma tahteavaldus,

millega volitada hagejat sõlmima elektrivõrgu liitumisleping Elering AS-ga või alternatiivselt,

kui nimetatud kinnistute osas on liitumisleping sõlmitud, kohustada kostjat andma

tahteavaldus, millega kostja annab liitumislepingust tulenevad õigused üle hagejale.

Hageja on seisukohal, et kostja on tegutsenud vastuolus hea usu põhimõttega, tema tegevus

on kahju tekitav.

Kui kohus peaks siiski leidma, et kostja kohustused ei ole kehtivad, palub hageja alternatiivse

nõudena kostjalt välja mõista kahjuhüvitise VÕS § 115 lg 1 ja § 14 lg 1 ja lg 3 II lause järgi.

Hagejal tekkisid lepingu ettevalmistamisega erinevad kulud (usalduskahju). Läbirääkimiste

katkestamine on pahauskne. Kahju võib nõuda ka VÕS § 15 lg 1 alusel, kuna hageja uskus, et

pooltevaheline tehing on kehtiv.

Mustvee päikesepargi panemiseks avalikule enampakkumisele timber.ee keskkonnas olid

kostja praegusel juhatuse liikmel Martin Tiigil kõik õigused olemas. Päikesepargi pani müüki

kostja enda määratud tingimustel ja kostja määratud tingimustel kuulutati hageja

enampakkumise võitjaks. Vastavalt kostja määratud enampakkumise tingimustele pidi kostja

sõlmima hagejaga müügi- ja asjaõiguslepingud, andma üle liitumise, kostja ei teinud seda.

Kostja väited, et ta ei ole andnud kellelegi mistahes vormis volitust kinnisasjade

võõrandamiseks ja enampakkumise korraldamiseks ega volitanud kedagi läbi rääkima, ei

vasta hageja hinnangul käesolevas asjas esitatud asjaoludele ja tõenditele. Martin Tiigil oli

õigus kostja nimel ja huvides korraldada Mustvee päikesepargi müüki, teha seda TIMBER-i

kaudu, Martin Tiigil oli selleks vähemalt talumisvolitus tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 118 lg 2 järgi. Hageja on seisukohal, et asjaoludeks, mis sellise volituse olemasolu

tõendavad, on järgmised: a) Martin Tiigi seotus kostjaga; b) enampakkumise spetsiifilisest

infost ja dokumentatsioonist (mis ei ole avalikult kättesaadav) nähtuv; c) asjas antud ütlustest

tulenev. Hageja on seisukohal, et Martin Tiigi tegevus oli kostjaga kooskõlastatud, mistõttu

kostja vastutab Martin Tiigi toimingute eest lepingueelsete võlasuhete sätete järgi.

Kostja ei saa tugineda enampakkumise tingimuste p-le 18, mille kohaselt ei või enampakkuja

nõuda hankijalt enampakkumisel osalemise tõttu tekkinud kulutusi.

Praeguses asjas ei kohaldu VÕS § 1011 ja kostja tuginemine sellele sättele on asjakohatu.

Käesolevas asjas ei ole tegemist konkursiga VÕS § 1009 lg 1 mõttes.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, paludes jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

Kinnisasjade käive saab toimuda vaid notariaalselt tõestatud vormis võla- ja

asjaõigustehingutega ning kolmanda isiku poolt kostja kinnistute kostja notariaalselt tõestatud

volituseta avalikult müügiks pakkumisest ei teki kostjale õigusi ega kohustusi. Alusetu on

nõue kohustada kostjat andma hagejale nõusolek hagis nimetatud kinnisasjade võlaõiguslike

ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks. Kinnisomandi üleandmiseks sõlmitud asjaõigusleping

peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingu tegemiseks antud volitus peab olema samas

vormis (TsÜS § 118 lg 3) ning TsÜS § 129 lg 1, § 83 lg 1 sätestavad tehingu tühisuse, kui see

on tehtud seaduses sätestatud vormi järgimata.

Kostja on hagejale juba 18. augusti 2023. a e-kirjaga teatanud, et kostja ei ole korraldanud

mistahes kinnisasjade enampakkumist. Kostja ei ole andnud kellelegi notariaalselt tõestatud

vormis ega ka mistahes muus vormis volitust kostja kinnisasjade müümiseks või nende

kinnisasjade enampakkumise korraldamiseks. Kostja pole sõlminud hagejaga AÕS § 119 lg 1

vormis võlaõiguslikke kohustustehinguid kinnisasjade võõrandamiseks ega ka mistahes muus

vormis tehinguid. Kostjal puuduvad õigussuhted hagejaga. Asjaolust, et kostja jaoks kolmas

võõras isik korraldab kostja volituseta (sh notariaalselt tõestatud volituseta) kostjale kuuluvate

kinnisasjade enampakkumist, kuhu hageja on esitanud seaduses sätestatud vorminõuetele

mittevastava pakkumise, ei tulene ega saagi ülal viidatud normide alusel tekkida kostjale

mistahes kohustusi hageja ees. Hageja ei ole ka vastupidist väitnud ega tõendanud.

Hageja tuginemine hea usu põhimõttele ei ole põhjendatud, kuna sel juhul kaotaks tehingu

notariaalse tõestamise vorminõue oma mõtte. Ainuüksi heas usus toimimine ei kõrvalda

seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tagajärgi, vorminõude rikkumist ei saa

ületada hea usu põhimõtte rikkumisele tuginedes.

Hageja nõue kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega kostja annab liitumislepingust

tulenevad kostja õigused ja kohustused üle hagejale, on alusetu. Liitumisleping on kinnisasja

oluline osa, mis ei saa eksisteerida ilma kinnisasjata. Ilma notariaalselt tõestatud volituseta ei

saa seda kellelegi üle anda lahus kinnisasjast. Ka liitumislepinguga seotud nõuded on

perspektiivitud.

Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Kostja ei ole pannud toime mitte ühtki õigusvastast

tegu, mille tagajärjel võiks hagejale tekkida kahju. Hageja ja kostja ei ole omavahel mitte

mingeid läbirääkimisi pidanud. Enampakkumine lõppes 26. juulil 2022. Hageja saatis kostjale

nõudekirja 17. augustil 2022 ja kostja vastas sellele 18. augustil 2022. Enne seda ei ole hageja

ja kostja suhelnud. Seega on hageja väited läbirääkimiste pidamisest või läbirääkimiste

pahausksest pidamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude kohta alusetud.

Kahju tekkimise ja kahju suuruse kohta esitatud hageja väited on paljasõnalised. Hageja on

kostja suhtes tegutsenud kolmnurkkelmuse toimepanemisega, millel on karistusõiguslikud

tagajärjed. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja esitatud tõend – kokkulepe

kulude jaotuse kohta hageja ja Sunly AS vahel on sõlmitud 3. augustil 2023 ehk mitu kuud

pärast hagiavalduse esitamist, see käib intressikulude hüvitamise kohta. Tõend on loodud

õigusnäivuse tekitamiseks. Hageja ja kostja vahel ei ole tehtud mitte ühtegi kehtivat

tahteavaldust, millest tulenevalt oleks võimalik kostjale mingit kahju hüvitamise kohustust

omistada. Hageja ei ole ise seoses enampakkumisel osalemisega mingit laenu saanud, tal ei

ole tekkinud ka intressi maksmise kohustust, mille hüvitamist nõuda kostjalt. Alusetud on ka

tehingu nõustamise ja elektrituru hindade prognoosimise kulu 7500 + 64 320 eurot. Selle

kohta esitatud tõendid ei tõenda ei sisult ega koostamise aja poolest hagejale kahju tekkimist

seoses osalemisega kolmanda isiku korraldatud enampakkumisel. Hageja kohtueelsete

õigusabikulude nõue on täiesti alusetu, õigusabikulude arve on esitatud AS-le Sunly, mitte

hagejale. Hageja õigusteenuse kulu ja sellest tulenev kahju hüvitamise nõue on paljasõnaline

ja tõendamata. Kuna rahaline põhinõue kostja vastu on alusetu, on alusetu ka viiviste tasumise

nõue.

Kinnisasjade enampakkumise tingimuste p 18 ja VÕS § 1011 välistavad hagejal mistahes

kahju hüvitamise nõuete olemasolu. Kostja ei ole saanud tegevusetusega mistahes kahju

hagejale tekitada, tegevusetuse vormis hagis nõutava kahju tekitamine on õiguslikult võimatu,

sh põhjusliku seose puudumise tõttu. Oksjon toimus timber.ee keskkonnas, see domeen on

registreeritud AS-i TIMBER nimele, mitte kostja nimele, kostjal puudub juurdepääs timber.ee

domeenile. Seega kostja ei ole enampakkumist korraldanud.

Martin Tiigil puudus vaidlusalusel perioodil kostja esindusõigus. Kostja ei ole andnud mitte

kellelegi mistahes vormis volitust kostjale kuuluvate kinnisasjade müügiks. Ka kolmanda

isiku esindaja J. Kuusk on kinnitanud, et enampakkumisega seoses puudusid mistahes

volikirjad. Kostja esindusõiguseta M. Tiigi tegevusest ei teki kostjale õigusi ega kohustusi.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et M. Tiigi toimingud ja nende tagajärjed on kostjale

TsÜS § 132 lg 2 alusel omistatavad. Enda teadmata ei ole võimalik teist isikut oma kohustuste

täitmisel kasutada. Hageja 23. detsembril 2024 esitatud tõendist (AS TIMBER veebilehe

väljatrükist), ei nähtu, et kostja oli teadlik M. Tiigi tegevusest. Ja isegi kui kostja oleks sellest

teadlik olnud, ei tekitaks see mingeid kohustusi kostjale ega mingeid õigussuhteid hageja ja

kostja vahel. Tegevusetusega ei saa kellelegi kahju tekitada, tegevusetusel puuduvad

õiguslikud tagajärjed. Hageja ja kostja ei ole kunagi lepingueelseid läbirääkimisi pidanud,

mistõttu on kahju hüvitamise nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

3. AS TIMBER (iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel) leidis, et hageja nõue kostja

kohustamiseks sõlmida kinnisasjade müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning kostja

vastavasisulise tahteavalduse asendamiseks on alusetu, järgitud pole notariaalse tõestamise

nõuet. Alusetud on ka hageja nõuded kohustada kostjat volitama sõlmima hagejat

liitumislepingut või kohustada kostjat andma tahteavaldust liitumislepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste üleandmiseks hagejale. Liitumisleping on kinnisasja oluline osa ja see ei

saa eksisteerida ilma kinnisasjata, seda ei saa eraldi üle anda. Isegi kui liitumisleping ei ole

kinnisasja oluline osa, on ta kinnisasja päraldis ja seotud kinnisasjaga. Ka seda ei saa üle anda

ilma notariaalselt tõestatud tahteavalduseta. Hagejal puuduvad ka mistahes kahju hüvitamise

nõuded seoses enampakkumisel osalemisega ja seal vorminõuetele mittevastava pakkumise

tegemisega. Kolmas isik viitas VÕS §-le 1011, mille kohaselt ei ole konkursil osalejal õigust

nõuda konkursi korraldajalt osalemisega seotud kulutuste hüvitamist.

Kolmas isik nõustus ka kostja hagi vastuses esitatud vastuväidetega kahju tõendatuse,

põhjusliku seose ning kahju ettenähtavuse ja põhjusliku seose osas. Puudub VÕS § 127 lg-s 4

nõutud põhjuslik seos hageja paljasõnaliselt väidetud kahju ja kostja väidetava käitumise

vahel.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 11. veebruari 2025. a otsusega rahuldamata hageja nõude kostja

vastu kohustada kostjat sõlmima Mustvee päikesepargi võõrandamis- ning asjaõiguslepingud,

asendada kostja tahteavaldused ning anda üle Elering AS-ga sõlmitud liitumisleping

pooltevahelisest võlasuhtest tulenevalt rahuldamata. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja

vastu kahju hüvitamiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 93

158 eurot 10 senti ja sellelt arvutatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

11. veebruari 2025. a seisuga 22 914 eurot 15 senti ning viivise kahjuhüvitiselt 93 158 eurolt

10 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. veebruarist 2025 kuni

kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Maakohus jättis hagi tagamise abinõud, mis on rakendatud

Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2023. a määrusega ja ei ole tühistatud kohtu 19. mai 2023. a

määrusega, muutmata. Maakohus jättis hageja õigusabikulud 50% ulatuses hageja kanda ja

50% ulatuses kostja kanda, kostja õigusabikulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses

hageja kanda. Maakohus jättis hageja menetluskuludest (riigilõiv 5070 eurot) 3513 eurot 20

senti hageja kanda ja 1556 eurot 80 senti mõistis kostjalt hageja kasuks välja. Kostja

menetluskuludest riigilõivu 70 eurot jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras kindlaks

hageja õigusabikulud 17 051 eurot 50 senti, millest 100 eurot on sõidukulud ning kostja

õigusabikulud 14 399 eurot 96 senti, millest 134 eurot 96 senti on sõidukulud. Maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 082 eurot 55 senti (km-ta). Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7199 eurot 98 senti (km-ta). Maakohus

tasaarvestas p-s 7 ja 8 märgitud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2882 eurot 57 senti (km-ta) ning viivise

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress +

8% aastas) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Pooled ei vaidle ja esitatud tõendid kinnitavad, et 2022. a juulikuus toimus avalik

enampakkumine AS TIMBER oksjonikeskkonnas timber.ee, enampakkumise esemeks olid 12

kinnisasja ühtse paketina. Enampakkumise lisatingimusteks olid, et „Sõlmitavas

asjaõiguslepingus volitatakse enampakkumise võitjat registreerima Elering AS-is

liitumistaotlus enda nimele“, ning Mustvee Vallavalitsuse väljastatud ja Põllumajandus- ja

Toiduameti kooskõlastatud projekteerimistingimused päikeseelektrijaama püstitamiseks.

Avaliku enampakkumise alghind oli 2 700 000 eurot. Tingimuste kohaselt sai pakkumisi teha

kuni 26. juuli 2022 kella 14:00-ni. Avaliku enampakkumise aluseks oli dokument pealkirjaga

„Reola Köögiviljad OÜ avaliku enampakkumise etapid ja tingimused“. Selle dokumendi järgi

oli enampakkumise korraldaja Reola Köögiviljad OÜ ja kinnistute paketi nimi „Mustvee

päikesepark“. Viidatud dokumendi p 8–17 käsitlesid võitja valimise ja võitjaga kinnistute

müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise aega, kohta ja tingimusi. Avaliku enampakkumise

läbiviijaga AS TIMBER suhtles ja andmeid esitas Martin Tiik (AS-i TIMBER seadusliku

esindaja Jaakko Kuuse ütlused, Martin Tiigi ütlused). Hageja esitas avalikule

enampakkumisele pakkumise 26. juulil 2022. Mustvee päikesepargi enampakkumise kohta

koostati protokoll 26. juulil 2022, postkast avati kell 14:17. Hageja pakkumine 3 150 000

eurot oli parim pakkumine, ta kuulutati enampakkumise võitjaks. Enampakkumise läbiviija

AS TIMBER teavitas hagejat enampakkumise tulemustest 26. juulil 2022, tegi ettepaneku

lepingu notariaalse lepingu vormistamise aja kohta, hageja vastas. 15. augustil 2022 teavitas

TIMBERi esindaja Jaakko Kuusk hagejat, et kostja on nõus hagejaga tehingusse tulema

hinnaga 4 100 000 eurot. 17. augustil 2022 saatis hagejat esindav advokaat kostjale

nõudekirja, et kostja täidaks enampakkumise tulemust ega keelduks lepingute sõlmimisest.

Kiri sisaldas teadet kahju hüvitamise nõude esitamise kohta. Kostja juhatuse liige L. Anton

vastas nõudekirjale 18. augustil 2022, teatades, et kostja ei ole korraldanud enampakkumist,

andnud volikirju ega sõlminud AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud notariaalses vormis

võlaõiguslikke kohustustehinguid ega muid tehinguid hagejaga ja et puuduvad mistahes

õigussuhted hagejaga. 2022. a juulikuus olid juhatuse liikmed Liana Anton (alates 17.

novembrist 2020 kuni praeguseni) ja Merlin Sonn (alates 22. jaanuar 2021 kuni 18. november

2022). Martin Tiik sai juhatuse liikmeks 18. novembril 2022.

Esitatud tõenditest nähtub, et kostjale kuuluva 12 kinnistu koos liitumislepinguga (paketi

nimetusega „Mustvee päikesepark“) panemine enampakkumisele AS-i TIMBER

oksjonikeskkonnas on lähtunud kostjast. Dokument pealkirjaga „Reola Köögiviljad OÜ

avaliku enampakkumise etapid ja tingimused“ sisaldab detailset informatsiooni nii

enampakkumisel oleva vara, varaliste õiguste ja määratud erisuste kohta kui ka võitja

väljakuulutamise ja võitjaga lepingute sõlmimise kohta.

Kohtule esitatud dokumentidest (Reola Köögiviljad OÜ avaliku enampakkumise etapid ja

tingimused) nähtub, et kostja oli avalikkusele teada andnud sõlmitava tehingu notariaalsest

vormist ja selle vormistamise tingimustest. Martin Tiik andis ütlusi kohtuistungil 13.

detsembril 2024, et kui toimus enampakkumise postkasti avamine, oli ta selle juures. Kui

selgus parim pakkumine, siis ta ütles kohapeal, et sellega ei ole midagi teha ja lahkus. See

parim pakkumine ei vastanud omanike ootusele.

Kostja juhatuse liige Liana Anton teatas hagejale 18. augusti 2022. a e-kirjaga, et kostja ei

tunnista hageja nõudeid, kuna ta ei ole enampakkumist korraldanud ega andnud selleks

notariaalselt tõestatud vormis volikirja. Kostja ei ole andnud notariaalselt tõestatud vormis

aktsepti kinnisasjade müümiseks ega sõlminud AÕS § 119 lg-s 1 nõutavas vormis

võlaõiguslikke kohustustehinguid.

Uuritud tõenditest tuleneb ja poolte vahel ei ole eriarvamusi selles, et hageja ja kostja vahel ei

ole tehtud ühtki notariaalses vormis tahteavaldust seoses Mustvee päikesepargi

võõrandamisega. Seetõttu ei ole poolte vahel olemas kehtivaid kohustustehinguid ega

kehtivaid vastastikuseid lubadusi. Kehtivate kohustustehingute, sh eellepinguliste kokkulepete

puudumise tõttu puudub võlasuhe, mille täitmist saaks nõuda. Hageja täitmisnõue tuleb jätta

rahuldamata.

Liitumisleping käsitletava tehingu raames ei ole müügis kinnistutest eraldiseisvalt ja

liitumislepingu kinnistutest eraldi üleandmise nõue ei kuulu rahuldamisele. Enampakkumise

tingimustes on kirjas, et kinnistud müüakse ühtse paketina ja erisusena, et sõlmitavas

asjaõiguslepingus volitatakse enampakkumise võitjat registreerima Elering AS-s

liitumistaotlus enda nimele. Sellisena seondub liitumistaotluse registreerimine ostja nimele

asjaõiguslepingu sõlmimisega, s.t. kinnistute üleandmiseks vajaliku lepingu sõlmimisega.

Kinnistute omanik soovis temale kuuluvad kinnistud võõrandada ühtse paketina

päikeseelektrijaama püstitamiseks koos ostja õigusega saada enda nimele liitumistaotlus

Elering AS-ga. Selles osas ei saa esitada täitmisnõuet ja tingimusi teised isikud. Hageja nõue

kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega volitada hagejat sõlmima kinnisasjade

elektrivõrgu liitumisleping nr 1-1.-4/2022/365 Elering AS-ga hageja kasuks, jäi rahuldamata.

Hageja kahju hüvitamise nõude osas leidis maakohus, et see on põhjendatud osaliselt. Kostja

ja hageja astusid lepingueelsesse võlasuhtesse VÕS § 14 lg 1 tähenduses.

Mustvee päikesepargi enampakkumise tingimuste koostamisega ja nende avalikkusele

teatavaks tegemisega algatas kostja lepingueelsed läbirääkimised päikesepargi müügiks.

Huvitatud isikud, s.h. hageja, on sellele reageerinud ja astunud lepingueelsete läbirääkimiste

võlasuhtesse omapoolsete ettevalmistuste tegemisega lepingu sõlmimiseks. Hageja

ettevalmistused on seisnenud nõustamisteenuse kasutamises, oksjoni tulemust usaldades

laenulepingute sõlmimises kohustustehingu täitmiseks, hageja on taotlenud elektrituruhindade

prognoosimist ja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid. Selliselt on nii enampakkumise

korraldaja kostja kui ka tema kutsel enampakkumisel osaleja teinud toiminguid, mis on

suunatud lepingu sõlmimisele läbirääkimiste tulemusena. Selliselt on lepingueelsed

läbirääkimised toimunud.

Hageja ja kostja olid saavutanud kokkuleppe Mustvee päikesepargi (kinnistud ühtse paketina

koos volitusega registreerida Elering AS-s liitumistaotlus enda nimele) müügi- ja

asjaõiguslepingu sõlmimises. Seega oli poolte vahel kuni kinnisasja notariaalselt tõestatud

müügilepingu sõlmimiseni lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud võlasuhe VÕS § 14

järgi.

Kostja katkestas aga läbirääkimised ja lepingut notariaalselt ei vormistatud – see oli etapp,

kus lepingu sisus oli kokkulepe juba saavutatud kostja etteantud tingimustel ja selliselt (enne

lepingu sõlmimise viimast etappi (notariaalset vormistamist)) oli läbirääkimiste katkestamine

pahauskne. Keeldumisega sõlmida leping notariaalses vormis lõppesid lepingueelsed

läbirääkimised poolte vahel. Seni saavutatud kokkulepe kostja etteantud tingimustel, mis

fikseeriti enampakkumise protokollis hageja kuulutamisega enampakkumise võitjaks, kujutas

endast Mustvee päikesepargi müügi eellepingut poolte vahel. Läbirääkimised katkestanud

kostja ei ole arvestanud läbirääkimistel võitjaks kuulutatud hageja huvidega saada notariaalses

vormis sõlmitud lepingu tulemusena enampakkumisel oleva Mustvee päikesepargi omanikuks

(ehkki kostja oli sellekohase lubaduse andnud enampakkumise etappe ja tingimusi

kirjeldades). Sellega rikkus kostja VÕS § 14 lg-s 1 ettenähtud huvide ja õigustega arvestamise

kohustust ja § 14 lg-s 3 ettenähtud läbirääkimiste pahauskse katkestamise keeldu.

Läbirääkimiste katkestamise hetkeks olid mõlemad pooled teinud vajaliku ettevalmistuse

lepingu sõlmimiseks. Nii oli müüja (kostja) määratud kindlaks kinnistute nimekirja, millele

päikeseparki rajama hakatakse; taotlenud luba kohalikult omavalitsuselt päikesepargi

rajamiseks ja saanud projekteerimistingimused; teinud ettevalmistustöö liitumislepingu

sõlmimiseks ja saanud Elering AS-lt liitumislepingu allkirjastamiseks. Need tegevused olid

järjestikused ja omavahelises seoses, tehtud vastavalt kostja omanike ja juhatuse liikmete

(Liana Anton, Merlin Sonn) eesmärgile maad ehk kinnistud võõrandada. Et Reola maad ehk

kinnistud sooviti müüa, on tõendatud Liana Antoni ja Merlin Sonni ütlustega kohtuistungil.

Kinnistute võõrandamiseks vajalikke ettevalmistustöid tegi kostja juhatuse liige Liana Anton,

mida tõendavad Elering AS-i kiri Liana Antonile (dtl 555) ja Liana Antoni ütlused.

Ettevalmistustööd algasid veebruaris 2022 projekteerimistingimuste taotluse esitamisega,

jätkusid Eleringile liitumistaotluse esitamisega aprillis 2022, mis nähtub dokumentide

kuupäevadest. 13. juuli 2022. a pakkumuskutses (dtl 1875) kajastuvad kokkuvõtvalt

kirjalikest dokumentidest nähtuvad ettevalmistavad tegevused koos omanike visiooni

kirjeldusega.

Pakkumuskutses kajastatu on vastavuses kirjalikest dokumentidest nähtuvaga, see on

päikesepargi rajamist ette valmistavate tegevuste kirjeldus ja strateegiline informatsioon.

Seega ei saa see pärineda juhuslikult või müüjale võõralt isikult. Kostja oli enampakkumise

korraldaja. Sedavõrd detailne ja selgitav informatsioon koos enampakkumise vormil loetletud

tingimustega on piisav ja kaalukas, et tekitada potentsiaalses ostjas usaldust lepingu

sõlmimise vastu. Enampakkumise läbiviija AS-i TIMBER seadusliku esindaja Jaakko Kuuse

ütlustest tuleneb, et kostja poolt suhtles TIMBERiga üksnes Martin Tiik, kes esitas andmeid,

mis on olulised sellest asjast ülevaate andmiseks ostjale. Martin Tiik oma ütlustes ei vaidlusta

selle väite õigsust. Martin Tiigi sõnul sai ta informatsiooni päikesepargi alla minevate maade

müügisoovist oma õelt Merlin Sonnilt, kes oli OÜ Reola Köögiviljad osanik ja juhatuse liige.

Enampakkumisel pakkumise tegija (ostja) ehk hageja valmistas ette ostupakkumise, kasutades

selleks nõustamisteenust, sõlmis elektrituruhindade prognoosimiseks kaks lepingut, hageja

huvides sõlmis Sunly AS investoritega laenulepingud, usaldades oksjoni tulemust. Kaasnenud

intressikulu 85 014 eurot 66 senti on põhjuslikus seoses väljakuulutatud oksjonitulemusega ja

kuulub usalduskahju hulka. Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid 1452 eurot 90

senti (nõudekiri kostjale).

Mustvee päikesepargi enampakkumise korraldamise tagajärjed on omistatavad kostjale.

Enampakkumise tingimused avaldas oksjoni läbi viivale AS-le TIMBER Martin Tiik. Martin

Tiigil oli selleks olemas vajalik informatsioon omanike ja juhatuse liikmete plaanide ja

ootuste kohta. Ta esitas enampakkumise läbiviijale müüdava vara kirjelduse , esitas

lisadokumente (Jaakko Kuuse ütlused). Esitatud informatsioon, lisadokumendid ja omanike

tegevuste kirjeldus ei ole avalikult kättesaadav teave, mis tähendab, et see teave pärines

algallikast, kostjaga seotud isikutelt. Enampakkumise läbiviija AS-i TIMBER jaoks on Martin

Tiigi puhul tegemist nn taluvusvolituse olemasoluga TsÜS § 118 lg 2 tähenduses.

Kostja juhatuse liige Liana Anton oma ütlustes kohtuistungil distantseeris ennast oksjoni

korraldamisest (ei ole oksjonit korraldanud, ei ole andnud kellelegi volitust, ei ole esitanud

dokumente). Ta ei ole oksjoni korraldamist ja müügiavalduse tegemist ka hiljem arutanud ei

Martin Tiigi ega Merlin Sonniga, ta sai enampakkumisest teada alles 17. augusti 2022. a

nõudekirjast. Ka kostja juhatuse liikme Merlin Sonni sõnul ei olnud ta teadlik

enampakkumisest, ei ole edastanud dokumente ega muul viisil enampakkumist korraldanud.

Maakohtu hinnangul – kui lugeda, et L. Antoni ja M. Sonni sellekohased ütlused vastavad

tõele – on tegemist äriühingu juhatuse liikmete lojaalsuskohustuse rikkumisega ehk

ebalojaalse käitumisega juhitava äriühingu suhtes. Äriühingu avaldused ja avalikkusele

avaldatud teave peavad olema tõesed. Avalik enampakkumine, milles teave ja pakkumuskutse

avaldatakse piiramata isikute ringile, ei tohi olla avalikkust eksitav. Kohtu hinnangul ei saa

see olla ka käesolevas asjas juhatuse liikmetele teadmata. Käesoleval juhul on avalikul

enampakkumisel osalenud lisaks hagejale ka teisi pakkujaid, st et avalikkust on eksitatud.

Samas on kostja seaduslikud esindajad pidanud seda ebaoluliseks (Liana Antoni ütlused

kohtuistungil), nad ei ole pidanud vajalikuks sellele reageerida ega ka avalikkust teavitada

väidetavalt omavoliliselt korraldatud enampakkumisest kostja nimel ega seda isegi mitte

omavahel arutada. Maakohtu hinnangul on tegemist eluliselt mitteusutava olukorraga ja kohus

hindab, et oksjoni korraldamine kostja nimel oli selle juhatuse liikmetele Liana Antonile ja

Merlin Sonnile teada. Et Martin Tiik omas nn talumisvolitust kostja juhatuse liikmetelt,

möönab Liana Anton ka oma ütluses kohtuistungil „Kui hind oleks olnud okei, äkki meil

oleks isegi siis hea meel olnud“. Et juhatuse liikmed L. Anton ja M. Sonn aktsepteerisid

Martin Tiigi tegevust oksjoni korraldamisel, kinnitab fakt, et alates 18. novembrist 2022 on

Martin Tiik arvatud kostja osanike (dtl 1825–1832) ja juhatuse liikmete hulka.

Käsitletavas asjas on avalikul enampakkumisel teavitatud avalikkust, et „Käesoleval

enampakkumisel ootab Reola Köögiviljad OÜ pakkumisi ülalkirjeldatud kinnistute paketi

ostmiseks kogumis.“ (enampakkumise tingimuste p 1). See avaldus koos muude

enampakkumise tingimuste ja etappide kirjeldusega on kostja avalikkusele suunatud

tahteavaldus, et ta ootab Mustvee päikesepargile ostjaid. See on üheselt mõistetav

tahteavaldus, hageja on seda selliselt mõistnud ning kostja käitumisele vastavalt teinud

ettevalmistused kehtiva lepingu sõlmimiseks kostjaga.

Mustvee päikesepargi enampakkumise korraldamisega avalikkusele tehtud tahteavalduse

tagajärjed on omistatavad kostjale.

Maakohus, olles küsitlenud kohtuistungil AS-i TIMBER seaduslikku esindajat Jaakko

Kuuske, kostja seaduslikke esindajaid Liana Antonit ja Martin Tiiki ning tunnistajat Merlin

Sonni, leidis, et Mustvee päikesepargi panemine enampakkumisele AS-i TIMBER

oksjonikeskkonnas, enampakkumise etappide ja tingimuste kirjeldamine ja vajalike

lisadokumentide esitamine on toimunud Jaakko Kuuse kirjeldatud viisil – algatatuna Martin

Tiigi poolt ja tema avaldatud informatsiooni ja esitatud dokumentide alusel. Martin Tiik oli

kostja kasutuses olnud maade kasutamisega seotud varem, sai osanikuks MM Investeeringute

kaudu 21. septembril 2022, on alates 18. novembrist 2022 juhatuse liige ja alates 19.

detsembrist 2022 kõrgema juhtorgani liige. Samadel kuupäevadel, s.o. 18. novembril 2022

lõppes Merlin Sonni positsioon juhatuse liikmena ja 19. detsembril 2022 lõppes tema otsene

osalus. Sellises positsioonis oli Martin Tiigil huvi ja teadmine kostja olukorrast ja tegevusest,

tal oli tihe kontakt selle äriühinguga ja juhatuse liikmega.

Hageja on kandnud sihipäraselt kulutusi, mis on käsitletavad usalduskahjuna ja on tingitud

sellest, et hageja uskus ettevalmistatava lepingu sõlmimisse. Hageja on esitanud kahju

hüvitamise nõude kokku summas 158 287 eurot 56 senti. Tegemist ei ole konkursil osalemise

tõttu tehtud kulutuste hüvitamise nõudega VÕS § 1011 tähenduses, vaid see on lepingueelsete

läbirääkimiste pahatahtlikust katkestamisest tulenev usalduskahju nõue VÕS § 14 lg-te 1 ja 3

teise lause ja VÕS § 115 lg 1 alusel.

Kohus on seisukohal, et usalduskahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.

Nõustamisteenus Sunly AS-lt ajavahemikul 7. juulist 2022 kuni 26. juulini 2022 on kohtu

hinnangul tellitud põhjendatult ja selle teenuse kulu 7500 eurot oli väljaminek hageja jaoks,

mis kaasnes enampakkumisel osalemise ettevalmistamisega ehk lepingueelsete

läbirääkimistega. Hageja tegi ettevalmistusi lepingu sõlmimiseks, nõustamisteenuse tellimine

ja selle eest tasutud summa on otsene varaline kahju, mis on põhjuslikus seoses

enampakkumisel osalemisega. Hageja nõustamiskulu 7500 eurot on hüvitatavaks kahjuks.

Hageja sõlmis elektrituruhindade prognoosimiseks kaks lepingut (Baringa ja SKM-ga), kuid

esitatud tõendid ei tõenda hagejale kahju tekkimist 64 300 eurot (ega vähem), mis oleks

arvatav kostjalt välja mõistetava usalduskahju hulka. Leping Baringaga on sõlmitud umbes 10

kuud enne enampakkumise väljakuulutamist ja selle alusel tasutud umbes 8 kuud enne

enampakkumise väljakuulutamist. Selline makse ei saa olla põhjuslikus seoses kostja välja

kuulutatud enampakkumisega. Ka ei ole võimalik kindlaks määrata, milline on sellise

väljamakse ja tehingu seos juulis 2022 aset leidnud enampakkumisega või hageja huviga

enampakkumisel osaleda. Ka lepingust SKM Marketiga ei ole võimalik järeldada seost juulis

2022 aset leidnud enampakkumisega. Leping on sõlmitud aprillis 2022, maksekohustus tekkis

juba mais 2022, mistõttu sellise kohustuse võtmisel ja tõenäoliselt ka lepingu täitmisel ei ole

võimalik näha seost kostja välja kuulutatud enampakkumisega. Viidatud elektrituru hindade

prognoosimise kulu 64 320 euro väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Laenulepingute osas leidis maakohus, et need on sõlmitud, kuna hageja usaldas

oksjonitulemust ja seda, et temaga sõlmitakse notariaalne müügi- ja asjaõigusleping.

Kaasnenud intressikulu 85 014 eurot 66 senti on põhjuslikus seoses väljakuulutatud

oksjonitulemusega, on põhjendatult arvatud usalduskahju hulka ja selle väljamõistmine

kostjalt on põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et Vederobalt OÜ ja Sunly AS-i ühine kinnitus kulude jaotuse ja

kokkulepete kohta (dtl 1427), allkirjastatud 3. augustil 2023, omab teavet koondava

dokumendi tähendust. Sellest koondist puudub nõustamisteenuse kulu 7500 eurot, mis oli

selleks ajaks tasutud (tasutud oktoobris 2022).

Kohtueelsetest õigusabikuludest 1452 eurost 90 sendist pidas maakohus põhjendatuks 643

eurot 44 senti (ajakulu 3,1 tundi ja tunnitasu 207 eurot 56 senti), viidates, et see kulu kuulub

lepingueelsete läbirääkimiste kulu hulka.

Kokku pidas maakohus lepingueelsete läbirääkimiste kulu põhjendatuks ja tõendatuks ning

kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks 93 158 euro 10 sendi ulatuses. Hageja alternatiivne ehk

kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele 58,85% ulatuses.

Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist tasumisele kuuluvalt kahjuhüvitiselt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Nõue on seaduslik ja

selle rahuldamisest ei ole alust keelduda. Viivis arvutatakse VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intressimäärasid arvestades ja selle on kohtuotsuse tegemise ajal, 11. veebruaril 2025, 22 914

eurot 15 senti.

Hageja nõuet tagab kohtu deposiidikontole makstud 158 288 eurot. Hagi tagamise abinõu jääb

kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Hageja on maksnud tagatise 7914 eurot 40 senti, mille tagastamist taotleb juhul, kui hagi jääb

tagamata. Hagi tagamise tagatis antakse vastaspoolele või kolmandale isikule tekkiva

võimaliku kahju hüvitamiseks (TsMS § 383 lg 1). TsMS § 391 lg-d 1 ja 2 sätestavad hagi

tagamiseks makstud tagatise kasutamise ja tagastamise korra. TsMS § 391 lg-te 1 ja 2 alusel

jääb tagatis kohtu deposiidikontole kuni tagastamisaluse tekkimiseni.

Viidates TsMS § 173 lg-le 1 ja § 163 lg-le 1 ja sellele, et kuna üks hageja nõuetest jääb kogu

ulatuses rahuldamata, jaotas maakohus õigusabikulud nii, et 50% nendest jääb hageja kanda ja

50% kostja kanda. Maakohus ei pidanud põhjendatuks õigusabikulude jaotamisel võtta

arvesse, et hagis esitatud alternatiivne nõue (rahaline nõue) jääb ühe nõudesumma osas

rahuldamata, kuna selle summaga seonduv ei moodusta kogu menetluse mahu juures

arvestatavat osa. Poolte muud menetluskulud jaotas kohus diferentseeritult. Kolmanda isiku

menetluskulud jäid tema enda kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määras maakohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p-de 2–

4 osas ehk osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 93 158

eurot 10 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 22 914 eurot 15 senti ja lisanduva viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. veebruarist 2025 kuni kahjuhüvitise

täieliku tasumiseni; tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 osas, milles maakohus jättis

hagi tagamise abinõud muutmata; resolutsiooni p-d 1–10 ehk menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist puudutavas osas. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda ning mõista

hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud.

Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, osa neist kohaldamata jätnud ning

on rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kostja väited ja tõendid on jäetud osaliselt hindamata

või hinnatud valesti.

Maakohus on VÕS § 14 lg-t 1 ebaõigesti kohaldades ja TsMS § 436 lg-t 1, § 442 lg-t 8 ja §

238 lg-t 1 oluliselt rikkudes leidnud, et hageja ja kostja astusid lepingueelsesse võlasuhtesse.

Kostja ei ole kinnisasjade enampakkumise läbiviimiseks AS-i TIMBER poole pöördunud ega

AS-i TIMBER volitanud enda kinnistuid enampakkumisel võõrandama. Kohus on AÕS § 119

lg 1 ja TsÜS § 118 lg 3 ebaõigesti kohaldamata jätnud, kuna AS-i TIMBER volitus kinnistuid

võõrandada sai tekkida vaid kostja notariaalselt tõestatud volitusest, millist kostja ei ole

kunagi andnud. On arusaamatu, millele tuginedes on kohus vaidlustatava otsuse p-s 16.1

leidnud, et AS-i TIMBER poole pöördus, enampakkumise tingimused ja etapid valmistas ette,

laskis enampakkumisest timber.ee keskkonnas teatada ja esitas pakkumuskutse kostja. See on

vastuolus J. Kuuse ja M. Tiigi, M. Sonni ja L. Antoni vande all antud ütlustega ning ka

vaidlustatava otsuse p-s 16.7.4 toodud seisukohaga, milles kohus on ise tuvastanud, et

enampakkumise algatas M. Tiik. Kahjunõude analüüs rajaneb seega ebaõigetel eeldustel.

Kostjal ei ole ega saagi olla juurdepääsu ka AS-i TIMBER hallatavale veebilehele

www.timber.ee ning kostja ei vastuta teabe eest, mida AS TIMBER kostja juhatuse liikmete

teadmata ja kooskõlastuseta on enda veebilehele www.timber.ee üles riputanud. Domeen

www.timber.ee kuulub AS-ile TIMBER, mitte kostjale. Kolmanda esindusõiguseta isiku

tegevusest (sh veebilehel www.timber.ee millegi avaldamisest) ei teki kostjale mistahes õigusi

või kohustusi. M. Tiik saanuks kostjat kehtivalt esindada üksnes vorminõutele vastava

volituse olemasolul. Maakohus on vaidlustatava otsuse tegemisel jätnud AÕS § 119 lg 1,

TsÜS § 118 lg 3, § 83 lg 1 ja § 84 lg ebaõigesti kohaldamata.

Maakohus on TsÜS § 118 lg-t 2 ebaõigesti kohaldades, TsÜS § 118 lg-t 3 ja § 119

kohaldamata jättes ning TsMS § 436 lg-t 1, § 442 lg-t 8 ja § 238 lg-t 1 oluliselt rikkudes

leidnud, et Martin Tiik tegutses kostja talumisvolituse alusel.

Maakohus on VÕS § 16 lg-t 1, AÕS § 119 lg-t 1, TsÜS § 83 lg-t 1 ja § 84 lg-t 1 ebaõigesti

kohaldades ning TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 oluliselt rikkudes leidnud, et hageja esitas

kinnisasjade enampakkumisel pakkumuse. Hageja ei ole AS-i TIMBER enampakkumisel

pakkumust teinud, kuna hageja tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 alusel algusest peale

õiguslikke tagajärgi.

Kohus on VÕS § 10 lg-t 1 ja § 20 lg-t 1, AÕS § 119 lg-t 1, TsÜS § 118 lg-t 3, § 129 lg-t 1, §

83 lg-t 1 ja § 84 lg-t 1 ebaõigesti kohaldades ning TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 oluliselt

rikkudes leidnud, et hageja ja kostja saavutasid kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingu

sõlmimises kokkuleppe. Hageja ja kostja ei ole kunagi mingeid lepingueelseid läbirääkimisi

pidanud. Lepingueelseid läbirääkimisi ei saa pidada tegevusetusega.

Avalikkust eksitada ja TsÜS §-st 35 tulenevat kohustust ei ole võimalik rikkuda enda

teadmata ja tegevusetusega, ühtlasi ei ole võimalik tegevusetusega sõlmida mistahes lepingut,

sh tühist lepingut.

Maakohus on VÕS § 1011, § 14 lg-d 1 ja 3, § 15 lg-t 1 ning § 115 lg 1, § 127 lg-d 1, 3 ja 4

ebaõigesti kohaldades ning TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 oluliselt rikkudes leidnud, et

hagejal on tekkinud osaliselt põhjendatud ja tõendatud usalduskahju. Kinnisasjade

enampakkumise tingimuste p 18 ja VÕS § 1011 välistavad expressis verbis hagejal mistahes

kahju hüvitamise nõuded kostja vastu.

Kostja ei ole pahauskselt läbirääkimisi katkestanud. Kostja ei ole saanud tegevusetusega

mistahes kahju hagejale tekitada, tegevusetuse vormis hagis nõutava kahju tekitamine on

õiguslikult võimatu, sh puuduva põhjusliku seose (VÕS § 127 lg 4) tõttu. Kostja ei ole

hagejaga mistahes lepingueelseid läbirääkimisi pidanud, mistõttu hageja tuginemine VÕS §

14 lg-tele 1 ja 3 on õiguslikult ainetu.

Kohus on kahju hüvitamise nõude lahendamisel jätnud tähelepanuta, et hageja on kinnisasjade

enampakkumisel teinud TsÜS § 83 lg 1 alusel tühise pakkumuse, millel ei olnud mistahes

õiguslikke tagajärgi TsÜS § 84 lg 1 alusel. Järelikult ei ole hageja saanud endale ka mistahes

kahju tekitada, kuna hageja tühisel pakkumisel puuduvad TsÜS § 84 lg 1 alusel õiguslikud

tagajärjed – seda nii hageja, AS-i TIMBER kui ka kostja jaoks. Kohus on VÕS § 127 lg-t 4

ebaõigesti kohaldanud.

Maakohus on VÕS § 115 lg-t 1 ja § 127 lg-d 1, 3 ja 4 ebaõigesti kohaldades leidnud, et kostja

on põhjustanud hagejale kahju. Maakohus on tõendeid vääralt hinnanud ja osa tõendeid

hindamata jätnud. Intressikulu hüvitamise nõue on põhjendamatu. Kostja ei pea hagejale

hüvitama Sunly AS-i tegevusega seotud laenulepingutest tulenevaid intressinõudeid ega

sponsoreerima Sunly AS-i või hageja majandustegevust. Nõustamisteenuse kulu hüvitamise

nõue on põhjendamatu. Kohtueelse õigusteenuse kulu on tervikuna põhjendamatu.

Kohus on TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 oluliselt rikkudes jätnud kontrollimata, kas

hagejal sai tekkida uskumus tehingu kehtivuses. Hagejal, keda esindas pakkumuse esitamisel

kinnisvaraõigusele spetsialiseerunud endine vandeadvokaat, ei saanud VÕS § 15 lg 1 alusel

tekkida uskumust, et AS-i TIMBER korraldatud enampakkumisel esitatud õiguslikult

tagajärjetu tahteavaldus toob kaasa õiguslikult kehtivad tagajärjed.

Kuna hagejal puudub kostja vastu põhinõue, puudub hagejal kostja vastu ka põhinõudega

aktsessoorne viiviste tasumise nõue, mistõttu tuleb maakohtu otsus ka kostjalt viiviste

väljamõistmise osas tühistada.

Kohus on TsMS § 162 lg-t 1 ja § 163 lg-t 1 oluliselt rikkudes määranud menetluskulude

jaotuse ning ebaõigesti määranud kindlaks ka menetluskulud.

Kohus jättis TsMS § 386 lg-t 4 oluliselt rikkudes hagi tagamise abinõud täies ulatuses jõusse,

kuigi hagi jäi osaliselt rahuldamata. Kostja taotleb kohtu deposiitarvele tasutud 42 215 euro

31 sendi viivitamatut tagastamist kostja arveldusarvele.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsus resolutsiooni p 5 osas,

millega maakohus jättis kindlaks määramata kostja õigusabikulud 17 051 eurot 50 senti

ületavas osas, s.o 21 370 eurot 62 senti ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata

täiendavalt kindlaks hageja õigusabikulud 21 370 eurot 62 senti. Hageja palub tühistada

maakohtu resolutsiooni punkti 7 osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 7199 eurot 98 senti ületavas osas, s.o 2882 euro 57 sendi osas ning teha

tühistatud osas uue otsuse, millega jätta kostjale täiendavalt välja mõistmata 2882 eurot 57

senti. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p 8 osas, millega maakohus jättis

välja mõistmata kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud 7199 eurot 98 senti ületavas

osas, s.o 13 567 euro 88 sendi osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista

hagejale täiendavalt välja 13 567 eurot 88 senti. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse

resolutsiooni p 9 osas, millega maakohus jättis välja mõistmata kostjalt hageja kasuks

menetluskulud 2882 eurot 57 senti ületavas osas, s.o 10 685 eurot 31 senti ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejale pärast tasaarvestuse tegemist täiendavalt

välja 10 685 eurot 31 senti.

Maakohus on otsuse resolutsioonis menetluskulud kindlaks määranud ebaõigesti. Tartu

Maakohus tegi otsuse, millega resolutsioonis mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 10 082 eurot 55 senti (km-ta) ja kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas

7199 eurot 98 senti (km-ta). See on vastuolus otsuse põhjendavas osas toodud põhjendustega

ning kindlaks määratud menetluskuludega, st põhjendavas osas mõistis kohus välja

menetluskulud vastupidi. Tegemist on menetlusõiguse rikkumisega TsMS § 436 lg 1 alusel.

Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ebaõigesti kohaldanud menetlusõigust

(TsMS § 631 lg 2 ja TsMS § 174 lg 1 ls 1). Maakohus leidis menetlusõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu, et hageja põhjendatud esindajakulud on üksnes 17 051 eurot 50 senti.

Maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud vajalikus ja põhjendatud ulatuses, st

maakohus on esindajakulusid vähendanud ebaõigelt lähtuvalt dokumentide pikkusest,

esindajate ja toimingute arvust ning keskmisest tunnihinnast.

Hageja taotles menetluskulude hüvitamist 43 519 eurot 12 senti. Maakohus vähendas hageja

menetluskulusid 21 397 euro 62 sendi ulatuses, st mõistis välja 17 051 eurot 50 senti, millele

lisandub riigilõiv kokku 5070 eurot. Menetluskulude vähendamine kohtu väljatoodud

põhjendustel ei ole õiguspärane. Menetluskulude nimekirjas on toodud välja esindajate

keskmine tunnihind, mitte täistunnihind. Lühikesi ja selgeid seisukohti on üldjuhul kõige

keerulisem sõnastada. Seetõttu ei ole õige juhinduda dokumendile kulunud aja hindamisel

dokumendi pikkusest, st kvantiteet ei määra kvaliteeti. Maakohus määras põhjendamatult

kõikide vandeadvokaatidest esindajate tasumääraks 180 eurot, leides, et kõik esindajad olid

ühe kvalifikatsiooniga. Ebaõige on kohtu väide, et hageja esindamine menetluses on

toimunud koostöös suure tiimiga, mis on esindaja kulusid oluliselt suurendanud. Ei ole

põhjendatud teiste nõustajate (Albert Linntammi, Norman Aasa ja Carri Ginteri)

menetluskulude välja mõistmata jätmine. Ettevõtjate vahelises vaidluses on ettenähtavad

kõrgemad kulud.

7. Hageja ja kostja vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paludes jätta need

rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.

8. Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel ei ole apellatsioonkaebustele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 082 eurot 55 senti

(käibemaksuta) (maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist

puudutava osa p 7) ja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 7199 eurot 98 senti

(käibemaksuta) (maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist

puudutava osa p 8). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 10 082 eurot 55 senti (käibemaksuta) ja hagejalt kostja

kasuks menetluskulud 7199 eurot 98 senti (käibemaksuta). Ringkonnakohus täiendab

maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osa järgmise

punktiga: „Jätta AS-i TIMBER menetluskulud maakohtus ja määruskaebemenetluses tema

enda kanda.“ Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus

tuleb rahuldada osaliselt ning kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud. Kostja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt.

11. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on VÕS § 14 lg-t 1 ebaõigesti

kohaldanud ja menetlusõigust rikkudes leidnud, et hageja ja kostja astusid lepingueelsesse

võlasuhtesse. Asjas esitatud materjalide alusel on tuvastatav, et M. Tiik tegutses AS-i

TIMBER poole pöördudes ja kostjale kuuluvate kinnisasjade enampakkumise korraldamisel

AS-i TIMBER vahendusel kostja talumisvolituse alusel. Talumisvolituse alusel oli M. Tiigil

õigus kostja nimel ja huvides korraldada kostja kinnisasjade müüki ja teha seda kolmanda

isiku kaudu. Praegusel juhul ei oma tähtsust asjaolu, et M. Tiigil ei olnud tegutsemiseks

notariaalset volitust TsÜS § 118 lg 3 mõttes, millele on viidanud kostja. Kostja viide

Riigikohtu lahendile asjas nr 2-22-7114, kus Riigikohus on leidnud, et enampakkumise

tingimus leppetrahvi tasumise kohta on tühine vorminõude rikkumise tõttu (vt RKTKo

25.10.2023, 2-22-7114, p 15), ei ole kohaldatav praegusel juhul volitust puudutavalt. Õige ei

ole kostja lähenemine, et AS-i TIMBER volitus kinnistute võõrandamise korraldamiseks ja

selleks AS-i TIMBER kaudu oksjonikeskkonnas enampakkumist korraldades sai tekkida vaid

notariaalselt tõestatud kostja volikirjast. Müügi korraldamiseks ja selleks AS-i TIMBER

poole pöördumiseks ja AS-i TIMBER abi kasutamiseks ei ole nõutav notariaalselt tõestatud

volitus. Praegusel juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus maakohus oleks tuvastanud, et

kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingud oleks allkirjastanud M. Tiik, mis eeldanuks lisaks

lepingute notariaalsele vormile ka volituse vastavat vormi TsÜS § 118 lg 3 mõttes.

11.2. Kostja on lisaks ette heitnud maakohtule ka seda, et maakohus on TsÜS § 118 lg-t 2

ebaõigesti kohaldades ja TsÜS § 118 lg-t 3 ja § 119 kohaldamata jättes ja menetlusõigust

rikkudes ebaõigesti leidnud, et M. Tiik tegutses kostja talumisvolituse alusel.

Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide alusel saab järeldada, et M. Tiik tegutses

kinnisasjade müügi korraldamisel AS-i TIMBER vahendusel talumisvolituse alusel. Kostja on

viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 2-18-8699, kus Riigikohus on mh märkinud, et

talumisvolituse saab lugeda tekkinuks, kui esindajana käituv isik, ilma et talle oleks antud

teise isiku nimel tegutsemiseks volitus, teeb korduvalt ja pikema aja vältel esindatava nimel

õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks toiminguid ning esindatav teab seda, kuid ei tee midagi

sellise tegevuse takistamiseks, kuigi tal on selleks võimalus. Samuti on Riigikohus selles

lahendis viidanud, et kuna talumisvolituse tekkimiseks ei piisa üldjuhul esindajana käituva

isiku ühekordsest ega ka üksnes lühiajalisest tegevusest, saab niisugustel juhtudel

esindusõiguse olemasolu tunnustada eeldusel, et esindatav on kas kaudse tahteavaldusega

andnud volituse või kiitnud tema nimel tehtud tehingu (toimingu) heaks (TsÜS § 129 lg 1 jj,

ühepoolse tehingu puhul lisanduvad TsÜS § 128 lg-s 2 sätestatud eeldused) (vt RKTKo

16.02.2022, 2-18-8699, p 18.1).

Kuigi Riigikohtu lahendist tulenevalt on üldjuhul vajalik korduv ja pikema aja vältel kestev

tegevus, ei tähenda see ringkonnakohtu hinnangul seda, et olukorras, kus toiminguid tehakse

korduvalt, aga lühema aja vältel, oleks talumisvolituse tekkimine välistatud. Lisaks saab

praegusel juhul olukorras, kus M. Tiik tegutses kostja nimel kinnisasjade müügi

korraldamisel, esitades vajalikke dokumente AS-le TIMBER , suheldes AS-ga TIMBER ja

tema vahendusel korduvalt, pidada esindajana käituva isiku tegevust ka korduvaks. Nagu

eespool märgitud, ei eelda talumisvolituse tuvastamine praegustel asjaoludel notariaalset

vormi. Praegusel juhul sai nii AS TIMBER kui ka hageja M. Tiigi volituse olemasolusse

mõistlikult uskuda. Asjas on tuvastatav, et M. Tiik tegutses AS-i TIMBER vahendusel

kinnisasjade müügi korraldamisel ka kostja juhatuse liikmete teadmisel, kuigi tagantjärele

tolleaegsed juhatuse liikmed oma teadmist M. Tiigi tegevusest eitavad (vt käesoleva otsuse p

11.3). Maakohus on ka tuvastanud, et kostja omanikud ja juhatuse liikmed L. Anton, M. Sonn

soovisid kinnistud müüa, mille maakohus luges tõendatuks L. Antoni ja M. Sonni ütlustega

(vt mh dtl 1860). Mh tuvastas maakohus, et võõrandamiseks vajalikke ettevalmistustöid tegi

L. Anton, viidates mh Elering AS-i kirjale L. Antonile (dtl 555) ja L. Antoni ütlustele.

Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et pakkumuskutses kajastatu on vastavuses kirjalikes

dokumentides nähtuvaga, päikesepargi rajamist ettevalmistavate tegevuste kirjeldus ja

strateegiline informatsioon ei saa pärineda juhuslikust allikast või müüjale võõralt isikult.

Õige on ka maakohtu järeldus, et sedavõrd detailne ja selgitav informatsioon koos

enampakkumise vormil loetletud tingimustega on piisav ja kaalukas, et tekitada potentsiaalses

ostjas usaldust.

11.3. Kostja ei nõustu maakohtu otsuse p-s 16.1 tuvastatuga, et kostja pöördus AS-i TIMBER

poole, enampakkumise tingimused ja etapid valmistas ette, laskis enampakkumisest timber.ee

keskkonnas teatada ja esitas pakkumuskutse kostja. Nimetatu on kostja hinnangul vastuolus J.

Kuuse, M. Tiigi, M. Sonni ja L. Antoni vande all antud ütlustega ja otsuse p-s 16.7.4

seisukohaga, et enampakkumise algatas M. Tiik. Ringkonnakohus kostja sellekohase

seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd asjas on tuvastatav, et M. Tiik tegutses enampakkumise

korraldamisel kostja talumisvolituse alusel, saab lugeda põhjendatuks ka järelduse, et AS-i

TIMBER poole pöördus, enampakkumise tingimused ja etapid valmistas ette, laskis

enampakkumisest timber.ee keskkonnas teatada ja esitas pakkumuskutse kostja. Seega ei ole

põhjendatud ka kostja väide, nagu rajanenuks kahjunõude analüüs ebaõigetel eeldustel.

M. Sonni ja L. Antoni (kes olid enampakkumise ajal kostja juhatuse liikmed), M. Tiigi (kes

sai vahetult pärast enampakkumist kostja juhatuse liikmeks M. Sonni asemel) ja J. Kuuse (kes

oli enampakkumise ajal AS-i TIMBER juhatuse liige, kuid on alates 6. juunist 2025 samuti

kostja juhatuse liige) ütlusi on maakohus hinnanud, võttes arvesse ka teisi asjas esitatud

tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et kuigi isikud andsid mh ütlusi, viidates, justkui oleks M.

Tiik tegutsenud täiesti iseseisvalt ilma tolleaegsete juhatuse liikmete teadmise või

heakskiiduta, ei ole need ütlused kooskõlas asja muude materjalidega. Mh on maakohus

põhjendanud, et informatsioon, lisadokumendid ja omanike tegevuste kirjeldused, mida M.

Tiik enampakkumisega seoses AS-le TIMBER esitas, ei olnud avalikult kättesaadav teave,

mis tähendab, et see teave pärines algallikast ehk kostjaga seotud isikutelt ning M. Tiik

tegutses AS-ga TIMBER seoses talumisvolituse alusel TsÜS § 118 lg 2 mõttes. Mh juhib

ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et kostjaga seotud isikute ütluste hindamisel tuleb

arvestada ka seda, kas need on eluliselt usutavad. Maakohus on ütlusi ka sellest aspektist

hinnanud, viidates, et väited, et juhatuse liikmed mitte midagi ei teadnud, ei ole eluliselt

usutav. Mh on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et asja materjale, sh

L. Antoni ütlusi arvestades saab järeldada, et kostja tolleaegsed juhatuse liikmed olid oksjoni

korraldamisest AS TIMBER vahendusel teadlikud. Mh on maakohus viidanud, et asjaolu, et

juhatuse liikmed L. Anton ja M. Sonn aktsepteerisid M. Tiigi tegevust oksjoni korraldamisel

AS TIMBER vahendusel, kinnitab fakt, et alates 18. novembrist 2022 on M. Tiik arvatud

kostja juhatuse liikmete hulka.

Praeguseks nähtub ringkonnakohtule, et M. Tiik on alates 2. juunist 2025 kostja osanik. J.

Kuusk, kes oli varem AS-i TIMBER juhatuse liige, on äriregistrist nähtuvalt alates 6. juunist

2025 samuti kostja juhatuse liige ja 11. juunist 2025 kostja osanik. Kostja lepinguline esindaja

on selgitanud viimase muudatuse põhjusena asjaolu, et asjaosalised on saanud menetluse

käigus tuttavaks. Kuigi asja lahendamise seisukohalt ei ole hilisemad sündmused asjas

määravad, ilmestavad need siiski kostjaga seotud isikute omavahelisi suhteid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et M. Tiik tegutses kinnisasjade

võõrandamise korraldamisel kostja talumisvolituse alusel ja nii AS TIMBER kui ka hageja

said volituse olemasollu asjaoludest nähtuvalt uskuda. Seda järeldust ei muuda pärast hageja

nõudekirja saamist kostja juhatuse liikme L. Antoni 18. augusti 2022. a nõudekirjas sisalduv,

milles L. Anton eitab enampakkumise korraldamist ning notariaalses vormis tahteavalduste

või tehingute tegemist või notariaalses või muus vormis volituste andmist (dtl 885–886).

11.4. Kostja viited pakkumuse vorminõudele ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisel

asjakohased, kuivõrd vaidlust ei ole, et vorminõuetele vastavat kinnisasjade võlaõiguslikku ja

asjaõiguslikku lepingut ei ole sõlmitud. Samas ei tähenda see, et oksjonikeskkonnas kostja

algatatud enampakkumisel pakkumisi tehes (mis ei vasta notariaalsele vorminõudele) ei saaks

rääkida lepingueelsetest läbirääkimistest, mille pahauskne katkestamine kostja poolt võib

kaasa tuua kostjale kahju hüvitamise kohustuse.

11.5. Nõustuda võib kostjaga, et lojaalsuskohustuse võimalikule rikkumisele viitamine ei oma

praeguse asja lahendamisel tähendust, kuid see ei anna alust ka maakohtu otsust tühistada.

11.6. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub maakohtu otsusest, et pooled saavutasid lepingu

sõlmimises kokkuleppe. Nimetatu ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul seda, et maakohus

oleks pidanud silmas, et kokkulepe vastas ka vorminõuetele. Kuivõrd M. Tiik tegutses

talumisvolituse alusel kostja esindajana ja läbirääkimised toimusid AS-i TIMBER keskkonna

vahendusel, ei saa nõustuda kostjaga, et ta lepingueelseid läbirääkimisi ei pidanud ning et

kostja oleks olnud seejuures tegevusetu.

11.7. Kostja on tuginenud ka sellele, et kinnisasjade enampakkumise tingimuste p 18 ja VÕS

§ 1011 välistavad expressis verbis hagejal mistahes kahju hüvitamise nõuete olemasolu kostja

vastu.

Ringkonnakohus kostja selle seisukohaga ei nõustu. Kinnisasjade enampakkumise tingimuste

p 18 sätestas, et enampakkuja ei või nõuda enampakkumisel osalemise tõttu tehtud kulutuste

(sh enampakkumisel müüdava varaga tutvumise kulud, pakkumiste ettevalmistamise ja

koostamisega seotud kulud jms kulud) hüvitamist Reola Köögiviljad OÜ-lt. Ringkonnakohus

leiab, et nimetatud tingimus ei saa välistada VÕS § 14 ja § 115 lg 1 järgse kahjunõude

esitamist olukorras, kus kostja pärast enampakkumisel parima pakkuja selgumist pahauskselt

läbirääkimised katkestab ja parima pakkujaga hiljem notariaalses vormis lepingut ei sõlmi.

Nagu hageja esindaja ringkonnakohtu istungil viitas, siis „selline kokkulepe, mis võimaldab

tekitada tahtlikult kahju või võimaldab võlgnikul täita kohustust oluliselt erinevana

võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust, oleks igal juhul tühine“ (dtl 2177).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja esitatud nõude puhul

pole tegemist konkursil osalemise tõttu tekkinud kulutuste hüvitamise nõudega VÕS § 1011

tähenduses, vaid tegemist on lepingueelsete läbirääkimiste pahatahtlikust katkestamisest

tuleneva usalduskahju nõudega VÕS § 14 lg-te 1 ja 3 teise lause ja VÕS § 115 lg 1 alusel.

VÕS § 1011 ei välista ringkonnakohtu hinnangul läbirääkimiste pahauskse katkestamise

puhul pärast parima pakkuja selgumist nõude esitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel, kui

selleks eeldused on täidetud.

11.8. Kuivõrd maakohus on põhjendatult tuvastanud, et nii kinnisasjade võõrandamise

ettevalmistamisel kui ka oksjoni korraldamisega seoses esindas kostjat talumisvolituse alusel

M. Tiik ning M. Tiigi tegevus on omistatav kostjale ning pärast enampakkumise toimumist ja

parima pakkuja selgumist loobuti hagejaga notariaalses vormis tehingu tegemisest, on

tegemist läbirääkimiste pahauskse katkestamisega. Viited kostja tegevusetusele ei ole

ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja materjale ja maakohtu tuvastatut arvestades

põhjendatud. Ka viited sellele, et kostja pole hagejaga mistahes lepingueelseid läbirääkimisi

pidanud, on põhjendamatud olukorras, kus asjas on tuvastatud, et M. Tiik tegutses

kinnisasjade võõrandamist ette valmistades ja oksjoni korraldamisega seoses ja kolmanda

isiku poole selleks pöördudes kostja esindajana. Selles osas nõustub ringkonnakohus

ringkonnakohtu istungil hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Paul Künnapi esitatud

seisukohaga, et läbirääkimised viidi läbi Timberi keskkonnas ja Jaakko Kuusk tunnistas, et

tema pakkus M. Tiigile Timberi keskkonda selle protsessi läbiviimiseks. Kostja ise valis,

kuidas temaga tuleb suhelda, kostja ise valis, missuguses vormis ja missugusel viisil tuleb

talle pakkumisi esitada (vt ka dtl 2177). Nõustuda võib ka selle hageja lepingulise esindaja

seisukohaga, et hageja käitus heas usus, usaldades kostjat nii, nagu kostja oli soovinud, et

temaga läbi räägitakse (dtl 2177). Kuivõrd maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja

katkestas lepingueelsed läbirääkimised pahauskselt, on maakohus ka põhjendatult tuginenud

VÕS § 14 lg-tele 1 ja 3.

11.9. Kostja väide, et hageja on teinud kinnisasjade enampakkumisel TsÜS § 83 lg 1 alusel

tühise pakkumise, mistõttu ei saanud sellega ka kahju tekkida ning maakohus on VÕS § 127

lg-t 4 ebaõigesti kohaldanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Lepingueelsete

läbirääkimiste käigus oksjonikeskkonnas parimat pakkumist ette valmistades tegi hageja

kulutusi, mis on käsitatavad kahjuna, mis on põhjuslikus seoses kostja poolt lepingueelsete

läbirääkimiste pahatahtliku katkestamisega. Asjaolu, et pakkumus, mis parimaks tunnistati, ei

olnud tehingule ettenähtud vormis, ei muuda eelnevat.

11.10. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega ka selles osas, et maakohus on VÕS § 115

lg-t 1 ja § 127 lg-d 1, 3 ja 4 vääralt kohaldades leidnud, et kostja on põhjustanud hagejale

kahju. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga ega pea vajalikuks maakohtu

vastavaid põhjendusi korrata. Maakohus ei ole tõendeid vääralt hinnanud ega neid hindamata

jätnud. Maakohus on põhjendanud, miks luges kahjuks intressikulu ja miks peab kostja selle

hüvitama. Asjaolu, et laenulepingud on sõlminud Sunly AS, aga hageja huvides, on maakohus

tuvastanud. Maakohus tuvastas, et laenulepingud sõlmiti ajavahemikul 9. augustist 2022 kuni

10. augustini 2022 ehk pärast oksjonitulemuse väljakuulutamist. Laenulepingud näevad ette

intressi tasumise kohustuse. Laenulepingute alusel on toimunud maksed selgitusega „laenu

põhiosa ja intressi tagasikanne“. Asjas nähtub mh Sunly AS-i arvest nr 101048 hagejale (dtl

220), et hagejal on tekkinud kohustus tasuda võetud laenudelt intressi. Selleks, et

intressinõuet rahuldada, ei pea olema intress makstud, vaid peab olema tõendatud, et selle

maksmise kohustus on hagejal tekkinud. Asjas on maakohus põhjendatult tuvastanud, et

Sunly AS võttis hageja huvides laenu, usaldades oksjoni tulemust, et kostja sõlmib hagejaga

müügi- ja asjaõiguslepingud ja et hagejal tuleb maksta kokkulepitud hind. Viide

laenulepingutes sisalduvale p-le 6 ei muuda antud järeldust. Ka majandusaasta aruandes

kajastatu ei välista kulutuste hüvitamise nõuet. Nimetatud kulu tekkimine pidi olema kostjale

ka ettenähtav. Ka nõustamisteenuse kulu hüvitamise nõude rahuldamist on maakohus

piisavalt põhjendatud ja välja toonud tõendid, mille alusel on esitatud kulud tõendatud (vt

maakohtu otsuse p 16.8.1).

Samuti on maakohus rahuldanud põhjendatult kohtueelse õigusteenuse kulu hüvitamise nõude

(maakohtu otsuse põhjenduste p 16.8.5), mh vähendades seda põhjendatud suuruseni.

Asjaolu, et kulutuste arve seoses nõudekirjaga kostjale esitati Sunly AS-le, ei tähenda, et

hagejal ei oleks tekkinud vastavat kulutuse maksmise kohustust kokkuleppel Sunly AS-ga (dtl

1427). Ka asjaolu, kas kulutus on reaalselt hüvitatud, ei oma nõude rahuldamise seisukohalt

määravat tähtsust, kuna kohustus on tekkinud. Väljamõistetud kulude näol on tegemist

läbirääkimiste pahauskse katkestamisega põhjuslikus seoses olevate kulutustega ning

ettenähtavate kuludega, mis kuuluvad ka usalduskahjuna hüvitamisele.

11.11. Kostja etteheide selle kohta, et maakohus oleks pidanud kontrollima kahjunõude

põhjendatust VÕS § 15 lg 1 alusel, ei ole põhjendatud. Kuigi maakohus on viidanud otsuse p-

s 16.8 ka sellele, et „hageja uskus ettevalmistava lepingu sõlmimisse“ või „sõlmitava lepingu

kehtivusse“, nähtub maakohtu otsusest selgelt ja sellele on viidanud ka kostja ise

apellatsioonkaebuses, et maakohus on rahuldanud hageja kahju hüvitamise nõude VÕS § 14

lg 3 ja § 115 lg 1 alusel. Seega ei ole kostja väited VÕS § 15 lg 1 kohta asjakohased.

11.12. Kuivõrd maakohus on hageja kahjuhüvitise nõude osaliselt rahuldanud, on

põhjendatud rahuldada ka rahuldatud kahjunõudelt arvestatud viivisenõue. Kostja ei ole

viivise arvestuse osas eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud.

11.13. Kostja on vaidlustanud ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise, leides, et kuivõrd hagi tuleks jätta tervikuna rahuldamata, tuleks ka

menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus hagi osalise

rahuldamise osas maakohtu otsust ei muuda, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust seetõttu

muuta ka menetluskulude jaotust.

Kostja on viidanud ka sellele, et kui ringkonnakohus tema apellatsioonkaebust ei rahulda, on

maakohus siiski menetluskulud ebaõigesti jaotanud ning menetluskulude kindlaksmääramisel

rikkunud TsMS § 175 lg-d 1 ja 3 ning kostja ei nõustu maakohtu seisukohtadega hageja

menetluskulude põhjendatuse kohta.

TsMS § 163 lg 1 võimaldab jaotada menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral mitmel

erineval viisil, kuid oma otsustuse tegemist tuleb veenvalt põhjendada. Ringkonnakohus leiab,

et maakohus on oma otsustust jätta hageja õigusabikulud 50% ulatuses kostja ja kostja

õigusabikulud 50% ulatuses hageja kanda piisavalt põhjendanud. Maakohus on selgitanud

vastava otsustuse tegemist, leides, et kuna üks hageja nõuetest jääb kogu ulatuses

rahuldamata, jaotab kohus õigusabikulud nii, et 50% nendest jääb hageja kanda ja 50% jääb

kostja kanda. Maakohus selgitas ka seda, et ei pea põhjendatuks õigusabikulude jaotamisel

võtta arvesse, et hagis esitatud alternatiivne nõue (rahaline nõue) jääb ühe nõudesumma osas

rahuldamata, kuna selle summaga seonduv ei moodusta kogu menetluse mahu juures

arvestatavat osa. Ringkonnakohtu hinnangul võib selle põhjendusega nõustuda. Nõustuda ei

saa kostja väitega, nagu oleks primaarnõude menetlemine moodustanud asjas peamise osa.

Maakohus on põhjendanud ka seda, miks jättis hagi tagamise taotluselt makstud riigilõivu

kostja kanda. Ka maakohtu arvestatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra 180 eurot

käibemaksuta võib pidada põhjendatuks. Ainuüksi asjaolu, et kostja esindaja tunnitasu

määraks oli 150 eurot käibemaksuta, ei muuda 180 euro suurust tunnitasu määra

ebamõistlikult suureks. Kuigi maakohus on viidanud, et tegemist pole eriliselt keeruka asjaga,

võib ikkagi pidada tunnitasu määra 180 eurot põhjendatuks.

Põhjendamatu on kostja viide sellele, et lähtuma peaks kohtupraktikast tulenevast seisukohast,

et 1 lehekülje pikkuse dokumendi koostamiseks on põhjendatud ajakulu 1 tund. Ajakulu

põhjendatuse hindamisel ei saa olla määrav dokumendi lehekülgede arv. Maakohus on

põhjendatud ajakulu oma otsuses vajalikul määral hinnanud ja ringkonnakohtule ei nähtu, et

seejuures oleks rikutud diskretsiooniotsuse tegemisel menetlusnorme. Istungil osalemisega

seonduvalt on maakohus hinnanud, viidates mh, et asjaolu, et istungil on osalenud mitu

esindajat, ei pea tooma kaasa menetluskulude suurenemist (dtl 2028). Samuti on maakohus

viidanud, et dubleerivat tööd pole vaja hüvitada (dtl 2028). Maakohus on konkreetsete

istungitega seoses samuti hinnanud seda, kuivõrd põhjendatud mõlema esindaja kulud on.

Asjas nähtub, et maakohus on hinnanud kahe esindaja puhul, et nende tegevused poleks

dubleerivad. Kokkuvõttes ei ole maakohtu poolt põhjendatuks peetud istungil osalemiseks

ettevalmistamine ja istungil osalemiseks hinnatud ajakulu selline, mis tingiks maakohtu

otsuse tühistamise.

11.14. Kostja on viidanud apellatsioonkaebuses mh sellele, et maakohus jättis TsMS § 386 lg-

t 4 oluliselt rikkudes hagi tagamise abinõud täies ulatuses jõusse, kuigi hagi jäi osaliselt

rahuldamata. Samuti taotles kostja apellatsioonkaebuses kohtu deposiitarvele tasutud 42 215

euro 31 sendi viivitamatut tagastamist kostja arveldusarvele. Hageja vaidles kostja

sellekohasele taotlusele vastu (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, dtl 2176).

Ringkonnakohus selgitas istungil kostjale, et praegusel juhul tagab deposiiti tasutud summa

lisaks põhinõudele ka viivisenõuet, mis järjest suureneb, samuti arutleti istungil selle üle, et

hagi tagamine peaks tagama ka menetluskulude nõuet. Kostja lepinguline esindaja märkis mh,

et „Kui kohus tühistab otsusega hagi tagamise määruse, siis saab panna resolutsiooni punkti,

et tagatis tagastada jõustumisel.“ (dtl 2176). Olukorras, kus ringkonnakohus jätab maakohtu

otsuse hagi rahuldamist puudutavas osas muutmata, kohtu deposiiti märgitud rahasumma

tagab mh ka viivisenõuet, mis pidevalt kasvab, ning menetluskulude nõuet, ei ole hagi

tagamise abinõu osaline tühistamine ja deposiiti tasutud summa tagastamine praegusel juhul

põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.

12. Hageja vaidlustab oma apellatsioonkaebusega maakohtu väljamõistetud menetluskulude

suurust.

12.1. Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on maakohtu otsuse

resolutsiooni menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutava osa p-de 7 ja 8 ning

põhjendava osa vahel vastuolu. Maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist puudutava osa p-s 7 on märgitud järgnev: „Välja mõista Vederobalt OÜ-lt

Tiheda Energy Park OÜ kasuks menetluskulud summas 10 082,55 eurot (km-ta).“ (dtl 2002).

Maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutava osa p-

s 8 on märgitud järgnev: „Välja mõista Tiheda Energy Park OÜ-lt Vederobalt OÜ kasuks

menetluskulud summas 7199,98 eurot (km-ta).“ (dtl 2002). Samas nähtub maakohtu otsuse

põhjendavast osast, et maakohus on pärast menetluskulude suuruse analüüsi märkinud, et

hageja õigusabikuludest jääb hageja enda kanda 8525 eurot 75 senti ja kostja kanda 8525

eurot 75 senti. Kostja õigusabikuludest jääb maakohtu otsuse põhjendavast osast tulenevalt

kostja enda kanda 7199 eurot 98 senti ja hageja kanda 7199 eurot 98 senti. Seejärel on

maakohus märkinud, et hageja tasutud 5000 euro suurusest riigilõivust jääb 3513 eurot 20

senti hageja kanda ja 1486 eurot 80 tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Hageja tasutud

riigilõiv 70 eurot hagi tagamise taotluselt tuleb maakohtu otsuse põhjendustest tulenevalt

välja mõista kostjalt hageja kasuks. Maakohtu otsuse põhjendavas osas on kokkuvõtteks

märgitud, et kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 1556 eurot 80 senti ja

menetluskulud kokku 10 082 eurot 55 eurot (8525,75+1556,80). Maakohus märkis, et kostja

tasutud riigilõiv määruskaebuselt 70 eurot jääb kostja kanda ning hagejalt tuleb mõista kostja

kasuks välja õigusabikulud 7199 eurot 98 senti. Seega nähtub selgelt, et maakohus on

eelnimetatud resolutsioonipunktides eksinud. Kostja pole sellele ka sisulisi vastuväiteid

esitanud. Vastavale kohtu küsimusele on kostja lepinguline esindaja märkinud

ringkonnakohtu istungil: „kui nii on, siis on.“ (dtl 2176). Mh on menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist puudutava osa p-d 7 ja 8 vastuolus ka ülejäänud menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist puudutavate resolutsioonipunktides kajastatuga.

Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude

jaotust ja kindlaksmääramist puudutava osa p-d 7 ja 8 ja teeb selles osas uue otsuse, millega

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 10 082 eurot 55 senti (käibemaksuta) ja

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7199 eurot 98 senti (käibemaksuta).

12.2. Muus osas ei pea ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust aga põhjendatuks.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus on menetluskulude

kindlaksmääramisel kohaldanud vääralt menetlusõigust. Maakohus on teinud menetluskulude

kindlaksmääramisel diskretsiooniotsuse, hinnates põhjalikult tehtud toiminguid ja nende

mahtu. Seejuures on maakohus äärmiselt põhjalikult põhjendanud, miks peab ta vajalikuks

rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Võib küll nõustuda hagejaga,

et lühikesi ja selgeid seisukohti on üldjuhul keerulisem sõnastada. Samas ei ole maakohus

lähtunud otsustuse tegemisel üksnes dokumendi pikkusest, vaid on hinnanud erinevaid

asjaolusid. Ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus oleks menetluskulude

kindlaksmääramisel rikkunud menetlusnorme. Ka lähtumine kõigi esindajate puhul

tunnihinnast 180 eurot ei ole maakohtule etteheidetav. Ringkonnakohus nõustub

lõppjärelduses maakohtuga, et hageja nõutavad menetluskulud on ülepaisutatud. Õige on ka

see maakohtu seisukoht, et lepingulisel esindajal ja kliendil on õigus leppida kokku erinevates

tasudes ja tasu maksmise põhimõtetes, mis ei tähenda, et need tuleks kohtumenetluses välja

mõista vastaspoolelt. Seda ei muuda ka asjaolu, et äriühingute vahelistes vaidlustes on

äriühingud nõus maksma lepingulistele esindajatele omavaheliste kokkulepete alusel rohkem.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega väljamõistetavate menetluskulude osas

ning ei korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

13. Asjas on hageja taotlusel kaasatud hageja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik.

Menetluses on iseseisva nõudeta kolmas isik esitanud maakohtus peamiselt seisukohti, mis

hageja positsiooni ei toeta ja toetavad kostja seisukohti. Ringkonnakohtus pole kolmas isik

oma seisukohti esitanud. Asjas nähtub, et maakohus on otsuse põhjendavas osas viidanud, et

kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (dtl 2032). Samas on jäänud

kolmanda isiku menetluskulude kohta vastavasisuline otsustus maakohtu otsuse resolutsiooni

lisamata. Ringkonnakohus täiendab eelnevast tulenevalt maakohtu otsuse resolutsiooni

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osa järgmise punktiga: „Jätta AS-i TIMBER

menetluskulud maakohtus ja määruskaebemenetluses tema enda kanda.“

14. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

15. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kostja apellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt hageja apellatsioonkaebuse, siis tuleb

menetluskulude jaotamisel arvestada seda, et apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise

põhjuseks on asjaolu, et maakohus on eksinud resolutsioonis menetlusosaliste nimedes,

vahetades need resolutsioonis ära, ja ülejäänud apellatsioonkaebuse väiteid, mis moodustavad

kaebusest enamuse, puudutavad menetluskulude kindlaksmääramist. Eeltoodust tulenevalt ja

arvestades TsMS § 178 lg-t 4, mille kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid, tuleb hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud

jätta menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud 18.

septembril 2025 menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et nimekirjas märgitud

kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja lepinguliste esindajate tasumäärad 264,8 eurot

käibemaksuta ja 251,25 eurot käibemaksuta on ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud,

arvestades mh vaidluse iseloomu ja sisu. Ringkonnakohus peab põhjendatud tunnitasu

määraks 180 eurot käibemaksuta, nagu seda on leidnud ka maakohus. Arvestades seda, et

hüvitada ei saa mitme lepingulise esindaja kulusid ulatuses, milles need on dubleerivad, leiab

ringkonnakohus, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks võib pidada põhjendatud

ajakuluks 8 tundi, võttes arvesse käsitletud väiteid ja seda, et paljuski olid vaidlusküsimused

ringkonnakohtus samad nagu maakohtus. Praegusel juhul on märgitud vandeadvokaat P.

Künnapi kuluks ka transport Tallinnast-Tartusse ja tagasi. Samas tuleb arvestada, et istungile

sõitmise ajakulu ei saa lugeda tasustatuks sama määra järgi nagu õigusabi osutamise tunnitasu

määr. Advokaadile riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p 4 järgi on selleks

tasuks 30 eurot. Kohtuistung on kestnud ringkonnakohtus 52 minutit 29 sekundit. Samuti

tuleb arvestada, et istungil arutati ka hageja enda apellatsioonkaebust (ehk istungil osalemine

oli vajalik ka hageja apellatsioonkaebuse arutamiseks). Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et

kostja apellatsioonkaebusega seoses on istungiks ettevalmistamise ja osalemisega seoses

põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Kokku on

õigusabi osutamine apellatsioonimenetluses põhjendatud 13 tunni (8+5) ulatuses, millele

lisandub tasu sõiduaja eest istungile 30 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud ringkonnakohtus seoses kostja apellatsioonkaebusega kokku 2370 eurot

(käibemaksuta) (13 tundi * 180 eur (käibemaksuta) + 30 eur sõiduaja eest). Nimetatud summa

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele märgib ringkonnakohus

TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt apellatsioonimenetluse kuludelt tuleb

kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kolmas isik pole menetluskulude hüvitamist ringkonnakohtus taotlenud ja ei nähtu ka, et tal

oleks menetluskulusid tekkinud, mistõttu märgib ringkonnakohus, et kolmandal isikul

apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)