2-19-121704/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

06.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-121704

Kohtuasi

E-SILD OÜ hagi Tallinn, Asunduse tn 11

korteriühistu vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.06.2024 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

E-SILD OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja E-SILD OÜ (registrikood 12412899), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Kostja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu (registrikood

80052465), lepinguline esindaja Irina Popova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2024 määrus osas, millega maakohus mõistis

E-SILD OÜ-lt välja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kasuks Riigikohtu

menetluses menetluskulude hüvitise 2000,30 eurot ületavas osas ja sellelt

arvestatava viivise. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tallinn,

Asunduse tn 11 korteriühistu kasuks nimetatud summat ületavas osas Riigikohtus

kantud menetluskulud välja mõistmata. Muus osas jätta Harju Maakohtu

05.06.2024 määrus muutmata.

2. Rahuldada E-SILD OÜ määruskaebus osaliselt.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

4. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu 29.11.2023 avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

4.2. Määrata kindlaks E-SILD OÜ poolt Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistule

hüvitatavate maakohtu menetluse menetluskulude rahaline suurus ning

mõista E-SILD OÜ-lt välja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kasuks

menetluskulude hüvitamiseks 947,82 eurot.

4.3. Määrata kindlaks E-SILD OÜ poolt Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistule

hüvitatavate apellatsioonimenetluse menetluskulude rahaline suurus ning

2-19-121704

mõista E-SILD OÜ-lt välja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kasuks

menetluskulude hüvitamiseks 1490 eurot.

4.4. Määrata kindlaks E-SILD OÜ poolt Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistule

hüvitatavate Riigikohtu menetluse menetluskulude rahaline suurus ning

mõista E-SILD OÜ välja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kasuks

menetluskulude hüvitamiseks 2000,30 eurot.

4.5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E-SILD OÜ-l tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E-SILD OÜ (hageja) esitas 13.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistult (kostja) 6170,52 euro saamiseks.

Makseettepanekule vastuväite esitamise tõttu läks see nõue üle hagimenetlusse. Hageja esitas

02.10.2019 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 6133,72

eurot ja viivise.

2. Harju Maakohus jättis 16.03.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.09.2021 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega rahuldas hagi täielikult põhivõlgnevuse osas ja osaliselt viivise osas ning jättis

menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus 66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses

hageja kanda. Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja hageja

vastukassatsioonkaebuse. Riigikohus rahuldas 04.05.2022 otsusega kostja kassatsioonkaebuse

ja hageja vastukassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu

29.09.2021 otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 18.04.2023 otsusega maakohtu 16.03.2021 otsuse resolutsiooni

muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis hageja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.

Otsused jõustusid 07.08.2023, kui Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata.

3. Kostja esitas maakohtule 10.02.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja

menetluskulud maakohtus kokku 1202,71 eurot 10 tunni ja 57 minuti õigusabi eest

tunnihinnaga 110 eurot. Kostja esitas ringkonnakohtule 08.09.2021 menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskulud esimeses ringkonnakohtu menetluses

1170 eurot 9 tunni ja 45 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 120 eurot. Kostja esitas

ringkonnakohtule 29.03.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja

menetluskulud teistkordses ringkonnakohtu menetluses kokku 882 eurot kostjale osutatud

õigusabi eest 4 tunni ja 55 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot. Kostja esitas Riigikohtule

18.04.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskulud Riigikohtus

2-19-121704

kokku 3175 eurot, millest kassatsioonikautsjon oli 100 eurot ning õigusabikulud 20 tunni ja

30 minuti eest tunnihinnaga 150 eurot. Kokku olid kostja menetluskulud käesolevas

tsiviilasjas 6429,71 eurot.

4. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 05.06.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja 29.11.2023

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras kindlaks ja

mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja maakohtu menetluse menetluskulude hüvitamiseks

947,82 eurot, apellatsioonimenetluse menetluskulude hüvitamiseks 1490 eurot ja Riigikohtu

menetluse menetluskulude hüvitamiseks 2387,80 eurot. Väljamõistetud menetluskulude

hüvitistele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vaidlustatud

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esindasid kostjat lepingulised esindajad, st

õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Maakohus leidis, et kostja esindaja tasumäär

110 eurot tunnis maakohtus ning 150 eurot tunnis Riigikohtus on põhjendatud. Käesoleva

tsiviilasja menetluse keerukust arvestades ei ole ringkonnakohtus tasumäär 180 eurot tunnis

põhjendatud, mistõttu vähendas maakohus tasumäära ringkonnakohtus 120 euroni tunnis.

5.2. Põhimõtteliselt on kostja menetluskulude nimekiri kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei

ole kostja esindaja ajakulu esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis

positsioonides põhjendatud.

5.2.1. Maakohus vähendas hagile vastuse koostamise ja tõendite kogumise toimingutele

kulunud aega 1 tunni ja 20 minuti võrra, kuna võttes arvesse eelnenud toimingu

(kohtutoimiku analüüs, nõustamine) ajakulu (2 tundi ja 15 minutit), ei pidanud maakohus

menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu 3 tundi ja 20 minutit põhjendatuks, vaid pidas

põhjendatud ajakuluks 2 tundi.

5.2.2. Ringkonnakohtu menetluses kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumise, analüüsi

ning kliendi nõustamise toimingule kulunud aeg 3 tundi ja 30 minutit oli maakohtu hinnangul

osaliselt ülepaisutatud. Toimingu põhjendatud ning vajalik ajakulu on 2 tundi ja 30 minutit.

5.2.3. Ringkonnakohtu menetluses on kostja esitanud 17.03.2023 seisukoha, mille

koostamiseks kulus menetluskulude nimekirja kohaselt 1 tund ja 15 minutit. Maakohus

nõustus hagejaga, et tegemist ei ole põhjendatud menetlustoiminguga, kuivõrd kostja oleks

saanud dokumendis esitatud seisukohad esitada kohtuistungil.

5.2.4. Riigikohtu menetluses on maakohtu hinnangul toimikuga tutvumise ajakulu osaliselt

ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus toimikuga tutvumisele 8 tund ja 20

minutit. Võttes arvesse tsiviilasja menetluse käiku ning hagejat Riigikohtus esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, oli põhjendatud ajakulu toimikuga tutvumiseks 5 tundi.

Arvestades toimikuga tutvumisele kulunud aega ning kassatsioonkaebuse sisu, ei ole

kassatsioonkaebuse koostamiseks ning esitamiseks märgitud ajakulu 6 tundi ja 15 minutit

täies ulatuses põhjendatud. Maakohus pidas kassatsioonkaebuse koostamise ning esitamise

põhjendatud ajakuluks 5 tundi.

5.3. Kokku vähendas maakohus kulusid 8 tunni ja 10 minuti ulatuses. Maakohus pidas muus

osas kostja lepingulise esindaja kulusid maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus

2-19-121704

põhjendatuks ning vajalikuks. Kokku olid seega kostja esindaja kulud põhjendatud maakohtus

8 tundi ja 37 minutit, ringkonnakohtus 12 tundi ja 25 minutit ning Riigikohtus 15 tundi ja 55

minutit.

5.4. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistis maakohus hagejalt kostja

kasuks menetluskulude hüvitise välja koos käibemaksuga.

5.5. Kostja Riigikohtu menetluskulude nimekirjas on märgitud menetluskuluks kautsjon 100

eurot. Kostjale on kautsjon Riigikohtu 04.05.2022 otsuse alusel tagastatud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega

kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1868,30 eurot ületavas

osas, st hageja palub kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada 2957,32

euro võrra (sh maakohtus 947,82 euro võrra, ringkonnakohtus 972 euro võrra ja Riigikohtus

1037,50 euro võrra).

6.1. Määruskaebuse kohaselt on kohus lugenud põhjendatuks menetluskulude nimekirjas

kajastatud tegevused, mida ei ole e-toimiku põhjal kas üldse toimunud või mille vajadus ja

eesmärk on küsitavad. Maakohus on 11.01.2024 kirjaga palunud kostjal enda menetluskulude

nimekirjas kajastatud kirjeid täpsustada, kuivõrd nendest ei selgu arvestuslik tasumäär,

ajakulu ega toimingute põhjendatus. Kostja täpsustusi ei esitanud. Sellises olukorras tuli

kohtul jätta menetluskulude taotlus selles osas läbi vaatamata ning seonduvad kulud

hüvitamata. Maakohus on 10.02.2021 esitatud menetluskulude nimekirja põhjal kostjale

osutatud õigusabi mahtu analüüsinud, kuid ei ole selgitanud, missugustest eeldustest lähtus

kohus positsioonides 3, 4, 5 ja 6 põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Nimetatud

positsioonidest ei nähtu, missuguse vahetu toiminguga on tegemist ja millal on need tehtud.

6.2. Seonduvalt asja esmakordse menetlemisega ringkonnakohtus kantud õigusabikuludega on

maakohus vähendanud apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega seonduvat ajakulu 1 tunni

ulatuses, pidades mõistlikuks ajaks 7 tundi, mis on siiski menetlusdokumendi mahtu ja sisu

arvestades ülemäärane. Hageja hinnangul ei saanud vastava menetlusdokumendi (sisuline osa

pisut üle 5 lk) koostamiseks kuluda üle 4 tunni. Seonduvalt asja teistkordse menetlemisega

ringkonnakohtus 29.03.2023 esitatud kulude nimekirja põhjal (kokku kulud 882 eurot) ei ole

tuvastatav millal, missuguste menetlusdokumentidega seonduvalt ja missuguse tunnihinnaga

on õigusteenust osutatud. Ühtlasi ei ole tuvastatav väidetavalt osutatud õigusabiteenuse

ajaline maht (kajastatud maht kokku liidetuna ei vasta taotluses kajastatud summale). Kohtu

täpsustavale päringule kostja ei vastanud. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik ka hinnata, kas

taotluse esemeks olevad kulud on mõistlikud ja vajalikud. Juhul kui kohtul oli võimalik siiski

esitatud kulunimekirja põhjal hinnata kulude põhjendatust, saab vajalikuks ja põhjendatud

kuluks siin lugeda üksnes kohtuistungi ettevalmistamisega ja sellel osalemisega seonduvaid

kulusid, samuti menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aega (kokku 2 tundi ja 15

minutit). Muude toimingute kulu tuleb jätta arvestamata.

6.3. Seoses kassatsioonimenetlusega 18.04.2022 Riigikohtule esitatud menetluskulude

nimekirjas esitatud tööde maht on ebamõistlikult ülepaisutatud. Maakohus on vastaval alusel

seoses toimikuga tutvumisega kantud kulu vähendanud 3 tunni ja 20 minuti võrra. Arvestades

toimikumaterjalide mahtu on siiski ka 5 tundi ebamõistlikult suur maht. Mõistlikuks ajaks

saab lugeda maksimaalselt 4 tundi. Maakohus ei ole selgitanud ega analüüsinud, milles sai

2-19-121704

seisneda menetluskulude nimekirja positsioonis 2 näidatud kliendi nõustamise kulu. Sellise

kulu hüvitamist ei saa nõuda hagejalt. Ühtlasi on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et

Riigikohtus kostjat esindanud vandeadvokaadi ülesanded on piirdunud üksnes

kassatsioonkaebuse esitamisega. Vastukassatsioonkaebuse suhtes on vastuse esitanud kostja

juhatuse liige, mistõttu ei saa põhjendatud ja vajalikud olla ka positsioonides 5 ja 6 näidatud

kirjed, kuivõrd e-toimiku materjalidest ei nähtu, et vastavate ülesannetega oleks tegelenud

kostjat esindanud vandeadvokaat.

7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetud

menetluskulude suuruse osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) osaliselt

tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja

menetluskulude suuruseks Riigikohtus 2000,30 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus määras kindlaks

kostjale hüvitatavad menetluskulud ja mõistis need hagejalt välja kokku 1868,30 eurot

ületavas osas. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes viidatud osas.

11. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab

kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p

14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

12. Kolleegiumi hinnangul on osaliselt põhjendatud hageja määruskaebuses esitatud väited

osas, mis puudutavad vastukassatsioonkaebusele vastamise menetluskulu. Hageja toob õigesti

esile, et Riigikohtus kostjat esindanud vandeadvokaadi ülesanded piirdusid

kassatsioonkaebuse esitamisega, sest vastuse vastukassatsioonkaebusele on esitanud kostja

juhatuse liige. Toimikust nähtuvalt on vastukassatsioonkaebusele vastanud Natalja

2-19-121704

Potšetšujeva, kes on kostja juhatuse liige, sh on ta ka menetlusdokumendi allkirjastanud.

18.04.2022 menetluskulude nimekirjas on märgitud, et kostja lepinguline esindaja tutvus

vastukassatsioonkaebusega ja vastusega kassatsioonkaebusele ning nõustas klienti 3 tunni ja

25 minuti ulatuses (p 5), lisaks tutvumine vastusega vastukassatsioonkaebusele 1 tundi ja 10

minutit. Menetluskulude nimekirjast järeldub seega, et vastust vastukassatsioonkaebusele ei

koostanud mitte kostja vandeadvokaadist lepinguline esindaja, vaid keegi teine, ning

vandeadvokaadi menetlustoimingud piirdusid vastukassatsioonkaebusega seoses üksnes

dokumentidega tutvumise ja nõustamisega. Vastukassatsioonkaebuse vastuse koostamise kulu

hüvitamist ei ole kostja taotlenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja vandeadvokaadist

lepingulise esindaja kulud menetluskulude nimekirja p-des 5 ja 6 täies ulatuses põhjendatud,

arvestades, et vandeadvokaat ühtegi menetlusdokumenti nende toimingutega seoses ei

koostanud ja vastus kassatsioonkaebusele koos vastukassatsioonkaebusega ei olnud väga

mahukad. Põhjendatud ja vajalikuks saab pidada vastukassatsioonkaebusega ja

kassatsioonkaebuse vastusega tutvumist ning kliendi nõustamist 2 tunni ulatuses. Seetõttu

tuleb kostja menetluskulusid Riigikohtus vähendada 2 tunni ja 35 minuti ehk 387,50 euro (=

2,583 x 150) võrra. Kostja menetluskulud tuleb Riigikohtu menetluses hüvitada seega

2000,30 euro (= 2387,80 – 387,50) ulatuses.

13. Ringkonnakohus leiab, et muus osas on maakohus põhjendatult määranud kostja

menetluskulud kindlaks ja mõistnud need hagejalt välja ning ei ole seejuures ületanud

diskretsioonipiire. Maakohtu määrus on muus osas seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud

osas maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg

6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

14. Hageja leiab määruskaebuses, et maakohus ei saanud määrata kindlaks kostja

menetluskulusid maakohtus ja ringkonnakohtu teises menetluses, sest nendes menetlustes

esitatud kulude nimekirjadest ei nähtu arvestuslik tasumäär, ajakulu ega toimingute

põhjendatus ja kostja vastavalt kohtunõudele täpsustusi nimekirja osas ei esitanud. TsMS §

176 lg 1 järgi tuleb esitada kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Ringkonnakohus nõustub, et kostja 10.02.2021 ja 29.03.2023 esitatud

menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millisel kuupäeval olid konkreetsed toimingud tehtud.

Küll aga ei saa nõustuda, et menetluskulude nimekirjast ei oleks seetõttu arusaadav, milliste

dokumentidega seoses on nimekirjas loetletud toimingud tehtud ning nende toimingute

tegemine ja vajalikkus on toimiku põhjal kontrollitavad. Nimekirjadest nähtub ühtlasi, et

maakohtus oli kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 110 eurot (sisaldab käibemaksu) ja

ringkonnakohtu teises menetluses 180 eurot (sisaldab käibemaksu). Samuti on iga kulurea

juures ära toodud, milliseid toiminguid lepinguline esindaja tegi. Seetõttu ei ole

määruskaebuse väited vastavas osas põhjendatud.

15. Hageja palub vähendada apellatsioonkaebuse vastusega seonduvat ajakulu 3 tunni võrra

võrreldes maakohtuga ja toimikuga Riigikohtu menetluses tutvumise ajakulu 1 tunni võrra

võrreldes maakohtuga. Üksnes hageja arvamus, et nimetatud menetlustoimingute tegemiseks

oleks pidanud kuluma vähem aega, ei ole aluseks kostja menetluskulude suuruse

vähendamiseks vastavas osas. Maakohus on nende menetlustoimingutega seotud ajakulu

põhjendatust juba hinnanud ning kolleegiumi arvates ei ole maakohus ületanud

diskretsioonipiire. Ka ringkonnakohus leiab, et ajakulu apellatsioonkaebusele vastamiseks ja

Riigikohtu menetluses toimikuga tutvumiseks oli maakohtu märgitud ulatuses põhjendatud ja

vajalik.

2-19-121704

16. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus selgitanud ega analüüsinud, milles sai seisneda

menetluskulude nimekirja positsioonis 2 näidatud kliendi nõustamise kulu 1 tund ja 20

minutit ning hageja leiab, et sellise kulu hüvitamist ei saa temalt nõuda. Ringkonnakohus

märgib, et lepingulise esindaja suhtlus ja nõupidamised kliendiga on kvaliteetse õigusabi

osutamiseks vajalikud ning sellega seotud menetluskulud väljamõistetavad mõistlikus

ulatuses. Kuivõrd kliendi nõustamine eelnes 18.04.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt

kassatsioonkaebuse esitamisele, on nimekirjast järeldatav, et kostja lepinguline esindaja

nõustas kostjat kaebuse esitamise osas. Lisaks märgib kolleegium, et kuigi hageja peab

põhjendamatuks kostja lepingulise esindaja kulu kliendi nõustamisele, oli hageja enda

menetluskulude nimekirjas palutud samuti välja mõista kulud, mis tekkisid seoses kliendile

menetlusliku perspektiivi selgitamisega (hageja 18.04.2022 menetluskulude nimekirja kirjed

10.01.2022 ja 17.01.2022 kohta).

17. Muus osas ei ole hageja kostja lepinguliste esindajate teostatud toimingute ajakulule

vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka muus osas kostjale

õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning

määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas

kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus kohaldas

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti.

18. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

19. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)