2-22-9967/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9967

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.D vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4682 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja K.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja Suido

Västra

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.12.2024 otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 09.12.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis

K.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevuse 3195,99 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 80,56 eurot ja viivise põhinõudelt 3195,99 eurot

alates 08.07.2022 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

K.D-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-9967

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule K.D (kostja) vastu hagi,

milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 6499,57 eurot, intressid 401,25 eurot,

laenuhaldustasu 7,50 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, viivised 27.02.2024 seisuga 1894,42

eurot ja edasiulatuva viivise 14,90% aastas. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 6612,17 eurot, viivised 27.02.2024 seisuga 813,88

eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse 1478,16 eurot, sissenõudmiskulud 35

eurot, ja edasiulatuva viivise 14,90% aastas või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud

võlgnevuse 2324,81 eurot, viivised 27.02.2024 seisuga 166,12 eurot, tulevikus sissenõutavaks

muutuva võlgnevuse 1180,18 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise

14,90% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (laenuandja) ja kostja tarbijakrediidilepingu nr

SLC19-01-1609853, mille alusel sai kostja krediiti summas 10 300 eurot ning mille kostja

kohustus tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Laenuandja järgis kostjale

laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on saadud raha kasutanud, kuid

tagasimaksmise kohustust täitnud ei ole. Kostja kohustuste rikkumise tõttu öeldi kostjaga

sõlmitud leping üles 14.03.2022 ning nõue loovutati hagejale.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jaotada menetluskulud vastavalt seadusele.

4. Hageja ei ole tõendanud, et laenu andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostja on tasunud pangale perioodil 09.08.2019 kuni 16.12.2021 kokku 6795,01

eurot. Tasumata laenu osa on 3195,99 eurot (9991 – 6795,01). Seadusest tuleneva intressi

arvestuse järgi alates 11.01.2022 on viivis 26.09.2022 seisuga 718,66 eurot ja see suureneb

1,09 euro võrra päevas. Kostja palus jätta hagi rahuldamata 3914,65 eurot ületavas summas

seisuga 10.04.2024, millest põhiosa on 3195,99 eurot ja viivis on 718,66 eurot ning

edasiulatuvalt viivis päevas on 1,09 eurot. Samuti palus kostja määrata kohtuotsuse täitmise

kord, mille järgi kostja rahuldab hageja nõude osade kaupa 12 kuu jooksul igakuise maksega

maksimaalselt 350 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 09.12.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 3195,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 80,56 eurot, viivise

alates 08.07.2022 summalt 3195,99 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Ülejäänud osas jättis maakohus hageja hagi kostja

vastu rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hüvitatavate

2-22-9967

menetluskulude suurused, tasaarvestas vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning

mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 775 eurot.

Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise viisi ja täitmise tähtaja, mille kohaselt tuleb kostjal

otsusega rahuldatud nõue ja hageja menetluskulud täita osade kaupa igakuise maksega 12 kuu

jooksul alates otsuse jõustumisest.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selles, et laenuandja ja kostja vahel

on 04.07.2019 sõlmitud tarbijakrediidileping nr SLC19-01-1609853, mille kohaselt andis

laenuandja kostjale laenu summas 10 300 eurot auto ostmiseks tähtajaga 12.08.2024.

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kostjal oli kohustus teha

laenu tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Kuivõrd kostja viivitas kolme üksteisele

järgneva osamakse tasumisega, ütles laenuandja 14.03.2022 lepingu kostjaga üles. Pooled ei

vaielnud, et nõue kostja vastu on loovutatud hagejale ja kostjat on sellest teavitatud

25.03.2022 teatega.

7. Kostja on tõendanud, et lepingu nr SLC19-01-1609853 alusel on talle laenu välja makstud

summas 9991 eurot ning laenu tagasimakseid on ta tasunud kogusummas 6795,01 eurot.

8. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija

on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).

9. Hagiavalduses välja toodud asjaolude kohaselt lähtuti kostja krediidivõime hindamisel, et

kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused.

Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting on hea,

kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid

summas 246 eurot. VÕS § 403⁴ lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama

tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403⁴ lg 2

viimane lause koosmõjus krediidiandjate – ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega

1–7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu

väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste

suurust.

10. Krediidiandja on küll kostja maksevõimet hinnanud pangakonto väljavõtte alusel

perioodist 01.03.2019 kuni 03.07.2019, kuid lepingu sõlmimisele eelnevat neljakuulist

perioodi ei saa pidada maksevõime hindamisel piisavaks. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte

tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega

väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

2-22-9967

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta,

et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

11. Maakohus leidis, et krediidiandja on jätnud analüüsimata asjaolu, et kostjal oli laenu

taotlemisel juba kohustusi summas 278 eurot kuus. Samuti ei küsitud kostjalt andmeid selle

kohta, millises summas moodustavad kostja igakuised vajalikud väljaminekud. Kostja on

kohtu ette toonud, et kostja tasus üüri igakuiselt summas 350 eurot. Samuti on kostja

avaldanud, et enne vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist on kostja saanud AS-ilt LHV Finance

laenu 2100 eurot, millise summa eest on soetatud sõiduk Audi A4. Krediidiandja ei ole

analüüsinud ega küsinud kostjalt täpsustusi, miks kostja vajas laenu 10 000 eurot sõiduki

ostmiseks.

12. Kuivõrd krediidiandja lähtus peamiselt kostja esitatud ankeedist, siis ei saa seda lugeda

piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

Krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet

ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

403⁴ lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel

tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, 2-14-

21710, p 29.3).

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks, ja VÕS § 403⁴ lg 7 esimese kahe lause kohaselt loetakse intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast

ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

14. Lepingu ülesütlemine laenuandja poolt avaldusega oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks

oli kostja kolme lepingujärgse maksega viivituses. Pooltevahelise lepingu kohaselt tekkis

esialgsel võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui kostja on viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Kostjal oli võlgnevus hageja ees alates 11.01.2022,

viimane makse on teostatud 16.12.2021. Kostjat hoiatati 11.02.2022 kirjaga lepingu

ülesütlemise eest ning anti tähtaeg 28.02.2022 võlgnevuse likvideerimiseks, samuti

läbirääkimiste pidamiseks. Seega oli lepingu ülesütlemine kehtiv ning leping öeldi 14.03.2022

seisuga üles.

15. Kostja sai krediiti 9991 eurot, kostja on laenu tagastanud kogusummas 6795,01 eurot.

Seega on kostjal tasumata põhivõlg 3195,99 eurot (9991 – 6795,01). Hageja esialgses nõudes

sisaldunud ülejäänud põhiosa nõue, intressinõue, lepingu haldustasu nõue ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 403⁴ lg 7 tõttu.

16. Kuna kostja on viivitanud nõude täitmisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113

lg 1 teise lause alusel seadusjärgses määras. Alates lepingu ülesütlemisest 15.03.2022 kuni

nõude kohtule esitamiseni s.o 07.07.2022 on viivis 80,56 eurot. Kostjal tuleb tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhivõlalt 3195,99 eurolt aastas alates 08.07.2022 kuni

kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

2-22-9967

Apellatsioonkaebus

17. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 09.12.2024

otsus osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja jaotati menetluskulud. Hageja palub teha uus

otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

18. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et laenuandja

ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust. Laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid. Hageja ei nõustu maakohtuga, et neljakuuline periood ei ole piisav kostja

maksevõime hindamiseks, et välja selgitada olulised sissetulekud ja väljaminekud. Kostja

pangakonto väljavõte ei viidanud selgelt piiripealsele toimetulekule, sissetulekutest oluline

osa pärineb tööandja tehtud maksetest, mille jätkumise eeldus oli tõenäoline. Kulutused olid

väikestes summades ja paljud kulutused ei näinud olevat hädavajalikud. Kostjal oli

laenulepingu sõlmimise ajal regulaarne sissetulek ja väikesed väljaminekud, mida laenuandja

kontrollis vastavuses laenutaotluses esitatuga. Laenuandja analüüsis ja arvestas, et kostjal oli

olemasolev kohustus summas 278 eurot kuus. Maakohtu järeldus nagu laenuandja ei ole

küsinud kostjalt andmeid selle kohta, millises summas moodustavad kostja igakuised

väljaminekud, on ebaõige. Kostja on laenutaotluses märkinud, et tal puuduvad ülalpeetavad ja

ta elab enda erakorteris. Laenuandja kontrollis kostja taotluses märgitud andmeid kostja

arvelduskontot analüüsides. Hageja oli vaidlustanud kostja väite, et kostja tasus igakuiselt üüri

350 eurot, mille kinnituseks kostja tõendeid ei esitanud. Laenuandjale oli teada, et kostja

soovis täiendavat autolaenu, mistõttu on maakohtu järeldus üllatuslik, et laenuandja ei ole

küsinud täpsustusi, miks kostja vajab laenu 10 000 eurot sõiduki ostmiseks.

19. Vastavalt laenuandja sise-eeskirjale on võimalik maksimaalne kohustuste osakaal

sissetulekutest 55%. Kostja kohustused kokku moodustasid 35,96%. Laenuandja hindas kostja

krediidivõimelisust õigesti, mida tõendab, et kui krediidileping sõlmiti 04.07.2019 ning kostja

tegi tagasimakseid tähtaegselt vastavalt maksegraafikule kuni 10.11.2021.

Vastustaja seisukoht

20. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

22. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja hagi rahuldamata ning jaotas

menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus osaliselt hagi

rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata

jõustunud.

23. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

2-22-9967

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

24. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et laenuandja ei järginud

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud kostja täidetud

laenutaotluses on kostja märkinud oma sissetulekuna 1400 eurot ja tarbimislaenu tagasimakse

kohustusena 252 eurot. Samuti on kostja laenu taotlemiseks esitanud oma arvelduskonto nelja

kuu väljavõtte. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine oli laenuandja kohustuseks,

kes pidi aktiivselt tegutsema selleks, et omandada teavet kostja krediidivõimelisuse kohta.

Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi kostja täidetud küsimustik, millest nähtus vaid kostja

sissetuleku ja olemasoleva laenumakse suurus ning kostja nelja kuu pangaväljavõte, ei ole

ilmselgelt piisav teave VÕS § 4034 ja KAVS § 49 korras krediidivõimelisuse hindamise

tõendamiseks.

26. Kostja esitatud taotlusest ja kostja nelja kuu pangakonto väljavõttest nähtub, et laenuandja

on tuvastanud kostja sissetuleku 1497 eurot ja autolaenu 278 eurot. Kohtule esitatud tõenditest

ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt küsinud laenutaotluses muid andmeid. Samuti ei nähtu,

missuguseid muid andmeid kostja maksevõime hindamisel on laenuandja kostja

pangakontoväljavõttest peale kostja laenutaotluses märgitud andmete kontrollinud, s.o

analüüsinud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, missugustest avalikest registritest

laenuandja enne laenulepingu sõlmimist kostja kohta tegi. Nõustuda ei saa hagejaga selles, et

laenutaotluses märgitud küsimustest selle kohta, kas kostjal on ülalpeetavaid või kus kostja

elab, saab laenuandja järeldada, et laenuandja küsis küsimusi kostja igakuiste väljaminekute

kohta. Kostja vastustest, et kostjal ei ole ülalpeetavaid või kostja elab erakorteris on, ei ole

võimalik iseenesest tuvastada kostja igakuiste majandamiskulude suurust või teha nende

kohta järeldusi. Asjaolust, et kostja ei ole tõendanud, et ta laenulepingu sõlmimise ajal tasus

korteriüüri 350 eurot, ei ole võimalik eeldada, et kostjal neid kulusid polnud. Kolleegiumi

leiab, et mõistlik laenuandja oleks arvestanud, et isikul on üldjuhul korteris elamisega

seonduvad kulud isegi kui need ei ole üürikulud. Igal juhul ei ole hageja tõendanud, et ta

oleks kostjalt laenulepingu sõlmimisel küsinud või teinud kindlaks, kas ja mis kulud kostjal

korteris elamisega seonduvalt tuleb kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjale ette

heita ka võimalike puuduvate andmete esitamata jätmist kui laenuandja pole andmeid küsinud

ega ka selgitanud kostjale, milliseid andmeid ja tõendeid tuleb esitada.

27. Kuigi hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et laenuandja ei ole analüüsinud, et kostjal

oli juba autolaenu tasumise kohustus 278 eurot, siis ei ole hageja tõendanud, kuidas

laenuandja seda analüüsis ja mis järeldustele laenuandja jõudis. Hageja väitest, et kostja

pangakontolt olid näha kostja olulised sissetulekud ja väljaminekud, ei ole võimalik järeldada,

2-22-9967

missuguseid kostja väljaminekuid laenuandja peale autolaenu veel arvestas. Kostja taotluse

andmed ja hageja väide, et neid kontrolliti kostja pangakonto väljavõttega, millest peab

nähtuma kostja krediidivõime põhjalik analüüs, ei kinnita hageja väiteid Kuivõrd hageja

arvates olid kostja kulutused väikestes summades ja paljud neist ei tunduvat näivat hagejale

hädavajalikena, jääb arusaamatuks, missuguseid kulutusi siis ikkagi laenuandja poolt hinnati.

28. Olukorras, kui laenuandjale oli ka teada, et uus laen oli sõiduki ostmiseks võetud, ei saa

pidada korrektseks analüüsida kostja kohustusi seoses autolaenudega (278 eurot + 246 eurot),

mis moodustasid kostja sissetulekust 35,96% (1497 eurot) ning jätta ülejäänud kostja

igapäevased majandamiskulud kõrvale. Kui laenuandja sisekorraeeskirjade kohaselt on

võimalik maksimaalne kohustuste osakaal sissetulekutest 55%, kuid laenuandja on hinnanud

vaid kostja kohustusi autolaenudega, mis on 35,96% ning jätnud ülejäänud kostja igapäevased

majandamiskulud ja maksekäitumise hindamata, siis ei ole võimalik ka järeldada, et

laenuandja oleks kostja maksevõimet hinnanud piisavalt. Kindlasti ei ole võimalik teha

järeldusi laenuandja maksevõimelisuse ja tema maksimaalse kohustuste osakaalu hindamiseks

vaid autolaenu kohustusi arvestades.

29. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui kostja oli tagasimakseid teinud alates 04.07.2019

kuni 10.11.2021, siis on kostja maksevõimet hinnatud ja tehtud seda õigesti. Käesoleval juhul

ei ole oluline tuvastada kuidas ja mille arvelt hageja laenumakseid laenulepingu sõlmimisest

kuni 10.11.2021 tegi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

31. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.

Kostja on teatanud, et ta ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulusid kandnud.

32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)