2-24-18623/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-18623

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18623

Tsiviilasi

Hagi hind

E.-I.J.-i hagi M.J.-i vastu elatise nõudes

2462.58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: E.-I.J. (isikukood: XXX ; aadress: XXX ,

xxxxx XXX, Jõgeva maakond);

Hageja seaduslik esindaja: T.J. (isikukood: XXX ;

aadress: XXX, 48304 XXX, Jõgeva maakond),

telefon XXX , e-post:

Kostja: M.J. (isikukood: XXX ; elukoha aadress:

Soome, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Soome;

telefon +xxxxxxxxxxx, e-post:

Kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.-I.J.-i (nom: E.-I.J. ) hagi M.J.-i (nom: E.-I.J. ) vastu.

2. Mõista Mxxxx E.-I.J. E.-I.J.-i kasuks välja igakuine elatis alates 01.10.2024

summas, mis võrdub PKS § 101 lg.2-lg.5 sätete alusel arvutatud summaga, võttes

aluseks baassumma (alates 01.04.2024 baassumma 272,76 eurot), millele lisandub

3% keskmisest brutokuupalgast (54,96 eurot) ja millest on maha arvatud pool

riiklikust lapsetoetusest (40 eurot) ja pool lasterikka pere toetusest hagejale

langevas osas (37,50 eurot) kuni E.-I.J.-i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a.

3. Resolutsiooni punktis 2 ja punktis 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitise seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 21 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

4. Igakuine elatis E.-I.J.-ile alates 1.aprillist 2025 on 264,24 eurot (alates 01.04.2025

baassumma 282,31 eurot), millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast (59,43

eurot) ja millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest (40 eurot) ja pool

lasterikka pere toetusest hagejale langevas osas (37,50 eurot).

5. Perioodi 01.10.2024-30.09.2025 eest on tasumata elatise võlgnevus 3086,76 eurot.

6. M.J.-il tuleb elatis alates 01.10.2025.a tasuda iga kuu T.J.-i arvelduskontole nr

LT413250069294778627 selgitusega „E.-I.J. elatis“ ja märkida kuu, mille eest elatis

tasutakse.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei

ole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja nõuded ja seisukohad

ERxxxx-E.-I.J. esitas 09.12.2024 hagi ja 15.12.2024 täienduse hagile M.J.-i vastu elatise

saamiseks. Hageja taotleb välja mõista kostjalt elatis 275 eurot kuus alates 01.10.2024.a Kostja

ei ela lapsega koos. Kostja on rohkem kui 10 aastat maksnud elatist vabatahtlikult ja omavahelise

kokkuleppe alusel. Nüüd pole mitmeid kuid elatist maksnud, küll pole tööd või ei saa raha kätte.

Lapse vajadused kuus on hageja näidanud 370 eurot.

Ka järgmistes menetlusdokumentides jääb hageja elatise nõude juurde. Hageja ei ole nõus

kostjaga kokkuleppeid sõlmima, kuna 5 kuud on piisav aeg, et omale töö leida (kiri on saadetud

veebruaris 2025). Kostja peres pole ka väikseid lapsi, kellega peaks arvestama. Tasumata summa

2 kuu eest on 550 eurot. Hagejale on teada, et kostja on kogu töötu olemise perioodil saanud töötu

päevaraha 37 eurot (dtl 11, 23).

Hageja ei nõustu kostja väidetega töö leidmise võimatuse kohta, aga ka muude väidetega raha

maksmise ja kasutamise kohta varem.

2. Kostja vastuväited ja seisukohad

Kostja 07.01.2025 vastuses on nõus 275 euro maksmisega kuus ajal kui ta töötab. Kostja on jah

vabatahtlikult maksnud 10 aastat, kuid nüüd on Soomes majanduskriis ja ta on töötuna kirjas.

Kostja ei keeldu maksmast, kuid rahalised võimalused ei luba. Kostja esitab selgitusi möödunud

aegade kohta- ta on maksnud 50+ eurot rohkemgi kui miinimum ette näeb ja ostnud lapsele

erinevaid asju. Kui poeg oli veel alaealine, maksis kahele lapsele. Kostja sõnul saab ta töötu raha

kuus umbes 600 eurot, millest peab maksma maksud. Firmal tööd pakkuda ei ole. Hageja ei saa

väita, et pole raha saanud ajal kui kostjal on olnud töö.

3.Menetluse käik

Kohus võttis hagi 18.12.2024.a määrusega menetlusse, küsis seisukohad vastaspoolelt. Nii hageja

kui ka kostja on teatanud nõustumisest kirjaliku menetlusega. Kohus kirjaga 11.02.2025 selgitas

pooltele tõendamiskoormist ja kompromissi sõlmimise võimalust arvestades kostja väiteid.

Kompromissi ei sõlmitud. Kohus küsis täiendavaid andmeid Töötukassalt, Maksu- ja Tolliametilt.

Kohus teatas kohtulahendi tegemisest kirjalikus menetluses.

TsMS § 230 lg.3, 4,5 alusel kogus kohus ise andmeid andmekogudest: Töötamise registrist,

Töötukassalt ja rahvastikuregistrist. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et T.J.-il on kolm

alaealist last (dtl 33-34), s.h. vanim laps on hageja. M.J.-il on üks alaealine laps (dtl 31-32),

hageja. Maksu- ja Tolliameti andmetest M.J.-i kohta nähtub (dtl 40-43), et isiku kohta ei ole

tulusid deklareeritud alates 01.01.2024 kuni 12.06.2025 ja töötamise registri kanded puuduvad.

Deklareeritud ei ole ka välisriigist saadud tulusid. Töötukassa andmetest nähtub (dtl 37), et

andmekogu ei sisalda andmeid M.J.-i kohta. Töötamise registrist (dtl 35) nähtub, et T.J. töötab

alates 16.08.2024EKSAR TRANSOIL AS-s ja M.J.-i (dtl 36) ei ole töötamise registris kirjas.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud hagiavaldust, kostja vastuseid ning kogutud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb

rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

4. PKS § 96 ja § 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle

ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises.

Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja E.-I.J. (sünd.xxxxxxxxxx) on

kostja alaealine laps, kes elab oma ema T.J.-i juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava

alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96, 97 tulenev nõue ülalpidamise saamiseks.

Hageja nõuab elatist summas, mis ei ulatu ettenähtud miinimumsummani – esmalt 275 eurot kuus,

seejärel hageja nõustub, et ta on nõus ka väiksema elatisesummaga (250 eurot), kui

kalkulaatoriga arvestatuna nii tuleb. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12 selgitanud, et

miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks

kahekordne miinimumelatis.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel

arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (lg 4). Perioodil 01.04.2024-31.03.2025 oli elatise arvutamise

baassumma 272,76 eurot ning 3% keskmisest brutokuupalgast oli 54,96 eurot, alates 01.04.2025

on see baassumma 282,31 eurot ja 3% keskmisest brutokuupalgast on 59,43 eurot. Seega näeb

kehtiv Perekonnaseadus ette, et elatisesumma arvutamisel ja väljamõistmisel võetakse arvesse

keskmist kuupalka riigis ja elatustaseme muutumist (toimub indekseerimine). Arvesse võetakse ka

riigi poolt makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.

5. Elatise hagi esitati kohtule 23.09.2024.a. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023. a pere

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja on oma vanemate teine laps, esimene laps on

saanud juba täisealiseks. Hagiavaldusest nähtub, et lapsetoetus laekub hagejaga koos elavale

vanemale. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha

pool hagejale makstavast lastetoetusest. Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 järgi makstakse lasterikka

pere toetust kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot kuus. Hageja elab koos emaga ja

peres on kolm last. Seetõttu PKS § 101 lg 5 järgi lahutatakse elatise miinimummäära arvutamisel

pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel kolmega (laste arv, kes saavad

toetust). Sel alusel maha lahutatav summa on 37,50 eurot.

PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus. Hageja ja kostja ei ole väitnud, et hageja viibib ka isa juures. Seega

selle sätte alusel mahaarvamisi elatisesumma arvutamisel teha ei tule.

Mahaarvamiseks PKS § 101 lg 7 alusel samuti alust ei ole. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on

kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise

summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

6. Eespoolmärgitud asjaolusid arvestades on Justiitsministeeriumi kodulehel kättesaadava

elatiskalkulaatori abil arvestades elatisesumma perioodil 01.10.2024-31.03.2025 250,22 eurot

kuus ja perioodil alates 01.04.2025 on elatisesumma 264,24 eurot.

7. Hageja nõuab elatise maksmist alates 01.10.2024, hagiavaldus on esitatud 09.12.2024. Seega

on elatisenõue esitatud kahe kuu ulatuses tagasiulatuvalt.

PKS § 108 sätestab: Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist.

Kohtu hinnangul on hageja esitanud elatisenõude mõistliku aja jooksul tagasiulatuvalt, s.t.

tagasiulatuv elatisenõue ei ulatu liialt pikale perioodile ja elatise nõudmine tagasiulatuvalt kahe

kuu eest ei ole ülemäärane ega liialdatud.

8. Kostja on esitanud vastuväited elatisenõudele tuginedes sellele, et ta on töötu. Kostja elab ja

töötab Soome Vabariigis, kohus tegi kindlaks, et tema andmed ei ole Eesti registritesse

jõudnud.

Kostja sellekohased väited ei anna alust jätta hagi rahuldamata ja elatist välja mõistmata.

PKS § 102 lg 2 sätestab: Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise

korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

Viidatud paragrahvis toodud loetelu on näidisloetelu. Kostja ei ole neile asjaoludele tuginenud.

Riigikohus on väljendanud seisukoha, et Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal

on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p.15, nr 2-16-2343, p.13). Hageja on kostja ainus

ülalpeetav ja vahendid hagejale elatise maksmiseks on kostjal võimalik koguda ka siis kui kostjal

on sissetulek. Kostja vastusest ja hageja kirjadest nähtub, et hageja ei nõua elatist kogu perioodi

eest, mil kostja on olnud töötu.

9. Hageja nõuab elatist alates 01.10.2024. Perioodil 01.04.2024-31.03.2025 on elatiskalkulaatori

alusel arvutatav elatisesumma hagejale 250,22 eurot kuus. Kostja ei ole hagejale elatist

maksnud ja hageja nõuab elatist alates 01.10.2024. Perioodi eest 01.10.2024-31.03.2025 on

maksmata elatisesumma 6x250,22=1501,32 eurot.

Perioodil 01.04.2025-31.03.2026 on elatiskalkulaatori alusel arvutatav elatisesumma 264,24

eurot. Perioodi eest 01.04.2025- 30.09.2025 on maksmata elatisesumma 6x264,24=1585,44

eurot.

Kokku maksmata elatisesumma perioodi eest 01.10.2024-30.09.2025 on 3086,76 eurot.

Kohus arvutab maksmata elatisesumma seisuga 30.09.2025 (mitte kohtuotsuse kuupäevaga

03.10.2025 lihtsustamise eesmärgil).

Kohus mõistab kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi eest 01.10.2024 kuni 30.09.2025

summas 3086,76 eurot ja jooksva elatise alates 01.10.2025 264,24 eurot kuus kuni lapse

täisealiseks saamiseni 02.03.2031.a.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 164 lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. TsMS § 164 lg.12 ja lg.3 aluseid ei esine ja neid sätteid kohus ei kohalda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse. TsMS § 164 lg.1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määrata. Kohtule teadaolevalt menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik