2-25-16645/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-16645

Tsiviilasi

J.E hagi Q.D vastu väljamõistetud elatise

suurendamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosaline ja tema esindaja

Hageja J.E (isikukood XXX), seaduslik esindaja U.Z

(isikukood XXX Kostja Q.D

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda tsiviilasjas nr 2-25-16645 J.E hagi Q.D vastu väljamõistetud elatise

suurendamise nõudes menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. 06.10.2025 esitas J.E Pärnu Maakohtule hagiavalduse Q.D Kase (Q.D) vastu

väljamõistetud elatise suurendamiseks pealkirjastatud „hagiavalduse täiendus“.

2. Kohus tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlemisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 ja 9 alusel keelduda.

3. TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui kohtu

menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohtu infosüsteemist

nähtub, et kohtu menetluses on juba J.E hagi Q.D vastu väljamõistetud elatise suurendamise

nõudes (tsiviilasi nr 2-2vvvvvvvvvv), milles kohus on keeldunud 17.09.2025 määrusega hagi

menetlusse võtmast (lahend ei ole jõustunud).

4. Kohtule esitatud avaldus peab vastama TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud vormi- ja sisu

miinimumnõuetele. TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalise poolt kohtule esitatavas

menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosaliste

ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid

andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud.

Esitatud hagiavalduses pole märgitud hageja ega kostja elukohta, ega kostja isikukoodi.

5. TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab hagist nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue ja

selle aluseks olevad asjaolud. Lisaks tuleb hagis viidata tõenditele, millega oma väiteid

plaanitakse tõendada. Hagimenetluses kohus omal algatusel üldjuhul tõendeid ei kogu ega saa

hageja eest nõuet sõnastada (vt TsMS § 5) ja selle aluseks olevaid asjaolusid täiendada. TsMS

§ 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt peavad hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud selged

olema. Praegusel juhul ei ole hagi nõue ega nõude asjaolud selged TsMS § 363 lg 1 punktide

1 ja 2 mõttes.

5.1. Hagiavalduses puudub hagi selge nõue ja hagi asjaolud on esitatud puudulikult. Esitatud

hagis ei ole selgu mis summani soovib hageja ülalpidamisnõuet suurendada. Lisaks on

igakuised kulud ebaselged. Igakuiste kulude kogusumma 1770 eurot, mis sisaldab endast ka

eluaseme korteri üüri võlgnevust 1000 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks, miks on arvestatud

alaealise lapse igakuiste kulude hulka võlgnevus 1000 eurot. Ühise eluaseme puhul tuleb

jagada eluasemekulud kõigi seal elavate isikute vahel ning mitte näidata neid kulusid ainult

alaealise lapse kuludena. Puudu on hageja elukoha andmed, mis on kohtualluvuse aluseks.

6. Kohus märgib, et kuna tsiviilasjas nr 2-vvvvvvv ei ole menetlus lõppenud, siis ei saa kohus

hagi siinses asjas nagunii menetleda. Lisaks on hagiavalduse aluseks olevad asjaolud puudu

või ebaselged, samuti puudub nõue ja kohus sellist avaldust menetleda TsMS § 371 lg 1 p 9

järgi ei tohi. Ühtlasi on avalduselt puudu ka tõendid, viited tõenditele, millega avaldaja

kohtumenetluses plaanib oma väiteid tõendada, mis on samuti TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi hagi

menetlusse võtmisest keeldumise alus.

7. Eeltoodut arvestades keeldub kohus siinses asjas TsMS § 371 lg 1 p 5 ja p 9 alusel

hagiavalduse menetlemisest. Tegemist on absoluutse hagi menetlusse võtmisest keeldumise

alustega, mistõttu kohtul puudub selles osas kaalutlusõigus.

8. Kuna kohtu menetluses on juba samasisuline hagi ning siinses asjas esitatud hagi on

ulatuslike puudustega, ei pea kohus võimalikuks ega põhjendatuks määrata hagejale tähtaega

hagi puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 2 alusel.

9. Ülaltoodu põhjendustel tuleb hagi menetlemisest keelduda.

10. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Seega on

hagejal iseenesest võimalik soovi korral kohtule esitada uus nõuetekohane ja perspektiivikas

hagi.

11. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud toimiku kohaselt puuduvad.

2 (3)

12. Määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku

kohtunik

3 (3)