Legislator Case Law & Legislation
2-25-108397/12 AI generated

2-25-108397/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-25-108397/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.06.2025 sissenõutavaks Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad

Legislator headnote

AI generated

2-25-108397/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.06.2025 sissenõutavaks Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad

Keywords

AI generated
facultative obligation third-party claim procedure in attachment hardship grounds alternative connecting factor late objection to debt enforcement trade defence instruments
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-108397

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-108397

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi O.I vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

7418,10 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Fränk Valdmann

Kostja O.I (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.06.2025 sissenõutavaks

muutunud põhiosa osamaksete summa 201,05 eurot.

3. Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

alljärgnevalt:

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Osamakse

15.07.2025

4805,85

129,39

12,64

142,03

15.08.2025

4676,46

129,19

12,30

141,49

15.09.2025

4547,27

130,18

11,96

142,14

15.10.2025

4417,09

132,27

11,62

143,89

15.11.2025

4284,82

132,19

11,27

143,46

15.12.2025

4152,63

134,23

10,92

145,15

15.01.2026

4018,40

134,23

10,57

144,80

15.02.2026

3884,17

135,26

10,22

145,48

15.03.2026

3748,91

139,08

9,86

148,94

15.04.2026

3609,83

137,36

9,49

146,85

15.05.2026

3472,47

139,28

9,13

148,41

15.06.2025

3333,19

139,48

8,77

148,25

15.07.2026

3193,71

141,34

8,40

149,74

15.08.2026

3052,37

141,64

8,03

149,67

15.09.2026

2910,73

142,72

7,66

150,38

15.10.2026

2768,01

144,50

7,28

151,78

1 / 8

2-25-108397

15.11.2026

2623,51

144,92

6,90

151,82

15.12.2026

2478,59

146,65

6,52

153,17

15.01.2027

2331,94

147,16

6,13

153,29

15.02.2027

2184,78

148,29

5,75

154,04

15.03.2027

2036,49

150,93

5,36

156,29

15.04.2027

1885,56

150,58

4,96

155,54

15.05.2027

1734,98

152,16

4,56

156,72

15.06.2027

1582,82

152,90

4,16

157,06

15.07.2027

1429,92

154,42

3,76

158,18

15.08.2027

1275,50

155,25

3,35

158,60

15.09.2027

1120,25

156,44

2,95

159,39

15.10.2027

963,81

157,88

2,53

160,41

15.11.2027

805,93

158,85

2,12

160,97

15.12.2027

647,08

160,23

1,70

161,93

15.01.2028

486,85

161,30

1,28

162,58

15.02.2028

325,55

162,54

0,86

163,40

15.03.2028

163,01

163,01

0,43

163,44

4. Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis sissenõutavaks

muutunud põhiosalt 201,05 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses

viivisemääras s.o 8,9% aastas, 0,02% päevas, ja välja mõista viivis ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,02% päevas iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud 76,37% ulatuses O.I kanda ja 23,63% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda. O.I-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 910,33 eurot.

7. Mõista O.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

(910,33 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada käesolev kohtuotsus O.I-le kätte avaliku teavitamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Sel juhul lugeda dokumendid O.I-le avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

2 / 8

2-25-108397

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221052331,949223099 või Luminor

Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 6809,81 euro saamiseks. Kohus tegi 21.03.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

10.04.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Viru

Maakohtule.

Hageja esitas 08.05.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja

O.I (edaspidi kui kostja) kostja sõlmisid 30.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille

alusel sai kostja laenu summas 9000 eurot. 18.12.2023 sõlmisid pooled kokkulepe lepingu

muutmiseks ja leping hakkas kandma numbrit xxx. Lepingu nr xxx krediidi kulukuse määr

10,34% aastas, ja intressimäär 8,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2024 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse ning 27.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS

Inbank Finance loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 9000 eurot. Kokkuleppe muutmise

sõlmimisega oli tasumata põhiosa summas 7079,72 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 16.12.2023 – 16.06.2028. Kostjalt on

toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 684,27 eurot, seega on tasumata

3 / 8

2-25-108397

põhiosa summas 6395,45 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 6395,45 eurot.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o 16.09.2024 kuni ülesütlemiseni

eelnenud 13. osamakseni s.o 16.12.2024 summas 187,62 eurot. Laenuhaldustasu nõue on

summas 10 eurot ning sissenõudmisega seotud kulud 50 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva

seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 205,83 eurot. Viivised on

arvestatud põhivõla summalt 6398,45 eurot, lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast

alates s.o 28.12.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 8.05.2025 lepingus kokku

lepitud viivisemääras s.o 8,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1.

Kohtu nõudel esitas hageja 25.06.2025 täiendavad andmed krediidikulukuse määra

arvutamise kohta. Samas dokumendis esitas hageja ümberarvestused, juhul kui kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud. Hageja märgib, et kostja sai lepingute

alusel laenu kokku summas 9000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas

4587,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud

summa 4412,41 eurot (9000-4587,59). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei

olnud lepingu ülesütlemine 27.12.2024 kehtiv, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlas.

Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostja on

tasunud 4587,59 eurot seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-37 osamaksed so

15.04.2022-15.04.2025 täielikult ning 38. so 15.05.2025 osamakse osaliselt. Kostja on võlas

seega alates 15.05.2025 osamaksest. 25.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa

osamaksed summas 201,05 (60,86+140,19) eurot so 38-39. osamaksed so 15.05.2025-

15.06.2025. Kostja on viimase makse teinud 11.09.2024. Seega ei ole kostja hageja

pöördumistele vastanud ega lahendusi võlgnevusele otsinud. Ka kohtuvälises menetluses ei

ole kostja samuti võlgnevust tasunud ning varasemas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt

osalenud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad kohustused.

Hageja palub välja mõista 25.06.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksete summa

201,05 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast hageja uuesti määratud

maksete graafiku järgi.

Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust

vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. Seega on hageja seisukohast

viivisekokkulepe kehtiv. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär või intressimäär

(VÕS § 113 lg 1 esimene ja kolmas lause). Hageja palub välja mõista viivis sissenõutavaks

muutunud põhiosalt 201,05 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses

viivisemääras s.o 8,90% aastas, 0,02% päevas ja välja mõista viivis ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,02% päevas alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Viru Maakohus 13.06.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati

kostjale avalikult kätte 03.09.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale oli

määratud hagile vastuse esitamiseks 20 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu

määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

4 / 8

2-25-108397

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja

alternatiivselt esitatud nõude osas. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi

põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 30.03.2022

tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 9000 eurot. 18.12.2023

sõlmisid pooled kokkulepe lepingu muutmiseks ja leping hakkas kandma numbrit xxx. Hageja

ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus-

ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastavad laenuleping ja kokkulepe lepingu muutmiseks

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22.

peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue

ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2

ja §

403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning

VÕS

§-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

Kohus tuvastab, et leping on sõlmitud kehtivalt (sõlmitud taasesitamist võimaldavas vormis,

allkirjastatud mõlema poole poolt). Lepingute krediidikulukuse määrad ei ületa sätestatud

piirmäära ning lepingud ei ole seetõttu tühised.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS §

4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate

kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1– 7,

lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise

5 / 8

2-25-108397

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja ehk

hageja.

Kohus kontrollib järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Tarbija sissetuleku ja kohustuste kontrollimiseks küsis Inbank kliendilt

pangakonto väljavõtet. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid (600 eurot) ja

kohustusi (50 eurot). Taotleja märkis taotluses oma sissetulekuks 1100 eurot ja igakuised

kohustused 50 eurot. Lisaks on esialgne võlausaldaja esitanud omapoolsed selgitused, millest

tuleneb, et krediidiotsustuse tegemisel võeti arvesse hageja krediiditaotluses esitatud teavet.

Hageja leiab, et on tõendanud et on kogutud ja kontrollinud kostja majandusliku seisu, s.o

sissetulekute, vara ja kohustuse kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma. Hageja taotlusel edastas Inbank AS kohtule pangakonto väljavõtte ja selle

analüüsi (loodud 04.03.2022). Analüüsis on andmed vahemikul 03.08.2021 – 02.03.2022.

Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja kogus piisavalt andmeid, et kostja maksevõimet

kontrollida, kuid jõudis andmeid analüüsides ebaõige järelduseni, et kostja on

maksevõimeline.

Analüüsi kohaselt oli kostja sissetulekud perioodil 03.08.2021 – 02.03.2022 kokku summas

9306,76 eurot ja kulud 10252,53 eurot. Analüüsist ja kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et

kostja sissetulekuks oli arvestatud pensioni väljamakse 2053,53 eurot (maksja AS

Pensionikeskus) ning tulumaksu tagastus 1052,17 eurot ning väljamakse hasartmängust 300

eurot. Kostjale maksti peretoetus 120 eurot ja vanemahüvitis 467,20 eurot. Kostjale tehti üks

palga väljamakse summas kokku 650 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja olenemata sellest, et ta küsis kostjalt kontoväljavõtet ja

kontrollis andmeid maksehäirete registrist, võtnud arvesse kostja kohustusi ning on jätnud

arvestamata ilmselge info, et kostja ei ole maksevõimeline. Kostja kulud ületasid tema

sissetulekuid. Laenuandjale pidi kostja konto väljavõttelt nähtav olema, et kostja

ülalpidamisel on alaealised lapsed ning tegelikkuses mingit reservi, mille arvelt jätkusuutlikult

laenumakseid tagastada tegelikkuses ei olnud. Kohtu hinnangul ei pidanuks laenuandja

arvestada kostja maksevõime arvestamisel arvestada pensioni väljamakse, sest tegemist on

ühekordse väljamaksega. Kohus leiab, et ei oleks ka piisavalt põhjendatud arvestada ka

tulumaksu tagasimakse ja hasartmängust saadud rahaga. Seega jääb kostja keskmiseks

sissetulekuks 843 eurot (5901,06 : 7 kuud). Hageja ei ole selgitanud, kuidas esialgne

võlausaldaja arvestas kostja maksevõimet ja mille alusel tuli ta järeldusele, et kostja on

maksevõimeline ja saab tema sissetulekutest maksta igakuiselt 167,49 eurot laenu katteks.

Kohtu leiab, et saadud andmetest pidanuks krediidiandja tulema järeldusele, et kostja ei suuda

laenu enda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta. Sellest järeldab kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise

põhimõtet.

Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

6 / 8

2-25-108397

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti

tuleb

sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu

on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses.

Kostja on teinud ümberarvestused ning esitas ka alternatiivselt nõude, kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on esitanud 25.06.2025 kohtule esitatud menetlusdokumendis alternatiivselt lepingu

täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS

§ 4034. Hageja esitas ümberarvestuse. Hageja väidete kohaselt oli lepingu xxx alusel kostjale

väljamakstud laenusummaks 9000 eurot ning kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid

kokku summas 4587,59 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud summa 4412,41

eurot (9000- 4587,59). Hageja toob ette, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks

ei olnud lepingu ülesütlemine 27.12.2024 kehtiv. Hageja ümberarvestuse kohaselt on kostja

tasunud 1.-37 osamaksed so 15.04.2022-15.04.2025 täielikult ning 38. so 15.05.2025

osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 15.05.2025 osamaksest. 25.06.2025 seisuga

on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed summas 201,05 (60,86+140,19) eurot so 38-

39. osamaksed so 15.05.2025-15.06.2025.

Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab välja kostjalt 25.06.2025 sissenõutavaks muutunud

põhiosa osamaksete summa 201,05 eurot ning mõistab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast hageja esitatud

ümberarvestuste järgi. Mõista tuleb kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt

201,05 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 8,90% aastas,

0,02% päevas ja välja mõista viivis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksetelt 0,02% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas algselt nõude kogusummas 6848,90 eurot (lisanduvad

viivised), kuid kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude summas 5230,34 eurot (lisanduvad

viivised), siis on põhjendatud jätta menetluskulud 76,37% ulatuses kostja kanda ja 23,63%

ulatuses hageja kanda.

Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskulud on riigilõiv 665 eurot ja

esindajale makstud tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta, sisaldab ka maksekäsu kiirmenetluse

kulu). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud

76,37% ulatuses, so summas 910,33 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7 / 8

2-25-108397

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

8 / 8