2-25-108397/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.06.2025 sissenõutavaks Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad
Legislator headnote
AI generated2-25-108397/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.06.2025 sissenõutavaks Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-108397
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2025, Narva
Tsiviilasja number
2-25-108397
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi O.I vastu võlgnevuse
nõudes
Tsiviilasja hind
7418,10 eurot
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479), lepinguline esindaja Fränk Valdmann
Kostja O.I (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2. Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.06.2025 sissenõutavaks
muutunud põhiosa osamaksete summa 201,05 eurot.
3. Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad
osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast
alljärgnevalt:
Maksepäev
Põhiosa jääk
Põhiosa
Intress
Osamakse
15.07.2025
4805,85
129,39
12,64
142,03
15.08.2025
4676,46
129,19
12,30
141,49
15.09.2025
4547,27
130,18
11,96
142,14
15.10.2025
4417,09
132,27
11,62
143,89
15.11.2025
4284,82
132,19
11,27
143,46
15.12.2025
4152,63
134,23
10,92
145,15
15.01.2026
4018,40
134,23
10,57
144,80
15.02.2026
3884,17
135,26
10,22
145,48
15.03.2026
3748,91
139,08
9,86
148,94
15.04.2026
3609,83
137,36
9,49
146,85
15.05.2026
3472,47
139,28
9,13
148,41
15.06.2025
3333,19
139,48
8,77
148,25
15.07.2026
3193,71
141,34
8,40
149,74
15.08.2026
3052,37
141,64
8,03
149,67
15.09.2026
2910,73
142,72
7,66
150,38
15.10.2026
2768,01
144,50
7,28
151,78
1 / 8
2-25-108397
15.11.2026
2623,51
144,92
6,90
151,82
15.12.2026
2478,59
146,65
6,52
153,17
15.01.2027
2331,94
147,16
6,13
153,29
15.02.2027
2184,78
148,29
5,75
154,04
15.03.2027
2036,49
150,93
5,36
156,29
15.04.2027
1885,56
150,58
4,96
155,54
15.05.2027
1734,98
152,16
4,56
156,72
15.06.2027
1582,82
152,90
4,16
157,06
15.07.2027
1429,92
154,42
3,76
158,18
15.08.2027
1275,50
155,25
3,35
158,60
15.09.2027
1120,25
156,44
2,95
159,39
15.10.2027
963,81
157,88
2,53
160,41
15.11.2027
805,93
158,85
2,12
160,97
15.12.2027
647,08
160,23
1,70
161,93
15.01.2028
486,85
161,30
1,28
162,58
15.02.2028
325,55
162,54
0,86
163,40
15.03.2028
163,01
163,01
0,43
163,44
4. Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis sissenõutavaks
muutunud põhiosalt 201,05 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses
viivisemääras s.o 8,9% aastas, 0,02% päevas, ja välja mõista viivis ka tulevikus
sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,02% päevas iga osamakse
tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
5. Jätta menetluskulud 76,37% ulatuses O.I kanda ja 23,63% ulatuses Aktiva Finance
Group OÜ kanda. O.I-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6. Mõista O.I-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 910,33 eurot.
7. Mõista O.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt
(910,33 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9. Toimetada käesolev kohtuotsus O.I-le kätte avaliku teavitamisega väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Sel juhul lugeda dokumendid O.I-le avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on
tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja
jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2
alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos
2 / 8
2-25-108397
kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §
394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank
EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221052331,949223099 või Luminor
Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).
Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus
kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse võlgnikult 6809,81 euro saamiseks. Kohus tegi 21.03.2025 võlgnikule
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus
10.04.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Viru
Maakohtule.
Hageja esitas 08.05.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes.
Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja
O.I (edaspidi kui kostja) kostja sõlmisid 30.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille
alusel sai kostja laenu summas 9000 eurot. 18.12.2023 sõlmisid pooled kokkulepe lepingu
muutmiseks ja leping hakkas kandma numbrit xxx. Lepingu nr xxx krediidi kulukuse määr
10,34% aastas, ja intressimäär 8,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi
tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2024 kostjale laenulepingu
ülesütlemise hoiatuse ning 27.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu
lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS
Inbank Finance loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos
õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 9000 eurot. Kokkuleppe muutmise
sõlmimisega oli tasumata põhiosa summas 7079,72 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama
lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 16.12.2023 – 16.06.2028. Kostjalt on
toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 684,27 eurot, seega on tasumata
3 / 8
2-25-108397
põhiosa summas 6395,45 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 6395,45 eurot.
Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o 16.09.2024 kuni ülesütlemiseni
eelnenud 13. osamakseni s.o 16.12.2024 summas 187,62 eurot. Laenuhaldustasu nõue on
summas 10 eurot ning sissenõudmisega seotud kulud 50 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva
seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 205,83 eurot. Viivised on
arvestatud põhivõla summalt 6398,45 eurot, lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast
alates s.o 28.12.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 8.05.2025 lepingus kokku
lepitud viivisemääras s.o 8,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1.
Kohtu nõudel esitas hageja 25.06.2025 täiendavad andmed krediidikulukuse määra
arvutamise kohta. Samas dokumendis esitas hageja ümberarvestused, juhul kui kohus leiab, et
vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud. Hageja märgib, et kostja sai lepingute
alusel laenu kokku summas 9000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas
4587,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud
vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud
summa 4412,41 eurot (9000-4587,59). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei
olnud lepingu ülesütlemine 27.12.2024 kehtiv, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik
osamaksetega võlas.
Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostja on
tasunud 4587,59 eurot seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-37 osamaksed so
15.04.2022-15.04.2025 täielikult ning 38. so 15.05.2025 osamakse osaliselt. Kostja on võlas
seega alates 15.05.2025 osamaksest. 25.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa
osamaksed summas 201,05 (60,86+140,19) eurot so 38-39. osamaksed so 15.05.2025-
15.06.2025. Kostja on viimase makse teinud 11.09.2024. Seega ei ole kostja hageja
pöördumistele vastanud ega lahendusi võlgnevusele otsinud. Ka kohtuvälises menetluses ei
ole kostja samuti võlgnevust tasunud ning varasemas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt
osalenud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks
muutuvad kohustused.
Hageja palub välja mõista 25.06.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksete summa
201,05 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad
osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast hageja uuesti määratud
maksete graafiku järgi.
Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust
vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. Seega on hageja seisukohast
viivisekokkulepe kehtiv. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne
viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär või intressimäär
(VÕS § 113 lg 1 esimene ja kolmas lause). Hageja palub välja mõista viivis sissenõutavaks
muutunud põhiosalt 201,05 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses
viivisemääras s.o 8,90% aastas, 0,02% päevas ja välja mõista viivis ka tulevikus
sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,02% päevas alates iga osamakse tasumise
tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
Viru Maakohus 13.06.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati
kostjale avalikult kätte 03.09.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale oli
määratud hagile vastuse esitamiseks 20 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu
määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
4 / 8
2-25-108397
KOHTU PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile
vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies
ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles
hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega
jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi
osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja
alternatiivselt esitatud nõude osas. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi
põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega
oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale
krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline
isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 30.03.2022
tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 9000 eurot. 18.12.2023
sõlmisid pooled kokkulepe lepingu muutmiseks ja leping hakkas kandma numbrit xxx. Hageja
ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus-
ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastavad laenuleping ja kokkulepe lepingu muutmiseks
tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22.
peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue
ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2
ja §
403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning
VÕS
§-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole
vastuväidetest.
Kohus tuvastab, et leping on sõlmitud kehtivalt (sõlmitud taasesitamist võimaldavas vormis,
allkirjastatud mõlema poole poolt). Lepingute krediidikulukuse määrad ei ületa sätestatud
piirmäära ning lepingud ei ole seetõttu tühised.
VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga
järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot
koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS §
4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel
nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate
kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1– 7,
lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt
võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise
5 / 8
2-25-108397
põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja ehk
hageja.
Kohus kontrollib järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise
põhimõtet. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised
selgitused. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud
Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid
maksehäireid polnud. Tarbija sissetuleku ja kohustuste kontrollimiseks küsis Inbank kliendilt
pangakonto väljavõtet. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid (600 eurot) ja
kohustusi (50 eurot). Taotleja märkis taotluses oma sissetulekuks 1100 eurot ja igakuised
kohustused 50 eurot. Lisaks on esialgne võlausaldaja esitanud omapoolsed selgitused, millest
tuleneb, et krediidiotsustuse tegemisel võeti arvesse hageja krediiditaotluses esitatud teavet.
Hageja leiab, et on tõendanud et on kogutud ja kontrollinud kostja majandusliku seisu, s.o
sissetulekute, vara ja kohustuse kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu
laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud
kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga
inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi
raskuseteta täitma. Hageja taotlusel edastas Inbank AS kohtule pangakonto väljavõtte ja selle
analüüsi (loodud 04.03.2022). Analüüsis on andmed vahemikul 03.08.2021 – 02.03.2022.
Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja kogus piisavalt andmeid, et kostja maksevõimet
kontrollida, kuid jõudis andmeid analüüsides ebaõige järelduseni, et kostja on
maksevõimeline.
Analüüsi kohaselt oli kostja sissetulekud perioodil 03.08.2021 – 02.03.2022 kokku summas
9306,76 eurot ja kulud 10252,53 eurot. Analüüsist ja kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et
kostja sissetulekuks oli arvestatud pensioni väljamakse 2053,53 eurot (maksja AS
Pensionikeskus) ning tulumaksu tagastus 1052,17 eurot ning väljamakse hasartmängust 300
eurot. Kostjale maksti peretoetus 120 eurot ja vanemahüvitis 467,20 eurot. Kostjale tehti üks
palga väljamakse summas kokku 650 eurot.
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja olenemata sellest, et ta küsis kostjalt kontoväljavõtet ja
kontrollis andmeid maksehäirete registrist, võtnud arvesse kostja kohustusi ning on jätnud
arvestamata ilmselge info, et kostja ei ole maksevõimeline. Kostja kulud ületasid tema
sissetulekuid. Laenuandjale pidi kostja konto väljavõttelt nähtav olema, et kostja
ülalpidamisel on alaealised lapsed ning tegelikkuses mingit reservi, mille arvelt jätkusuutlikult
laenumakseid tagastada tegelikkuses ei olnud. Kohtu hinnangul ei pidanuks laenuandja
arvestada kostja maksevõime arvestamisel arvestada pensioni väljamakse, sest tegemist on
ühekordse väljamaksega. Kohus leiab, et ei oleks ka piisavalt põhjendatud arvestada ka
tulumaksu tagasimakse ja hasartmängust saadud rahaga. Seega jääb kostja keskmiseks
sissetulekuks 843 eurot (5901,06 : 7 kuud). Hageja ei ole selgitanud, kuidas esialgne
võlausaldaja arvestas kostja maksevõimet ja mille alusel tuli ta järeldusele, et kostja on
maksevõimeline ja saab tema sissetulekutest maksta igakuiselt 167,49 eurot laenu katteks.
Kohtu leiab, et saadud andmetest pidanuks krediidiandja tulema järeldusele, et kostja ei suuda
laenu enda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi
maksta. Sellest järeldab kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise
põhimõtet.
Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise
põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet
rikkunud.
6 / 8
2-25-108397
VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,
arvestades
intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti
tuleb
sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu
on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411
tähenduses.
Kostja on teinud ümberarvestused ning esitas ka alternatiivselt nõude, kui kohus leiab, et
laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Hageja on esitanud 25.06.2025 kohtule esitatud menetlusdokumendis alternatiivselt lepingu
täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS
§ 4034. Hageja esitas ümberarvestuse. Hageja väidete kohaselt oli lepingu xxx alusel kostjale
väljamakstud laenusummaks 9000 eurot ning kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid
kokku summas 4587,59 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud summa 4412,41
eurot (9000- 4587,59). Hageja toob ette, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks
ei olnud lepingu ülesütlemine 27.12.2024 kehtiv. Hageja ümberarvestuse kohaselt on kostja
tasunud 1.-37 osamaksed so 15.04.2022-15.04.2025 täielikult ning 38. so 15.05.2025
osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 15.05.2025 osamaksest. 25.06.2025 seisuga
on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed summas 201,05 (60,86+140,19) eurot so 38-
39. osamaksed so 15.05.2025-15.06.2025.
Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab välja kostjalt 25.06.2025 sissenõutavaks muutunud
põhiosa osamaksete summa 201,05 eurot ning mõistab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad
osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast hageja esitatud
ümberarvestuste järgi. Mõista tuleb kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt
201,05 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 8,90% aastas,
0,02% päevas ja välja mõista viivis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla
osamaksetelt 0,02% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni
põhivõla tasumiseni.
Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas algselt nõude kogusummas 6848,90 eurot (lisanduvad
viivised), kuid kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude summas 5230,34 eurot (lisanduvad
viivised), siis on põhjendatud jätta menetluskulud 76,37% ulatuses kostja kanda ja 23,63%
ulatuses hageja kanda.
Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskulud on riigilõiv 665 eurot ja
esindajale makstud tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta, sisaldab ka maksekäsu kiirmenetluse
kulu). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud
76,37% ulatuses, so summas 910,33 eurot.
Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal
menetluskulud puuduvad.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7 / 8
2-25-108397
/allkirjastatud digitaalselt/
Tamara Šabarova
kohtunik
8 / 8