3-25-2121/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoobril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2121

Haldusasi

Askend Estonia OÜ kaebus riigihankes „Riigihangete

registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber

286703)

tehtud

Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse 16.05.2025 ja 21.05.2025

otsuste ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni

17.06.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 127-25/286703

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (apellant) – Askend Estonia OÜ,

lepingulised esindajad v-adv Erki Fels ja adv Gregor

Saluveer

Vastustaja – Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus,

volitatud esindaja Kairi Osolainen

Kolmas isik – AKTSIASELTS HELMES,

lepinguline esindaja v-adv Kadri Matteus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.08.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Askend Estonia OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Askend Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Askend Estonia OÜ kanda. Mõista Askend

Estonia OÜ-lt AKTSIASELTSI HELMES kasuks välja menetluskulu 1805 eurot.

3. Avaldada kohtulahend arvutivõrgus tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse vaidlustamiseks saab menetlusosaline esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse

hiljemalt 16.10.2025. Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lõiked 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi hankija või vastustaja) avaldas

22.11.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke

3-25-2121

„Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 286703) hanketeate ja

tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). RHAD-s kehtestas hankija pakkujate

tehnilisele ja kutsealasele pädevusele järgmise kvalifitseerimistingimuse:

Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale

eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 (kaks) Java tehnoloogial põhinevat

tarkvara arendustööde lepingut, maksumusega vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta

iga lepingu kohta. Referentslepingute kohased tööd peavad olema tellijale üle antud ja

vastu võetud. Iga lepingu raames peab olema teostatud vähemalt järgmised tööd:

• äri- ja süsteemianalüüs,

• infosüsteemi arendamine, testimine ja juurutamine.

Pakkuja esitab sõlmitud ja nõuetekohaselt täidetud lepingute andmed hankepassis –

lepingute nimekirja koos lepingu maksumusega, lepingupartnerite nime,

kontaktandmete, tööde kirjelduse ning lepingu kehtivusajaga.

Täidetuks loetakse lepinguid, mis on täielikult täidetud ja lepingu täitmise tähtaeg on

saabunud ning mille alt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu

võetud. Kui lepingu või teenuse eripära võimaldab töid üle anda ja vastu võtta

etapiviisiliselt, loetakse täidetuks ka sellised pakkumuste esitamise tähtpäeval kehtivad

lepingud, mille alt on teostatud, tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud töid

hanketingimustes nõutud mahus ja vähemalt 100 000 EURi ulatuses.

Kui lepingud on sõlmitud riigihanke tulemusena, siis ka riigihanke viitenumber.

Referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad

kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud.

Nõutav dokument: Pakkuja esitab andmed teostatud sarnaste teenuslepingute kohta

hankepassis.

2. Riigihankes esitasid teiste hulgas pakkumuse Askend Estonia OÜ (edaspidi ka kaebaja) ja

AKTSIASELTS HELMES (edaspidi ka kolmas isik).

3. Askend Estonia OÜ esitas hankepassis ülal viidatud kvalifitseerimistingimuse alusel

järgmised andmed referentslepingute kohta:

1) Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse tellitud Maksu- ja Tolliameti

arvestussüsteemi ja teiste infosüsteemide arendus- ja hooldusteenus” (246185)

hankeleping nr 2.1-4/23/00053-46;

2) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud OKAS-2 (Objekti

kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023-2026

(263358 – raamleping nr 1);

3) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud tarkvaraarendus ja

hooldusteenus (245409 – raamleping nr 2);

4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tellitud Tervishoiukorralduse

infosüsteemi (MEDRE2) hooldus- ja arendustööd (259652 – raamleping nr 3);

5) Elering AS tellitud Varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse

ostmine (215461 – raamleping nr 4).

Kaebaja viitas hankepassis, et eelnimetatud riigihankelepingute andmed on kättesaadavad

riigihangete registrist.

2(13)

3-25-2121

4. Hankija esitas 25.04.2025 Askend Estonia OÜ-le selgitustaotluse (dtl 231–232), nõudes

viitega riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg-le 8, et Askend Estonia OÜ esitaks hankepassis

toodud andmetele vastavad lepingud, mis ei oleks raamlepingud. Hankija palus esitada vaid

need lepingud, mille registreerimisnumber, tööde maksumus, tööde teostamise periood

vastavad hankepassis esitatud andmetele ning lepingu sisu vastab kvalifitseerimistingimustele.

Hankija ei soovinud selgitust hankepassis järjekohal 1 esitatud hankelepingu kohta, mis on

sõlmitud hankija ja kaebaja vahel. Hankija selgitas, et Rahandusministeerium on hankijale

selgitanud, et pakkuja poolt sõlmitud raamleping ei sobi pakkuja kvalifikatsiooni

tõendamiseks, kuna raamleping ilma hankelepinguta ei näita, et ettevõtja oleks osutanud

teenuseid või tarninud asju. Samas sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel

sõlmitud hankelepingud. Kaebaja esitas hankepassis oma kvalifikatsiooni tõendamiseks viie

lepingu andmed. Hankija tuvastas nende andmete alusel, et esitatud viiest lepingust vaid üks

leping on hankeleping, ülejäänud neli on raamlepingud, mille esitamine oli hankes toodud

tingimuste kohaselt keelatud. Hankija juhtis kaebaja tähelepanu ka sellele, et pakkujal puudub

õigus esitada pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva pakkumuse koosseisus uusi andmeid

kvalifitseerimistingimuste täitmiseks.

5. Askend Estonia OÜ esitas 30.04.2025 vastusena selgitustaotlusele teiste lepingupoolte

kinnitused (dtl 206–211) järgmiste lepingute täitmise kohta:

1) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud OKAS-2 (Objekti

kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023–2026

(263358), hankeleping nr 6-2/24/73;

2) Elering AS-i tellitud varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse

ostmine (215461);

3) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud tarkvaraarendus- ja

hooldusteenus (245409), hankeleping nr 6-2/22/162.

6. Hankija tegi pärast kaebaja pakkumuse kui hindamiskriteeriumide kohaselt

majanduslikult soodsaima pakkumuse esmast edukaks tunnistamist Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse direktori 16.05.2025 käskkirjaga nr 2.1-./011-P (dtl 213)

hankemenetluses järgmised otsused:

1) jätta pakkuja Askend Estonia OÜ hankekomisjoni 13.05.2025 protokollis esitatud

põhjendustel kvalifitseerimata;

2) seoses pakkuja Askend Estonia OÜ kvalifitseerimata jätmisega ja pakkumuste uuesti

hindamisega tunnistada edukaks AKTSIASELTS HELMES poolt esitatud pakkumus, kuna

see on menetlusse jäänud pakkumustest majanduslikult soodsaim.

Käskkirja alusena viidatud hankekomisjoni 13.05.2025 protokolli (dtl 215–218) kohaselt

vastas kaebaja hankija selgitustaotlusele tähtaegselt, kuid ei täpsustanud hankepassis esitatud

andmeid ega esitanud hankepassis esitatud andmetega kooskõlas olevaid lepinguid.

Selgitusena esitatud kinnitused kahe Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusega

sõlmitud hankelepingu täitmise kohta kujutavad endast pakkumuse muutmist, kuna kinnitused

on antud raamlepingute nr 1 ja 2 alusel sõlmitud hankelepingute kohta, hankepassis olid aga

esitatud ainult raamlepingute andmed. Ka tööde teostamise perioodid ja lepingute

maksumused, mis on esitatud tõendites, ei ühti hankepassis esitatud andmetega. Kuna

raamleping nr 2 oli sõlmitud mitme pakkujaga, ei vasta ka selgitusega esitatud

hankelepinguga seotud riigihanke (minikonkursi) viitenumber hankepassis esitatud riigihanke

viitenumbrile. Selgitusena esitatud Elering AS-i kinnitus kaebaja täidetud 127 000-eurose

maksumusega lepingu kohta vastab küll hankepassis esitatud raamlepingu nr 4 andmetele,

3(13)

3-25-2121

kuid ei ühti riigihangete registris avaldatud andmetega, kus on avaldatud, et sõlmitud leping

on raamleping. Vastuseks hankija päringule kinnitas Elering AS, et tegemist on

raamlepinguga ning juhtis hankija tähelepanu sellele, et ühegi selle raamlepingu alusel

sõlmitud hankelepingu maksumus ei ületanud 100 000 eurot. Järelikult ei vasta ka see

referentsleping RHAD-s esitatud tingimustele.

Pakkujal lasub hankemenetluses kõrgendatud hoolsuskohustus, mille realiseerimiseks peab

pakkuja muu hulgas veenduma ka selles, kas pakkumuses esitati nimelt need dokumendid ja

andmed, mida hankija nõudis ja mida pakkuja ise esitada soovis. Pakkumuses ebaõigete

andmete esitamise riski kannab pakkuja. Kaebaja esitas hankepassis ühe hankelepingu, mis

vastas RHAD nõuetele, kuid ülejäänud neli lepingut olid raamlepingud, mille esitamine ei

olnud RHAD kohaselt lubatud ja seetõttu ei vasta kaebaja kogemus kogumis

kvalifitseerimistingimusele. Kaebaja asus selgitusega muutma oma pakkumust ja esitas

hanketingimustele vastavate hankelepingute andmed alles pärast pakkumuste esitamise

tähtaega.

Selgitusega

esitatud

uute

andmete

aktsepteerimine

pakkuja

kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks oleks vastuolus nii RHS § 104 lg 2 p-s 2

sätestatud nõudega esitada kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele vastavad andmed

hankepassis kui ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2) ning hankija

läbipaistva ja kontrollitava tegevusega riigihanke korraldamisel (RHS § 3 p 1). Kaebaja tuleb

jätta RHS § 98 lg 51alusel kvalifitseerimata.

Hankija 21.05.2025 otsusega kvalifitseeriti AKTSIASELTS HELMES ning jäeti ta kui

edukas pakkuja kõrvaldamata.

7. Askend Estonia OÜ esitas 23.05.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VaKo)

vaidlustuse eelmises punktis nimetatud hankija otsuste peale. Kaebaja põhjenduste kohaselt

jättis hankija kaebaja õigusvastaselt kvalifitseerimata. Sellest tulenevalt on õigusvastased ka

kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, kolmanda isiku kvalifitseerimise ja

kõrvaldamata jätmise otsused.

8. VaKo jättis 17.06.2025 otsusega nr 127-25/286703 vaidlustuse rahuldamata.

Kvalifitseerimistingimuses kehtestatud raamlepingute referentslepinguna esitamise keeld ei

ole tühine. Kui kvalifitseerimise tingimuste kehtestamise ja kvalifikatsiooni kontrollimise

eesmärgiks on tuvastada pakkuja võimalik suutlikkus sõlmitavat hankelepingut täita, siis

raamlepinguga selle eesmärgi täitmine pole võimalik. Nii ühe pakkujaga sõlmitud

raamlepingu kui ka mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingute puhul toimub teenuse

osutamine mitte raamlepingu, vaid sõlmitavate hankelepingute alusel. Kogemuse saab

ettevõtja mitte sellest, et ta on sõlminud raamlepingu, vaid sellest, et ta on raamlepingu alusel

sõlminud hankijaga hankelepingu ja täitnud seda.

RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama pakkuja kinnitust kõikidele

kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele vastavuse kohta, ja hankija nõutud andmeid esitatud

tingimustele vastavuse kohta. Kui hankija nõudis kvalifitseerimistingimusele vastavate

lepingute kohta hankepassis andmeid, tuli pakkujal need hankepassis esitada.

Kvalifitseerimistingimuse põhjal pidi olema pakkujatele, sh kaebajale selge, et hankepassis

tuleb esitada andmed üksnes selliste lepingute kohta, mis pole RHS-i kohaselt raamlepingud.

Euroopa Kohus on asunud otsuse nr C-131/16 p-s 33 seisukohale, et selgituste nõudmisega,

mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb

hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ka Riigikohus on

selgitanud, et [---] hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks

siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult.

4(13)

3-25-2121

Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente

ja andmeid. [---] (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-1, p 22).

Kaebaja esitatud selgituste puhul ei saa rääkida hankepassis esitatud dokumentide sisu

selgitamisest, kuna hankepassis esitatud andmed raamlepingute kohta ei tõenda kaebaja

vastavust kvalifitseerimistingimusele ning uusi lepinguid (ka raamlepingute alusel sõlmitud

hankelepinguid), millele kaebaja oma hankepassis ei viita, ei saanud hankija kaebaja

kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada. Kaebaja eksis pakkuja hoolsuskohustuse vastu.

Ehkki RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija sama paragrahvi lg-tes 7 ja 8 nimetatud

dokumentide esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või

need on talle andmekogust tasuta kättesaadavad, ei ole selle normi eesmärgiks, et hankija

asuks pakkuja hankepassis esitamata andmeid andmekogust ise otsima, isegi, kui see oleks

võimalik.

VaKo kontrollis kaebaja hankepassis esitatud nelja raamlepingu andmeid ja tuvastas, et

raamlepingute nr 1 ja 2 puhul ei saanud hankija teha hankepassis esitatud andmete põhjal

mingit järeldust, et nende alusel oleks sõlmitud kaebaja selgitusega esitatud hankelepingud,

järelikult on selgitusega esitatud andmed uute lepingute kohta, mida hankija ei tohtinud

arvesse võtta. Raamlepingu nr 3 puhul on hankija õigesti leidnud, et tegu on raamlepinguga

ning see vasta seega kvalifitseerimistingimusele. Raamleping nr 4 on samuti raamleping ja

hankija on välja selgitanud, et ka ükski selle alusel sõlmitud hankeleping ei vasta

kvalifitseerimistingimusele.

9. Askend Estonia OÜ esitas 27.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse hankija

16.05.2025 ja 21.05.2025 otsuste ning VAKO 17.06.2025 otsuse tühistamiseks.

Kokkuvõtlikult olid kaebuse põhiargumendid järgmised.

Kaebajal on sisuliselt kvalifikatsioon olemas ja vastustaja pole vastupidist väitnud. Kaebaja

hankepassis esitatud hankelepingut nr 2.1-4/23/00053-46 peab vastustaja nõuetekohaseks. See

leping sõlmiti kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud raamlepingu alusel, mille raames on

sõlmitud veel üle 70 hankelepingu, sh 10 hankelepingut maksumusega vähemalt 100 000

eurot. Seega ei saanud olla vastustajal otsuse tegemise ajal kahtlust kaebaja kvalifikatsiooni

olemasolus ja vastustaja saanuks isegi tõendeid küsimata teha kaebaja kohta kvalifitseerimise

otsuse RHS § 104 lg 11 alusel. Lisaks on raamlepingute nr 1 ja 2 alusel sõlmitud

hankelepinguid, mis vastavad kõigile kvalifitseerimistingimuse nõuetele, ning raamlepingute

nr 3 ja 4 alusel on nõutud perioodil osutatud teenuseid oluliselt suuremas mahus, kui

kvalifitseerimistingimuses nõutud.

Kaebaja võis hankepassis raamlepingutele viidata, kuna sellekohane keeld on tühine. Hankes

osalevate ettevõtjate ringile võib seada piiranguid vaid seaduses sätestatud juhtudel

(Riigikohtu 16.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 26). RHS § 101 lg 1 p 2 võimaldab

hankijal nõuda andmeid „lepingute“ kohta. Raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või

mitme hankija vahel sõlmitud leping (RHS § 4 p 15).

Isegi kui hankepass on puudusega, on puudus selgitustega ületatav. Euroopa Kohus on

selgitanud, et pakkujal on õigus korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui

on vaja vaid täpsustust (Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus nr C-599/10, p-d 36–40). Iseäranis

ulatuslik on selgituste andmise võimalus ettevõtjate kvalitatiivse valiku kontekstis, kus on oht

laskuda lubamatutesse läbirääkimistesse väiksem. Kvalifikatsiooni täpsustamisega ei muutu

tingimused, mille valguses võtab pakkuja endale kohustuse kaupa tarnida või teenust osutada

(Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 21). Kaebaja ei muutnud selgitustega

pakkumust, vaid viitas hankepassis nimetatud raamlepingute alusel sõlmitud

5(13)

3-25-2121

hankelepingutele. Kaebaja omandas nõutud kogemuse ühtaegu nii raam- kui hankelepingu

alusel, kuna need on vältimatus seoses.

Hankija otsus on ebaproportsionaalne. Riigikohus on 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-s 17

selgitanud, et kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks

proportsionaalne. Pakkumuse vormistamine oli antud riigihankes väga mahukas töö ja

etteheidetav puudus on selles kontekstis marginaalne. Samuti rikub hankija otsus tühise

puuduse tõttu kaebaja kõrvalejätmisega rahaliste vahendite säästliku kasutamise ja

konkurentsi ärakasutamise põhimõtteid.

VaKo tõlgendus tähendab, et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele ei olegi võimalik

sisuliselt riigihangetes tugineda, kuna sageli kasutatakse riigihangetes raamlepinguid, mille

alusel eraldi hankelepingu dokumenti ei sõlmita, vaid lepinguid täidetakse jooksvate

tellimuste alusel.

10. Vastustaja ja kolmas isik palusid jätta kaebuse rahuldamata ning hankija ja VaKo otsused

jõusse.

11. Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2025 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2707 eurot ja 50 senti.

Keeld tugineda kvalifikatsiooni tõendamisel raamlepingutele oli õiguspärane, selgelt

sõnastatud ja pidi olema hoolsale ettevõtjale arusaadav. Kaebaja eksis keelu vastu pakkumuse

koosseisus hankepassi esitades. Hankija selgitustaotlusele vastates hankelepingutele viitamine

oli uute andmete esitamine, st pakkumuse muutmine, mis ei ole lubatav. Kuna kaebaja ei

esitanud hankepassiga nõutud kogemust, siis jättis vastustaja kaebaja õiguspäraselt

kvalifitseerimata.

Kohtupraktikas on järjekindlalt leitud, et pakkuja peab hankemenetluses tõendama enda

vastavust, mitte hankija tema mittevastavust kvalifitseerimisetingimustele (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 11.12.2024 otsus asjas nr 3-24-2551, p 13). Pakkujad pidid esitama

hankepassis andmed, mis kinnitavad, et nad on hanketeate avaldamisele eelneva 36 kuu

jooksul täitnud vähemalt kaks Java tehnoloogial põhinevat tarkvara arendustööde lepingut,

maksumusega vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta iga lepingu kohta. RHS § 104 lg 2 p 2

kohaselt peab hankepass sisaldama kvalifitseerimiseks nõutud andmeid ehk kui kaebaja

soovis tõendada oma vastavust referentslepingutele just raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingutega, siis oleks nimetatud hankelepingute andmed pidanud sisalduma

hankepassis. Puudub vaidlus, et kaebaja esitatud hankepass ei sisaldanud kvalifitseerimiseks

nõutud andmeid. Vastustajal oli õigus otsustada kaebaja kvalifitseerimise üle hankepassis

esitatud andmete alusel ja selle põhjal ei olnud vastustajal võimalik kaebaja nõutavas

kogemuses veenduda.

Raamlepingutele tuginemise keeld RHAD-s on kooskõlas RHS § 101 lg 1 p-ga 2, mis näeb

ette hankija õiguse määrata kindlaks teenuste osutamise lepingud pakkuja kutsealase

kvalifikatsiooni tõendamiseks. Raamlepingust ei tulene selle pooltele hankelepingutega

sarnaseid õigusi ega kohustusi, st raamlepingu alusel ei toimu toodete müüki ega teenuste

osutamist. Raamlepingut ei täideta n-ö otse ilma hankelepinguta (RHS § 4 p 15 ja § 30 lg-d 1–

4). Samuti ei tulene raamlepingust hankijale kohustust hankelepinguid sõlmida. Raamleping

ei ole hankelepingu liik. Kvalifitseerimistingimusest nähtub üheselt, et raamlepinguid ei

saanud esitada kui referentslepinguid. Kaebaja ei ole RHAD-d vaidlustanud, mistõttu tuli

hankijal sellest otsuse tegemisel lähtuda.

Kohus veendus hankekomisjoni protokollis toodud tabelite, kaebaja hankepassi ja hankija

selgitustaotlusele esitatud vastuse alusel, et hankija põhjendused on asjakohased. Kaebaja ei

6(13)

3-25-2121

täpsustanud teabevahetuse käigus hankepassis esitatud andmeid ega parandanud ilmseid

tehnilisi vigu, vaid esitas uued andmed pärast pakkumuse esitamise tähtaega. Lähtudes

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest (RHS § 3 p 2) ei olnud hankijal õigust kaebaja

muudetud pakkumust arvestada. Euroopa Kohus selgitas 07.09.2021 otsuses nr C-927/19, et

ettevõtjalt selgituste nõudmisega ei saa kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb

hankedokumentides nõutud andmete edastamata jätmises, kuna hankija peab rangelt kinni

pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest.

Hankija otsuste proportsionaalsuse hindamisel ei puutu asjasse riigihanke eeldatav maksumus

ega see, millise osakaalu moodustasid hankepassis kogemuse kohta esitatud andmed

pakkumuse kogumahust. Proportsionaalsuse põhimõtet ei saa eelistada pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõttele.

Kui on sõlmitud ühe pakkujaga raamleping, mille alusel on täidetud hankeleping, mis vastab

hankes seatud tingimustele, siis saab ka ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingule tuginedes täita kvalifitseerimistingimuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 18.08.2024 apellatsioonkaebuse, paludes

halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Sisuliselt tugineb kaebaja

eelnevalt käesoleva otsuse p-s 9 kirjeldatud õiguslikele põhjendustele. Kaebaja etteheited

halduskohtu otsusele on kokkuvõttes järgmised.

Puudub sisuline vaidlus, et kaebajal on nõutav kvalifikatsioon olemas. Seejuures on vastustaja

ise tellija raamlepingus, mille alusel on täidetud 11 nõuetekohast hankelepingut. Ka VaKo ja

halduskohtu otsused ei põhine sellel, et kaebajal sisuliselt kvalifikatsioon puudub.

Halduskohtu viidatud RHS § 101 lg 1 p-st 2 ei tulene hankija õigust kehtestada

raamlepingutele tuginemise keeldu. Säte võimaldab määrata kindlaks, millistele „tunnustele“

lepingud vastavad. Sellisteks tunnustuseks saavad olla maksumus, lepingu ese jmt. Seadus ei

võimalda hankijal täpsustada, millise õigusliku regulatsiooni alusel on leping sõlmitud.

Raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping (RHS

§ 4 p 15). Raamleping vastab „hankija kindlaksmääratud tunnustele“, kui raamlepingu alusel

on täidetud hankelepinguid, mis nendele tunnustele vastavad, sellele viitab ka

referentslepingute nõude sõnastus: „kaks lepingut, mille alusel /…/“. Raamleping ja selle

alusel sõlmitud hankelepingud on omavahel vältimatus seoses. Kogemuse, mille pakkuja

omandab raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kaudu, on pakkuja omandanud ühtaegu

ka raamlepingu kaudu, kuna hankelepingute sõlmimise aluseks on raamleping. Halduskohtu

viide, et raamlepingust ei tulene selle pooltele hankelepingule sarnaseid õigusi ega kohustusi,

on asjakohatu, kuna kaebaja ei ole pelgalt raamlepinguid sõlminud, vaid on neid ka

hankelepingute teel täitnud. Asjakohane ei ole ka kohtu viide, et kaebaja ei ole RHAD-s

sisalduvat keeldu vaidlustanud, kuna hankija ei saa jätta kohaldamata RHS-i imperatiivset

regulatsiooni, mis ei luba eristada kvalifitseerimisel raam- ja hankelepinguid. Kui

raamlepingutele tuginemine ei ole võimalik, peaks taoline keeld olema seaduses sõnaselgelt

kirjas.

Halduskohus asus ebaõigesti seisukohale, et kaebaja ei ole andmeid täpsustanud, vaid on

esitanud uusi andmeid. Kaebaja viitas teabevahetuses hankelepingutele, mis on sõlmitud

samade raamlepingute alusel, millele ta viitas hankepassis. Euroopa Kohus on pidanud

ettevõtjate kvalitatiivse valiku puhul sisuliseks muudatuseks seda, kui ettevõtja soovis pärast

dokumentide esitamise tähtaega tugineda sellise ettevõtja kogemusele, keda algses

pakkumuses ei olnud nimetatud (otsus nr C-387/14, p-d 41–43), Tallinna Ringkonnakohus

7(13)

3-25-2121

aga seda, kui pakkuja jättis hankepassis referentslepingute kohta mis tahes andmed esitamata

(otsus haldusasjas nr 3-19-631). On ilmne, et kaebaja hankepassis ei ole kaugeltki sama

raskusastmega puudust.

Halduskohtu kitsas tõlgendus RHS § 46 kohta muudab selgituste küsimise regulatsiooni

sisutühjaks. Mis tahes selgitus pakkumuse sisu kohta on olemuslikult informatsioon, mis

pakkumuses ei sisaldu. Riigikohus on selgitanud, et täiendada on võimalik ka pakkumuse

koosseisus esitatud tõendite ja dokumentide kogumit tervikuna ja kui pakkuja esitab

tagantjärele puuduolevad dokumendid või andmed, siis ei ole enam tegemist olukorraga, kus

hanketeates nõutud dokument on esitamata (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p-d

13–14). Halduskohtu tõlgendust järgides muutub sisutühjaks ka Euroopa Kohtu praktika,

mille kohaselt saab aktsepteerida selliste andmete või dokumentide täpsustamist või

täiendamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste

esitamise tähtaeg (otsus nr C-336/12, p-d 36, 37 ja 39; otsus nr C-387/17, p-d 39 ja 40).

Halduskohtu otsus lähtub formaliseerituse põhimõttest. Vaidlust ei ole, et kaebajal on

kvalifikatsioon olemas ja omandatud nende raamlepingute alusel, millele kaebaja hankepassis

viitas. Vormilise puuduse tõttu kvalifitseerimata jätmine on ebaproportsionaalne.

Kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk ei ole kontrollida pakkuja vormide täitmise oskust,

vaid sisulist kogemust. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleb arvestada ka puuduse olulisuse

kaalumisel.

Halduskohtu tõlgendus välistab sisuliselt ühe pakkujaga raamlepingutele tuginemise, kui neid

täidetakse tellimuste täitmise teel, nagu täideti kaebaja esitatud raamlepingut nr 3. Identset

teenust on võimalik hankida ja osutada nii fikseeritud mahuga hankelepingu kui eeldatava

mahuga raamlepingu alusel, samas kui lepingu esemed ei pruugi millegi poolest erineda.

13. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, tuginedes halduskohtus esitatud

seisukohtadele ja põhjendades vastust täiendavalt kokkuvõttes järgmiselt.

Kaebaja ei ole oma hoolsuskohustust täitnud. Kvalifitseerimiseks vajalike ja õigete andmete

esitamise kohustus on pakkujal, mitte hankijal. Arusaamatuks jääb, mille põhjal väidab

kaebaja, et puudub vaidlus, et tal on sisuline kvalifikatsioon olemas. Vaidlus puudutab seda,

et kaebaja kvalifikatsiooni vastavus RHAD-s esitatud nõuetele on tõendamata. Kui see on

tõendamata, ei saa väita, et see on olemas.

Isegi kui raamlepingutele viitamise keeld oleks tühine, millega vastustaja ei nõustu, on

täitmata tingimus, et referentslepingute kohased tööd peavad olema tellijale üle antud ja vastu

võetud. Raamlepingute esitamisega ei täida kaebaja seda nõuet, sest raamlepingu alusel ei

anta tellijale üle RHAD nõuetele vastavaid töid ja selle alusel ei saa omandada nõutud

kogemust. Raamleping on vahend või meetod hankelepingute sõlmimiseks.

Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt RHAD-s kindlaks määratud tingimustest (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1501, p 22 ja Euroopa Kohtu

otsus nr C-336/12: Manova, p 40). RHAD põhjal tuli jälgida, et kaebaja ei esitaks

kvalifitseerimistingimuste täitmiseks raamlepinguid ning nõuetele vastavate lepingute andmed

oleks esitatud hankepassis ja nõudes toodud tingimused oleks hankepassis esitatud

lepingutega täidetud. Kaebaja esitatud andmed ei võimaldanud teha teistsugust otsust.

Kaebaja suhtes positiivse otsuse tegemisel oleks vastustaja läinud vastuollu läbipaistva ja

kontrollitava tegevusega riigihanke korraldamisel (RHS § 3 p 1). Ühtlasi oleks selline tegevus

vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2). Hankija ei saa neid

põhimõtteid proportsionaalsuse kaalutlusel kõrvale jätta.

8(13)

3-25-2121

Vastustaja tegi kõik endast oleneva, et selgitada välja, kas mõni kaebaja hankepassis esitatud

lepingutest siiski vastab RHAD-s esitatud tingimustele, kuid tuvastas, et nelja puhul neist oli

tegemist mittevastavate lepingutega.

Kvalifitseerimistingimuse eesmärk ei olnud välja selgitada, kas kaebaja suudab täita

väiksemahulisi ja madala maksumusega töid, vaid kas kaebaja on suuteline täitma konkreetse

mahu ja sisuga lepingut. Mitmete väiksemate lepingute täitmine ei näita kaebaja suutlikkust

keskenduda ühe konkreetse sisuga suurema tööülesande täitmisele. Kaebaja väite, et VaKo ja

halduskohtu tõlgendused välistavad ühe pakkujaga raamlepingutest tuleneva kogemuse

kasutamise, lükkab ümber kaebaja enda pakkumuses esitatud ainus hankeleping, mis vastab

kvalifitseerimistingimuse nõuetele ja on sõlmitud just nimelt ühe pakkujaga sõlmitud

raamlepingu alusel.

14. Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja tema

menetluskulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel

ei korda neid kogumahus, kuid täpsustab ja täiendab neid vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele.

16. Vastustaja jättis kaebaja kvalifitseerimata kokkuvõttes kaalutlusel, et kaebaja ei täitnud

kvalifitseerimistingimust kahe RHAD-s kehtestatud nõuetele vastava lepingu täitmise

kogemuse osas. Vastustaja tuvastas, et kaebaja esitas hankepassis ühe nõuetele vastava

hankelepingu kõrval neli nõuetele mittevastavat raamlepingut ning vastuseks hankija

päringule esitas kinnitused lepingute kohta, mis kahel juhul puudutasid hankepassis esitatud

raamlepingute alusel sõlmitud, kuid neist õiguslikult eraldiseisvaid ja erineva mahuga,

hankepassis nimetamata hankelepinguid, ning kolmandal juhul puudutas kinnitus raamlepingu

alusel sõlmitud hankelepinguid kogumis, millest ükski eraldi ei vastanud

kvalifitseerimistingimusele. Vastustaja hinnangul olid esitatud andmed seega esiteks

vastuolus RHAD-s kehtestatud keeluga tugineda kvalifikatsiooni tõendamisel raamlepingutele

ning teiseks sisulise nõudega, et esitada tuleb konkreetse sisu ja mahuga lepingud, mille alusel

on tööd nõutud mahus üle antud ja vastu võetud, kuna vahetult raamlepingu alusel töid ei

teostata.

17. Esitatud tõendeid ja asjaolusid hinnates on VaKo ja halduskohus õigesti tuvastanud, et

formaalselt on vastustaja otsus õige ja RHAD ning seaduse nõuetega üheselt kooskõlas.

RHAD-s olid kehtestatud referentslepingute nõutavad tunnused ja keeld esitada

referentslepinguna raamlepinguid. Kaebaja esitatud viiest lepingust neli nendele nõuetele ei

vastanud. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama hankija nõutud andmeid

esitatud tingimustele vastamise kohta ja lg 7 kohaselt võib hankija nõuda hankepassis esitatud

kinnitustele vastavate andmete täpsustamist. Lõike 11 kohaselt ei nõua hankija lg-s 7 nimetatu

esitamist, kui need andmed on tal olemas või andmekogust kättesaadavat. Seega sai vastustaja

küsida kaebajalt selgitusi või võtta selle asemel arvesse endal olemasolevaid andmeid üksnes

seoses lepingutega, mis olid hankepassis esitatud. Sisuline vaidlus apellatsiooniastmes

puudutab järgmist:



kas raamlepingute esitamise keeld RHAD-s on vastuolu tõttu seadusega tühine või

tulnuks muul põhjusel kohaldamata jätta,



kas vastustaja oleks pidanud võtma kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvesse

enda ja kaebaja vahel sõlmitud lepinguid, mida ei olnud hankepassis nimetatud,

9(13)

3-25-2121



kas hankepassis nimetatud raamlepingute osana pidi vastustaja kaebaja selgituste

alusel arvestama ka nende alusel sõlmitud hankelepinguid ning



kas taolise info olemasolul oli kvalifitseerimata jätmine proportsionaalne.

18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kvalifitseerimistingimuse tõendinõude

koosseisus sisalduv keeld raamlepingute esitamiseks on tühine ning halduskohus jättis selle

vääralt tuvastamata. Vaadates kvalifitseerimistingimust ja sellega seotud tõendinõuet

kogumis, on arusaadav, et hankija eesmärk oli nõuda pakkujatelt sellist referentskogemust,

kus kvalifitseerimistingimusena sõnastatud tunnustele vastav töö oleks teostatud ühe lepingu

alusel, nii et pakkuja oleks võtnud siduva juriidilise kohustuse töö kogumahus teostamiseks

tervikuna, ning välistada sarnase kogemuse kõlblikkus juhul, kui see oleks omandatud osade

kaupa, sh ühe raamlepingu alusel erinevate hankelepingute või tellimuste täitmisega. Keelu

sõnastus Referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad

kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud ei jäta selle

eesmärgis mõistlikku kahtlust. Vaidlustatud otsuse põhjendused, samuti vastustaja vaidlustus-

ja kohtumenetluses esitatud selgitused tingimuse eesmärgi kohta on RHAD sisuga kooskõlas.

19. RHS § 100 lg 1 p 2 alusel hankija kindlaks määratavate lepingu tunnuste seast ei saa

iseenesest välistada lepingu õiguslikke tunnuseid või õiguslikku struktuuri, kui see võib

mõjutada lepingu täitmisest omandatavat kogemust. Täites tervikuna võetud kohustust töö

tegemiseks, omandab pakkuja vähemalt teatud osas teistsuguse lepingu täitmise kogemuse kui

tehes samu töid mitme erineva lepingu või tellimuse täitmiseks, mille puhul tema õiguste ja

kohustuste sisu ja maht ei ole samasuguse kindlusega määratletud. Seega ei välju

raamlepingute esitamise keeld RHS § 101 lg 1 p-ga 2 lubatud piiridest ja hankija pädevusest.

20. Samuti puuduvad veenvad argumendid pidada tingimust muul põhjusel tühiseks. Muu

hulgas ei ole tingimus tühine vastuolu tõttu RHS § 98 lg-ga 3, mida VaKo ja halduskohus on

asjakohaselt selgitanud. Viidatud norm ei reguleeri referentslepingute sisu, mida hankijad

võivad RHS § 101 alusel nõuda. Normi eesmärk on keelata pakkujate diskrimineerimine selle

põhjal, millise protseduuri alusel ehk millises vormis toimunud lepingueelsete läbirääkimiste

tulemusena on referentsleping sõlmitud, kuna lepingu sõlmimine riigihanke tulemusena ei

määra lepingu sisu ega sellest omandatavat sisulist kogemust, mida kvalifikatsioonina

kontrollida. Seetõttu on RHS § 98 lg 3 kohaselt keelatud ettevõtja kvalifitseerimata jätmine

RHS § 8 mõttes hankelepingute puudumise tõttu. RHS § 8 piiritleb hankelepingu mõistet

muudest lepingutest eelkõige lepingu poolte (lg 1 kohaselt üheks pooleks hankija) ja

sõlmimise viisi alusel (lg 2 kohaselt RHS-is sätestatud korras). Raamlepingut saab RHS § 29

lg 1 alusel käsitada RHS-i mõttes samuti hankelepinguna just lepingu sõlmimise protseduuri

ja hankijaga seotuse, ent mitte lepingu sisu osas. Seetõttu tuleb RHS § 98 lg-t 3 tõlgendada

selliselt, et see keelab välistada referentslepingute hulgast lepinguid (sh nii „tavalisi“ kui

raamlepinguid) põhjusel, et need on sõlmitud puhtalt eraõiguslikus suhtes või muul moel

RHS-i väliselt, kuid ei keela raamlepingule iseloomulike ehk raamlepingut hankelepingust

eristavate tunnuste välistamist referentslepingu tunnuste hulgast RHS § 101 lg 1 p 2 alusel.

Õige on seega apellatsioonkaebuse väide, et seadus ei võimalda hankijal (vähemalt üldjuhul)

täpsustada, millise õigusliku regulatsiooni alusel on leping sõlmitud, kuid seadus ei keela

täpsustada, milline peab olema referentslepingu sisu ja õiguslik struktuur. Järelikult puudub

alus pidada tingimust tühiseks.

21. Kohus möönab, et referentslepingutele sedavõrd rangete õiguslike tunnuste kehtestamine

võib tekitada vaidlusi kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse üle, eelkõige selle

proportsionaalsuse üle vajalikkuse tasandil, kuid kohus ei võta selles osas õiguslikku

seisukohta. Küsimus kvalifitseerimistingimuse õiguspärasusest ei ole käesoleva vaidluse

lahendamisel relevantne, kuna puudub vaidlus, et kõnealune kvalifitseerimistingimus koos

10(13)

3-25-2121

tõendinõudega on RHAD koosseisus esitatud ja seda ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Järelikult

on tingimus kehtiv ja eelhaldusaktina hankijale järgimiseks kohustuslik.

22. Küsimusele, kas vastustaja oleks muul põhjusel kui tingimuse tühisus pidanud RHAD-s

kehtestatud raamlepingute esitamise keelu kohaldamata jätma, tuleb samuti vastata eitavalt.

Täpsustuseks VaKo ja halduskohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ehkki hankija

on sõnastanud raamlepingute esitamise keelu formaalselt, ei saa kvalifitseerimistingimust

eesmärgipäraselt tõlgendades olla määrav lepingu pealkiri ega muud formaalsed tunnused.

Kehtestatud tingimust ei saaks õiguspäraselt tõlgendada sedavõrd kitsalt, et see välistaks

pakkuja õiguse tõendada kvalifikatsiooni raamlepinguna vormistatud lepinguga, mis sisult

siiski vastab kõigile kvalifitseerimistingimuse nõuetele, sh õigusliku olemuse nõudele, et

lepingu sõlmimisega luuakse juriidilised kohustused kvalifitseerimistingimuses nimetatud

tunnustele vastava töö tegemiseks. Näiteks on riigihankepraktikas kasutatud hankestruktuuri,

kus raamlepingu sõlmimisega loetakse selle osana koheselt sõlmituks ka esimene

hankeleping, st jättes küll edasiste hankelepingute sõlmimise sõltuvaks raamlepingu poolte

tulevastest tahteavaldustest, kuid luues esimesest hankelepingust tulenevad õigused ja

kohustused juba raamlepingu sõlmimisega, nii et esimene hankeleping ja selle sõlmimine ei

pruugi olla raamlepingust lihtsasti eristatav. Samuti ei saa välistada, et mingi sisuliselt

raamlepingu tunnustele mittevastav leping võib olla nimetatud raamlepinguks ekslikult, mis

vaatamata tõendinõude formaalsele sõnastusele ei saaks samuti tuua kaasa lepingu kõlbmatust

kvalifikatsiooni tõendamisel. Käesoleval juhul ei ole aga tõendite põhjal tuvastatav ega ole ka

kaebaja väitnud, et mõne puhul neljast hankepassis loetletud raamlepingust oleks tegu

sisuliselt mitte raamlepinguga, st et mõni seal nimetatud raamlepingutest oleks iseenesest

loonud siduvad juriidilised kohustused kõigile RHAD-s loetletud tunnustele vastava töö

teostamiseks. Hankemenetluses ja vaidluses on kaebaja selgelt tuginenud hankepassis

nimetatud raamlepingute alusel eraldi sõlmitud hankelepingutele või eraldi kinnitatud

tellimustele või nende kogumile.

23. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kvalifitseerimistingimuse

kohaldamisel oleks vastustaja pidanud arvestama kaebaja poolt hankija selgitustaotluse

vastuseks esitatud kinnitustes viidatud hankelepingute andmeid ja/või käsitama hankepassis

esitatud viiteid raamlepingutele ühtlasi viitena kõigile nende alusel sõlmitud

hankelepingutele. Hankemenetluse läbiviimisel on hankija seotud pakkuja tähtaegselt esitatud

autonoomse tahteavaldusega, mille tõlgendamisel on hankija seotud mh võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetest võrsuvate teiste pakkujate õigustega. See tähendab, et ka

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate andmete sisu ja koosseisu määramise õigus on ainult

pakkujal ning hankija saab RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 7 alusel küsida ning otsuse tegemisel

arvesse võtta täpsustusi, selgitusi ja täiendusi selliste andmete kohta, mis on faktiliselt

esitatud. Erinevalt kaebaja väitest ei muuda see selgituste küsimise regulatsiooni sisutuks ega

piira selgituste küsimist üksnes pakkumuses esitatu ülekordamisega, vaid tagab pakkuja tahte

väljaselgitamise piirides, mis ei anna talle põhjendamatut konkurentsieelist ega kahjusta teiste

pakkujate õigusi.

24. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-19-631 väljendatud seisukohale, et kui hankepassis

on esitamata hankija nõutud andmed kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta, tulebki

seda käsitada andmete tähtajaks esitamata jätmisena (08.07.2019 otsuse p 15). Ehkki see

seisukoht on kujundatud käesolevast reljeefsemas olukorras, kus hankepassis ei olnud nõutud

andmeid üldse esitatud, on see asjakohane ka siinkohal. Olukorras, kus (i)

kvalifitseerimistingimusega oli hankija üksnes raamlepingutele tuginemise üheselt välistanud

ja (ii) puudub mõistlik kahtlus, et selle keelu eesmärgiks oli kontrollida pakkujate kogemust

kvalifitseerimistingimuses kirjeldatud töö teostamisel tervikuna ühe siduva lepingu alusel

ning (iii) seega nõude sisuks oli esitada määratletud ja kontrollitavad andmed selliste

11(13)

3-25-2121

lepingute kohta, ei erine ilmselgelt kvalifitseerimistingimusele mittevastavad andmed oma

olemuselt esitamata jäetud andmetest. VaKo on käesoleval juhul otsuse p-s 7.6 tõenditele

viidates asjakohaselt analüüsinud, miks ei olnud kaebaja hankepassis esitatud nelja

raamlepingu andmetest võimalik teha järeldust kvalifitseerimistingimusele vastava lepingu

täitmise kohta ning miks tuli kaebaja selgitustega esitatud kinnitusi kahe lepingu osas pidada

lisaks uuteks andmeteks, mida vastustaja ei saanud otsuse tegemisel arvesse võtta.

Ringkonnakohus nõustub viidatud VaKo otsuse põhjendustega. Kaebaja esile toodud asjaolu,

et raamleping ja selle alusel sõlmitud hankelepingud on omavahel seotud, on iseenesest ilmne,

kuid see ei tähenda, et hankepassis esitatud viidet konkreetsete tunnustega (riigihanke

viitenumber, lepingu number, lepingu täitmise aeg, maksumus vmt) raamlepingule peaks

hankija tõlgendama viitena sellest erinevate tunnustega lepingule ja hakkama seeläbi kas omal

algatusel või pakkuja hilisemate täiendavate tahteavalduste alusel ise pakkumust sisustama.

25. Vastupidist järeldust ei tulene ka kaebaja viidatud kohtupraktikast. Nagu kaebaja

iseenesest õigesti märgib, asus Riigikohus 13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13 RHS-i toonases

redaktsioonis kehtinud § 39 lg 4 tõlgendades seisukohale, et sätte aluseks olnud direktiivi

2004/18/EL art 51 ei seadnud piirangut, et täiendavalt nõutavad tõendid ja dokumendid

peavad selgitama mõnda konkreetset, juba esitatud dokumenti, mistõttu täiendada on võimalik

ka pakkumuse koosseisus esitatud tõendite ja dokumentide kogumit tervikuna (p 14).

Hilisemas praktikas on Riigikohus siiski täpsustanud, et RHS § 46 lg 4 rakendamisel on

oluline lähtuda direktiivis seatud tingimusest, et selline täienduste tegemise nõue oleks

täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega ning Euroopa Kohtu

praktikaga nende põhimõtete sisustamisel (20.12.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-1501, p 16).

Euroopa Kohus on 04.05.2017 otsuses nr C-387/14 Esaprojekt selgitanud, et näiteks

olukorras, kus ettevõtja esitas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kvalifikatsiooni

tõendamiseks kolmanda isiku ja tema poolt täidetud lepingu andmed, oli tegemist ettevõtja

pädevuse tõendamist ning seega sobivust lepingu täitmiseks mõjutavate andmete muutmisega,

mille vastuvõtmisega rikkus hankija võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid

ning nendes tulenevat läbipaistvuskohustust. Ehkki käesoleval juhul ei ole kaebaja oma

selgitustega esitanud andmeid mõne muu isiku täidetud lepingute kohta, on tegemist siiski

andmetega lepingute kohta, mida ei olnud hankepassis nimetatud, mille esitamist ei ole

võimalik kaebaja hankepassist välja lugeda ja mille esitamise soovi vastustaja ei pidanud

eeldama. Selgitusega esitatud andmed olid sellised, mis tähtaegselt hankepassis esitatuna

mõjutanuks kaebaja kvalifitseerimist ning nende hilisemal esitamisel tuleks seega nende

aktsepteerimine lugeda ka Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika valguses lubamatuks.

26. Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebaja viidet Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsuses nr

C-336/12 Manova väljendatud seisukohale (p 39), et lubada võib andmete või dokumentide

täpsustamist või parandamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad

kui taotluste (pakkumuste) esitamise tähtaeg. Esiteks väljendas Euroopa Kohus viidatud

seisukohta majandusaasta aruande esitamise kontekstis, rõhutades selle kitsendava

tõlgendamise vajadust (et andmeid rangelt võttes üksnes täpsustatakse või parandatakse).

Konkreetse majandusaasta aruande esitamise kohustus ei jäta pakkujale sisulist diskretsiooni

valida, millised andmed ta hankijale esitama peab ning andmete hilisemal täpsustamisel või

parandamisel on üldjuhul võimalik objektiivselt tuvastada, et just sellise sisuga andmed

oleksid pidanud pakkumuses sisalduma. Seevastu referentslepingute puhul on pakkujal

autonoomne vabadus ja kohustus valida, millised enda täidetud lepingutest ta oma

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitab. Ühe määratletud tunnustega lepingu asemel teisele

viitamist ei saa pidada ilmseks veaks, isegi kui esimesele lepingule viitamine olnuks pakkuja

jaoks kasulikum. Seda valikut ei saa tema eest teha ega korrigeerida hankija ega lubada seda

teha pakkujal endal, kuna taoline „järeleaitamine“ tähendaks hankemenetluse kui võistleva

menetluse kontekstis vältimatult võrdse kohtlemise põhimõtte kahjustamist. Teiseks rõhutas

12(13)

3-25-2121

Euroopa Kohus samas Manova otsuses selgelt, et hankija peab rangelt kinni pidama enda

poolt kindlaks määratud tingimustest (p 40). Käesoleval juhul RHAD-s väljendatud keeldu

tugineda kvalifikatsiooni tõendamisel raamlepingutele saab kohtu hinnangul pidada piisavalt

selgeks ja õiguslikult ühemõtteliseks, et pakkujad pidid mõistma ka selle õiguslikku tagajärge.

27. Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja väitega, et vastustaja oleks

pidanud ta kvalifitseerima vastustaja endaga sõlmitud raamlepingu alusel täidetud

hankelepingute põhjal. Olukorras, kus kaebaja oli hankepassis viidanud vaid ühele sellisele

hankelepingule (nr 2.1-4/23/00053-46), ei saanud vastustaja ka siin asuda eeldama kaebaja

soovi tugineda ka võimalikele muudele kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud lepingutele, neid

kaebaja eest välja valima ja kaebaja hankepassi tema eest sisustama. Sõltumata sellest, kas

vastustajal oli tegelik kahtlus kaebajal RHAD-s nõutud kogemuse olemasolus või mitte, pidi

ta konkreetses hankemenetluses otsuse tegemisel lähtuma hankepassis väljendatud kaebaja

tahteavalduse piiridest. Seda olenemata sellest, kas ta tegi otsuse üksnes hankepassis esitatud

andmete alusel, küsis nende kohta RHS § 104 lg 7 alusel selgitusi või asendas küsimise lg 11

alusel avalike või endal olemasolevate andmetega. Hankija on hankemenetluses pakkuja

tahteavaldusega seotud ega saa pakkujalt üle võtta pakkumuse koostamist ja sellega seotud

riske.

28. Kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsust ei ole alust pidada ka ebaproportsionaalseks.

VaKo ja halduskohtu sellekohased põhjendused on ammendavad ega vaja kordamist.

29. Kokkuvõttes on kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsus õiguspärane. Kuna kolmanda

isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata

jätmise otsused on vaidlustatud üksnes kaebaja ebaõige kvalifitseerimata jätmise kaalutlusel,

puudub kohtul alus ka neid otsuseid õigusvastaseks lugeda. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

31. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, seega jäävad

vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

32. Kolmas isik on esitanud taotluse apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks

1805 euro ulatuses, mis taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt vastab lepingulise

esindaja 9,5 töötunnile. Nimetatud kulu kandmise kohustuse tekkimine on tõendatud

Advokaadibüroo Matteus OÜ 01.09.2025 ja 24.09.2025 arvetega. Kolmas isik on

käibemaksukohuslane ja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kohtu

hinnangul on taotletud kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas vaidluse keerukuse ja

mahuga, mistõttu tuleb need kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)