Legislator Case Law & Legislation
3-25-1851/4 AI generated

3-25-1851/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-1851/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja X.X. esitas Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju 500 euro hüvitamiseks (reg 03.04.2025, nr 1-9/2-25/144-1, dtl 18-23). Kahju on tekitatud väärikuse alandamisega.

Legislator headnote

AI generated

3-25-1851/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebaja X.X. esitas Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju 500 euro hüvitamiseks (reg 03.04.2025, nr 1-9/2-25/144-1, dtl 18-23). Kahju on tekitatud väärikuse alandamisega.

Keywords

AI generated
contrary to medical advice umbrella clause hardship exception unfair terms outpatient treatment unfit notwithstanding health condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1851

Määruse kuupäev

6. oktoober 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes (kaebaja viibib alates 24.03.2025

kambris, kus on pleksiklaasist aken)

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi

saamiseks.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).

Asjaolud

1. Kaebaja X.X. esitas Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju 500 euro hüvitamiseks

(reg 03.04.2025, nr 1-9/2-25/144-1, dtl 18-23). Kahju on tekitatud väärikuse alandamisega.

Kaebajat hoitakse alates 24.03.2025 S8 eluosakonna kambris nr 473, kus puudub nõuetele

vastav aken. Akna materjaliks ei ole klaas, vaid pleksiklaas. See ei hoia sooja. Kambris on

külm (sama temperatuur mis õues). Kaebaja tajub külmatunnet ja see põhjustab stressi.

Pleksiklaas ei vasta turvaklaasi nõuetele.

2. Tartu Vangla jättis 30.05.2025.a.otsusega nr 1-9/2-25/144-4 kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Vastustaja tegevus ei ole õigusvastane. Nõuetekohane sisetemperatuur on

kambris tagatud (04.04.2025 mõõdeti temperatuuriks seinal 22

ja õhus 21

). Kaebaja

℃

℃

kamber on kohandatud vastavaks temast lähtuva ohuga, kuna kaebaja on viimase nelja kuu

jooksul lõhkunud seitse erinevat akent.

3. Kaebaja esitas 06.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 500 euro

hüvitamiseks, sellest 250 eurot väärikuse alandamise eest ja 250 eurot tervise kahjustamise

eest. Kaebuses on kohustusliku kohtueelse menetlusena viidatud määruse punktis 1 ja 2

nimetatud menetlusele nr 1-9/2-25/144. Pleksiklaasist aken ei vasta standarditele ja ei hoia

sooja. Kaebaja nimetas ka muid puudusi kinnipidamistingimustes. Kahjustatud on kaebaja

heaolu ja väärikust. Kaebajal on tekkinud vaimse tervise häired (ärevus, paanika,

agressiivsushoog, meelesegadus, stress, masendus).

Kohtu seisukoht

4. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb praeguses asjas ette kohustusliku kohtueelse

menetluse. Kaebaja esitas kohtueelses menetluses mittevaralise kahju hüvitamise nõude

järgmistel alustel:

- kaebaja kinnipidamistingimused on õigusvastased, kuna kaebaja kambril on

pleksiklaasist aken ja selle tõttu on kambris külm;

- kinnipidamistingimused on kaebaja väärikust alandavad.

Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et pleksiklaasi all mõistetakse plastmaterjali, mida

kasutatakse ehituses sarnaselt klaasiga.

5. Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes määruse punktis 4 toodud

alusel. Nõude tagastamise aluseks on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p

21 - kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5.1. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt

hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot.

Praegusel juhul hindas kaebaja väidetava väärikuse alandamisega põhjustatud kahju suuruseks

rahaliselt 250 eurot. Tegemist on väheintensiivse riivega HKMS § 133 lg 1 mõistes.

Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et

anda hinnang, kas kaebajal on akna materjali tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv

mittevaraline kahju.

5.2. Nõuded kinnipeetava kambrile on kehtestatud VangS § 45 lõikes 1. Selle kohaselt peab

kamber vastama eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale

kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris

peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.

Määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 4 kohaselt ei või kaugküttevõrgust või hoone

katlamajast köetavas eluruumis, kus inimene pikemat aega viibib, olla siseõhu temperatuur

madalam kui 18ºC.

Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks

vastustaja õigusvastane tegevus. Praeguses asjas on väga vähe tõenäoline, et kohus hindab

kaebaja kinnipidamistingimused õigusvastaseks. Kaebaja kambris on aken. Kaebajal ei ole

subjektiivset õigust esitada nõudeid akna materjalile või nõuda akna vastavust standarditele.

Kaebaja tugines kohtueelses menetluses sellele, et kambris on külm, s.t tagatud ei ole

nõuetekohane siseõhu temperatuur. Vastustaja on mõõtnud temperatuuri kaebaja kambris ja

see vastab nõuetele.

6. Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes muudel kui määruse

punktis 4 toodud alustel (s.h alusel, et kinnipidamistingimused kahjustasid kaebaja tervist, et

esinevad muud puudused kinnipidamistingimustes). Nõude tagastamise aluseks on HKMS §

121 lg 1 p 4 - kaebaja ei ole kinni pidanud VangS § 11 lõikes 8 sätestatud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast.

6.1. Riigikohus on lahendis 3-18-976 selgitanud, et kui kaebuse esitaja ei taotle tervise

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist vanglalt ja vangla ei lahenda eelkirjeldatud taotlust, on

tervisekahju hüvitamise nõude osas läbimata VangS § 11 lg 8 nõutud kohtueelne menetlus.

Kaebaja taotles kohtueelses menetluses sõnaselgelt mittevaralise kahju hüvitamist väärikuse

alandamise eest (dtl 19). Võimalikele tervisekahjustustele kaebaja oma taotluses ei viidanud.

Kaebaja viitab tervisekahjule esmakordselt kohtule esitatud kaebuses. See tähendab, et

kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja nõue kuulub tagastamisele.

6.2. Kaebaja ei tuginenud kohtueelses menetluses muudele puudustele kinnipidamis-

tingimustes, mida kaebaja mainib kaebuses (näiteks: aken on kahjustatud, mistõttu visuaalne

vaade aknast ei ole piisav, radiaatori ümber on metallist kast, aken ei tõkesta müra, kamber oli

algselt määrdunud). Sel juhul ei ole kaebus neil alustel lubatav ja kuulub tagastamisele.

7. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg).

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

9. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg

1 p 5 ja 6 alusel. Määruse punktis 5 ja 6 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguse

kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku

huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma

majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg

1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit

10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks