4-25-3192/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

06. oktoober 2025, Viljandi kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-3192 (2840,25,001209)

kirjalikus menetluses

Kohtunik

Aivar Hint

Väärteoasi

Prit Piirsalu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 05. augusti 2025.a. kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2840,25,001209 Prit Piirsalu karistamises

liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 52

trahviühikut, s.o 416 eurot

Menetlusalune isik / kaebuse

esitaja

Prit Piirsalu (isikukood: 38102026518; elukoht:XXX )

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskond (asukoht Pargi tn 1, Viljandi linn, Viljandi

maakond; e-post: louna@politsei.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 2, kohus otsustas:

1. Rahuldada Prit Piirsalu kaebus osaliselt ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 05. augusti 2025.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2840,25,001209

Prit Piirsalu karistamises LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 416 eurot

osaliselt, s.o karistusmäära osas.

2. Teha väärteoasjas uus otsus ja karistada Prit Piirsalu LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40

trahviühikut s.o 320 eurot. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 05.08.2025.a.

kiirmenetluse otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.

3. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3

sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka

täitemenetlusega kaasnevad kulud.

4. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on menetlusalust isikut esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema

advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu

Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub, kui

edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud, jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas

väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrulltalituse

patrullgrupi I patrullpolitseinik Taavo Mägi kohtuvälise menetlejana on 05. augustil 2025.a.

koostanud kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2840,25,001209 Prit Piirsalu õigusrikkumises LS

§ 15 lg 1 p 1 järgi ning kvalifitseerimisega LS § 227 lg 2 järgi. Õigusrikkumise kirjeldusest

nähtuvalt juhtis mootorsõidukit kiirusega 126 km/h +/- 8 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel

teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Karistuse määramisel

kohtuväline menetleja arvestas, et isikul ei ole kehtivaid karistusi liiklusseaduse rikkumise eest.

Kergendava ja raskendavad asjaolud menetleja arvates puuduvad.

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused.

Menetlusalune isik Prit Piirsalu kaebuse esitajana on esitanud Tartu Maakohtule

väärteomenetluses kaebuse kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

05.08.2025 otsusele. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et politseipatrull sõitis talle vastu sel

hetkel, kui ta teostas möödasõitu lubatud sõidukiirusest oluliselt aeglasemalt sõitvast sõidukist.

Kaebuse esitaja kahetseb enda poolt toime pandud kiiruse ületamist, kuid selgitab, et antud

olukorras oli kiiruse ületamine vältimatu, kuna tema ees sõitis pikalt teine auto, mille juht

kasutas ohtlikke ja arusaamatuid sõiduvõtteid ning sõitis oluliselt alla lubatud sõidukiiruse.

Eessõitev auto kiirendas ja aeglustas pidevalt hoolimata olematust liiklusest ning kaebuse esitaja

poolt kiiruse ületamise hetkel jätkas juht sama sõidustiili, sõites ca 75 km/h ja kaebuse esitaja

nähes, et ees pikk sirge ja tühi lõik, otsustas enda ohutuse tagamiseks sõidukist kiiresti mööduda.

Möödasõidu sooritamine sellel teelõigul oli ohutu, kuna hommikuse kellaaja tõttu oli liiklemine

hõre ning eesolev tee tühi. Kaebuse esitaja ei jälginud manöövri tegemise ajal spidomeetrit, kuna

soovis manöövri ohutult lõpetada. Vaatamata eelnevale kahetseb esitaja toimepandud rikkumist,

on teinud järeldused oma käitumisest ning hoidub tulevikus rikkumiste toimepanemisest.

Kaebuse esitaja leiab, et kuna väärteoprotokolli on märgitud menetlusaluseks isikuks Priit

Piirsalu, mitte aga Prit Piirsalu, siis on väärteoprotokoll koostatud olulise veaga. Kaebuse esitaja

taotleb tühistada väärteoasjas nr 2840,25,001209 tehtud protokoll selle vigade tõttu (puudub

protokolli koostamise täpne kellaaeg ja vale menetlusaluse isiku nimi) ja alternatiivina kohaldada

LS § 227 lg 2 alusel minimaalset rahalist karistust. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses, ei pea vajalikuks kohtuistungi pidamist ja ei soovi kaitsja kaasamist

menetlusse.

3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses.

Kohtuväline menetleja on läbi vaadanud esitatud kaebuse ja väärteoasja nr 284025001209 LS §

227 lg 2 tunnustel materjalid, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis leiab, et Prit Piirsalu kaebus

tuleb rahuldada osaliselt s.o määratud karistuse suuruse osas. Väärteoasja materjalidest nähtub,

et Prit Piirsalu juhtis 05.08.025 kella 10:48 ajal Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Imavere-

Viljandi-Karksi-Nuia mnt 65 km mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga

XXX XXX kiirusega 126+/-8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas

menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Menetlusaluse isiku juhitud

sõiduki kiirust mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X S.N

seerianumbriga DP009654. Mõõtmist teostas vastavat pädevust omanud politseiametnik.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist õiguslikku alust omava mõõtetulemiga ja viimane

saab olla aluseks karistuse määramisel. LS § 227 on normitehniliselt üles ehitatud viisil, et

raskema astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla. Antud juhul on tegemist lubatud

sõidukiiruse ületamisega määral, mis kvalifitseerub lg 2 alla ja seda ei saa arvestada ebaolulise

või kerge rikkumisena. Liikluses on suurimaks ohu allikaks teistele liiklejatele

mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud

isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid. Antud

juhul ületas menetlusalune isik asulavälisel teel sõidukiirust 28 km/h, millist tegu ei saa toime

panna tähelepanematusest ja millega pani kaebuse esitaja ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste

kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse

teistesse liiklejatesse. Kaebuse esitaja on esitatud kaebuses põhjendanud lubatud sõidukiiruse

ületamist sellega, et sooritas möödasõitu tema ees pikalt ebaühtlase sõidukiirusega liikunud

sõidukist ning möödasõidu tegemise ajal kaebuse esitaja oma sõiduki spidomeetrit ei vaadanud,

kuna soovis manöövri ohutult lõpetada. Kohtuväline menetleja märgib, et möödasõidu manööver

ei ole kohustus, vaid võimalus aeglasemalt liikuvast sõidukist möödumiseks, kuid seejuures ei

tohi ületada lubatud sõidukiirust. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et lubatud

sõidukiiruse ületamine on karistatav sõltumata sellest kui pikalt sõidukiirust ületatakse, s.o kas

ainult hetkeliselt või kogu sõiduaja ulatuses. Seega ei muuda süüteo toimepanemise lühiajaline

kestus süüdlase süüd väiksemaks. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt

võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel,

arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse

karistus. Antud juhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 50 trahviühikut. Prit Piirsalule on

patrullpolitseiniku poolt kiirmenetluse otsusega mõistetud karistuseks rahatrahv 52 trahviühikut

s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Karistusregistri 30.09.2025 andmete kohaselt menetlusalusel

isikul, enne käesoleva väärteoasja toimepanemist, kehtivad karistused puuduvad.

Patrullpolitseinik on kiirmenetluse otsuses märkinud, et kergendavad/raskendavad asjaolud

puuduvad, kuigi menetlusalune isik on väärteoasja kohta antud ütlustes väljendanud siirast

kahetsust. Seega, ei ole patrullpolitseinik karistuse määramisel arvestanud KarS § 57 lg 1 p 3

sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja poolt

kaebuses märgituga, et kergendavaks asjaoluks oleks pidanud lugema möödasõidu tegemise ja

manöövri ohutu lõpetamise. Karistust kergendavad asjaolud on loetletud KarS § 57. LS § 227 lg

2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-

40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o. kuni 800 eurot) või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti võib kohtuväline menetleja kohaldada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud süüteo eest

ühest kuust kuni kolme kuuni. Kuivõrd menetlusalune isik ei oma kehtivaid karistusi ning on

avaldanud siirast kahetsust, siis leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku Prit Piirsalu

kaebus tuleb rahuldada ja vähendada 05.08.2025 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi

suurust. Kohtuväline menetleja taotleb kohtult menetlusalusele isikule Prit Piirsalule LS § 227 lg

2 rikkumise eest rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses s.o 320 eurot kohaldamist. Kohtuväline

menetleja on nõus Prit Piirsalu kaebuse väärteoasjas nr 284025001209 lahendamisega kirjalikus

menetluses vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 ning kohtuistungist osa võtta ei soovi.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1. VTMS § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kohtuotsusega kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse

teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on

kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades väärteo

asjaolusid ja poolte nõusolekut kirjalikuks menetluseks, peab kohus võimalikuks kaebuse

lahendamist kirjalikus menetluses.

4.2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

4.3. Esmalt tuleb märkida, et kohus ei tuvastanud käsilolevas väärteoasjas menetlusnormide

rikkumist. Kohtu hinnangul ei saaks käsitada menetlusnormide olulise rikkumisena seda, et

kiirmenetluse otsuses on menetluse aluse isiku eesnimi ebaõigesti märgitud - „Prit“ asemel on

otsuses märgitud „Priit“. Iseenesest on kahetsusväärne, et menetlusaluse eesnimi on otsuses

ebaõigesti kajastatud. Tegemist on antud juhul kirjaveaga, kuna muud isikuandmed, s.h

menetlusaluse isiku perekonnanimi, isikukood, sünniaeg ja elukoht on õiged. Seega puudub

kahtlus selles, et kiirmenetluse otsus on koostatud menetlusaluse isiku Prit Piirsalu kohta.

Ka menetlusaluse isiku väide, et protokollis puudub kellaaeg ei ole asjakohane. VTMS § 55 lg 1

p 2 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata.

Antud juhul nähtub 05.08.2025.a. koostatud kiirmenetluse otsusest, et menetlusalusele isikule on

selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. VTMS § 57 lg 1 p 1 kohaselt

märgitakse kiirmenetluse otsuses otsuse tegemise aeg ja koht, mis on käsilolevas väärteoasjas

koostatud kiirmenetluse otsuses korrektselt täidetud. Otsuse koostamise aega kellaajaliselt

märkida ei ole vajalik. Küll aga on kiirmenetluse otsuses märgitud rikkumise toimepanemise aeg

kellaajaliselt, samuti on kiirusmõõturi kasutamise protokollis korrektselt märgitud menetlusaluse

isiku Prit Piirsalu poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmise aeg 05.08.2025 kell

10.48.

4.4. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Prit Piirsalu rikkus kiirmenetluse otsuses kirjeldatud

ajal ja kohas LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

4.5. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90

kilomeetrit tunnis. Väärteotoimikus olevast kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on kohtuväline

menetleja menetlusalusele isikule väärteona ette heitnud seda, et LS § 15 lg 1 p 1 nõuete

rikkumist, milline väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi ja mis seisnes selles, et

menetlusalune isik juhtis 05.08.2025 kella 10.48 ajal Viljandi maakonnas, Mulgi vallas,

Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt 65 km mootorsõidukit Volkswagen Touran

registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 126+/-8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel

teelõigul 90 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28

km/h. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, milline tegu on

kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

Kohus märgib, et Prit Piirsalule esitatud väärteoetteheite sisu arvestades tuleb objektiivse

koosseisu tuvastamiseks tuvastada asjaolu, kas ta oli kiirmenetluse otsuses kirjeldatud ajal ja

kohas mootorsõiduki juht ning kas ta ületas kiirmenetluse otsuses märgitud teelõigul lubatud

sõidukiirust.

4.6. Väärteotoimikus olevad tõenditest, esitatud kaebusest ning kohtuvälisemenetleja esitatud

kirjalikust vastusest nähtuvalt kohus nendib, et kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, kas

menetlusalune isik on talle etteheidetava väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul on

menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivne teokoosseis usaldusväärselt tõendamist

leidnud menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse otsuses väärteo kohta antud ütlustega ning

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

4.7. LS § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki

juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.

Menetlusaluse isiku ütlustest kiirmenetluse otsuses nähtub, et ta on süü omaks võtnud talle

etteheidetavas väärteos - ta sõitis kiirmenetluse otsuses märgitud mootorsõidukiga 05.08.2025

Kehtnast XXX maale isale appi ja kogemata ületas kiirust ning kahetseb siiralt juhtumit.

Kohtuvälise menetleja otsuses on sedastatud, et P. Piirsalu juhtis mootorsõidukit tüübikoodiga

M1, mida juhtides ületas lubatud sõidukiirust kiirmenetluse otsuses märgitud teelõigul.

Ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll 05.08.2025 tõendab, et Prit Piirsalu poolt juhitud

mootorsõiduki Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX XXX liikumiskiirust on

mõõdetud 05.08.025 kella 10.48 ajal Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Imavere-Viljandi-

Karksi-Nuia mnt 65. kilomeetril kasutades kiirusmõõturit Stalker DSR 2X ning eelviidatud

mootorsõiduki liikumiskiiruseks mõõdeti 126 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/-8

km/h ning lõplik mõõtetulemus 118 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega

ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h.

Menetlusaluse isiku sõidukiiruse mõõtmine toimus asulavälisel teel, valgeajal, hea nähtavusega

ja sademeteta ilmastikutingimuste olemasolul kuiva teekattega teel. Kiirusmõõteseadet kasutades

järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti

mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Seadme helisignaal

(Doppler helisignaal) oli radarmõõturil ühtlane. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et

kiirusmõõturi lugemit on menetlusalusele isikule näidatud, mille kohta on menetlusaluse isik

andnud allkirja protokollile. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle

on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides

mõõtemetoodikat. Asjaolu, et sõidukiirust mõõtis pädeva mõõtja koolituse läbinud

politseiametnik, on tõendatud PPA Lõuna personalitalituse 24.09.2025.a. teatise ning

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga 05.08.2025. Taatlustunnistus nr TTRS-25/00002 kinnitab,

et menetlusaluse isiku sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud mõõtevahend oli taadeldud.

Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Liiklusseaduse § 199

lõike 6 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Määrus)

2. peatüki § 5-10 kohaselt. Eelmärgitud määruse § 9 lg 1 p 3 kohaselt radarkiirusmõõturi

kasutamisel kui Doppleri helisignaal on sisselülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla

katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist

05.08.2025 nähtub, et seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli radarmõõturil ühtlane.

Määruse § 9 lg 5 kohaselt lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest

lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on

esitatud määruse lisas 1 ning antud juhul oli laiendmääramatuseks Määruse lisa 1 p 3 järgi 8 km/

h. Seega Prit Piirsalu poolt juhitud mootorsõiduki sõidukiiruse lõplikuks mõõtetulemuseks oli

118 km/h (126 km/h – 8 km/h = 118 km/h). Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul on

mõõtetulemus jälgitav, kuna mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud

mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat.

4.8. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik Prit Piirsalu teo toime otsese tahtlusega KarS § 16

lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo

koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuigi menetlusaluse isiku poolt

kiirmenetluse otsuses antud ütlustest ning kaebusest nähtuvalt lubatud sõidukiiruse ületamine

toimus kogemata, kuna ta eesliikunud sõidukist möödasõidu ajal ei jälginud spidomeetrit, siis

arvestades pikaajalist sõidukogemust ei saanud lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui

28 km/h kogenud juhile märkamatuks jääda. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt

omab Prit Piirsalu erinevate mootorsõidukite juhtimisõigust ning B kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust alates 30.06.1999.

Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

5. Kohtu seisukoht karistuse osas

5.1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks

isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

5.2. LS § 227 lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja

väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi

baassumma, mille suurus on kaheksa eurot.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

5.3. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus m.h isiku varasema karistatusega. Karistusregistri

andmetel on Prit Piirsalul 1 kehtiv väärteokaristus s.o PPA Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna Patrullitalituse Patrulligrupp I 05.08.2025 otsus väärteoasjas nr 284025001209,

millega Prit Piirsalu on karistatud rahatrahviga 52 trahviühikut s.o 416 eurot. Otsus on kande

kohaselt jõustunud 22.08.2025.a.

Karistusregistri eelmärgitud kanne puudutab kohtuvälise menetleja otsust, mis on käsilolevas

väärteoasjas esitatud kaebusega vaidlustatud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja eelviidatud

kiirmenetluse otsus 05.08.2025 on jõustatud ennatlikult ja Prit Piirsalul antud hetkel kehtiv

väärteokaristus puudub.

Kohus põhjendab enda seisukohta järgnevalt. Prit Piirsalu on saanud Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrulltalituse patrullgrupi I 05. augustil 2025.a.

koostatud kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2840,25,001209 kätte 05.08.2025.a. ning tal oli

õigus esitada VTMS § 114 lg 3 kohaselt eelmärgitud otsusele kaebus Tartu Maakohtule 15 päeva

jooksul alates otsuse kättesaamisest. Lähtudes VTMS § 2 ja KrMS § 171 lg 3 päevades

arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Seega kaebus

käsilolevas väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsusele tuli Prit Piirsalul esitada hiljemalt

21.08.2025.a. kell 24.00, millal kaebuse esitamise tähtaeg lõpeb. Kohtute Infosüsteemist (KIS)

nähtub, et Prit Piirsalu on edastanud kaebuse Tartu Maakohtule 22.08.2025 kell 00.00, mis on

sisuliselt kinnitab, et Prit Piirsalu on esitanud kaebuse kohtule tähtaegselt s.o. 21.08.2025 kell

24.00.

5.4. Kohus märgib, et süü suuruse hindamisel tuleb m.h arvestada süüteo toimepanemise

asjaolusid. Prit Piirsalu sõidukiiruse ületamise määr antud juhul 28 km/h LS § 227 lg 2

kontekstis jääb mõnevõrra keskmisest määrast allapoole, mis annab alust rääkida süüst, mis jääb

alla keskmise. Kuid süüd suurendab see, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras Prit Piirsalu

teadlikult liiklusnõudeid, pannes teo toime otsese tahtlusega. Antud juhul ületas menetlusalune

isik asulavälisel teel sõidukiirust 28 km/h, millist tegu ei saa toime panna tähelepanematusest ja

sellise teoga pani menetlusalune isik ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu,

tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse

liiklejatesse. Prit Piirsalu on esitatud kaebuses põhjendanud lubatud sõidukiiruse ületamist

sellega, et sooritas möödasõitu tema ees pikalt ebaühtlase sõidukiirusega liikunud sõidukist ning

möödasõidu tegemise ajal ta oma sõiduki spidomeetrit ei vaadanud, kuna soovis manöövri

ohutult lõpetada. Kohus leiab, et möödasõidu manööver ei ole kohustus, vaid võimalus

aeglasemalt liikuvast sõidukist möödumiseks, kuid seejuures ei tohi ületada lubatud sõidukiirust.

Kiiruse ületamine möödasõidu manöövri sooritamisel ei ole karistust kergendav asjaolu.

Prit Piirsalu on enda süüd temale etteheidetava väärteo toimepanemises tunnistanud ja tegu

puhtsüdamlikult kahetsenud nii kiirmenetluses otsuses kui ka esitatud kaebuses. Menetlusaluse

isiku poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna

(KarS § 57 lg 1 p 3). Neid Prit Piirsalu süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades

leiab kohus, et tema süü suurust tuleb lugeda mõnevõrra alla keskmise. Eeltoodust tulenevalt

asub kohus seisukohale, et Prit Piirsalule tuleb süü suurusest lähtuvalt mõista karistus alla

sanktsiooni keskmist määra. Rahatrahvi keskmine määr LS § 227 lg 2 järgi on 50 trahviühikut.

Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks vähendada kohtuvälise menetleja

mõistetud rahatrahvi määra. Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada Prit Piirsalu kaebus

osaliselt s.o karistusmäära osas ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.

augusti 2025.a. kiirmenetluse otsus Prit Piirsalu karistamises LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga

52 trahviühikut, s.o 416 eurot ning teha väärteoasjas uus otsus ja karistada Prit Piirsalu LS § 227

lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut s.o 320 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik