2-25-11649/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Kohtujurist

Triin Saluorg

Kohtuasja number

2-25-11649

Määruse tegemise aeg ja koht

06.10.2025, Paide

Kohtuasi

A.S ja G.Z abikaasade ühine maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgnikute kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised

Avaldajad/võlgnikud: A.S (isikukood XXX), G.Z (isikukood

XXX)

Võlgnike usaldusisik: D.A (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja A.S (isikukood XXX) pankrot 06.10.2025 kell 14.00 ja algatada A.S

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Kuulutada välja G.Z (isikukood XXX) pankrot 06.10.2025 kell 14.00 ja algatada G.Z

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada A.S ja G.Z pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes D.A (OÜ Õigusbüroo

Faktootum, Õpetaja 9a, Tartu, 51003, e-post XXX).

4. Määrata A.S ja G.Z võlausaldajate esimene üldkoosolek 28.10.2025 kell 10.30 Pärnu Maakohtu

Paide kohtumajas Tallinna tn 18, Paide, saal nr 2.

5. Kohustada võlgnikke A.S-i ja G.Z-i ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta 28.10.2025 kell 10.30 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas Tallinna tn 18,

Paide, saal nr 2. Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. A.S ja G.Z ei tohi kohtu loata pärast pankroti

väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.

6. Pankrotimenetluse lõpuni täidab A.S ja G.Z kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes

peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 6.

oktoobriks, esimene aruanne esitada 06.10.2025.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et

võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. A.S ja G.Z võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus

ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise

tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule

kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikel vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

11. Lõpetada võlgnike suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Jätta menetluskulud võlgnike A.S ja G.Z kanda ning anda võlgnikutele menetlusabi

usaldusisiku tasu hüvitamiseks.

15. Määrata usaldusisiku D.A tasuks 825 eurot, millele lisandub käibemaks 198,08 eurot, kokku

summas 1023 eurot, millest 1023 eurot (sh käibemaks) hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras

Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood

10609096, KMKR EE100583320) arvelduskontole nr EE742200221013804535 Swedbank AS,

mille kaudu usaldusisik D.A tegutseb.

16. Võlgnikud A.S ja G.Z on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:

16.1. tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui neil sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

16.2. viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara,

16.3. samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgnike vabastamise nende pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikele

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikele ja pankrotihaldurile.

19. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja.

Asjaolud

A.S ja G.Z (avaldajad, võlgnikud) esitasid 21.07.2025 Pärnu Maakohtule võlgnike ühise

maksejõuetusavalduse, milles palusid pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnikud püsivalt maksejõuetu.

Kohus võttis 02.09.2025 maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgnike usaldusisikuks

D.A .

01.10.2025 esitas usaldusisik kohtule aruande, milles leidis, et A.S suhtes sobivaim edasine

menetlusviis on pankroti väljakuulutamine ja võlgadest vabastamise menetluse algatamine, G.Z

suhtes tegi usaldusisik kohtule ettepaneku hinnata, kas usaldusisiku väljatoodud asjaolude alusel

peab kohus võimalikuks algatada võlgniku suhtes kohustusest vabastamise menetlus. Kui jah, siis

on alus välja kuulutada võlgniku pankrot ja ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik A.S on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada

võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul

puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul

kohustusi teadaolevalt umbes 24 500 euro ulatuses. Võlgniku selgituste kohaselt on ta hetkel töötu

ja otsib tööd. Võlgniku ülalpidamisel on kolm last. Ainsaks sissetulekuks on lapsetoetus ja

lasterikka pere toetus, kokku 710 eurot. Võlgniku jooksvad kulutused on kokku umbes 1985 eurot

kuus, millest tema kanda on 710 eurot ning abikaasa kanda 1275 eurot. Võlgnik omab

arvelduskontosid SEB Pank AS-s ja Swedbank AS-s, lisaks kasutab võlgnik enda tütre

arvelduskontot igapäevasteks arveldusteks Swedbank AS-s. Seega asub usaldusisik käesoleval

hetkel seisukohale, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi

täita. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid võlgnevused ja raskused laenude tasumisel seoses

raske majandusliku olukorraga. Esimesed laenud võeti elukaaslasega (praegune abikaasa) umbes

10 aastat tagasi seoses pere loomisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku püsiva maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks PankrS mõttes muu asjaolu, milleks on võlgniku poolt enda

krediidivõimekuse ülehindamine ja tekkinud makseraskuste ületamiseks ebasobiva meetme

valimine. On suur tõenäosus, et krediidiandjad ei ole võlgnikule laenude väljastamisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Asjas ei ole usaldusisiku hinnangul ilmnenud FiMS §-s

45 nimetatud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest keeldumist. Transpordiameti andmetel registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega

väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette võlgnikule ei kuulu. Vastutava kasutajana

sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette nimetatud isiku nimele

käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole. Vastavalt Äriregistris toodud andmetele võlgnikul

seosed äriühingutega puuduvad, vastavalt Kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei

kuulu. Usaldusisiku hinnangul võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate

nõudeid. Võlgniku vara väärtus on raha arvelduskontol 25,44 eurot. Väljaselgitatud kohustusi on

võlgnikul vähemalt 24 550,43 eurot, täpsemad kohustused saavad selguda pankrotimenetluse

käigus nõuete tunnustamise menetluses. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat

vara. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid

kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot

välja kuulutada.

Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik G.Z on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada

võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul

puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul

kohustusi teadaolevalt umbes 18 265 euro ulatuses. Võlgniku selgituste kohaselt töötab ta alates

veebruarist 2025 x OÜ-s ehitustöölisena. Võlgniku ülalpidamisel on kolm last. Sissetulekuks on

töötasu umbes 1275 eurot kuus. Võlgniku jooksvad kulutused on kokku umbes 1985 eurot kuus,

millest tema kanda on 1275 eurot ning abikaasa kanda 710 eurot. Võlgnik omab arvelduskontosid

Swedbank AS-s ning Revolut Bank UAB-s. Seega asub usaldusisik käesoleval hetkel seisukohale,

et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Võlgniku

selgituste kohaselt tekkisid võlgnevused ja raskused laenude tasumisel seoses raske majandusliku

olukorraga. Esimesed laenud võeti elukaaslasega (praegune abikaasa) umbes 10 aastat tagasi

seoses pere loomisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks PankrS mõttes muu asjaolu, milleks on võlgniku poolt enda krediidivõimekuse

ülehindamine ja tekkinud makseraskuste ületamiseks ebasobiva meetme valimine. On suur

tõenäosus, et krediidiandjad ei ole võlgnikule laenude väljastamisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid. Usaldusisiku hinnangul saab võlgniku poolt hasartmängude mängimisele

maksete tegemist käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisena vara raiskamise kaudu. FiMS §

45 lg 3 p 4 kohaselt sellise asjaolu puhul kohus võib jätta võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik kinnitas usaldusisikule, et ei ole viimastel kuudel

enam hasartmänge mänginud, sõltuvust ei tunneta, vajadusel on valmis seadma täiendavaid

piiranguid. Transpordiameti andmetel registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla

12-meetrise kogupikkusega laevu, jette võlgnikule ei kuulu. Vastutava kasutajana sõidukeid,

väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette nimetatud isiku nimele käesoleva aja

seisuga registreeritud ei ole. Vastavalt Äriregistris toodud andmetele võlgnikul seosed

äriühingutega puuduvad, vastavalt Kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu.

Usaldusisiku hinnangul võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate

nõudeid. Võlgniku vara väärtus on raha arvelduskontol 30,84 eurot. Väljaselgitatud kohustusi on

võlgnikul vähemalt 18 265,42 eurot, täpsemad kohustused saavad selguda pankrotimenetluse

käigus nõuete tunnustamise menetluses. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat

vara. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid

kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt kohtu kaalutlusõigusest ja FiMS

§ 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgnike ühine maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud

korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1

kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt

pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse.

Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikel vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste

mahtu märkimisväärses ulatuses. Võlgnikel on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 24 550,43

euro ja 18 265,42 euro ulatuses. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikud on püsivalt

maksejõuetud, nad ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgnike

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnikud A.S ja G.Z on

maksejõuetud ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata

jätmiseks asjas ei esine. Kohtu hinnangul ei ole hetkel näidustatud G.Z suhtes jätta kohustustest

vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik on selgelt väljendanud, et ei ole viimastel kuudel

enam hasartmänge mänginud. Nimetatud asjaolu näitab, et võlgnik on näidanud üles tahet enda

majanduslikku olukorda parandada ning mitte jätkata varasemat kahjulikku käitumismustrit.

Samuti tuleb arvestada, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda ausale, kuid

majanduslikesse raskustesse sattunud isikule võimalus uuesti majanduslikult jalule tõusta. Kui

võlgnik on oma varasema käitumise tagajärgi mõistnud ning näidanud üles valmidust

edaspidiseks vastutustundlikuks käitumiseks, ei oleks kohtu arvates menetluse algatamata

jätmine eesmärgipärane ega õiglane.

Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning

õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Usaldusisik D.A on kohtule esitanud nõusoleku määrata end võlgnike A.S ja G.Z

pankrotihalduriks ning on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikest ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur D.A on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on

võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgnike A.S ja G.Z pankroti välja, nimetab võlgnike pankrotihalduriks

usaldusisiku ülesannetes D.A ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.

PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra

vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast

pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse.

Võlgnikud A.S ja G.Z on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45

lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja.

Pankrotihaldur D.A andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks

usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikud on kohtule kinnitanud, et on

nõus pankrotihaldur D.A määramisega usaldusisikuks.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur D.A on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik

ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

Kohus selgitab võlgnikele järgmist:



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning

vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku

taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara

või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §

29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu

ülemmäär 177,2 eurot. Usaldusisik taotles tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 66 eurot

tunnis.

Usaldusisik palub tasuks määrata 825 eurot, arvestusega 12,5 tundi, hinnaga 66 eurot tunnis,

käibemaks lisandub 198 eurot, kokku 1023 eurot.

Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS §

183 lg 2 alusel tasu hüvitamist riigi vahenditest.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 66 eurot on kooskõlas seaduses sätestatud ülempiiriga, ning on kooskõlas

täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri

tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

2025 on kuupalga alammääraks 886 eurot, millest 1/5 on 177,2 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku

maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks

väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise

halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

D.A tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi ettevõtte OÜ Õigusbüroo Faktootum, mis

on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse ettevõttele ja

ettevõte on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4

lg 1 p 1 järgi.

Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivara arvelt rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 1023 eurot,

sisaldab käibemaksu, menetlusabi korras riigi vahenditest. FiMS § 59 lg 9 alusel tuleb

usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

Edasikaebamise kord

FiMS § 18 lg 10 kohaselt maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6

kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

FiMS § 54 lg 11 kohaselt usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta

tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik