4-25-3220/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-3220

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3220

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. septembri 2025. a määrus, millega

tagastati väärteoasja nr 231525007284 materjalid

menetluse jätkamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna kohtuesindusgrupi eriasjade uurija

Triinu Riigor (triinu.riigor@ppa.ee), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3. septembri 2025. a määrus tühistada ja saata väärteoasi

lahendamiseks maakohtule teises koosseisus.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti esitatud määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS §

190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või

süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

26.08.2025 edastas kohtuväline menetleja PPA Harju Maakohtule väärteoasja nr

231525007284 materjalid.

2.

03.09.2025 määrusega tagastas Harju Maakohus väärteoasja nr 231525007284 materjalid

menetluse jätkamiseks.

Maakohus tõi välja, et väärteoasja toimikust nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija on koostanud

kohtualluvuse saatmise määruse. Määruse kohaselt on menetlusalune isik K.I toime pannud

väärteo, mis on kvalifitseeritud LS §-de 201 lg 2 ja 224 lg 1 järgi. Samuti on märgitud

väärteokirjeldus, mille kohaselt 31. juulil 2025 kell 17:05 Punane tn 72 Tallinn juhtis

1(3)

4-25-3220

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui

juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Samuti juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg. Tõendusliku

alkomeetri lõplik lugem 0,27 mg/l±0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,22 mg/l

Koostatud määruse resolutsioonina on kirjutatud, et VTMS §-dest 48 ja 71 alusel saata

väärteoasja nr 231525007284 toimik Harju Maakohtusse. Põhjendused määruses puuduvad.

Samuti nähtub väärteotoimikust, et on koostatud väärteo protokoll nr AB1644368, mille

ütluste lahtris on võõrkeelne tekst. Samuti on toimikusse lisatud võõrkeelne dokument, millele

on allkirja andnud menetlusalune isik.

Maakohus selgitas, et VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku

suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KrMS § 10 lg 1 järgi on kriminaalmenetluse

keel eesti keel. Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kõik seda valdavad. KrMS § 10 lg

3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- või kohtutoimikusse

taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde (vt nt Riigikohtulahend asjas nr 3-1-1-

62-15, p 9). VTMS § 2 alusel laienevad osundatud sätted ka väärteomenetlusele. Kui tõendid

ei ole eestikeelsed või eesti keelde tõlgitud, puudub kohtul alus nende toimikusse lisamiseks

ja neile otsuse tegemisel tuginemiseks. (Riigikohtu lahend asjas nr 4-19-2526/19, p 12 ja nr 3-

1-1-22-14, p 10.1.). Kui kohus tugineb otsuse tegemisel võõrkeelsetele tõlkimata

dokumentidele, on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega (Riigikohtu lahend asjas nr 4-

19-2526/19, p 12). Samas peab kohus väärteoasja sisuliselt lahendama väärtoeprotokolli piires

ja pinnalt. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kohtul ei ole võimalik lahendada

väärteoasja, kui kohtule on esitatud võõrkeelsed tõendid.

3.

19.09.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule PPA kaebus, milles palutakse maakohtu

määrus tühistada ja võtta K.I väärteoasi menetlusse.

Kohtuväline menetleja vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses ja viitab, et väärteoasja

arutamine maakohtus on reguleeritud väärteomenetluse seadustiku 11. peatükis. Tulenevalt

VTMS § 83 p 2 sätestatust on väärteoasja arutamise pädevus maakohtul, kui on vaja

muuhulgas otsustada aresti mõistmine. Kohtu tegevust enne väärteoasja menetlemist

reguleerib VTMS § 85 ning sama sätte lõike 1 punktis 3 sätestatust tulenevalt teeb maakohus

väärteoasja arutamise ettevalmistamise staadiumis kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida

kohtulikul arutamisel ning võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil.

Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt kahe

kirjaliku tõlke tagamata jätmise väärteoasja toimiku kohtualluvusse edastamisel.

Maakohus on määrust koostades jätnud täielikult tähelepanuta väärteomenetluse seadustikus

reguleeritud väärteoasja arutamise printsiibid. Menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasja

arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. (VTMS § 89 lg 1)

Maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule

kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. (VTMS § 89 lg 2)

Kohtuvälise menetleja osavõtt väärteoasja arutamisest on maakohtus kohustuslik ja sellest

teatatakse talle saadetavas kutses. (VTMS § 91 lg 1) Eelnevatest viidetest saab asuda

seisukohale, et kehtiv väärteomenetluse regulatsioon ei näe kohtule ette võimalust vaadata

aresti mõistmiseks edastatud väärteoasja läbi kirjalikus menetluses.

Käesolevas asjas väidetava menetlustakistuse põhjuseks on venekeelsete dokumentide

eestikeelsete tõlgete puudumine, mille kohustus on KrMS § 10 lg-st 3 tulenevalt kohtuvälisel

menetlejal. VTMS § 28 lg 2 p 2 lubab kohtuvälisel menetlejal esitada tõendeid ega sea

piirangut sellele, kas tõend kogutakse kohtuvälises menetluses või kohtumenetluse ajal.

Maakohus saab otsust tehes tugineda tõenditele, mida kohtulikul arutamisel suuliselt

esitatakse ja vahetult uuritakse ning protokollitakse. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, et

2(3)

4-25-3220

vastavalt KrMS § 10 lg 1 sätestatule on menetluskeel eesti keel ja lõikest 3 tulenevalt peavad

kõik dokumendid, millede lisamist kohtutoimikusse taotletakse olema tõlgitud eesti keelde.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohus tehes väärteoasja arutamise

ettevalmistamise staadiumis kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel on

jätnud täitmata kohustuse võtta tarvitusele abinõud võõrkeelsete dokumentide tõlgete

esitamiseks kohtuistungil.

Käeoleval juhul ei saa kohtuvälisele menetlejale kuidagi ette heita ka initsiatiivi puudumist

selle küsimuse lahendamisel, kuivõrd kohus ei ole kohtuvälisele menetlejale andnud

võimalust ega aega tõlgete esitamiseks, vaid on keeldunud väärteoasja arutamise

ettevalmistamise staadiumis asja menetlusse võtmast. Väärteomenetluse seadustik ei näe

kohtule ette õigust ega võimalust keelduda VTMS § 84 alusel kohtusse saadetud väärteoasja

arutamisest ja toimik tagastada kohtuliku arutamise ettevalmistamise staadiumis. Eeltoodust

tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Harju Maakohus on 03.09.2025 määrusega

oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited väärivad tähelepanu ja et maakohtu

määrus tuleb tühistada.

5. Väärteoasjas aresti kohaldamise otsustamine lahendatakse maakohtus VTMS 11. pt

sätestatud korras, millest tulenevalt tuleb asja arutamiseks korraldada kohtuistung. Seejuures

asja arutamise piirid määrab kindlaks väärteoprotokoll. Protokollis avaldatud ütlused on aga

tõendiks, mis võidakse lisada kas protokolli või vormistada eraldi dokumendina. Maakohus

viitab küll õigesti asjaolule, et kõik tõendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kuid

vaidlustatud määruse pinnalt jääb arusaamatuks, miks ei ole kohus pidanud võimalikuks

kohustada kohtuvälist menetlejat esitama ütluste (tõendi) tõlge, kas enne kohtuistungit või

kohtuistungil. Väheoluline pole seegi, et kuna maakohus arutab asja istungil, tuleb seal

menetlusalune isik üle kuulata. Seejuures VTMS § 98 lg 5 kohaselt teeb kohus menetlusaluse

isiku ütlused teatavaks üksnes siis, kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta. Seega ei

saa pidada väärteoprotokollis olevaid venekeelseid ütluseid selliseks takistuseks, mille tõttu ei

ole võimalik kohtul väärteoasja arutada. VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tulenevalt saab

tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult

uuritud ning mis on protokollitud.

6. Lisaks eelnevale tuleb rõhutada, et olukorras, kus kohtuväline menetleja ei esita kohtule

tõendi tõlget, on kohtul võimalik jätta see kõrvale, nagu maakohus seda oma määruses isegi

märkis. Küll aga on maakohtu enda poolt toodud põhjendused sellest, et tõendi tõlkimata

jätmise korral, on võimalik jätta need kõrvale, vastuolus määruse lõppjäreldusega sellest, et

väärteoasi tuleb tagastada. Jääb arusaamatuks, miks ei ole maakohus pidanud võimalikuks

võimaldada kohtuvälisel menetlejal viidatud puudust kõrvaldada. Rõhutada tuleb siinkohal

sedagi, et maakohus ei viita seejuures ühelegi alusele, mille pinnalt ta teeb otsustuse

väärteoasi tagastada. Nagu kaebaja asjakohaselt viitab, ei näe VTMS vastavat võimalust

kohtule ette.

7. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS §-st 194, § 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3, § 150

lg-st 2, §-st 152 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.09.2025 määruse ja saadab asja

uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)