3-25-2742/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

06.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2742

Haldusasi

X.X.-i kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.08.2025 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 10 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 18.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi vastu.

Kaebus sisaldab tuvastamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõudeid. Kokkuvõtvalt on kõigi nõuete

aluseks väide, et riik on jätnud andmata õigustloovad aktid isikuandmete kaitse valdkonnas.

Selle puudujäägi tõttu on meedias avalikustatud kaebaja tundlikke andmeid ja valeinfot (k.a.

tema eriliigilisi andmeid ja süüdioleku mulje loomist) ilma adekvaatsete vastumeetmeteta.

Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse.

2. Tartu Halduskohus andis 20.08.2025 määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruse põhjendused:

1) Kuna kaebuse aluseks on õigustloovate aktide andmata jätmine andmekaitse valdkonnas,

siis on vastustajaks Justiits- ja Digiministeerium (vastustaja põhimääruse p 7). Haldusasi allub

Tallinna Halduskohtule, kuna halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 7 lg 1 sätestab, et

kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Vastustaja põhimääruse p 6

kohaselt asub ministeerium Tallinnas.

2) Kui kaebaja kahtleb Tallinna Halduskohtu kohtunike erapooletuses, on tal õigus esitada

avaldus vastava Tallinna Halduskohtu kohtuniku või kohtunike taandamiseks. Kui avaldus on

esitatud kõigi Tallinna Halduskohtu kohtunike vastu, siis lahendab selle järgmise astme

kohtu, praegusel juhul Tallinna Ringkonnakohtu esimees (TsMS § 26 lg 3).

3-25-2742

3) HKMS § 10 lõike 2 teise lause järgi võib üleandev kohus teha edasilükkamatud

menetlustoimingud, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Praegusel juhul ei saa esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamist pidada edasilükkamatuks. Kohtupraktika kohaselt ei saa

esialgset õiguskaitset kohaldada tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse korral. Lõpliku otsustuse

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kohta saab teha alluvusjärgne kohus ehk Tallinna

Halduskohus. Ka riigi õigusabi taotlus ei ole edasilükkamatu HKMS § 10 lg 2 teise lause

tähenduses, mistõttu jääb ka see Tallinna Halduskohtu lahendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. X.X. esitas halduskohtu 20.08.2025 määruse peale määruskaebuse, milles palub

halduskohtu määrus tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitset ning anda riigi õigusabi ja

vabastada kaebaja riigilõivu maksmise kohustusest. Kaebaja palub peatada üleandmise

määruse täitmine kuni kaebuse lahendamiseni. Territoriaalselt on põhjendatud Tartu

Halduskohtu alluvus ning kaebaja olukorras (toimetulekutoetuse korduv maksmata jätmine,

eluasemerisk, ravimite kättesaamatuse oht ja töövõimetus) on esialgne õiguskaitse

edasilükkamatu. Kaebajale ei ole vastuvõetav, et samad Tallinna Halduskohtu kohtunikud,

kelle tegevuse peale on kaebaja esitanud kaebuseid ja kes on seotud varasemate menetlustega,

otsustaksid nüüd omaenda vigade ja tegevuste üle. Seetõttu peab ringkonnakohus kas

tühistama üleandmise või vähemalt juhendama Tallinna Halduskohut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Tartu Halduskohus andis 20.08.2025 määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja halduskohtuga ei nõustu ja

leiab, et asja saab lahendada Tartu Halduskohus ja lahendada tuleb asjas esitatud taotlused.

6. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus 20.08.2025 määruses õigesti, et

tulenevalt vastustaja asukohast, tuleb kaebus vastavalt HKMS §-s 7 sätestatud kohtualluvuse

põhimõttele anda üle Tallinna Halduskohtule. Seejuures põhjendas ja selgitas halduskohus

piisavalt kohtualluvusega seonduvat.

7. Kaebaja väljendab määruskaebuses kahtlust Tallinna Halduskohtu kohtunike erapooletuses.

Sellisel juhul on tal õigus esitada taandamisavaldus vastavalt HKMS § 13 lg-le 1, mille alusel

kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS).

Taandamisavaldus esitatakse TsMS § 24 lg 2 alusel Tallinna Halduskohtule. Kui taandamine

puudutab kõiki Tallinna Halduskohtu kohtunikke, lahendab avalduse TsMS § 26 lg 3 kohaselt

Tallinna Ringkonnakohtu esimees. TsMS § 29 lg 2 kohaselt kohtuniku või kogu

kohtukoosseisu taandamise puhul vaatab asja läbi sama kohtu teine kohtunik või teine

kohtukoosseis. Kui asja läbivaatavas kohtus ei ole võimalik kohtunikku asendada, saadetakse

asi teisele sama astme kohtule vahetult kõrgema astme kohtu kaudu. Seega Tartu

Halduskohus saab asja menetleda vaid TsMS § 29 lg 2 alusel. Juhul, kui kohtunikku ei ole

võimalik asendada, suunatakse asi kõrgema astme kohtu kaudu teise sama astme kohtusse.

8. HKMS § 10 lg 2 alusel võib üleandev kohus teha edasilükkamatud menetlustoimingud,

eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et

antud asjas puuduvad edasilükkamatud menetlustoimingud, mida oleks pidanud tegema Tartu

Halduskohus. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta kaebaja õigusi oluliselt see, kui

esialgse õiguskaitse taotluse ja teiste asjas esitatud taotluste lahendamine lükkub edasi kuni

3-25-2742

asja üleandmiseni Tallinna Halduskohtule. Sama seisukoht kehtib ka teiste asjas esitatud

taotluste osas. Seetõttu ringkonnakohus neid taotlusi ei lahenda.

9. Esialgse õiguskaitse taotluse osas peab ringkonnakohus vajalikus märkida, et alles pärast

kaebuse nõude selgitamist saab kohus otsustada, kas ja millist esialgse õiguskaitse meedet on

võimalik kohaldada. Tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse korral ei ole esialgse õiguskaitse

rakendamine võimalik, kuivõrd HKMS § 251 lg 1 ei näe ette võimalust tuvastada esialgse

õiguskaitse korras haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust ega määrata ajutiselt

hüvitist.

Kohustamisnõude puhul on esmajärjekorras oluline tuvastada, milliselt

haldusorganilt ja millist haldusakti või toimingut kaebaja kaebuses nõuab. Lõpliku otsustuse

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kohta saab teha alluvusjärgne kohus ehk Tallinna

Halduskohus.

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 20.08.2025. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)