2-25-16403/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-16403

Kohtuasi

D. B. hagi D. B. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine ja

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

D. B. (ik XXX)

Hageja seaduslik

esindaja:

J. B. (ik XXX; elukoht: XXX),

lepinguline esindaja M. M.-D.

Kostja:

D. B. (ik XXX; elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

03.10.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Võtta Viru Maakohtu menetlusse D. B. hagi D. B. vastu elatise nõudes.

2. Kinnitada D. B. ja D. B. vahel 3. oktoobril 2025 sõlmitud kompromiss järgmistel

tingimustel:

2.1. D. B. tasub D. B.le elatist alates 1. oktoobrist 2025 kuni D. B. täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXX) summas 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma)

+ 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3)), mis muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval D. B. pangakontole nr

EEXXX. Juhul, kui muutub lapsetoetuse määr vastavalt PHS § 17 lg-le 3,

muutub vastavalt ka makstavast elatissummast lahutatav summa.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-16403 seoses kompromissi kinnitamisega.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt

kindlaks määramata.

5. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

2-25-16403

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Alaealine laps D. B. on seadusliku esindaja (lapse ema J. B.) vahendusel esitanud 1. oktoobril

2025 Viru Maakohtule hagi lapse isa D. B. vastu elatise väljamõistmiseks miinimumsummas

alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt lapse isa ei

osale lapse ülalpidamises. Hagiavaldusega koos esitas hageja ka hagi tagamise avalduse, et

elatis oleks kohaldatav juba kohtumenetluse ajal.

Kohus kuulas 3. oktoobril 2025 ühiselt ära hageja esindaja ja kostja ning selgitas elatise sisu

ja eesmärki ning tegi pooltele ettepaneku lõpetada elatise vaidlus kompromissi kokkuleppega.

Pooled avaldasid soovi lõpetada menetlus kompromissiga ning esitasid kompromissi

tingimused protokolli kandmiseks. Pooled loobusid kompromissi kinnitamise määruse peale

määruskaebuse esitamise õigusest ning otsustasid jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise

aluseid. Seega võtab kohus hagi menetlusse.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib

kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub

kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku

üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles

öelda võlaõigusseaduses (VÕS) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

2(3)

2-25-16403

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse

lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb

menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud

rahaliselt kindlaks määramata.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid

määruskaebuse esitamise õigusest. Seega kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik

3(3)