2-25-4022/22 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. oktoober 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-4022

Tsiviilasi

XX ja XX hagi XX vastu elatise ja tagasiulatuva

elatise nõudes

Tsiviilasja hind

5 178,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja 1 XX , isikukood XXX

Hageja 2 XX , isikukood XXX

Hagejate seaduslik esindaja XX, isikukood XXX

Kostja XX , isikukood XXX

10. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX ja XX hagi XX vastu elatise ja tagasiulatuva elatise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt XX-ilt alaealise lapse XX kasuks igakuine elatis alates

14.03.2025 kuni XX täisealiseks saamiseni (s.o 20.01.2026), summas 287,72 eurot

(arvestuse aluseks on seaduses sätestatud, muutuvas suuruses elatis miinimummääras

PKS § 101 lg-te 3-7 järgi, mis muutub lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere

toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest).

2.1. Välja mõista kostjalt XX-ilt alaealise lapse XX kasuks elatise võlgnevus perioodi

14.03.2024 kuni 13.03.2025 eest kogusummas 3452,64 eurot.

3. Välja mõista kostjalt XX-ilt alaealise lapse XX kasuks elatis 14.03.2025-31.03.2025

eest summas 104,52 eurot ja aprill 2025 eest 180 eurot ning igakuine elatis alates

01.05.2025 kuni XX täisealiseks saamiseni (s.o 30.05.2031), summas 287,72 eurot

(arvestuse aluseks on seaduses sätestatud, muutuvas suuruses elatis miinimummääras

PKS § 101 lg-te 3-7 järgi, mis muutub lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere

toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest).

3.1. Välja mõista kostjalt XX-ilt alaealise lapse XX kasuks elatise võlgnevus perioodi

14.03.2024 kuni 31.08.2024 ja jaanuarikuu 2025 eest kogusummas 2014,04 eurot.

3.2. Välja mõista kostjalt XX-ilt alaealise lapse XX kasuks elatise võlgnevus perioodi

01.09.2024 kuni 31.12.2024 ja veebruarikuu 2025 eest kogusummas 900 eurot.

3.3. Välja mõista kostjalt XX-ilt alaealise lapse XX kasuks elatise võlgnevus perioodi

01.03.2025 kuni 13.03.2025 eest summas 75,48 eurot.

4. Arvata maha XX-ilt hageja XX kasuks väljamõistetud elatise võlgnevusest

ühekordselt XX poolt XX-ile tasutud summa 150 eurot.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Saata otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused

1.XX ja XX esitasid 14.03.2025 Pärnu Maakohtule hagi XX vastu elatise ja tagasiulatuva

elatise nõudes.

Hageja XX (hageja 1) palub välja mõista tagasiulatuva elatise alates 14. märtsist 2024 kuni

13. märtsini 2025 summas 3 452,64 eurot, mis igakuiseks elatiseks teeb 287,72 eurot kuus.

Alates 14. märtsist 2025 palub hageja 1 välja mõista elatise 287,72 eurot kuus vastavalt

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätetele muutuva suurusena kuni hageja 1 täisealiseks

saamiseni so 20.01.2026.

2. Hageja XX (hageja 2) palub kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 14. märts

2024 kuni 31. detsember 2024 ja jaanuari 2025 eest summas 2 014,04 eurot, mis igakuiselt

teeb 287,72 eurot. Alates 01. septembrist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 ja veebruaris 2025

palub hageja 2 tagasiulatuvalt välja mõista 900 eurot, mis teeb 180 eurot kuus.

Märtsi ja aprilli kuu eest 2025 aastal palub hageja välja mõista elatise 180 eurot kuus.

Alates 01. maist 2025 palub hageja välja mõista elatise vastavalt PKS § 101 sätetele. Hageja

suurendas elatise nõuet 04.09.2025 kohtule esitatud avalduses.

3. Kõik hagejate kulud on olnud hagejate ema kanda. Kostja ei ole hagejate ülalpidamiseks

elatist maksnud alates 2018 aasta juunist, kui vanemad asusid eraldi elama. Kostja elas ja

töötas Soomes 2023 aasta juulist kuni 2024 aasta septembrini. Vanemad leppisid omavahel

kokku, et kui kostja 2024 Soomest tuleb siis peab tema hagejaid aasta üleval ja hagejate ema

saab olla Tartus, päevases magistriõppes. Kostja aga oma kohustusi ei täitnud.

4. Hageja 1 elab ema juures ja ei ole kostja juures ühtegi ööd veetnud. Kõik hageja 1 kulud

kannab ema. Hageja 2 on alates 2024 septembrist olnud osaliselt kostja juures, kui ema on

viibinud Tartus õpingutel. Seetõttu vähendab hageja 2 elatise nõuet, paludes osadel kuudel

välja mõista elatise 180 eurot kuus. Hageja 2 on väljamõistetavast elatisest nõus maha

arvama 150 eurot, mille kostja on ühekordselt aasta jooksul maksnud hageja 2 kulude

katteks. Ajal, mil hageja 2 on olnud kostja juures, on siiski igapäevased kulud olnud ema

kanda. Hageja 2 on viibinud kostja juures 2024 septembrist kuni novembrini ca 15 päeva

ning 2024 detsembris 7 päeva. 2025 märtsis ja aprillis oli hageja 2 kostja juures ca 15 päeva

ning 2025 mais 4 päeva.

10. septembril 2025 kohtuistungil jäid hagejad esitatud nõuete juurde.

Kostja seisukohad

5. Kostja esitas vastuse hagile 05.05.2025 koos kajaga. Kostja esitatud hagi ei tunnista.

Kostja hinnangul veedavad hagejad pool aega kostja juures ja pool aega ema juures. Ajal,

mil kostja oli Soomes tööl, oli ta kodus üle 3 nädala ühe nädala. Vanemate eluasemete

kaugus on 50 meetrit. Kostja soovib kohtule esitada avalduse suhtluskorra

kindlaksmääramise nõudes. Oktoobrist 2020 kuni märtsini 2023 elas hageja 1 kostja juures.

Hagejate ema on jätnud endale kogu suurepere toetuse. Hagiga üritab laste ema rahastada

oma õpinguid ülikoolis, kuna suurpere toetus on lõppenud. Kostja hinnangul ei ole

kohustatud ta hagejate ema õpinguid rahastama. Kostja on teinud kõik lastele vajalikud

sõidud, ostis lastele uusi riideid, telefone. Samal ajal ostis ema aga riided lastele

taaskasutusest. Kostja võttis 2 kassi, kuna lapsed soovisid ja nendele kulub kostjal 150

eurot kuus. Kostja hinnangul on tegemist laste hobiga, mida kostja rahastab. Kostja tasub

laste telefoni arved 30 eurot kuus. Kostja ei nõustu ka päevade arvuga, mis ema on

märkinud so ajaga, mis lapsed veedavad kostjaga.

Kui kohus elatise kostjalt välja mõistab, siis tuleb alates 2018 aasta juulist tasaarvestus laste

toetusega ja suurpere toetusega, mida on saanud hagejate ema. Vanemate omavahelised

suhted halvenesid pärast seda, kui laste ema vahetas korduvalt oma elukaaslasi ja kostja tegi

selle kohta kriitikat. Kostja hinnangul ei ole hagejate esitatud tõendid olulised ning neid ei

peaks asja materjalide juurde võtma.

6. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus kuulas kostja ära seoses hagi tagamisega. Kostja

avaldas, et teeb igakuiselt hagejale 1 kulutusi 200 euro eest kuus. Ostab süüa, viib teda

kooli. Samas tunnistas, et kuna ema hagejat 1 mõjutab, siis vist ühe korra on tööle viinud.

Kostja ei osanud kohtule selgitada, millest koosnevad tema kulud hageja 1 ülalpidamiseks.

Hageja 2 osas ei ole midagi ülalpidamiseks andnud, kuna laps on pool aega kostja juures.

Kostja peab ka hageja 2 kasse üleval. Kokkuvõttes leidis kostja, et hagi on pahatahtlik.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Hagejate nõue on kvalifitseeritav Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96, 97 punktist 1 tuleneva

nõudena, so. ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Hageja XX on sündinud 20.01.2008 ja hageja XX on sündinud 30.05.2013. Hagejate ema on

XX ja isa XX /dtl 19-22/. Hagejad on alaealised lapsed, kes on õigustatud esitama kohtule hagi

elatise nõudes kostja vastu.

8. PKS § 100 lg-test 1, 2, 4 tuleneb, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel kannab vanem eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

kasvatamises.

Kostja XX on lahuselav vanem, kes ei ela koos hagejatega.

9. PKS § 101 lg 1 ja 2 sätestavad igakuise elatise suuruse määramise alaealisele lapsele ning

kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena sätte lg-tes 3-7

reguleeritu alusel.

Hageja 1 palub igakuise elatise välja mõista PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras ehk siis

seaduses sätestatud elatise alammääras. Riigikohus on lahendites selgitanud, et eelduslikult on

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg

1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (07.02.2018, 2-15-15909/124,

p 14; 28.03.2018, 2-16-11905/66, p 18). Kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise

miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (16.01.2013, 3-2-1-160-12,

p 17). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimumsuuruses (16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17). Miinimumelatise ulatuses ei

tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 13; 26.11.2014,

3-2-1-120-14, p 14). Miinimumelatisest suurema elatise väljamõistmiseks tuleb lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha

(16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17).

10. Kuna hageja 1 nõuab elatist miinimummääras, siis ei tule tal kulutusi tõendada. Kohtu

hinnangul ei esine hageja 1 puhul ka PKS §-s 101 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kostja ei ole

ümber lükanud hageja 1 väidet, et hageja 1 kostja juures ei viibi vähemalt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Kostja paljasõnaline väide, et üldiselt

viibivad lapsed poole ajast koos kostjaga, on tõendamata /dtl 45/. Kostja möönis ka ise, et

hageja 1 ei ole viimasel ajal tema juures käinud, kuna ema mõjutab hagejat /dtl 115/. Kostja tõi

esile, et ta on paar korda hagejat 1 sõidutanud marsruudil Haapsalu XXX, millega hageja 1 ka

nõustus /dtl 115/. Kohus on seisukohal, et paar korda aastas, isegi mitte igakuiselt, lapsele

transpordi pakkumine linnalähedasest elukohast linna, ei ole sellises suurusjärgus, mis annaks

aluse arvata, et lahus elav vanem on täitnud oma ülalpidamiskohustust. Kostja ei vaidlustanud

hageja 1 väidet, et alates 2024 sügisest ei ole ta kordagi kostja juures ööbinud /dtl 115/.

TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, millised asjaolud ta esile toob ja tõendid, millega ta

enda poolt väidetut tõendab või vastaspoole esitatu ümber lükkab. Kostja on jätnud täitmata

oma tõendamiskoormuse. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta on andnud

hagejale 1 ülalpidamist alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist elatise

minimaalmääras. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on hagejat 1 vahetult üleval pidanud.

Seega tuleb kostjalt hageja 1 kasuks välja mõista elatis.

11. Hageja 1 käis 2025 aasta suvel tööl. Kohtu hinnangul ei mõjuta nimetatud asjaolu vanemate

kohustust üleval pidada oma alaealist last. Seega puudub alus ka nimetatud osas elatise

vähendamiseks.

12. Kostja hinnangul on hagi pahatahtlik, kuna hagejate ema soovib elatise nõude abil rahastada

oma õpinguid Tartus Ülikooli magistriõppes. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja 1 ei viibi

kostja juures ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et

kostja on andnud hagejale 1 ülalpidamist, ei saa nõuet pidada pahatahtlikuks ega kiuslikuks.

Kostjal, hageja 1 vanemana, lasub alaealise lapse ülalpidamise kohustus.

13. Kohus rahuldab hageja 1 puhul ka tagasiulatuva elatise nõude, kuna kostja ei ole tõendanud,

et ta on andnud alates 2024 aasta märtsist hagejale 1 ülalpidamist. Tagasiulatuva elatise nõude

rahuldab kohus alates 14. märtsist 2024 kehtiva elatise alammääras.

14. Hageja 2 osa jääb kohus seisukohale, mida on väljendanud käesoleva kohtuotsuse punktis 9,

mis sätestab elatise alammäära väljamõistmise põhimõtted.

15. Hageja 2 osas on kostja seisukohal, et kuna hageja ema viibib Tartus koolis, siis ei tule tal

tasuda elatist. Hageja 2 leiab, et ta on viibinud kostja juures osadel kuudel teatud arvu päevi,

mistõttu ta ongi vähendanud elatise nõuet nimetatud kuude eest. Täpsemalt, nõuab hageja 2

märtsi ja aprilli 2025 eest elatist summas 180 eurot ja tagasiulatuva elatise perioodi eest

september kuni detsember 2024 igakuiselt 180 eurot ning veebruar 2025 samuti 180 eurot kuus.

Hageja 2 väidetel on kostja talle küll sel perioodil, mil ta on kostja juures viibinud andnud süüa,

kuid kõik muud kulud on olnud hageja 2 ema kanda.

Riigikohus lahendis 2-174-6713 punktis 35 selgitab, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema

juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud

vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Teisel vanemal on (last esindades)

võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures,

peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (RKTKo 09.06.2017,

3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 23.4). Kostja väidetel on ta lastele ostnud riideid ja telefone, kuid ta ei

hakka kohut koormama tõenditega /dtl 45/. Täpsemalt on kostja märkinud, et ta on ostnud

lapsele dressid ja tossud, kumbki ca 30 eurot. Kostja väidetel peab ta üleval hagejale 2 võetud

kahte kassi igakuiselt summas 150 eurot /dtl 115/. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et

hageja 2 on osadel kuudel, kui lapse ema on olnud koolis, kostja juures, ei ole kostja andnud sel

ajal hagejale 2 ülalpidamist elatise alammääras. Olukorras, kus vaatamata kostja juures viibitud

ajale, on siiski enamik kulutustest hageja 2 ema kanda, tuleb seda arvestada. Kohtu hinnangul

on hageja 2 seda nõude esitamisel ka arvestanud. Hageja 2 ei ole nõudnud elatist alammääras

ajal, mil ta on osa aega kostja juures viibinud, vaid 180 eurot kuus. Kahtlemata on kostja

andnud hagejale 2 süüa, kui hageja 2 on tema juures viibinud. Samas ei oska kostja hinnata,

millises osas on ta ülalpidamiskohustust täitnud. Muu ülalpidamise osas on kostja ise andnud

ütlusi, mille kohaselt on ta kulutanud ühel korral lapsele riietele ja jalanõudele 60 eurot.

Hageja 2 esindaja on nõustunud, et kostja on tasunud 150 eurot ühekordse maksena, mille ta on

valmis väljamõistetavast elatist maha arvama /dtl 134/. Eeltoodust asjaoludest järeldab kohus, et

vaatamata osadel kuudel kostja juures viibimisele on siiski enamik hageja 2 kuludest hageja 2

ema kanda. Kostja on tasunud sel ajal hageja 2 söögi eest. Seetõttu on põhjendatud hageja 2

nõue ajal, mil ta viibis kostja juures perioodil september kuni detsember 2024 summas 180

eurot kuus ja perioodil veebruar kuni aprill 2025 samuti 180 eurot kuus. Muus osas tuleb

kostjalt välja mõista elatis elatise alammääras ja seda nii tagasiulatuva nõude osas kui ka alates

01. maist 2025 kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni.

Kohus ei loe kostja poolt hageja 2 kasuks antud ülalpidamiseks kulutusi, mida kostja on teinud

igakuiselt hageja 2 lemmikloomade ülalpidamiseks. Kostja väidetel elavad kaks kassi kostja

juures. Seega lasub loomade ülalpidamiskohustus kostjal endal. Lisaks on kohus seisukohal, et

iga vastutustundlik isik, isegi kui ta võtab lemmikloomad lapse palvel, mõistab, et kohustus

looma ülalpidamise osas lasub ikka täiskasvanul, mitte aga lapsel.

16. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses, arvestades ka 04.09.2025

hageja 2 poolt esitatud nõude suurendamise avaldust.

17. Hageja 2 on kinnitanud, et kostja on tasunud ühekordse maksena elatist tema kasuks 150

eurot, mille ta on nõus kostjalt väljamõistetavast elatisest maha arvama /dtl 134/. Kohus arvab

hageja 2 puhul tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatisest maha 150 eurot, kuna hageja on

kinnitanud, et see on tasutud aasta jooksul ühekordse maksena.

18. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS §

129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda

arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagejad 1 ja 2 on taotlenud elatist 287,72

eurot kuus ning kummagi hageja osas on hagi hinnaks 2 589,487 eurot. Kokku hagihind 5

178,96 eurot.

19. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus

märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalide kohaselt

pooltel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik