2-24-141171/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-141171

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-24-141171

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4095,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046,

asukoht: XXX, 10617, XXX; lepinguline esindaja Pille Martin,

e-post: XXX).

Kostja: A.K. (isikukood: XXX, tegelik elukoht ei ole teada;

menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus 3459,77 eurot.

3. Välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõikes 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (3187,21 eurolt)

alates 24.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi põhivõla 28,79 euro ja kõrvalnõuete 248,85 euro osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 93% ulatuses A.K. kanda ja 7% ulatuses B2 Impact OÜ

kanda.

6. Välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 455,70 eurot.

7. Välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

2. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast

nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on

kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 19.03.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on

põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

4. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu ESTO AS-i ja

kostja vahel 31.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 976419677459, mille alusel sai

kostja krediiti kauba soetamiseks maksumusega 3229,96 eurot. Lepingu järgi tuli kostjal

krediit tagastada 60 kuu jooksul igakuiste 98,08 euro suuruste osamaksetega hiljemalt

15.12.2028. Igakuiseid osamakseid tuli hakata tasuma alates 15.01.2024 ja kuu 15.

kuupäevaks. Kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku 92,75 eurot, millest on

arvestatud põhiosa katteks 13,96 eurot, intressi katteks 73,79 eurot ja meeldetuletustasuks 5

eurot. Kuivõrd kostja lepingut kohaselt ei täitnud lõpetati leping kostjaga 27.06.2024.

5. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 3216 eurot, intressi 196,39

eurot, viivise 275,02 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35

eurot ning edaspidi viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 24.01.2025 põhinõudelt kuni selle tasumiseni.

6. Poote vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on

tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.

7. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a

määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

8. Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr 30,24% aastas ei ületanud lepingus

märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.

9. Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga

lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Hageja esitas 16.04.2025 hagi täpsustuse, milles märkis, et tal ei ole lisada täiendavaid

andmeid ning esitas alternatiivselt ümberarvestuse, mille kohaselt arvestab kostja poolt

laekunud summad vastavalt VÕS § 415 lg 2 p 1 alusel esimeses järjekorras võla

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks so hagiavalduse p 3.4 summas 35 eurot ja p 3.5.

summas 15 eurot. Kostja poolt oli kokku tehtud tagasimakseid summas 92,75 eurot. Seega

jääb põhiosa katteks 42,75 eurot ning põhinõue on kohtu arvutuste järgi 3187,21 eurot

(3229,96-42,75) (hageja on eksinud arvutusel leides, et see on 3186,41 eurot).

11. Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte

järgmist. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet,

kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

12. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik

arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg

1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).

13. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivist 14,90% aastas põhivõlalt s.o

3187,21 eurolt alates lepingu ülesütlemisest s.o 28.06.2024 kuni hagi esitamiseni

23.01.2025 summas 272,56 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

14. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhinõue on põhjendatud 3187,21 euro ulatuses

ja kõrvalnõuded (viivis hagi esitamise seisuga) 272,56 euro ulatuses. Ülejäänud osas s.o

põhivõla 28,79 euro ja kõrvalnõuete 248,85 euro (intress 196,39 eurot, viivis 2,46 eurot,

meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot) osas jätab kohus hageja nõude

rahuldamata.

15. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3187,21 eurot, viivis seisuga

23.01.2025 summas 272,56 eurot ja edaspidi põhivõlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 24.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

16. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

17. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel

TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg

1 alusel jätta 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.

18. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 120,82

eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 439,18 eurot, millest kohus tagastas 04.02.2025

määrusega 70 eurot.

19. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 4095,99 eurot tasuda

riigilõivu 490 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude

jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 455,70 eurot (490 eurost

93%).

20. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik