3-24-3430/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3430

Haldusasi

B.R-i ja G.Y kaebus Rae valla vastu eralastehoiu kulude

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebajad

–

B.R

(isikukood

XXX)

ja

G.Y (isikukood YYY )

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Rae valla dokumendiregistrist asja toimikusse

12.11.2023 arupärimine lasteaia kohtasu kohta ja Rae

Vallavalitsuse 24.11.2023 vastus arupärimisele nr 1-

6/11871-1.

2. Rahuldada B.R-i kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt

B.R-i kasuks välja kahjuhüvitis summas 510,17 eurot

(põhinõue 483,54 eurot ja viivis 26,63 eurot).

3. Rahuldada G.Y kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt

G.Y kasuks välja kahjuhüvitis summas 10,90 eurot

(põhinõue 10 eurot ja viivis 0,90 eurot).

4. Vastustajal tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses järgmiselt:

- B.R-ile põhinõudelt 483,54 eurot alates kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni;

- G.Y-le põhinõudelt 10 eurot alates kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni.

5. Mõista vastustajalt B.R-i kasuks välja menetluskulu

19,80 eurot ja G.Y kasuks välja menetluskulu 18,60

eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi

kanda.

6. Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ja

isikukoodid tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.11.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1(8)

1. B.R esitas 09.12.2024 Rae vallale taotluse lastehoiu teenuse kasutamise eest enammakstud raha

hüvitamiseks (dtl 12, 41). Rae vald jättis 16.12.2024 vastusega nr 10-1.1/1413-1 taotluse rahuldamata

(dtl 9).

2. B.R ja G.Y esitasid 20.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovivad ajavahemikul

01.09.2023-23.08.2024 tekkinud eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud kahju hüvitamist kokku

summas 498,30 eurot. Kaebajad soovivad, et B.R-ile hüvitataks 487,55 eurot ja G.Y-le 10,75 eurot.

Samuti soovivad kaebajad kahjunõudelt viivise tasumist alates 09.12.2024.

Kaebuse põhjendused:

1. Rae vald jättis mõistliku menetlusaja jooksul kaebajate lapsele lasteaiakoha võimaldamata.

Kaebajate 23.09.2021 sündinud laps, kes on Rae valla elanik alates sünnist ja alates 28.09.2021

lasteaiakoha järjekorras, sai lasteaiakoha alates 26.08.2024. Laps käis alates 01.09.2023

eralastehoius.

2. Ajavahemikul 01.09.2023-23.08.2024 tasusid kaebajad eralastehoius rohkem kohatasu ja

söögiraha, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias. Samuti ei olnud võimalik saada 2024. aastal

eralastehoiu kohatasult tulumaksutagastust. 2023. aasta septembris ja oktoobris esitas lastehoid

kohatasu arved summas, mis vastas täpselt Rae valla 17.09.2019 kehtestatud määrusele nr 42 „Rae

valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamise ja maksmise

kord“1 (edaspidi määrus nr 42). Munitsipaallasteaedadele ja paljudele eraasutustele andis vald aga

teada väiksema kohatasu summa (108 eurot) ja teavitas samuti, et viga ei parandata ning edaspidi

peavad kõik valla alusharidusasutused kohatasu küsima 108 eurot. Lastehoid on jätnud

tagantjärele tasaarvelduse tegemata. Viga tulnuks lahendada vallal ja hoiul omavahel vahetult vea

tekkimise järgselt.

3. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:

1. Rae vallale esitati lapse munitsipaallasteaia kohataotlus 28.09.2021 sooviga saada lasteaiakoht

alates 23.03.2023 Peetri teeninduspiirkonda. Laps sai lasteaiakoha alates 26.08.2024. Koolieelse

lasteasutuse seaduse2 (KELS) § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus

pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega. Lastehoiuteenuse rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4

sätestatut. Selle realiseerimiseks sõlmisid pooled 23.05.2023 Rae Vallavolikogu 17.02.2015

määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel

kolmepoolse lepingu nr 2023-0100.

2. Lepingu punktide 2.2 ja 3.1.5 kohaselt kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu eest sama

summa, mis oleks tal tulnud tasuda, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias –

80 eurot kuus. Seda ületava lastehoiu teenuse kulu tasus lepingu kohaselt vald. Eralastehoid on

esitanud arved, mis vastavad määruse nr 42 §-le 2. Seega ei ole vastustaja tegevusetuse tõttu

kaebajale kohatasu osas 1,5 euro suurust kahju tekkinud.

3. Sõlmitud leping ei näinud ette lastehoiu toidukulude hüvitamist valla poolt. Vastavalt lepingu

punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem tasuma lastehoius toidukulu täies ulatuses ise.

Arvestades eelnevat ning privaatautonoomia põhimõtet, ei ole vastustaja kaebajale kahju

tekitanud.

4. Väidetavalt enamtasutud tulumaksu hüvitamiseks puudub alus. Kaebusest ega kaebusele hiljem

lisatud e-maksuameti väljavõttest tulumaksu hüvitamise nõude kujunemist ei nähtu.

5. Eeltoodu tõttu ei ole alust ka viivise nõude rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/426092019001?leiaKehtiv

2 Kehtetu alates 01.09.2025

2(8)

4. Kaebajad lisasid kaebuse punkti 3.8 lingid kahele vastustaja dokumendiregistris registreeritud

dokumendile selgitamaks vastustaja poolset viga kohatasude erinevuses 2023. aasta septembris ja

oktoobris. Lingid viivad Rae Vallavolikogu liikme 12.11.2023 arupärimisele Rae vallavalitsusele

lasteaia kohatasu kohta 3 ja vallavalitsuse 24.11.2023 vastusele nr 1-6/11871-14. Kohus lisab need

dokumendid HKMS § 62 lg 1 alusel haldusasja toimikusse. Dokumendid sisaldavad teavet, mis

tõendab lasteaia kohatasu suurust vastustaja munitsipaallasteaedades 2023. aasta septembris ja

oktoobris. Kuigi dokumente ei ole seni toimikusse lisatud, ei ole tegemist hilinenult esitatud

tõenditega (HKMS § 62 lg 1 teine lause), kuna viited dokumentidele sisaldusid juba algselt esitatud

kaebuses. Tegemist on ka vastustaja enda dokumentidega ja vastustajal on olnud võimalik nendega

kaebuses esitatud viidete kaudu tutvuda.

5. KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate

soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema

nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul

kehtinud alates 01.07.2002.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas:

-

kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama

elukohaga;

-

kaebaja lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on

vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja lapsele (snd 23.09.2021) taotleti lasteaiakohta 28.09.2021 (dtl 8,

42). Laps hakkas erahoius käima 01.09.2023 (lepingu p 3.1.2; dtl 44).

-

Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 01.09.2023 seisuga ei olnud laps

lasteaiakohta saanud.

-

Laps käib alates 26.08.2024 teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses (kaebuse p 4.4, dtl 3;

vastustaja 24.03.2025 seisukoha p 2.3; dtl 70).

6. Asjaolu, et kaebaja B.R võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud

lapsehoiu-teenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu ei tähenda seda, et kaebajad oleks

loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas

lasteaiakoha. Kaebajatel oli tõenditest nähtuvalt algusest peale soov panna laps

munitsipaallasteaeda. Kaebajad on kaebuses selgitanud, et otsisid lapsele koha erahoius, kuna vald

lapsele vaatamata taotluse esitamisele lapse 1,5-aastaseks saamisel munitsipaallasteaiakohta ei

pakkunud. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks

lasteaiakohta pakutud ja kaebajad oleksid sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks

praegusel juhul pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr

5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebajad oleksid

keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta munitsipaallasteaias ning

kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.

7. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lapsele koha

lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja

õigusvastane tegevus.

Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei

oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks

olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta.

3 https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=1251034

4 https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=1256941

3(8)

See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi kohatasu erinevuse põhjuseid 2023. aasta septembris

ja oktoobris ning toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur

oleks olnud kohatasu ja toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus, kui laps on

erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha

väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal

tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia

teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

8. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus

lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja

kaebaja kohtule esitatud selgitustest.

8.1. Kohatasu erinevus

Kaebajate esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus kaebaja B.R septembris ja oktoobris erahoius

kohatasu 108,75 eurot (dtl 33, 31, 39) kui samal ajal oli vastustaja munitsipaallasteaedades kohatasu

108 eurot. Vastustaja hinnangul ei vastuta vastustaja kohatasude erinevuse osas (s.o kokku 1,50

eurot) kahju tekkimise eest, kuna kaebaja kohustus tasuma kohatasu vastavalt lepingu punktidele 2.2

ja 3.1.5, erahoid on esitanud arved kooskõlas määruse nr 42 §-ga 2 ning tõendatud ei ole, et kaebajate

lapse munitsipaallasteaias käies oleks kohatasu pidanud maksma vähem, kui vallas kehtestatud

108,75 eurot.

Kohus leiab, et kaebaja B.R-ile on kohatasu erinevuse osas kahju tekkinud ja kahju tekkimine on

vastustaja õigusvastase tegevusetusega, s.o kaebajate lapsele koha munitsipaallasteasutuses

õigeaegselt pakkumata jätmisega, põhjuslikus seoses. Vastustaja esitas 30.06.2025 Rae Vallavalitsuse

25.01.2023 korralduse nr 199, mille p 2 kohaselt on lapsevanemate poolt kaetav kohamaksu suurus

sama määruse nr 42 §-s 2 sätestatud määraga (dtl 91), s.o 108,75 eurot. Samas on kaebuses viidatud

Rae valla dokumendiregistris registreeritud arupärimisele ja selle vastusele, mille kohus käesoleva

otsusega asja toimikusse võttis. Arupärimise küsimustest 5-7 ja vastustest neile küsimustele nähtub,

et 2023. aasta septembris ja oktoobris oli kohatasu vastustaja munitsipaallasteaedades tegelikkuses

108 eurot. Seega on kaebaja tasunud 2023. aasta septembris ja oktoobris kokku 1,50 euro võrra

kohatasu enam, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias. Asjaolu, et lepingu punktiga 2.2 võttis

kaebaja kohustuse kohatasu tasuda määruse nr 42 §-s 2 sätestatud määras, kohtu järeldusi ei muuda.

Esiteks, nagu kohus eelnevalt sedastas, ei nähtu haldusasja materjalidest, et kaebaja oleks lepingu

sõlminud vabatahtlikult (vt otsuse p 6). Teiseks on leping vanema poolt kaetava kohatasu osas

vastuoluline – lepingu p 2.2 seob kohatasu suuruse vanema jaoks määruse nr 42 §-ga 2, mis

septembris ja oktoobris 2023 oli 108,75 eurot, kuid lepingu p 3.1.5 kohaselt oli vanema kaetava osa

suurus kohatasu maksmisel 80 eurot. Arvestades kahju hüvitamise eesmärki panna kaebaja olukorda,

kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud, on oluline üksnes see, milline oli

samal ajavahemikul munitsipaallasteaia kohatasu tegelikult.

8.2. Toiduraha lisakulud

B.R

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 290 eurot rohkem, kui oleks

tasunud munitsipaallasteaias. Ka kohtule nähtub asjas esitatud tõenditest, et kaebaja tasus lastehoius

toiduraha 290 eurot rohkem, kui oleks samal ajal tasunud munitsipaallasteaias. Kohus toob

enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele.

4(8)

Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval

ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb

lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Arvestades kaebaja ja lapse elukohta (dtl 2 ja

42) ja Rae Vallavolikogu 18.03.2024 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade

kinnitamine“5 § 1 lõikes 3 ja §-s 2 sätestatut, oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri

teeninduspiirkond. Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vald oma

KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna

lasteaia koha pakkumisega, kuivõrd Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse

lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ei sätestanud kohapakkumise tegemisel vanema

eelistusega arvestamist. Kaebaja kahjuarvestuses on munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuks

märgitud 2,50 eurot ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud ja kohtule on ka varasematest

kohtuasjadest teada, et toiduraha päevatasu oli Rae valla lasteaedades 2,5 eurot päevas (nt 3-24-2940

ja 3-25-187).

Kuu

Toiduraha

päevatasu

munitsipaal-

lasteasutuses

Toiduraha

päevatasu

erahoius

Arvestatud

toidupäevade

arv (hoiu arvete

järgi, sh

tasaarvestus)

Tasutud

toiduraha

(hoiu arvete

järgi)

Tõend (dtl)

Toiduraha vahe

(hoiu arvestuse

järgi)

September 2023

2,50 €

5,00 €

65,00 €

31, 6

32,50 €

Oktoober 2023

0,00 €

November 2023

2,50 €

5,00 €

45,00 €

17, 6

22,50 €

Detsember 2023

2,50 €

5,00 €

60,00 €

19, 6

30,00 €

Jaanuar 2024

2,50 €

5,00 €

50,00 €

37, 6

25,00 €

Veebruar 2024

2,50 €

5,00 €

35,00 €

27, 6

17,50 €

Märts 2024

2,50 €

5,00 €

35,00 €

15, 6

17,50 €

Aprill 2024

2,50 €

5,00 €

70,00 €

25, 6

35,00 €

Mai 2024

2,50 €

5,00 €

60,00 €

23, 6

30,00 €

Juuni 2024

2,50 €

5,00 €

60,00 €

21, 6

30,00 €

Juuli 2024

2,50 €

5,00 €

50,00 €

13, 6

25,00 €

August 2024

2,50 €

5,00 €

50,00 €

35, 6

25,00 €

580,00 €

290,00 €

G.Y

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius 2023. aasta oktoobri eest toiduraha 10

eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse

alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Kohtu hinnangul on kaebaja kahjuarvestus, sh arvestades

kaebaja B.R-i osas eelnevalt toodud, õige.

Kuu

Toiduraha

päevatasu

munitsipaal-

lasteasutuses

Toiduraha

päevatasu

erahoius

Arvestatud

toidupäevade

arv (hoiu arvete

järgi, sh

tasaarvestus)

Tasutud

toiduraha

(hoiu arvete

järgi)

Tõend (dtl)

Toiduraha vahe

(hoiu arvestuse

järgi)

Oktoober 2023

2,50 €

5,00 €

20,00 €

29, 6

10,00 €

20,00 €

10,00 €

8.3 Saamata jäänud tulumaksutagastus

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050

5(8)

Kaebajate esitatud kahjuarvestuse kohaselt jäi B.R-il 2024. aasta eest saamata tulumaksutagastus

koolituskuludelt summas 196,80 eurot. Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal

võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada

(TuMS § 26). Erahoiu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda

tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja

maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps

oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab

arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks

tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse.

Ajavahemikul jaanuar kuni juuli 2024 oleks kaebaja tasunud kohatasu 123 eurot kuus, s.o kokku 861

eurot (123×7). Kaebajate laps käis alates 26.08.2024 munitsipaallasteaias ja vastustajalt ei ole alust

välja mõista hüvitist saamata jäänud tulumaksutagastuse osas aja eest, mil vastustaja oma kohustuse

täitis (s.o alates 26.08.2024). Seega tuleb augusti 2024 osas saamata jäänud tulumaksutagastuse

aluseks oleva kohatasu suurusena arvestada kohatasu, mida kaebaja oleks tasunud

munitsipaallasteaias ajavahemikul 01.-25.08.2024. Määruse nr 42 § 4 lg 2 kohaselt arvestatakse

esmakordselt lasteasutusse astumisel esimesel kuul kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade järgi

alates esimesest lasteaiapäevast. Kuigi kohtule ei ole esitatud munitsipaallasteaia arvet august 2024

kohta, oleks kaebaja määruse nr 42 § 4 lõikes 2 sätestatut arvestades ajavahemiku 26.-31.08.2024, s.o

6 kalendripäeva eest pidanud tasuma 23,81 eurot (123÷31×6=23,806451613≈23,81).

Munitsipaallasteaia kohatasu ühes kuus oli 123 eurot, seega ajavahemiku 01.-25.08.2024 eest oleks

kaebaja munitsipaallasteaias tasunud kohatasu 99,19 eurot (123-23,81). Seega oleks kaebaja

ajavahemikul 01.01.-25.08.2024 tasunud munitsipaallasteaias kohatasu kokku 960,19 eurot

(861+99,19). MTA vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei kasutanud 2024. aastal TuMS § 282

lõikes 1 sätestatud mahaarvamisi, s.o mahaarvamisi jäi kasutamata 1200 euro ulatuses (dtl 83). Seega

oleks kaebajal olnud võimalik koolituskulusid maha arvata 960,19 euro ulatuses, millelt tagastatav

tulumaks oleks olnud 192,04 eurot (960,19×0,2=192≈192,038)6.

8.4 Kahjuarvestuse kokkuvõte

Arvestades eelnevat, on kaebaja B.R lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes

munitsipaallasteaiaga:

-

tasunud rohkem kohatasu – 1,50 eurot;

-

tasunud rohkem toiduraha – 290 eurot;

-

jäänud ilma tulumaksutagastusest 2024. aastal – 192,04 eurot;

Seega on kaebaja B.R-i kahju seoses lapse ajavahemikul 01.09.2023–25.08.2024 munitsipaallasteaias

käimise asemel erahoius käimisega kokku 483,54 eurot (1,50+290+192,04).

Kaebaja G.Y tasus lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaias 10 eurot

rohkem toiduraha, mis on kaebaja kahjuks seoses lapse ajavahemikul 01.09.2023–25.08.2024

munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega.

9. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga

113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette

VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-

3-1-66-14 p 19).

6 Tulumaksumäär 2024. aastal oli 20% - https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/

maksumaarad#maksumaarad-2024

6(8)

Kaebajad taotlevad viivise hüvitamist alates 09.12.2024. Kaebajatele lõppes kahju tekkimine

26.08.2024, seega on viivisenõude algusajaks kahjunõue mõlema kaebaja osas enamtasutud kohatasu

ja toiduraha osas muutunud sissenõutavaks. TuMS § 46 lõigete 3 ja 6 kohaselt tagastab MTA

enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks. Eeltoodust tulenevalt muutus

2024. a tulumaksutagastuse 192,04 eurot ulatuses nõue sissenõutavaks ja viivis tasutavaks alates

01.10.2025.

Kohus esitab B.R-i viivisenõude enamtasutud kohatasu, toiduraha ja 2024. aasta tulumaksutagastuse

kohta alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaaror.ee abi. Kohus ei esita

iga kahjuliigi kohta viivisearvestust selle mahukuse tõttu eraldi. Küll aga oli VÕS kohane

viivisemäär:

-

09.12.2024-31.12.2024 – 4,25%7 ja viivisemäär kokku 12,25%;

-

01.01.2025-30.06.2025 – 3,15%8 ja viivisemäär kokku 11,15%;

-

01.07.2025-06.10.2025 – 2,15%9 ja viivisemäär kokku 10,15%.

Kahju liik

Summa

Ajavahemik

Päevade arv

Viivis

Kohatasu

1,50 €

09.12.2024-06.10.2025

0,14 €

Toiduraha

290,00 €

09.12.2024-06.10.2025

26,17 €

2024. aasta tulumaksutagastus

192,04 €

01.10.2025-06.10.2025

0,32 €

KOKKU

26,63 €

Kaebaja G.Y viivisenõue enamtasutud toiduraha kohta on eelnevat arvestades järgmine:

Kahju liik

Summa

Ajavahemik

Päevade arv

Viivis

Toiduraha

10,00 €

09.12.2024-06.10.2025

0,90 €

Kaebajad on taotlenud viivist alates 09.12.2024. Seega taotlevad kaebajad viivist ka edasiulatuvalt.

HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina

põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva

rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

10. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud

kaebajate lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja

õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate

asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste

rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning

muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei

olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.

Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane

kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebajate, s.o lapsevanemate vaates on kohustus täitmata ja

laste-asutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5-

7 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2274697

8 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2402561

9 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917

7(8)

aastaseks saamisest oli kaebajate lapse 1,5-aastaseks saamisel kehtinud juba 20 aastat. Kohtud on

konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul

enam kui 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud

ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei

ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis

mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste

täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev

alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma

pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist

tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase

tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes.

Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide

lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.

11. Kohus mõistab kaebajale B.R kokku välja 510,17 eurot (põhinõue 483,54 eurot ja viivis 26,63

eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kaebajale G.Y mõistab kohus

välja kokku 10,90 eurot (põhinõue 10 eurot ja viivis 0,90 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt

kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb

kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb

kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka

viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid.

12. Kaebuselt on tasutud riigilõivu 40 eurot, s.o kummagi kaebaja eest 20 eurot. Kohus rahuldas

kaebuse B.R-i põhinõudes 483,54 eurot ja G.Y põhinõudes 10 eurot. Viivisenõue ei mõjuta riigilõivu

arvestust. Kohus rahuldas B.R-i põhinõude ca 99 % ulatuses (483,54÷487,55=0,9917752025≈0,99),

mistõttu tuleb vastustajalt tema kasuks välja mõista riigilõiv 19,80 eurot (20×0,99=19,8) HKMS §

108 lg 2 alusel. G.Y põhinõude rahulas kohus ca 93% ulatuses (10÷10,75=0,93023255814≈0,93),

mistõttu tuleb vastustajalt tema kasuks välja mõista riigilõiv 18,60 eurot (20×0,93=18,6).

Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

8(8)