1-12-420/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-420

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

16.jaanuaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Heiki Kuningas osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav Urmas Jaaska, IK 35705182735, elukoht: XXXX XX, kriminaalkorras karistamata ja väärteokorras karistatud ühel korral, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

Urmas Jaaskat süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.jaanuaril 2012.a kella 09:45 paiku Tartumaal Ülenurme vallas, Tartu-Ülenurme maantee teisel kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Transporter reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani Urmas Jaaska toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb kohtult mõista Urmas Jaaskale KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust.

Lähtudes KarS § 73 lg 1 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Urmas Jaaska ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel mõista lisakaristusena Urmas Jaaskale mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Urmas Jaaska tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Urmas Jaaskalt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et Urmas Jaaska suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Urmas Jaaskal puudub käesoleval ajal kindel töökoht ja tema ainsa sissetuleku moodustab töövõimetus- ja invaliidsuspension. Seega on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 180, §-st 2565, § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Urmas Jaaska KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Urmas Jaaska ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Urmas Jaaska katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Urmas Jaaskalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Urmas Jaaska kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista Urmas Jaaskalt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada (100) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend (30) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et Urmas Jaaskal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik