4-25-2386/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-2386

27.augustil 2025 Tallinn

Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

esindaja K.V

Kaebuse esitanud isik Arne Vahtramaa

Isikukood: 34508070234

elukoht: xxx

Töökoht G AS

Kaitsja Z.M

Vaatas 05.08.2025, 14.08.2025, 26.08.2025 avalikul kohtuistungil läbi Arne Vahtramaa kaebuse

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi X.R 03.06.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,24,010880 tühistamiseks või

karistuse kergendamiseks.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi X.R 03.06.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,24,010880 kohaselt Arne

Vahtramaa 28.11.2024 kella 09:30-10.20 ajal Xxx juures juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest,

mis võiks kahjustada teist vara. Ei hoidnud ohutut külgvahet ja selle tagajärjel riivas pargitud

sõiduautot Škoda Fabia registreerimismärgiga xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju D.P-le

ja Swedbank liising AS-le. Rikkus liiklusseaduse § 46 lg 3 ja § 16 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime

väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Arne Vahtramaale määrati

liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 105 trahviühikut s.o 420 eurot ja mõisteti välja

menetluskulud 661 eurot.

Arne Vahtramaa vaidlustas X.R 03.06.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,24,010880 palus kaebuses

otsus tühistada ja menetlus lõpetada või kergendada karistust. Ta ei ole enda teada rikkumist toime

pannud.

Arne Vahtramaa jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele

vastu, kuid on nõus rahatrahvi osade kaupa tasumisega.

Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik Arne Vahtramaa ning tunnistajad D.P ja E.P .

Kohus uuris järgmisi dokumente:

-

liiklusõnnetuse akt (lk 1);

-

Süüteoteade koos fotoga (lk 2);

-

sõiduki vaatlusprotokoll (lk 3);

-

e-kirjade vahetus (lk 5-6);

-

sõiduki vaatlusprotokoll (lk 7);

-

ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt (lk 9-12);

-

väärteoprotokoll AB1640539 koos õigustelehega (lk 13-14);

-

vastulause (lk 19);

-

otsus väärteoasjas nr 2317,24,010880 (lk 20-21);

-

karistusregistri väljatrükk (lk 22);

-

volikiri, diplom, kinnitus (lk 16-18);

-

kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-11);

-

õigusabi kulud dokumendid (kohtutoimik lk 19-24);

-

taatlustunnistus (kohtutoimik lk 32).

Kohus vaatas fototabeleid ja käis sündmuskohal.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused,

tunnistaja ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas

kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu

seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

12.05.2025 koostati Arne Vahtramaa suhtes väärteoprotokoll AB1640539. Protokollis sisalduva

väärteokirjelduse kohaselt Arne Vahtramaa 28.11.2024 kella 09:30-10.20 ajal Xxx juures juhtis

mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Ei hoidnud ohutut külgvahet ja

selle tagajärjel riivas pargitud sõiduautot Škoda Fabia registreerimismärgiga xxx. Oma tegevusega

põhjustas varalise kahju D.P-le ja Swedbank liising AS-le. Rikkus liiklusseaduse § 16 lg 1 ja § 46 lg

3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi.

Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Kaebuse esitanud isiku Arne Vahtramaa ütluste kohaselt sai juhtunust teada järgmine päev, kui tööle

läks. Buss on 12 meetrit pikk. Neil on käsk sõita M F kaudu, seal on teine värav, kohe otse saab sisse.

Bussid on mustad ja õlised, ei kontrollinud bussi peale eelmise mehe vahetust- Läks pesulasse, buss oli

väga must. Kedagi pesulas ei olnud. Sõitis Xxx juurest, sealt sõidab kohe otse pesulasse. Sõidab alati

teisest väravast. Metalli tänavalt ei sõitnud ega sõida ka. Sõidab Xxx juurest, kus on suur lai värav

peaaegu otse sõidab pesulasse. Ilmarise väravad on 4-6 meetrit laiad. Pesija avastas, et parema

tagumise kollase tule nurk puruks ja vahetas selle tule ära. Need on kollased tuled, gabariittuled, kõige

viimane tuli. Tagumine tulenurk oli katki. M F vahetas ära. Buss ei ole värvitud, buss on kaetud

kleepekatega, kui niisuguse vigastuse oleks buss tekitanud, siis oleks need kleepsud kõik puruks,

kriimud, aga seal ei ole neid. Sealt väravast ise ei sõida, kus auto pargitud oli. Sealt käivad pesemas

Sebe bussid, Hansabussid. Võis kell 9.30 pesulas olla.

Tunnistaja D.P ütluste kohaselt oli Škoda Fabia omanik. E.P sõitis selle autoga. Auto kriimustused

avastas E.P samal päeval. Esiporitiib oli täitsa mõlkis, tuled olid katki ja olid kriimustused külje peal.

Tunnistaja E.P ütluste kohaselt hommikul kell 8.30 umbes parkis Škoda Fabia Metalli tänavale. Tunni

aja pärast läks suitsupausile ja auto oli katki. Juhipoolne esimene tiib oli katki sõidetud. Käis ja uuris

seal bussipesulas, keegi ei teadnud midagi, keegi ei näinud midagi. Bussiparklas käis läbi, kõik bussid

olid terved. Mingid oranžid killud olid auto juures maas. Rääkis mitme bussijuhiga. Kaebuse esitajaga

ei rääkinud. Politsei ütles, et kui kannatanut ei ole, siis nad kohale ei tule. Auto oli pargitud sõidutee

servaga paralleelselt. Tema auto taga vist olid ka autod pargitud, kuid ei mäleta, kas ees oli. Auto viidi

kuskile kahjude hindamiseks. Killud võttis kaasa ja andis politseisse. Auto oli pargitud Xxx juures

värviline maja. Auto oli ninaga Endla tänava suunas.

Tunnistaja M F ütluste kohaselt on G töökoja juhataja. Töökoda asub Xxx, kus on ka busside pesula.

Üks meesrahvas jooksis nende juurde, et keegi on tema autole otsa sõitnud. Vaatasid üle. Mees ütles,

et mingi buss või keegi on otsa sõitnud. Pesulas käivad Hansabussid, G bussid, turistibussid: Scaniad,

Volvod. Koos jooksnud isikuga vaatasid busse parklas üle. Käisid ka teiste firmade bussid. Need

bussid, mis olid, vaatasid üle, ei olnud mingit probleemi. Tegid autost pildid. Vahtramaa bussil oli üks

tuli katki läinud. Need kollased tuled, mis ääretuled, lähevad pidevalt katki. Kas kivi lendab või

midagi. Nägi, et tuli on katki, kui Vahtramaa seisis pesulas järjekorras. Ütles, et vahetab tule ära. Ei

mäleta, kas sel päeval veel mõnel bussil tule vahetas, talvel tuleb seda tihti ette. Vahetas tagumise

gabariittule ja bussil mingeid vigastusi rohkem ei tuvastanud. Ei olnud nühkejälgi. Ei oska öelda

kuidas politsei jõudis järeldusele, et avarii põhjustas Vahtramaa buss. Ütles uurijale, et nende buss ei

ole seda avariid teinud sellise koha peal. On G bussidele öelnud, et tuleb sõita sinisest väravast sisse,

on palju lihtsam. Vahtramaa sõitis pesulasse siniste väravate kaudu. Nägi seda, sellepärast ütles, et

tagatuli on katki, et sõida bussiga sisse, et vahetame ära. Nägi et tuli ei põlenud juba enne pesulasse

sõitmist.

Vaidlust ei ole selles, et 28.11.2024 umbes kella 9.30 paiku tuvastas E.P, et tema poolt 08.30 Metalli

tänavale aadressiga M F maja aia kõrvale pargitud autol Škoda Fabia olid vasakpoolsel esiosal

kahjustused. Nimetatud ajal ja kohas autole kahjustuste tekkimist kinnitavad nii liiklusõnnetuse akt,

sõiduki vaatlusprotokoll koos fotodega (lk 3) kui ka tunnistajate E.P ja D.P ütlused.

Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduautole Škoda Fabia said kahjustused tekkida üksnes kokkupuutel teise

mootorsõidukiga s.t mootorsõiduk pidi riivama pargitud sõiduautot.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et vigastuste tekitamist A.Vahtramaa juhitud bussi poolt

kinnitavad ekspertiisiakt ja asjaolu, et A.Vahtramaa juhitud bussil oli sel päeval vahetatud gabariittuli.

A.Vahtramaa on nii kohtuistungil kui oma vastulauses selgitanud, et tema ei sõitnud bussi pesulasse

Xxx mitte Metalli tänava kaudu, kuhu tuleb keerata M F maja juurest, vaid Xxx maja juurest keerates

siniste väravate kaudu.

A.Vahtramaa sellele väitele ei ole hinnangut antud ei kohtuvälise menetleja otsuses ega menetleja

poolt kohtuvaidlustes.

Tunnistaja M F ütlused kinnitavad, Vahtramaa ütlusi, et Gi juhtidele oli antud korraldus sõita

pesulasse M F maja juurest keerates kuna seal oli rohkem ruumi ja võimalus sõita pesulasse otse.

Kõnealusel päeval nägi, kuidas Vahtramaa sõitis pesulasse siniste väravate kaudu. On 100% kindel, et

Vahtramaa buss tuli teistest väravatest, seisis ise sel ajal väljas.

Seega kinnitavad nii tunnistaja kui menetlusaluse isiku kokkulangevad ütlused, et A.Vahtramaa ei

sõitnud vaidlusaluse liiklusõnnetuse päeval Metalli tänava kaudu pesulasse, vaid kasutas selleks teist

sissepääsu, mistõttu ei saanud A.Vahtramaa bussi juhtides tekitada kahjustusi sõiduautole Škoda Fabia.

Kohtul ei ole alust arvata, et valeütluste andmises hoiatatud tunnistaja M.F oleks andnud kohtus

valeütlusi. Ka kohtuväline menetleja ei ole väitnud, et tunnistajat F ütlused ei ole usaldusväärsed.

Tunnistaja F ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et tunnistaja E.P ütluste

kohaselt käis ta koheselt bussiparklas ja kõik bussid olid terved. Rääkis mitme bussijuhiga. Kaebuse

esitajaga ei rääkinud. Vaidlust ei ole asjaolus, et A.Vahtramaa ring lõppes 9.15 paiku Balti jaamas,

liinil läks see päev kauem kui tavaliselt. Vahtramaa sõitis Baltijaamast pesulasse umbes 15-20 minutit.

Vaidlust ei ole asjaolus, et Vahtramaa kasutuse olnud bussi pesti pesulas ja seejärel vahetati selle

gabariittuli. Need kõik tegevused võtavad aega. Tunnistaja E.P arvas, et ta nägi kahjustatud autot

umbes 9.30 paiku. Kui ta läks M F maja juurest mõne või isegi 15 minuti jooksul pesulasse, oleks ta

pidanud nägema pesulas katkise tulega bussi ja A.Vahtramaad. E.P ütlused seda aga ei kinnita. Seega

ei ole välistatud võimalus, et E.P jõudis pesulasse veel enne kui A.Vahtramaa oma bussiga sinna

jõudis. Vastupidisel juhul oleks E.P näinud Vahtramaad ja katkise tulega bussi. Ka tunnistaja F ütlused

kinnitavad, et vaatasid koos tunnistajaga üle need bussid, mis olid, ei olnud mingit probleemi.

Samuti ei ole välistatud võimalus, et A.Vahtramaa juhitud bussi gabariittuli oli mõranenud ratta alt

lennanud kivi tõttu. Tunnistaja F sõnade kohaselt oli tulel väike tükk väljas, mitte ei olnud tuli

tervikuna katki.

VtMS § 2 kohaselt kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või

süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Seega tuleb kõik tõusetunud kahtlused

tõlgendada A.Vahtramaa kasuks.

Arvestades eeltoodut ning tunnistaja F ja Vahtramaa kokkulangevaid ütlusi Vahtramaa sõitmise kohta

pesulasse M F maja juurest sissesõidu teel ja mitte Metalli tänavalt ei ole kohtu hinnangul

vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult leidnud tõendamist, et A. Vahtramaa 28.11.2024 ajavahemikul

kella 09:30 ja 10.20 ajal keeras xxx juurest Metalli tänavale, sõitis kuni Xxx asuva pesulani ning

riivas metalli tänavale pargitud sõiduautot Škoda Fabia registreerimismärgiga xxx.

Ekspertiisiaktiga seonduvalt märgib kohus, et ekspertiisiaktis on märgitud, et võttes arvesse sõidukitel

esinevate vigastuste vertikaalset ulatust, iseloomu ja paiknemist, saab öelda, et sõiduauto Škoda Fabia

reg. Märk xxx vasakpoolsel esinurgal ja parempoolse külje eesmisel osal olevad kahjustused on

tekkinud kontakteerumisel sõiduki Iveco Bus Crossway reg. Märk xxx parempoolse tagumise nurgaga.

Ekspertiisiaktile lisatud fototabelilt ja teistelt väärteoasjas tehtud fotodelt saab mõõtejoonlaua andmete

alusel järeldada, et bussi kriimud ja sõiduauto kahjustused ei asu samal kõrgusel. Ekspertiisiaktist ei

selgu, millistele eriteadmistele tuginedes on ekspert jõudnud järeldusele, et sõidukite erinevatel

kõrgustel asuvad vigastused ühtivad. Kohtuistungil kõlas küll menetleja seisukoht, et õhkpatjad võivad

mõjutada bussi kõrgust, kuid seda väidet ei ole kuidagi seotud ekspertiisiaktis tehtud järeldustega.

Käesoleval juhul ei selgu ekspertiisaktist, kas ja kuidas on ekspert oma arvamuse kujundamisel võtnud

arvesse bussi kõrguse muutumise võimalikkust seoses õhkpatjadega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et ekspertiisiakt peab olema selge ja vastuoludeta, selle

järelduste kujunemine peab olema ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning eksperdi väited peavad olema

kohtule arusaadaval viisil põhjendatud. Kui ekspertiisiakt ei vasta nendele nõuetele, muutub selles

esitatud eksperdiarvamus kontrollimatuse tõttu kohtukõlbmatuks tõendiks ning kohtuotsuses sellele

tuginemine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. (Vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-105-16, p-d 34-35.).

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas väärteoasjas ekspertiisiakt sellise kvaliteediga tõend, millele

kohus saaks tugineda A.Vahtramaa süüküsimuse üle otsustamisel. Tulenevalt VTMS § 123 lg 2 saaks

kohus teostada uued mõõtmised ja määrata uue ekspertiisi, kuid see ekspertiis ei kõrvaldaks tunnistaja

F kaebuse esitanud isiku ütlusest tõusetunud kahtlust, et pargitud sõiduautot võis riivata mõni teine

buss, kuivõrd kaebuse esitanud isik ei sõitnud kõnealusel päeval Metalli tänava kaudu pesulasse.

Kaebuse esitanud isik on selgitanud, et õhkpadjad, kui koormus on peal, siis tõstavad bussi kõrgemaks

natuke, kui rahvast on palju, aga muidu ta on standardasend. Buss on tühi, laseb tsusdi oma kõrgusele

ja ongi. Tunnistaja F ütluste kohaselt kui buss sõidab tavaliselt, õhkpatjade tõttu bussi kõrgus sõites ei

muutu, see on transpordiasend, mis tõuseb üles ja ei muutu mitte midagi. Seda saab tõsta ainult siis

kui buss seisab ja kui sa hakkad sõitma, kuni 25 km, siis buss läheb oma asendisse tagasi või vajutad

enne nuppu ja paned kohe õigesse asendisse. Tunnistaja Fi ja menetlusaluse isiku vastavasisulised

ütlused, et kinnita ega lükka ümber väidet, kas bussi kõrgust õhkpatjadega muutes võiksid vigastused

kõrguse poolest ühtida Škoda Fabia vigastustega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendamist leidnud

A.Vahtramaa poolt liiklusseaduse § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 sätete rikkumine, mistõttu tuleb A.Vahtramaa

väärteoasi süüdistuses liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi lõpetada VtMS § 29 lg 1p1 alusel.

Menetluskulud

Kaitsja esitas taotluse koos kuluarvestusega õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks summas 240

eurot s.o 4 tundi x 60 eurot.

Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides

1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

Nimetatud sätte alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud

alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu.

Riigikohtu 28.04.2006 otsuse p 8 kohaselt väärteoasjas nr 3-1-1-25-06 tuleb lahendades küsimust

kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuses, arvestada selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust

kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Õigusabikulud, mis ületavad oluliselt

trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada.

Arvestamisele kuulub ka kaitsja poolt menetluses tehtud töö mahu vajalikkus ja põhjendatus,

suhestades seda väärteomenetluse lõpetamist tinginud asjaoludega.

Vaidlustatud otsusega määrati Arne Vahtramaale liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseks

rahatrahv 105 trahviühikut s.o 420 eurot ja mõisteti välja menetluskulud 661 eurot. 2024 aastal oli

liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi selle rikkumise eest mõistetav maksimaalne rahatrahv 1200 eurot.

Kohus, tutvunud taotluse ning väärteoasja materjalidega leiab, et Arne Vahtramaa kaitsja esitatud

taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 240 eurot.

Õigusabikulude väljamõistmisel arvestab kohus asja keerukust, mahtu ja vaidluse iseloomu. Tegemist

on keskmise raskusega väärteoasjaga, kus käidi sündmuskohal ja kuulati kohtuistungil üle 3

tunnistajat. Kaitsetasu hõlmab lisaks kohtuistungitel osalemisele ka kaebuse ja vastulause koostamist

ning materjalidega tutvumis. Samuti arvestab kohus õigusabikulude hüvitamisel üleastumise raskust,

kaitsja töö taset ning vastaspoole tegevust.

Arvestades sellesisulise vaidluse iseloomu ning vaidlusaluseid nii materiaal- kui menetlusõiguslike

aspekte asjas, vastab arvetel kajastuv tööajaarvestus ilmselt kaitsja poolt reaalselt tehtud tööle. Samuti

ei ole kohtul alust kahelda selles, et kaebajale esitatud töötasuarvetel kajastuv töötunnitasu suurus

vastab kaitsja tegutsemiskohaks oleva õigusbüroo tavapärasele töötasu suurusele. 60 eurot tund on

Tallinna tingimustes kõvasti alla keskmise advokaadi töötasu.

Kohus on seisukohal, et kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades on käesolevas väärteoasjas

põhjendatud õigusabikulude hüvitamine summas 240 eurot. Selline õigusabikulu on keskmisest

oluliselt väiksem.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3p 1 alusel jätta DVD plaat väärteoasja materjalide juurde.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p3, 133, 134,

Otsustas

1. Rahuldada Arne Vahtramaa kaebus.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi X.R 03.06.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,24,010880 tühistada.

Lõpetada väärteomenetlus Arne Vahtramaa süüdistuses liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi VtMS §

29 lg 1p1 alusel.

Välja mõista Arne Vahtramaa (isikukood: 34508070234) kasuks õigusabi eest makstud tasu

hüvitamiseks 240eurot Riigi eelarve vahenditest.

DVD plaat jätta toimikusse

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva

jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtunik

Liina Pohlak

Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 09.10.2025