2-25-104349/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada AS-i DECORA (registrikood 10150195) hagiavaldus P.H (isikukood Välja mõista P.H AS-i DECORA kasuks 1736,42 eurot, sealhulgas põhinõue 868,21
Legislator headnote
AI generated2-25-104349/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada AS-i DECORA (registrikood 10150195) hagiavaldus P.H (isikukood Välja mõista P.H AS-i DECORA kasuks 1736,42 eurot, sealhulgas põhinõue 868,21
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
6. oktoober 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-104349
Tsiviilasi
AS-i DECORA hagi P.H vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1736,42 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS DECORA (registrikood 10150195),
lepinguline esindaja Fränk Valdmann
Kostja P.H (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada AS-i DECORA (registrikood 10150195) hagiavaldus P.H (isikukood
XXX) vastu tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista P.H AS-i DECORA kasuks 1736,42 eurot, sealhulgas põhinõue 868,21
eurot ja viivis 868,21 eurot.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud P.H kanda.
4. Rahuldada osaliselt AS-i DECORA menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5. Välja mõista P.H AS-i DECORA kasuks menetluskulud 695 eurot, sealhulgas
riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulu 380 eurot.
6. Välja mõista P.H AS-i DECORA kasuks viivis menetluskulude 695 eurot tasumata
osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7. Jätta rahuldamata AS-i DECORA menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 147
euro väljamõistmiseks P.H.
8. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1 (5)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi
kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti
eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394
nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu
Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;
elektronposti aadress
tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib
asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul
loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu
kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress
tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale
edasikaebamine
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. AS DECORA (hageja) esitas 14. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse SL Ehitus OÜ ja P.H (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Pärnu Maakohus tegi SL Ehitus OÜ suhtes maksekäsu. P.H (kostja) suhtes lõpetas Pärnu
2 (5)
Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse
jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 22. aprillil 2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks
välja mõista põhinõude 868,21 eurot ja viivise 868,21 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta
kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23. aprilli 2025 kohtumäärusega.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja SL Ehitus OÜ 9. septembril 2019 müügilepingu nr
33366 kaubakrediidi tingimustel, mille objektiks oli SL Ehitus OÜ-le müüdavad kaubad.
Lepingu punkti 2.3 kohaselt kohustus SL Ehitus OÜ kauba eest tasuma hageja poolt
väljastatud arvete alusel 14 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Lepingu
punkti 2.4 kohaselt oli krediidilimiidiks 1000 eurot.
SL Ehitus OÜ-l on täies ulatuses või osaliselt hagejale tasumata järgmised arved:
-
arve nr 28771007 summas 832,27 eurot, tasumise tähtajaga 29. detsember 2023; arvest
on tasumata 732,27 eurot.
-
arve nr 28808884 summas 135,94 eurot, tasumise tähtajaga 14. jaanuar 2024; arvest
on tasumata 135,94 eurot.
Lepingu punkti 7.3 kohaselt on viivisemääraks 0,5% päevas. Arve nr 28771007 (tasumise
tähtajaga 29. detsember 2023, arvest on tasumata 732,27 eurot) osas on viivis perioodi
30.12.2023–22.04.2025 eest 1757,45 eurot. Arve nr 28808884 (tasumise tähtajaga 14. jaanuar
2024, arvest on tasumata 135,94 eurot) osas on viivis perioodi 15.01.2024–22.04.2025 eest
315,38 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist vähendatud määras, s.o summas 868,21 eurot.
9. septembril 2019 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu krediiditingimustega
müügilepingust nr 33366 tulenevate SL Ehitus OÜ kohustuste täitmise tagamiseks.
Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt vastutab kostja hageja ees solidaarselt SL Ehitus OÜ-ga.
Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 2000 eurot.
3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 23. aprilli 2025 menetlusse võtmise
kohtumäärus kätte postkasti panekuga 10. mail 2025 (TsMS § 326 järgi). Kohus kohustas
kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja
menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 9. juunil
2025. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja
poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei
ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati
kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised
väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse
tagaseljaotsusega.
3 (5)
5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
6. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
6.1. Hagilt hinnaga 1736,42 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele
riigilõiv 315 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv
on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud
kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 315 eurot.
6.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 507 eurot (ilma
käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse
koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses.
Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses
määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.
TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb
kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm
11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise
esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu
hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja
mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).
Hageja lepingulisel esindajal kulus täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile
ning hagiavalduse koostamisele, lisade kogumisele ja kohtule esitamisele 3 tundi. Kohus
leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades
menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus ca 5 lk). Tegemist ei ole keskmisest
keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.
6.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise
esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu
põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks
menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase
õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu
suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja
kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm
11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)
ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu
suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud
nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei
olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja
lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).
Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud
lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu
4 (5)
kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise
esindaja tasu (ilma käibemaksuta).
Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 695 eurot, sealhulgas
riigilõiv 315 eurot, lepingulise esindaja kulu 360 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise
esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt
menetluskuludena välja mõista 842 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude
kindlaksmääramise avalduse 695 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise
avaldus rahuldamata 147 euro osas.
6.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud määras viivist.
7. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust
vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib
menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Roonet
kohtunik
5 (5)